Vene aeg 1700-1855 (0)

Kordamisküsimused ajaloos: Vene aeg 1700-1855 (4 AT)
1. Põhjasõja põhjused

• Venemaa tahtmine saada väljapääs merele (‘’Aken Euroopasse’’)
  
• Rootsi raske siseolukord
  
• Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimaste vallutuste eest 1550-1660
  
• Rootsi vastu tekkis tugev koalitsioon
  

2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas?
Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksamaa (August II tugev) ja Taani (Frederik IV)
3. Käsu Hans - Esimene eesti soost luuletaja
Uusikaupungi rahuleping – Leping mille käigus Rootsile tagastati Soome
Aadlimatriklid – Rüütelkondade liikmete nimekiri
4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile?

• Tagajärjed Eestile olid kohutavad. Maa ja linnad olid varemetes (Tartu, Narva ja Tallinn), põllumaa oli sööti jäetud.
  
• Eestimaa oli enamjaolt inimtühi (inimesi oli alles jäänud umbes 150000 ringi)
  

5. Miks Rootsi kaotas Põhjasõja, kuigi tal olid kõik eeldused võiduks?
Rootsi kaotas põhjasõja, sest ta ruttas oma paremate väeosadega Riia alla poolakate vastu, vene aga saatis laevastiku Tartut hävitama, anti käsk kõik hävitada, katk ja hävitustöö laastas rootsi ja nii saadi endale Tartu, Narva ja 1710 langes ka Tallinn.
6. Miks oli Balti autonoomia ka eestlastele kasulik, kuigi olime pärisorjad ?
See takistas eestlaste venestamist. Eestlased pidid küll elama madalseisus kuid said elada.
7. Kuidas hinnata balti-sakslaste positsiooni Venemaal 18-saj.?
Sakslastel oli suurem mõju Vene riigis, kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel.
8. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. saj? (põllumajanduse arengu skeem, millega kaubeldi rohkem ja miks)
Jätkuvalt domineeris mõisamajandus . Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu. Talude päriseks ostminejätkus. Peamiselt tegeleti viinaäriga.
9. Kuidas hinnata eestlaste elu 18. saj.? (positiivsed / negatiivsed küljed)
Olukord oli kõike muud kui hea – eestlased langesid kõige sügavamale orjusesse ajaloos. 18 saj. Alguses juhtus olukordi , kus jahikoer maksis 10-20 talupoega.
Positiivseteks külgedeks olid kõrged teravilja hinnad, rahvaarv suurenes, viinaäri läks hästi.
10. Rosen ´i deklaratsioon - Talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Tõdeti et talupojad kuuluvad mõisnikele.
Valgustusajastu – Ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.
Pietism – Saksa protestantismi vabadusliikumine 17.-19. sajandil
Tallina Paap –
11. Missugune kunstistiil tuli 18. saj.?(too näiteid)
Kunstis valitses 18.sajandi alguses veel Barokk ja saj. Keskel Klassitsism (Tartu vanalinn, Toompea loss.)
12. Katariina II – Tugevamaid naisvalitsejaid ajaloos (Valgustatud Monarh)
Katariina II reformid:

• Balti kubermangudes viiakse sisse asehalduskord , millega tekkivad linna- ja maavalitsused.
  
• Kehtestab Baltikumis pearahamakse.
  

Maarahva kalendrid – Õpetliku ja praktilise sisuga kalendrid (Esimesed masstrükised)
13. Nimeta usulisi liikumisis, mis levisid 18. saj. Eestis?
Pietsim ja Hernhuutlus (keelustatakse 1743 )

14. Iseloomusta vennastekogudusi?(mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid)
Vennastekogudus oli 18. saj. Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumiine, mis kutsus üles näitama võrdsust, vendlust ja koostööd inimeste vahel.
15. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam?
Maarahvakalendreid, kuna need olid õpetliku ja praktilise sisuga Eestlaste jaoks.
16. August Wilhelm Hupel – Valgustusajastu kirjamees ( I eestikeelse ajakirja ‘’Lühike õpetus’’ väljaandja.
Johan von Michelson – Esimene teadaolev Eestlasest kindral
17. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19.saj. algul Baltikumis?

• Loodi valla- ja kihelkonnakohtud
  
• Õigus vallasvarale
  
• Pärandamisõigus
  
• Talupojad vabastati pärisorjusest
  

18. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis?
Eestimaal 1816a. ja Liivimaal 1819a. aastal Liivimaa talurahvaseadusega, kuid kehtima jäid paljudki pärisorjusega kaasnevad igandid nagu teoorjus.
19. Aleksander I – Venemaa Keiser 1801-1825 (Paul I poeg)
Maamiilits - Maakaitsevägi
Barclay de Tolly – Venemaa armee ülemjuhataja. Hävitas Napoleoni.
20. Kuidas protestisid Eesti talupojad raske olukorra vastu 19.saj. alguses?
Väljarändeliikumiste ja usuvahetusliikumistega.
21. Millal lõplikult kaotati orjatöö mõisas ja mis põhjusel ?
1856a. talurahvas oli vabastatud ilma maata ja maa kasutamise eest tuli ikkagi tööd teha. Talupoegadel oli võimalus oma maa ära osta. Kaotati teoorjus.

22. Kuidas suutsid talupojad hakata oma maid mõisnikelt päriseks ostma?
Algus jõudsid talu omale osta ainult kõrtsmikud, möldrid, mõisavalitsejad jt sellised ametimehed ja see motiveeris teisi, et saada lõpuks oma maa.
23. Millal algas Eesti alal tööstuslik pööre ja tänu millele? 24. Kirjelda, kuidas tekkis 19.saj algul Eestisse hulgaliselt popse, mis probleeme kaasa tõid ja mis neist hiljem sai?
1800-te keskel, peale selle, et loodi erinevaid manufaktuure, kuid peamine oli Tallinn Peterburi raudtee valmimine, tänu millele sai Tallinn uuesti impeeriumi tähtsaimaks väljaveosadamaks
24. Kirjelda, kuidas tekkis 19.saj algul Eestisse hulgaliselt popse, mis probleeme kaasa tõid ja mis neist hiljem sai?
Vabadik (ka pops ja pobul) oli kesk- ja uusaegsel Liivimaa Eesti ja Läti aladel kehviktalupoegade sotsiaalne grupp hiljemalt 15. sajandist kuni 1930. aastani, kel oli maad vähe või üldse mitte, igal juhul ebapiisavalt.Et ära elada, pidid vabadikud teiste heaks tööd tegema. Mõisnikud neid ei sallinud, sest said neilt makse vähe või üldsegi mitte. Jõukamad vabadikud sarnanesid üksjalgadega, vaesemad aga sulastega. Vabadik võis harida oma väikest maalappi ja teha juhutöid, samuti töötada hooajati mõnes talus või mõnes mõisaametis. Tihti lahkusid nad elama linna.
16.–17. sajandil Poola valdusalal nimetati vabadike ka pobuleiks.