................................................................................................5 2.2.2 Juhtimise võrkmudel..................................................................................... 6 2.3 Situatsiooniteooriad..............................................................................................7 2.3.1 Fiedleri mudel................................................................................................7 2.3.2 Hersey-Blanchardi situatiivne eestvedamisteooria........................................8 2.4 Motivatsiooniteooriad ......................................................................................... 8 2.4.1 Maslow vajaduste hierarhia...........................................................................8 2.4.2 McClellandi teooria.....................................................................................10 2.4.3 Herzbergi motivatsiooniteooria...................................................................11
· Eestvedamisstiil: demokraatlik ja osalev, avatud hoiak loovusele. · Organisatsioonikultuur: usaldus, omaalgatus, riskialtisus, vaba kommunikatsioon. · Ressursid ja oskused: loovate inimeste värbamine ja hoidmine, väljakutseid pakkuv töö. · Struktuur ja süsteemid: paindlik, vähesed reeglid, õiglane ja toetav töötajate hindamine. 6 13. Seleta lahti Hershey-Blanchardi situatiivse eestvedamisteooria põhiolemus. Hershey-Blanchardi situatiivne eestvedamisteooria hõlmab endas nelja eestvedamisstiili, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele. Töötajate küpsust määratletakse kui inimeste võimet, nõusolekut ja kindlustunnet ülesannete täitmisel. Osalemine Müümine · Järgijad valivad eesmärkide saavutamise tee · Eesmärkide saavutamise tee valitakse koos
Selle alusel on 5 erinevat juhtimistüüpi. 1/1 juht ei tunne huvi, hoidub juhtimisest 1/9 juht orienteeritud inimsuhetele (külaklubi juhtimine) 9/1 juht orienteeritud tööle, inimestega ei arvesta (tulemustele suunatud) 9/9 juht peab tähtsaks nii tööle kui inimestele 5/5 juht hoiab tasakaalus nii tööd kui ka inimsuhteid, ei prioritiseeri kumbagi 38. Selgitage eesvedamise Situatsiooniliste teooriate toimimise põhimõtet. situativne eestvedamisteooria, mis koosneb neljast eestvedamisstiilist, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele DELEGEERIV L: vastutuse järgijale/J valib eesm saavutamise tee J: kogenud/kndel oma võimetes/liidrist võimekam KÄSKIV E AUTOKRAATLIK L:jagab juhiseid/kt tegevust J:puuduvad tööks vajal.oskused/ebakindel/v.mott OSALEV E TOETAV L:jagab ideid/kaasab otsustusprotsessi J J:ebakindel 1 ül täitmisel/v.mott töötada üksi SELGITAV E KONSULTEERIV L:pakub selgitusi/leiab koos J eesm saav
organisatsioonile pühendumine. 21. Positiivne enesehinnang ja enesehinnangu probleemid organisatsioonis Enesehinnang- kirjeldab mina-pilti, tunne selle kohta, kes me oleme ja mida me väärt oleme. Inimese üldine suhtumine endasse. Kui enesehinnang on madal, siis inimene panustab vähem. Enesehinnang enne organisatsiooni tulekut ja kuidas organisatsioon seda mõjutab 22. Hersey ja Blanchardi eestvedamisteooria Situatiivse teooria mudel. Juht peab valima oma käitumist vastavalt sellele, milline on tema keskkond. Eelkõige peab juht keskkonnas jälgima seda, et millised on tema järgijad, alluvad või need inimesed, keda tema peab juhtima. Vastavalt sellele peab tema valima oma käitumise. Toetav käitumine Toetamine Nõustamine (S3) (S2) Delegeerimin Käskimine e (S1) (S4)
orienteerumine teenusele - võime ära tunda, mõista ja täita kliendi soove. · Suhete juhtimine kommunikatiivsed oskused - oskus kuulata ja läkitada selgeid, veenvaid ning positiivseid teateid konfliktiga toimetulek - võime vähendada vastuolusid ja leida lahendusi innustav juhtimine - võime võtta juhtimine enda kätte ja innustada visiooniga. 5. Situatiivne eestvedamine (Hershey-Blanchardi situatiivse eestvedamisteooria põhiolemus) Hershey-Blanchardi situatiivne eestvedamisteooria hõlmab endas nelja eestvedamisstiili, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele. Töötajate küpsust määratletakse kui inimeste võimet, nõusolekut ja kindlustunnet ülesannete täitmisel. 2 Osalemine Müümine
lahendamine, ühisettevõtmised, toetuse väljendamine. Probleeme tekitab see, et tipus ja esmatasandil asuvate inimeste mõttelaad on erinev, ettekujutus asjade tähtsusest ja väärtusest ei ühtu. Mitteametlik suhtlemine kujuneb liikmete vajaduste kohaselt ja sõltub nende omavahelistest suhetest. Selline ametlikust hierarhiast sõltumatu kontaktiloomisvõimalus tõstab esiplaanile inimeste võrdsuse. Sageli saadakse info just mitteametlikke kanaleid pidi. 26. Hersey ja Blanchardi eestvedamisteooria 27. Juhtimine võrkmudel Võrkmudel on ülesehituselt sarnane hierarhilisele mudelile. Mõnevõrra on avardunud omaniku ja alluva mõisted ja võimalused. Alluval võib võrkstruktuurilises andmebaasis olla mitu omanikku ja mitu alluvat. See põhjustab mõne kirje lisamisel või kõrvaldamisel baasist palju ümberkorraldusi. (Athena e ülesandele orienteeritud) 28. Juhi ja liidri erinevused Juht on ametliku organisatsiooni osa koos konkreetsete õiguste ja kohustustega organisatsiooni
o rühmanormid; o kontrolli ulatus; o välisohud ja surve; o organisatsioonikultuur. 210. F.Fiedleri mudeli põhjal oleneb rühma tegevuse efektiivsus: o Juhi liidristiili sobivusest oma alluvatega suhtlemisel; o Olukorra kontrollitavusest o Sellest, mil määral mõjutab olukord liidrit. 211. Hersey-Blanchardi situatiivne eestvedamisteooria 212. Neli eestvedamisstiili, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele: kas töötajad on võimelised, nõus ja kindlad ülesandeid täitma. Need on: 1. Käskiv 2. Selgitav 3. Osalev 4. Delegeeriv 213. 3. Selgitage McKinzey 7S teooriat. 214. 7 S-i teooria - McKinsey 215. Juht 216. Strateegia (strategy) 217. Struktuur (structure)
322. 1/9 juht on orienteeritud inimestele ja suhtlemisele: ,,küla-klubi" juhtimine 323. 5/5 juht püüab hoida tasakaalus orientatsiooni tööle ja inimestele, kuid ei arvesta kumbagi piisavalt: ,,Kesktee" 324. 9/9 juht pöörab suurt tähelepanu nii tööle kui inimestele: meeskonna juhtimine 325. 64. Eestvedamise situatsiooniteooriad 326. Eesmärgiks leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid (aeg, koht) 327. Situatiivne eestvedamisteooria (Hersey-Blanchardi järgi) 328. Neli eestvedamisstiili, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele: kas töötajad on võimelised, nõus ja kindlad ülesandeid täitma. 329. 330. 331. Delegeeriv stiil 332. Liider: delegeerib vastutuse järgijatele, järgijad valivad eesmärkide saavutamise teed 333. Järgija: kogenud, kindel oma võimetes töötada hästi, võib olla isegi liidrist võimekam 334. Käskiv e autokraatlik stiil 335
Seega tekkis küsimus, millest lähtuvalt juht otsustab, millist stiili ta kasutab ka kui palju stiile kuulub ühe juhi nö. repertuaari. Vastuseks on kujunenud, et juhil on tavaliselt 2-3 eelistatumat juhtimisstiili (suhetele või ülesandele orienteeritud) ja ta varieerib neid ehk kasutab vastavalt olukorrale. Situatiivsetest teooriatest tuntumad on: Evans, House, Mitchelli eesmärgi- raja teooria, Fiedleri sõltuvusteooria, Hersey-Blanchardi eestvedamisteooria, Vroomi otsustuspuu ja seonduv ootusteteooria. Eesmärgi-raja teooria (M. Evans, R. House, T.Mitchell) autorid pidasid vajalikuks pöörata tähelepanu töötajate omaduste, tunnete & motivatsiooni mõju juhtimisele. Eeldasid ratsionaalseid ja loogilise käitumisega töötajaid, keda juht peab toetama ja kaasama juhtimisse. Leiti, et eestvedamisel on kaks funktsiooni: · Raja selgitus liider aitab mõista juhtimise iseärasuste (käitumise)