Araabia kunst (0)

Araabia kunst
Sissejuhatus
7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon , mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui saj. jooksul levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini.
Enamasti olid araablased rändkarjakasvatajad ehk beduiinid . Nad rändasid oma kaamelite, hobuste ja lammastega. Kaamel oli beduiinidele asendamatu. Teda kasutati veoloomana, sõiduloomana, tema liha söödi, tema piima joodi, tema karvadest tehti telke .
Jeemen oli juba muistsetest aegadest peale Araabia kõige arenenum piirkond. Jeemenist kulges kaubatee Vahemere rannikult üle Punase mere Indiasse. Juba vanaajal hakkasid kaubatee juurde tekkima jõukad linnad. Nendes linnades arenes ka kõrge kultuur.
Üks jõukas kaubalinn Jeemenist põhja pool oli Meka . Mekas asus ka araablaste peamine usukeskus. See oli Kaaba tempel, mis oli kuubikujuline. Kaaba tähendab araabia keeles kuupi. Templi sein oli mustast kivist, mis oli araablastele pühamast püham. Mekas käis palju palverändureid, et avaldada austust araabia jumalatele ja ka mustale kivile. Palverändurid ostsid Mekast palju kaupa ja seega tõid nad palju kasu Meka kaupmeestele.
Araabia kultuur
Araablased võtsid alistatud rahavastelt nii mõndagi üle. Kultuurid sulasid omavahel tervikuks. Kõiki ühendas islami usk ja araabia keel. Kogu kultuuri nimetataksegi kokku araabia kultuuriks .Islamimaade kultuuritase oli kaua Lääne-Euroopast palju kõrgem. Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus .
Arhidektuur
Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda – mošee. Araablased olid palju üle võtnud bütsantsi ja pärsia ehituskunstist.Iga mošee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti. Palvusele kutsuja pidi olema pime, muidu ta näeks kõrgelt, mida naised oma hoovides teevad.
Paleed olid alati seest väga rikkalikult kaunistatud.Mošeed kaunistasid sambad, kuplid ja seinu ehivad erksavärvilised geomeetrilised kujundid koos dekoratiiv-krohviga.Väga palju on templites näha ornamenti,paljudes templites on ka kullast ja marmorist mosaiike.Araabias ei kasutatud ikoone ega portreesi.
Mošee koosneb enamasti müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Ühel küljel on tavaliselt suurem, üsna madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read.Meka poolses seinas (nn. kilbamüüris) on poolümar palvenišš (nn. mihrab).Mošee õues asub kaev.Tavaliselt kuuluvad mošee juurde ka 1 või mitu saledat torni – minaretti.
All toodud Damaskuse Suure mošee plaan.
Damaskuse Suure mošee üldvaade. Ristlöövi kroonib 36m kõrgune Nisri ehk Kotka kuppel , mille praegune kuju pärineb 1893.a.
Samarra Suur mošee oli islamimaailma suurim, mahutas 80000- 100000 palvetajat, rajatud umbes 850.a ( Iraagis ). Siseõue mõõtmed 155x240 m.ning sinna pääses 23 värava kaudu.
Samarra suure mošee kõige silmatorkavam säilinud element – spiraalminarett al-Malwiya. 55m kõrgune minarett paikneb nelinurksel alusel, mille kõrgus on 3m.
Tadž Mahal (“ühe valitseja elavasse kivisse raiutud tuline kirg ” sir E. Arnold ) asub Põhja-Indias Agra lähedal (1632-1653). Hoonet ehitas 20000 töölist 22 aastat.
Tadž Mahali kohta on öeldud, et selle kavandasid hiiglased ja lõpetasid juveliirid. Kuulus mausoleum on ruudukujulise põhiplaaniga (94,5x94,5m) kuppelehitis, mille kuppel ulatub 74m kõrgusele. Hoone seisab 6m kõrgusel platvormil (küljepikkusega 103m). Selle igas nurgas on 40m kõrgune minarett. Tadž Mahal on kaetud valgest marmorist plaatidega ja inkrustreeritud vääriskividega . Hoone platvormi ees on ruudukujuline aed, mille külje pikkus on 305m ( kupli kõrgus 25m ja läbimõõt 18m).
Tadž Mahali seinakaunistused koraani tekstiga .
Elumajad
Araablaste elumajad ehitati savist ja akendeta,väga madalad ja lameda katusega.Valgust ja õhku tuli ruumidesse ainult ukseavast.Puitu oli neil väga napilt,sellepärast oli neil ka majades väga vähe mööblit Nende tubades oli palju vaipasid ja patju, eraldi olid vaibad palvetamiseks, istumiseks, lamamiseks ja kõndimiseks.
Päeval ei olnud kõrvetava päikese tõttu võimalik midagi väljas teha,seega oli tervislikum toas istuda.Õues pärast päikese-loojangut algab aktiivne elu.
Araabia mõju mujal maailmas
Lõuna- Hispaania suuruselt teises linnas,Malagas on arhidektuuris tunda mauride toodud Araabia mõjusid.Selle ehedaks näiteks on Hibralfo kindlus - majakas .