Kujutav kunst (0)

Maalikunsti zanrid on figuraalkompositsioon (peamiseks aineks on inimene või inimeste rühmad; religioossed, mütoloogilised, allegoorilised, ajaloomaal, olustikumaal ), portree ja aktimaal (huvi näo ja alasti inimkeha vastu), maastikumaal e. peisaaž (loomamaalijaid nimetatakse animistideks, meremaalijaid nimetatakse marinistideks) ning siseruumid ja esemed ( vaikelu , natüürmort, mis hakkas levima renessansiaegses Itaalias 14 sajandi alguses, iseseisvaks maalikunstiks kujunes 17. sajandil. Akrüülvärvid on sünteetilised emulsioonvärvid, värskena vees lahustuvad, hiljem kuivades ei lahustu. Kasutusele võeti pärast II maailmasõda. Sideaineks kasutatakse vaiku mis kuivamisel jätab sileda läikiva pinna. Akvarellvärvid on vees lahustuvad guaššvärvid. Temperavärve kasutati keskajal tahvelmaalikunstis, nad on vees lahustuvad, kuid liimaineks on munakollane , vaha või vaik . Õlivärvid ei lahustu vees, sideaineks on õli, kuivavad aeglaselt, tulemus on läikega ja püsiv. Kasutusele võttis Jan van Eyck (1950). Pastellid on kuiv värvipigment, pehme ja kriiditaoline, kinnitamiseks kasutatakse fiksaatoreid.