Kujutav kunst (0)

Maalikunsti zanrid on figuraalkompositsioon (peamiseks aineks on inimene või inimeste rühmad; religioossed, mütoloogilised, allegoorilised, ajaloomaal, olustikumaal ), portree ja aktimaal (huvi näo ja alasti inimkeha vastu), maastikumaal e. peisaaž (loomamaalijaid nimetatakse animistideks, meremaalijaid nimetatakse marinistideks) ning siseruumid ja esemed ( vaikelu , natüürmort, mis hakkas levima renessansiaegses Itaalias 14 sajandi alguses, iseseisvaks maalikunstiks kujunes 17. sajandil. Akrüülvärvid on sünteetilised emulsioonvärvid, värskena vees lahustuvad, hiljem kuivades ei lahustu. Kasutusele võeti pärast II maailmasõda. Sideaineks kasutatakse vaiku mis kuivamisel jätab sileda läikiva pinna. Akvarellvärvid on vees lahustuvad guaššvärvid. Temperavärve kasutati keskajal tahvelmaalikunstis, nad on vees lahustuvad, kuid liimaineks on munakollane , vaha või vaik . Õlivärvid ei lahustu vees, sideaineks on õli, kuivavad aeglaselt, tulemus on läikega ja püsiv. Kasutusele võttis Jan van Eyck (1950). Pastellid on kuiv värvipigment, pehme ja kriiditaoline, kinnitamiseks kasutatakse fiksaatoreid. Pilt või graafika mis luuakse trükkimise abil on kunst . Trükikunsti leiutas Johan Gutenberg aastal 1440. Graafika põhiliigid on kõrgtrükk (värvi kannavad paberile trükivormi kõrgemad osad. Tehnikateks on linool -, puu- ja tinatrükk. On vanim trükiviis, Hiinas trükiti puutahvlitelt juba 6. sajandil), sügavtrükk (värvi annavad süvendatud osad. Süvis saadakse mehhaaniliselt või keemiliselt. Mehaanilised tehnikad on vasegravüür, kivinõel (materjali kraabitakse ja kriimustatakse, võimalik on saada peeneid jooni) ning metsotita (metallipind muudetakse spetsiaalse instrumendiga (liivapaberiga) ühtlaselt karedaks, saavutatakse sügav must pind). Keemilised tehnikad on ofort (plaadi pind kaetakse happekindla lakiga, millele kraabitakse joonis ning söövitatakse) ning akvatinta (kasutatakse pulbrit . Pinnad, mis jäävad valgeks, kaetakse lakiga, pulber sulatatakse plaadile kinni)) ning lametrükk (trükkivad ja mittetrükkivad osad on ühel tasapinnal , värvi kinnistamiseks kasutatakse keemilisi võtteid. Tehnikateks on litograafia , kivitrükk). Offset truck on valgustrükk, kus kasutatakse fotograafilisi meetodeid . Monotüüpia puhul maalitakse kujutis aluspinnale (klaas või plastik ), tehakse ainult 1 tõmmis. Deatüüpia puhul kaetakse aluspind ühtlase värviga ning sellele asetatakse paber. Serigraafia puhul kandub värv värvitavale materjalile läbi raamile paigaldatud võrgu. 20. sajandil kasutati trükikunsti esmakordselt kunstilistel eesmärkidel. Tõmmis on estamp ehk äratõmme graafiliselt töödeldud plaadilt. Graafikatehnikad võimaldavad mitmeid tõmmiseid välja arvatud monotüüpia ning deatüüpia, tõmmised nummerdatakse. Graafiline leht on trükitud originaal graafilisest teosest. Graafika tehnikad on graafikateose paljundamise viis, ajalooliselt vanimad on puulõige ja vasegravüür. Tarbekunst on kunstivorm , mis tegeleb tarbeesemete kunstilise kujundamisega. Püütakse ühendada funktsionaalsust ja esteetilisust. Tarbekunsti alad liigitatakse vastavalt materjalile klaasikunstiks (klaasmassist kunsti loomine; plastika , vitraažid) ja vahakunstiks (vahalõige, vahapõime; Eesti koolkonna väljakujunemisel on tähtis osa E. Taskal ning A. Erikul), metallehistööks, tekstiilikunstiks (riietusesemed ja ruumitekstiilid), keraamikaks ( savist või savipõletud) jne… Kiviaeg jaguneb paleoliitikumiks (kuni 8000 aastat e. Kr.), mesoliitikumiks (12 000 – 5000 aastat e. Kr.) ning neoliitikumiks (5000 – 2000 aastat e. Kr.) ning on esiaja vanim ja pikim ajajärk. See algas esimeste tööriistade valmistamisega ehk vähemalt kaks miljonit aastat tagasi, kui tööriistu valmistati kivist. Arvatavasti valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, umbes 40 000 aastat tagasi. Koopamaalinguid joonistati usulistel põhjustel, arvati, et see toob jahil edu ning õnne. Kasutati vee või rasvaga segatud värvimuldasid ning maaliti näppudega, põhivärvideks olid must, valge ja kollane. Euroopas asuvad koopa joonistused Altamiras (Põhja-Hispaanias, Altamira koobas, umbes 15 000 aastat vanad, esimene avastatud koopamaal pärineb sealt ( 1879 aastal)) ning Lascauxis (Prantsusmaal, vanus umbes 10 000 – 15 000 aastat, avastati 1490 -ndal aastal laste poolt, kes oma koeraga mängides talle järele jooksid. Inimest kujutati väga harva. Esimene teadaolev inimkuju on Willendorfi Veenus (30 000 – 20 000 aastat e. Kr, leiti Austriast ). Jääaeg lõppes 10-ndal aastatuhandel, algas neoliitiline revolutsioon. Enne seda toitus inimene saagist, mida ta metsast (paljalt) jahtis. Noorema kiviaja algust seostatakse põlluharimise ja loomakasvatusega. Tekkis tööjaotus (aju hakkas kasvama) ning võimalus kõrgkultuuri tekkeks (kuid sinnani oli veel palju- palju aega). Ornamendid olid looduskauged, hakati kasutama ornamenti, mida seostati usuga vaimudesse ja maagiasse. Alles hiljem on ornamendile lisandunud kaunistav funktsioon. On säilinud ka keraamikat. Umbes 4000 aastat e. Kr. hakati kasutama potiketra. Metalli kasutuselevõtuga algas rauaaeg. Sellest ajast pärinevad esimesed kiviarhitektuuri näited, usulised mälestus märgid. Megaliitline ehitis on Stonehenge, mis on kromlehh (∏ palju ja ringikujuliselt). Menhir on üks suur püstiasendis kivi. Dolmen on kaks vertikaalset kivi, mille peal asub horisontaalselt kolmas (∏).