Päivää. Tervetuloa! - Tere päevast. Tere tulemast! Oliko teillä pöytävaraus? - Kas teil on laud reserveeritud? Sopiiko tämä pöytä? - Kas see laud sobib? Tässä on ruokalista ja viinilista. - Siin on menüü ja veinikaart Saako olla jotain juotavaa? - Kas ma võin tuua joogid? Valitettavasti meillä ei voi polttaa. - Kahjuks meil ei tohi suitsetada. Polttaa voi joko terassilla tai tupakkahuoneessa. - Suitsetada võib kas terrassil või suitsuruumis. Haluatteko jo tilata? - Kas te juba soovite tellida? Suosittelen pääruuaksi paistettua kalaa - Soovitan pearoaks praetud kala. Haluatteko lisäkkeeksi riisiä tai perunoita.- Kas te soovite lisandiks riisi või kartuleid? Saanko tarjota vielä jotakin?- Kas ma saan tuua veel midagi? Tuleeko muuta?- Kas veel midagi? Miten ruoka maistui?- Kuidas toit maitses? Tässä laskunne. - Siin on teie arve. Maksatteko käteisellä tai pankkikortilla? - Kas te maksate sularahas või kaardiga
müümisest, kui dokumenti ei esitata ● täisealine ei tohi neile tubakatoodet ega tubakatoodetega seonduvaid tooteid osta, pakkuda ega üle anda ● neid on keelatud rakendada töödel, mis on seotud tubakatoote, tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toote, tubakatootega sarnaselt kasutatava toote või selle osiste pakendamise, ladustamise, edasitoimetamise, hoidmise, kauplemise või muu käitlemisega ● neile on keelatud viibida suitsuruumis ja suitsetamisalal --------------------------- Kambavaim Kambavaim on kambana tegutsemine, ühtehoidmise vaim Kambavaim on kambas/grupis olev liider. Teised grupi liikmed võtavad omaks grupis valitsevad käitumistavad ja põhimõtted, kogu elulaadi. Pidev tegutsemine ühes grupis avaldab inimese isiksuse arengule küllaltki olulist mõju. Olenevalt grupi põhiolemusest võib see mõju olla nii positiivne kui ka negatiivne.
Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. Organisatsioonid jagunevad ametlikeks ja mitteametlikeks. Ametliku organisatsiooni eesmärgid on ette kindlaks määratud ning sinna kuuluvaid inimesi seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. Organisatsiooni 5 põhikarakteristikut: 1. ülesehitus ehk struktuur – kas meekonnad saavad tekkida, et töötada ühise eesmärgi nimel, kas on võimalus kohtuda suitsuruumis? Lisaks füüsilistele ruumidele on ka väga olulised alluvus- ja vastutussuhted ning juhtimine ja struktuuriskeem 2. Infovahetus – kas info on kiirelt kättesaadav ja piisav? Kas info suunatakse esmalt sinna kus ta on kõige vajalikum ja kas ta jääb suunamata sinna kus tekiks vaid müra 3. Protsessid - kas on välditud pidev “tulekustutamine” mis tuleneb sageli pisiasjust. Kui
ise arvamust avaldada, valida lavastusse muusikat, pakkuda välja omapoolseid ideid jne. Kui näitlejatele jääb midagi arusaamatuks, tekib ummik vm, saavad nad lavastajaga koos arutada probleemi üle ning analüüsida tegelasi, lugu tervikuna. Noormets loodab väga trupi peale, et koos teha ja rääkida, arutada, hakata koos kirjutama ja koos seda siis lõpuks mängida. Lavastuses "Üks mees: Roheline" oli see samamoodi loeti erinevaid muinasjutte, istuti muuseumis, suitsuruumis ja vaadati D-kategooria action-filme, räägiti arvutimängudest. See protsess oli põnev, aga... (Vridolin, Tarvo 2006: 208). Enne proovi räägib Noormets näitlejatega, et häälestada näitlejaid prooviks. Samuti laseb ta palju näitlejatel endal leida õige viis mingi koha mängimiseks. Lavastajal on üldjoontes peas tegelaskujude olemus, kuid ta jätab näitlejatele üsna palju mänguruumi. Ta tahab, et näitlejad jõuaksid ise oma tõeni ja tunnetaksid ise oma tegelaskuju
o Majanduse stabiilsus o Majanduskasv globaalsel turul (IKT areng, globaliseerumine, o Elatustase o Elustandard o Inflatsioon o SKP 2. Organisatsioonikarakteristikud Organisatsiooni 5 põhikarakteristikut: 1. ülesehitus ehk struktuur kas meekonnad saavad tekkida, et töötada ühise eesmärgi nimel, kas on võimalus kohtuda suitsuruumis? Lisaks füüsilistele ruumidele on ka väga olulised alluvus- ja vastutussuhted ning juhtimine ja struktuuriskeem 2. Infovahetus kas info on kiirelt kättesaadav ja piisav? Kas info suunatakse esmalt sinna kus ta on kõige vajalikum ja kas ta jääb suunamata sinna kus tekiks vaid müra 3. Protsessid - kas on välditud pidev "tulekustutamine" mis tuleneb sageli pisiasjust
tihtipeale põgenevad reaalsusesse, milleks kasiino on sobiv koht. (Sepel 2007: 30) Hasartmängud võivad küll pakkuda mõneks tunniks pelgupaika, kuid probleeme need ära ei kaota. Osad inimesed, kes hasartmängude abil teise reaalsusesse põgenevad, on rääkinud, et on "transisarnases" seisundis mängides, ehk nad pole mängimise ajal teadlik sellest, mis toimub nende ümber. 3. Sotsiaalsete vajaduste rahuldamine "Ühed arvavad, et kõige põnevamaid jutte räägitakse suitsuruumis - ja hakkavad suitsetama. Teistele tundub, et kasiinos mängimine on sotsiaalse staatuse oluline osa ning suunduvad mängusaali." (Sepel 2007: 30) Osad inimesed võivad luua lausa terve sõprade võrgustiku, kellega koos kasiinos käia või pokkerit mängida. Osa mänguritest motiveerib teiste inimeste seltskonnas viibimine, isegi kui erilist kontakti ei saavutata nendega. (Federman, Drebing & Krebs 2005: 48) 4. Identiteet ja enesehinnang
Tagasisidet andes tuleks viidata ettepaneku autorile, et motiveerida ka teisi uusi ideid välja mõtlema ja suurendada ühtekuuluvustunnet. Olulisemaid puudusi sisesuhtluses on infonõudluse ignoreerimine. Tihti arvavad juhid, et mingit infot pole töötajatele mõtet anda, sest otsust, käskkirja või korraldust pole. Kui aga puhkenurgas ja 32 suitsuruumis juba asjast räägitakse, on töötajate infonälja kiire rahuldamine väga tähtis. Tekkinud infovaakum täidetakse niikuinii, küsimus on selles, kas seda teeb juhtkond või keegi teine (kuulujutu või koguni laimu tasemel). Töötajatele tuleb infot anda ka selliste oluliste arutelude kohta, mis pole veel lõplikud. See, et tähtsat küsimust ei ole veel otsustatud, on samuti teave. Töötajad ei pea oma infonälja kustutamiseks
annaabi.ee 
