Väärtushinnangud Tuntud saksa filosoof, Arthur Schopenhauer, on lausunud järgmise tarkusetera: ,,Me mõtleme harva sellest, mis meil on, ent muretseme kogu aeg selle pärast, mida meil pole." Need on väga õiged sõnad, kuna see ongi inimeste mõttemaailma üks suurimaid probleeme. Ei mõelda mitte sellele, mis on, vaid sellele, mis võiks olla. Väga tihti on inimeste väärtushinnangud paigast ära. Muudkui unistatakse ja räägitakse sellest, mida oleks vaja, kus tahaks olla või kelleks tahaks saada. Kuna mõtted on koondunud vaid tulevikule, siis unustatakse see, mis on kõige tähtsam. Need on nimelt väärtused, mis on igapäevaselt meie ümber ja meie sees. Unustatakse väärtused, mis on juba olemas. Nendeks on lähedased inimesed, kodu, perekond, vabadus jne. Väärtushinnangud on väga varieeruvad. Tuntud proosa- ja näitekirjanik Anton Hansen
Väärtushinnangud ja nende kujunemine Sõna väärtushinnangud viitab sellele, et midagi väärtustatakse ja hinnatakse. Tänapäeval räägitakse sellel teemal väga palju, viiakse läbi uuringuid, koostatakse uurimistöid ja kirjutatakse erinevaid artikleid ning raamatuid. Üritatakse selgusele jõuda, kuidas on need kujunenud ning millises järjestuses neid ritta seatakse. Kuidas on aga tänapäeva inimeste, eelkõige noorte, väärtushinnangud kujunenud ning mida väärtustatakse? Väärtushinnangud võib jaotada kahte gruppi: moraalsed väärtused ning sotsiaalsed väärtused. Moraalsete väärtuste hulka kuuluvad hoolivus, inimväärikus, lugupidamine iseenda ja teiste vastu ning sotsiaalsete väärtuse alla jäävad vabadus, demokraatia, vastutus, rahvuslus ja paljugi muud. Igal inimesel on õigus väärtustada just seda, mida ja kui palju soovib. Kõige raskem ongi ritta
Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Väärtuskoodeks au, truudus, vaprus, ohvrimeelsus,lugupidamine. Väärtushinnangud on inimkonna ajaloo käigus läbi teinud suured muutused vaheldudes aastasadade vahel edasi-tagasi. Kindlasti on väärtushinnangud tugevasti seotud ühiskondliku arengutaseme ja valitseva ideoloogiaga. Statistika on näidanud, et madala arengutasemega maades, nagu mitmetes aafrika riikides ja näiteks Indias, on väärtushinnangud võrreldavad keskajal domineerinud väärtustega. Selle põhjuseks on toodud usk, mis nendes maades on sügavalt juurdunud. Religioon aga on põhimõtteliselt üks suur eetikareeglite kogum ja oluline väärtushinnangute mõjutaja. Kuna Euroopa hakkas tehnoloogiliselt kiiresti arenema 15. sajandist alates, on sealsed väärtushinnangud muutunud radikaalselt, võrreldes preaguste arengumaadega. Keskaegne aadel pidi olema
Väärtushinnangud taasiseseisvunud Eestis Vabariigis Eesti sai taas iseseisvaks 20. Augustil 1991. aastal. Aja möödudes on muutunud ka inimeste väärtushinnangud. Tänapäeval ei väärtusta inimesed enam samu asju, mida väärtustati 25 aastat tagasi. Ajad on muutunud ja nendega koos ka väärtushinnangud. Millised on tänapäeval need väärtused, mida inimesed hindavad? Tänapäeval on kindlasti tähtsal kohal materiaalne kindlustaja – raha. Raha on muutunud niivõrd tähtsaks, sest kaasajal saab raha eest osta põhimõtteliselt kõike. See on teinud võimalikuks täita iga väiksemgi kapriis meie eludes. Rahal on hoopis teine tähendus kui enne taasiseseisvumist. Tol ajal tehti tööd ja saadi palka, et ära elada. Palju tähtsam oli preemia,
Meedia - noorte väärtushinnangute kujundaja Iga inimene tahab olla teadlik sellest, mis toimub ülemaailmselt. Mitmed tahavad olla kursis asjadedega ja sündmustega, mis neid ümbritsevad. Sellist informatsiooni edastatakse uudistes. Meedia on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Uudised mõjutavad meid igapäevaselt. Noorte väärtushinnangud peegeldavad noore tegevust,käitumist ja teadmisi, kuna väärtushinnangutest lähtuvalt valib ta endale käitumisviise. Noored loevad palju meediauudiseidja seega saavad sealt palju informatsiooni. Seega Kokkuvõttes meedia on üks noorte väärtushinnangute kujundaja. Kuidas täpsemalt? Väga palju on tekkinud nn. viieteistkümne minuti kuulsust, mis on üllatavalt hästi mõjutanud meediaturgu
Väärtushinnangud läbi aegade Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Väärtushinnanguid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Väärtushinnangud muutuvad oluliselt koos ajaga. Seoses kommunismi üleminekult demokraatiale on toimunud suured muutused inimeste väärtushinnangutes. Väärtushinnangud mõjutavad oluliselt ka inimeste ellusuhtumist. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Vanemad rajavad elus vundamendi, ülejäänud elu tuleb ise üles ehitada. Kuidas on muutunud inimeste väärtushinnangud ajaga? Tänapäeval väärtustatakse liialt raha. Iga liigutuse eest küsitakse hinda, midagi ei saa enam tasuta. Raha on muutunud tihti ka tähtsamaks kui inimsuhted. Ka Jaan Tätte teoses ,,Ristumine
Väärtushinnangud, kui inimese hing Siim-Markus Post, 11.D Tänapäeva noorte väärtushinnangud on paljuski muutunud võrreldes 60-70ndate põlvkondade noortega. Tänase seisuga on palju erinevaid noori ning palju erinevaid väärtusi, näiteks üheks väärtuseks on noortel saanud internetiportaalis Instagram koguda võimalikult palju teiste inimeste like ehk meeldimisi ning sellest tunda rahulolu. Võrreldes 60ndate noortega, siis nende väärtushinnanguteks oli tol ajal ühiskonna paremaks muutmine ning silmaringi ja maailmavaate laiendamine
Väärtushinnangud kujundavad kogu meie elu Igal inimesel on omad unistused. Sama moodi on igal inimesel erinevad väärtushinnangud. Väärtustama - see on midagi või kedagi hindama. Iga inimene väärtustab oma elus midagi, erinevate persoonide väärtushinnangud on aga erinevad. Kellel on tähtsad asjad elus perekond, sõbrad ja suhted, kellel aga ainult materiaalsed asjad, nagu raha ja kallid esemed. Väärtustamist tuleks alustada iseendast ja siis läheb ka kõik muu paika. Kui ennast ei väärtusta ega armasta, siis vaevalt, et suudetakse midagi või kedagi teist väärtustada. Mina väärtustan vabadust ja olla iseseisev tugev isiksus koos omapära plusside ja miinustega. Kallitest inimestest kõige tähtsamad on mu perekond
Väärtushinnangud läbi aegade- mis on muutunud ja mida see endaga kaasa toob? Tänapäeva ühiskonnas on inimeste väärtushinnangud muutunud suuresti võrreldes varasemaga. Tähtsustama on hakatud seda, mis sajand tagasi oli üks väiksemaid probleeme, või on tekkinud vastupidine efekt enam pole oluline see, mis kunagi määras kogu elu. Inimsed muutuvad, koos nendega ka väärtushinnangud, kuid tihtipeale võivad nende suurel erinemisel tekkida konfliktid. Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Neid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Seoses kommunismi üleminekult demokraatiale on toimunud suured muutused inimeste väärtushinnangutes. Kui varem peeti tähtsaks eelkõige perekonda, haridust ning austust vanemate vastu, siis nüüdisajal hinnatakse matertiaalseid väärtusi
Raskolnikovi väärtushinnangud Teose “Kuritöö ja karistus” peategelane on Raskolnikov, enesesse süvenenud, kõigist eraldunud, vaesuses virelev, hea väljanägemisega endine üliõpilane, kelle mõttemaailm on elav, ka intelligentne, mis oleks võinud teda elus kõrgele viia aga teose algusest saab selgeks tegelase tume mõttemaailm, mis viib ta hoopis korda saatma hirmsa topeltmõrva veendunult, et sooritab selle inimkonna hüvanguks,
Missuguste väärtushinnangute kasvatamisega tuleks Eesti ühiskonnas tegeleda? Väärtushinnang on midagi, mille abil inimesed teevad vahet heal ja halval. Väärtushinnangud ehk väärtused näitavad, mida inimene hindab kõrgelt ning mille poole ta püüdleb. Esmased väärtushinnangud saab laps kodust, kuid need pole lõplikud. Ühiskond meie ümber areneb pidevalt ning seeläbi on ka meie väärtushinnangud pidevas muutumises. Kui lasteaialaps väärtustab sõpru ja magusaid komme, siis nooruk ei pruugi enam samu asju hinnata. Talle on tähtis perekond, raha ja karjäär. Seega on ühiskonnal tähtis roll meie väärtushinnangute kujundamisel. Nõukogude Liidu ajal oli inimestel raske, kui mitte pea võimatu, reisida maailmas ringi ning näha teisi maid ja kultuure. Alates 1992-st aastast ehk ajast, mil Eesti taasiseseisvus, on aga maailm tulnud meile nö lähemale
Väärtused on sinu sisemised tõekspidamised, mis näitavad, mida sa hindad ja tähtsaks pead. Kuigi sinu väärtused võivad vahel olla ebamäärased, sunnivad nad sind teatud asju või tegevusi teistele eelistama, võtma vastu teatud otsuseid. Ühiskonna arenguga kaasnevad alati ka muudatused inimeste väärtushinnanguis ja eelistuses. Võib eristada kolme esinevat inimtüüpi: põhivajaduste inimesed - inimesed, keda juhivad äraelamise väärtushinnangud, mis seostuvad ellujäämise põhitingimustega: toit, riided, eluruum, turvaline vanaduspõlv; välismaailma inimesed - inimesed, keda juhivad heaolu kasvuga seostuvad väärtushinnangud, nt kord, auahnus, tõhusus, tootlikkus; sisemaailma inimesed - inimesed, keda juhivad väärtushinnangud, mis seostuvad nende eneste sisemise arengu ning teiste eest hoolitsemise eeldustega. Inimesed väärtustavad ennekõike seda, mis endal puudu, ja keskenduvad vajadustele, mis endal rahuldamata
Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Väärtushinnangud on inimkonna ajaloos läbi teinud suured muutused ja need on tugevasti seotud ühiskondliku arengutasemega ning valitseva ideoloogiaga. Madala arengutasemega maades, nagu näiteks mitmetes Aafrika riikides ja Indias, on väärtushinnangud võrreldavad keskajal domineerinud väärtustega. Selle põhjuseks on toodud usk, mis nendes maades on sügavalt juurdunud. Kuna Euroopa hakkas alates 15. sajandist tehnoloogiliselt kiiresti arenema, on siinsed väärtushinnangud palju muutunud. Keskaegne nobiliteet soosis sõjaväeteenistust, seda peeti kohuseks, mida tuleb küsimusi esitamata täita. Senjööri või isamaa eest suremist peeti ülimaks truuduseks. Inimesed tahtsid minna sõttaja sõjas suremine oli väärikas
Peamine argument on: ''matemaatikat meil vaja pole tulevikus, seega milleks ma seda õpin,'' aga ei mõisteta seda, et see arendab inimese aju asjadest paremini aru saamiseks. Alati leidub selliseid, kes kuidagi saavadki hakkama ilma mingisuguse hariduseta ja saavad edukaks, aga kuhu selline käitumine meid viib. Üsna pea ongi enamik sellised lohed ja lõpuks hakkab tekkima rahva arengut juhtivatel valdkondadel piisavate heade peade puudujääk. Kuid kogu lootus siiski pole ka kadunud kuna väärtushinnangud muutuvad. Vanemaks saades kogetakse igasuguseid asju ja tänu sellele õpitakse. Näiteks väikesed lapsed hindavad väga kõrgelt jõuludeks saadud mänguasju ja viskaksid saadud riided kohe kapi nurka, kuid täiskasvanu eas on see juba puhas rõõm endale tasuta riideid saada. Tekib mõistmine asjadest, mis tegelikult olulised on. Nutiajastu suurim ohver on pere elu väärtustamine. Lõunasöögi ajal kodus istutakse heal juhul lauas koos, aga pilk on suunatud televiisori poole
väärtushinnangud kõigil sarnased. Kes väärtustab materiaalseid väärtuseid, kes vaimseid kogemusi, kes haridust, kes sootuks vabadust. Meile on õpetatud, et oma esivanemaid tuleb austada. Olen sellega täiesti nõus. Kuidas aga suhtuda sellesse inimesesse, kes on kasvanud perekonnas, kus helluse asemel sai osaks füüsiline vägivald, kus mõistmise asemel mõisteti hukka? Kuidas väärtustada midagi või kedagi, kes seda esmapilgul ei väärikski? Kas meie väärtushinnangud on valed või puudulikud? Olen alati olnud seda meelt, et siin maailmas on kõik suhteline. Pole patt ju unistada uhkest autost või villast mererannas, sest võib-olla on unistaja elanud kitsastes oludes ja tahab nüüd endale ja oma lastele pakkuda seda, millest ta on varem ilma jäänud. Me ei saa hukka mõista ka seda, kes näiteks raamatupoe kinkekaardi kingiks saades selle üle ei rõõmusta. Võib-olla pole ta oma elus veel jõudnud punkti, kus ta oskaks või tahaks end arendada.
Väärtushinnangud inimeste seas Euroopas Euroopa kultuuriruumi väärtushinnangud ja arusaamad põhinevad ristiusul. Ristiusu aluseks on 10 käsku. Need on inimeste väärtushinnanguid ja arusaamu kujundanud juba sajandeid. Hetkelgi on päevakorras palju teemasid, mis on seotud just nende tõekspidamistega. Suurimaks nende hulgas pagulaste sisserändamine Euroopa riikidesse. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Jeesuse Kristuse tõed on koondatud piiblisse. Piiblis olevad kümme käsku on
Seda on näha erinevate põlvkondade pealt. Noored inimesed võtavad kergelt vastu uuendusi. Vanemad inimesed ei suuda mõista ja aru saada interneti jututubades suhtlemisest, samal ajal kui mõne noore jaoks on see mingil hetkel kogu tema maailm. Meie vanemate noorusajal polnud need asjad lihtsalt nii kaugele veel arenenud, et oleks saanud niimoodi suhelda. Eks me kõik oleme kuulnud lauset, et meil omal ajal küll need asjad niimoodi polnud. Vanemaks saades ja arenedes muutavad inimese väärtushinnangud. Ma arvan, et see on normaalne ja nii peabki olema. Mina pean oluliseks oma elu, sõpru, perekonda ja haridusteed. Muidugi väärtustan ka raha ja selle eest saadavaid hüvesid, kuid see pole minu jaoks eesmärk, vaid vahend, kuidas oma elukvaliteeti parandada. Erinevad kultuuritaustadega inimesed peavad sageli olulisteks erinevaid asju, see peegeldub näiteks teistsugustes kommetes, eluviisides ja käitumises. Väärtushinnangute paljusus toob maailmas kaasa ka palju konflikte. Inimestel on
neid, kes oma mentaliteete peale suruvad ja unustavad ära õpilase kui isiksuse. Ma arvan, et kui õpetaja unustab ära oma tähtsuse õpilase elu kujundamisel ja õpilase kui inimese, on ta teinud ehk oma karjääri kõige suurema vea. Järgnevalt, minu kursuseõe sõnad: ,,Kui õpetaja suudab tekitada huvi, arusaadavalt ja õpilasi kaasahaarvalt selgitadaoma ainet, pühendada neid oma tegemistesse - loob ta kõik eeldused selleks, et noor inimene kasvades temaga sarnased väärtushinnangud omandab." Siin kohal raputan ma pead ja ei taha nõustuda sellega, et õpilane peaks omandama õpetajaga sarnased väärtushinnangud. Pigem ütleksin ma nii, et õpetaja peab olema küllaltki tolerantne erinevate väärtushinnangute suhtes, mis õpilastel on. Ja õpilane peaks omandama oma õpetajalt eeskuju võttes pigem selle tolerantsuse, kui ülevõtma tema väärtushinnangud ja vaated. Minu jaoks on kõige vastuvõetamatum näha õpetajaid,
Aeg muudab meie väärtushinnanguid Meid ümbritsev maailm on väga kirju. Siin on esindatud erinevad rahvad, kultuurid ja usundid. Meie ümber on palju inimesi, kellel on omad väärushinnangud, millest nad juhinduvad oma käitumisel ja otsuste langetamisel.Väärtused on arusaamad heast ja kurjast, õigest ja valest, neid peetakse oluliseks ja nende poole püüeldakse. Väärtushinnangud võivad olla nii vaimsed, kui ka materiaalsed. Elu põhiväärtused saab inimene kaasa kodust. Neid mõjutavad ümbritsev keskkond, haridustase, lähedased inimesed ning loomulikult ka kiirelt arenev ja muutuv maailm. Seda on näha erinevate põlvkondade pealt. Noored inimesed võtavad kergelt vastu uuendusi. Vanemad inimesed ei suuda mõista ja aru saada interneti jututubades suhtlemisest, samal ajal kui mõne noore jaoks on see mingil hetkel kogu tema maailm
Kui kõik need kolm tegurit on korras, siis peaks noor olema nii valmis ellu astuma, kui üks noor suudab olla. Kõige tugevamaks mõjutajaks elluastujale noorele on minu arust perekond. Perekond on meid ümbritsenud juba lapsepõlvest saadik ja tegelenud meie elu kujundamisega. Kogu ülejäänud elu hakkab ju pihta sünniga ja kuna meie sünni juures olid ju meie vanemad, siis on nendel kõige suurem osakaal meie elu kujundamisel. Üldjuhul kujundavad nende väärtushinnangud ka meie väärtushinnangud, sest kogu oma elu vaatame neile alt üles. Loomulikult vanemaks saades ei suuda me enam tunnistada, et nemad on meie suurimad iidolid. Samas üritame ise näidata eeskuju oma noorematele õdedele-vendadele. Me soovime ju ometi, et nendest kasvaksid samasugused toredad inimesed nagu me ennast peame. Teiseks suureks mõjutajaks on arvatavasti sõbrad. Nendega veedame me võimalikult palju aega koos, mistõttu halva sõpruskonna tõttu võib inimene ise ka halvaks muutuda.
Selline muutus näib olevat kooskõlas riigis toimunud ja toimuvate majanduslike ja ühiskondlike muutustega. Kui see uuring teha uuesti aastal 2016 siis kindlasti oleks need kõik näitajad jällegi väga muutunud paremuse poole ja kindlasti lisaks ka veel palju sarnasem kui enne USA-ga võrreldes. Selle kõik on põhjustanud tänapäeva ülemaailmne interneti ja tehnoloogia areng. Järjest enam ja enam on tänapäeva Eesti noorte maailmavaated ja väärtushinnangud ning kõik muu sinna juurde kuuluv, üha enam sarnasem Ameerikaliku eluviisi vms moodi. Seda selle tõttu, et meie eludesse on lihtsalt nii suurel määral sisenenud ameerikalik elu kui selline. Meie praegu 20-ndates noored on kasvanud ülesse nähes päevast päeva, milline elu on Ameerikas, läbi meedia ja interneti. Varasemalt aga selliseid võimalusi polnud, ei olnud interneti ja nii meeletut tehnoloogia arengut
poolest tohutult. Kui mitukümmend aastat tagasi peeti hariduse ja töö juures peamiseks nendest tulenevat kasu ühiskonnale ja üldist silmaringi avardamist, siis nüüd tõstetakse isiklikku kasu ühiskondlikust kõrgemale. Muidugi leidub ka mõni üksik missioonitundega, keskkonnateadlik ja ühiskonda muuta sooviv noor. Sarnased on aga praegused kooliõpilased 80-90ndate põlvkonna noortega. Millised on tänapäeva noorte väärtushinnangud? Mis mõjutab inimeste väärtuseid? Tänapäeva noorte väärtused erinevad üha rohkem eelmiste generatsioonide väärtustest. Tänapäeva noored peavad oluliseks eeskätt järgmisi väärtusi: kõrgharidus, vahvad sõbrad, tasuv amet, tööalane edu, materiaalne kindlustatus, kodu, reisimine koos lähedastega, tore perekond, põnevad hobid ja oskus õigesti elada. Lisaks ka väärtused nagu kuulsus, rikkad vanemad ja kasulikud tutvused.
Väärtushinnangud tänapäeva maailmas Tänapäeva ühiskonnas on inimeste väärtushinnangud muutunud suuresti võrreldes varasemaga. Tähtsustama on hakatud seda, mis sajand tagasi oli üks väiksemaid probleeme, või on tekkinud vastupidine efekt enam pole oluline see, mis kunagi määras kogu elu. Inimsed muutuvad, koos nendega ka väärtushinnangud, kuid tihtipeale võivad nende suurel erinemisel tekkida konfliktid. Peaaegu et iga inimese jaoks on väärtuste edetabelis, kõrgemal kui viiendal kohal, raha. Paarkümmend aastat tagasi polnud need paberilipikud nii tähtsad. Inimesed kauplesid omavahel, maksid üksteisele asjades. Põhimõtteliselt on endiselt kõik sama, kuid nüüd on selle kõige olulisus tõusnud kõrgemale kui varem. Raha muudab inimesi - mida rikkam, seda suurem mõjujõud teiste üle. See aga viib konfliktideni
Kõik pole kuld, mis hiilgab. ,,Kõik pole kuld, mis hiilgab"-on tuntud väljend, mis leiab inimeste poolt kasutamist päevast päeva. Kuid mida me mõtleme seda öeldes? Igaühe jaoks on ju sõna ,,kuld" erinevalt moodi mõistetav. Kas rõhutame vaid materiaalseid või ka vaimseid tähtsusega kogemusi? Igaühel on omad väärtushinnangud ja vaated. Selle lausega seostub palju mõtteid. Heaks näiteks saab võtta televisiooni ja meelelahutus tööstuse. Inimestele püüdakse maalida seda kui glamuurse ja heade võimalustega kohta, kuid tõde on,et kõik on hääbuv. Sinu nägu meeldib inimestele vaid senikaua, kuni selles on ilu. Selleks, et sinust huvitav lugeda ja kuulda oleks, pead sa olema kaasatud skandaalidesse, draamadesse ning kõmu pakkuvatesse uudistesse. Näiteks modellinduses
Inimeste väärtushinnangud erinevad suurel määral ning sõltuvad enamasti kasvatusest. Vanasti õpetasid vanemad lastele, kuidas käituda teatud olukorras, mis on õige, mis on vale. Tähtsaks peeti eelkõige perekonda ning austust vanemate vastu. Kahjuks või õnneks elame kiiresti arenevas ühiskonnas, kus muutuvad ka inimeste väärtushinnangud. Lugupidamine ja austus vanemate vastu on väärtushinnang, mida ei tohiks kõigutada ei kiiresti arenev ühiskond, raha ega kuulsus. Kui väikestelt lastelt küsida, kelleks nad tahavad tulevikus saada, siis ei kuulda vastusena mitte väärikat arsti- või tuletõrjujaametit, vaid mõtlemata öeldakse Lady Gaga, Rihana või Justin Bieberi nimi. Miks? Sest nad on kuulsad, terve maailm tunneb ja teab, kes need inimesed on, nende varanduse suurusest koostatakse
materialistlikumaks. Eriti paistab see silma noorte hulgas, kes soovivad kuskile kuuluda, selle saavutamiseks peab moega kaasas käima, omama viimase peal tehnikat ning samuti pannakse suurt rõhku välimusele. Samuti mainib Katrin Saks oma artiklis ,,Väärtuste ja huvide vahel", et individualistlike väärtuste kõrvale on kerkinud grupikuuluvust rõhutavad väärtused ja praktiline elu pool on tulnud rohkem esile. Kõige tähtsamad põhimõtted, väärtushinnangud ja maailmavaade antakse kaasa loomulikult kodust. Lapsed võtavad tavaliselt üle vanemate ellu suhtumise, kes on selle omakorda saanud oma vanematelt, kuid siiski erinevad põlvkondade väärtused suuresti. Põhjuseks võib pidada vanemate inimeste elukogemust. Tänu sellele oskavad nad õigesti hinnata, mis on tegelikult midagi väärt ja mis mitte. Seetõttu tekivadki konfliktid erinevate vanuseastmete vahel, sest noored enamasti hoolivad rohkem materiaalsest heaolust,
EUROOPA KULTUURIRUUMI VÄÄRTUSHINNANGUD Kuuludes Euroopa Liitu on meil kujunenud ka vastavad väärtushinnangud. Euroopa tunnustab mitmeid väärtused: sallivus, solidaarsus, hoolimine ja vastutus. Nüüdisaegadel on aga Euroopa muutunud, nagu on öelnud pühitsetud paavst Benedictus XVI: „Euroopas valitseb tuleviku osas kummaline umbusk. Euroopa on oma välise edu tunnil sisemiselt tühjaks jooksnud”. Miks on nii, et me kipume unustama väärtushinnanguid? Euroopa kultuuriruumi väärtushinnanguid ohustab sallivus. Tänapäevases ühiskonnas ei ole me harjunud inimestega, kes ei ole nagu meie
koolist ja seda juba väga noores eas. Laps kopeerib oma vanemaid ja hakkab väärtustama samu asju, mida nemad. Samas käivad nad ka lasteaias/koolis ja lapsed on tuntud kopeeriad, kes jäljendavad kõiki täiskasvanuid vastavalt oma vajadustele. Meie nende ümber on päevast-päeva palju teisi inimesi, kelleks on õpetajad, sugulased ja sõbrad, kes kõik kannavad omaenda väärtushinnanguid pidevalt kaasas ja annavad edasi oma mõjutusi. Mina arvan, et kõige rohkem ikka saab nooruk oma väärtushinnangud kodunt, kui neid pole olnud terve tema lapsepõlve, siis on väga raske kasvatada teda ümber ka hiljem, kuna teadagi kõige kergem on noorukit kasvatada siis, kui ta on veel laps. Oma eeskuju saab siiski see nooruk oma vanematelt. Kui näiteks üks vanematest on töötu, teisel on probleeme alkoholiga, siis pole loota, et midagi uut tuleb ka koolist. Meie ühiskond on loonud meile ettekujutuse, et me kõik peame iseseisvalt hakkama saama. See on individualismi ühiskond
neid hoiakuid muutnud. Ma olen aru saanud, et: õige on teha vigu ja ma teen neid ning vastutan nende eest, samuti ka õpin nendest; ka eksimine on inimlik ja ma ei pea tundma süümepiinu ning olen valmis halvemaks, kuid lootus ja positiivsus jääb. Hea on ka teada, et mul on õigus öelda ,,Ma ei tea!" ja ,,Ma ei hooli sellest." 1 II essee: Millised on minu väärtushinnangud, hoiakud ja enesekohased uskumused, mis mind motiveerib ja milline on minu vajaduste hierarhia? Mis teeb mind õnnelikuks? ,,Erinevatel inimestel on erinevad vajadused, erinevatel kõrgustel ja selle mõistmine on suhtlemise alus" (Heikki Krips) See on ilusti öeldud. Motivatsioon ehk innustus, see annab jõudu ja tuge, paneb meid ennast liigutama, oma vajadusi rahuldama. Vajaduse liike on hästi palju ning nad avalduvad vastavalt meie vajaduse suurusele
6.päev 8 novell 1) Novelli tegelaste kirjeldus: · Fresco da Celetico a) päritolult oli Prantuse kuninga suguvõsast. b) novelli järgi pole võimalik kahjuks, välimusest mingit ettekujutust saada. c)heatahtlik ning tagasihoidlik, ta ei olnud uhke ega upsakas. Kuna ta vennatütar oli upsakas, ning talle ei meeldinud see üldse. d) kõrged väärtushinnangud, pidas tõeks headust ning rahu. · Ciesca a) päritolult oli Prantsuse kuninga suguvõsast. b) ilusa kuju ja näoga tüdruk, inglinägu polnud c) uhke, ülbe, egoistlik, upsakas, ennasttäis, vingus palju, kiuslik, tüütu, pidas end täiuslikuks. Kõik oli novellis kirjutatud. d) väga kõrged väärtushinnangud, lihtsalt ta väärtushinnangud oli valed. Ta vihkas kõiki teisi, ning arvas, et on maailma ilusaim ja parim. 2) Novelli teema:
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar ESSEE Lapsed elavad kahes maailmas Noorsootöö kujunemine ja filosoofia Õpilane: Keili Kurisman Õppejõud: Einar Väre Tallinn 2013/2014 Lapsed elavad kahes maailmas- Larissa Potapova Kas väärtusi saab jagada reaalseteks ja virtuaalseteks? Ei, minu meelest ei saa. Kui inimesel on omad väärtushinnangud, siis need mõjutavad nii virtuaalset- kui ka reaalset elu. Jah on olemas inimesi, kes tõesti on virtuaalses maailmas täiesti teistsugused, aga noo väärtushinnangud peavad ikka samad olema. Väga palju on inimesi, kes internetis kommenteerivad, halvustavad, kiidavad. Paljud teevad seda tõsiselt mõeldes ja mitte halba soovides aga on väga palju inimesi, kes kasutavad internetti ära, anonüümselt halvustavaks ja õelutsemiseks. See näitab inimese kohta juba piisavalt.
hindame. Olgu nendeks rikkus, armastus või kunst – inimene võib pidada tähtsaks just selles valdkonnas saavutatud kordaminekuid. Mõningatel juhtudel mõjutavad need väärtushinnangud meie käitumist alateadvuslikult, pannes meid võtma vastu kindlaid otsuseid ning eelistama teatud tegevusi teistele. Enamikel juhtudel aga ollakse nendest teadlikud ning pahatihti juhivad äärmuslikud väärtushinnangud inimese halvalegi teele. Nimelt kiputakse paljude tõekspidamiste jaoks midagi ohverdama ning halvemal korral võib selleks olla isegi elu. Millised on väärtused, mille nimel on inimesed nõus surema? Esimene ja ajaloos päris palju esinenud säärane väärtus on kindlasti vabadus. Keegi ei oska täpselt öelda, kui palju mehi on lahingutes oma kodumaa iseseisvuse eest hukkunud või kui mitmed naised ja lapsed on kasinates sõjatingimustes samuti oma elu kaotanud. Lisaks
Kas isiksus on sotsiaalsete suhete summa? Kui inimene sünnib, siis ei tea ta esialgu mitte midagi. Ta hakkab kasvama ja arenema ning isiksuseks saama. Ta areneb tänu keskkonnale tema ümber ja vanematele. Perekond mõjutab väikest last kõige rohkem. Ta elab nendega koguaeg koos ja lapsepõlv möödub nende keskel. Tänu lapsepõlvele tekivad tal erinevad väärtushinnangud ja muutub käitumine. Hiljem lisanduvad sõbrannad ja sõbrad ning koolikaaslased. Kui laps on kooli läinud siis isiksuse kujunemise ülesanne on laskunud ka koolile, vanemad ei pea enam kogu tööd ära tegema. Kui laps kooli läheb hakkab ta looma uusi suhteid, mis võivad olla ta elu pöördepunktiks. Koos klassikaaslastega areneb isiksus täielikult välja, on loodud erinevad väärtushinnangud, mida hiljem hakatakse arendama ja muutma.
Uue põlvkonna juurdekasvuga muutuvad inimeste väärtushinnangud. Kuidas ja miks kujunevad ümber tänapäeva rahva väärtushinnangud? Missuguseid konflikte see kaasa toob ja kuidas neid saaks vältida? Tänapäeval väärtustatakse rohkem materiaalsust. Raha nimel ollakse pea kõigeks valmis, unustatakse pere ja lähedased. Ihatakse au ja kuulsuse järgi, kuid sealjuures unustatakse enda väärikus täielikult. Kui Jaan Kruusvalli näidendis ''Pilvede värvid'' hoidis pere kokku ning jäädi üksteise kõrvale ka raskel sõja ajal, siis nüüdisajal on vastupidi - igaüks on enda heaolu eest väljas. Inimesed on
Paraku on aga palju neid, kelle jaoks on edul väga ühekülgne tähendus, pidades selleks vaid tunnustust teiste silmis ning unustades palju olulisema- selle, mis pakub rahulolu nende enda hingele,lubab iseend millegi eest tunnustada ning ei tee kellelegi liiga. Tänapäevane elustiil on muutunud väga materiaalseks. Kui sajandeid tagasi peeti oluliseks, et peres kasvaks palju lapsi ning kõik üheskoos töötaksid selle nimel, et toit lauale saaks, siis nüüdisühiskonnas on väärtushinnangud teised. Inimeste eesmärgid on liiga egoistlikud ja ühesuunalised- ronida karjääriredelil üha kõrgemale ning teenida palju raha. Tagaplaanile jääb aga perekond, mis peaks olema kõige inimlikum ja enesestmõistetavam väärtus ning mille loomine on juba looduse poolt meie põhiülesandeks määratud. Et olla tõeliselt edukas, peab olema mitmekülgne, see tähendab, et tuleb osata hinnata ka inimsuhete olulisust, sest edu ei tähenda üksnes ainelist vara.
Siiski ei tohiks eesmärgini rühkides unustada olulisi asju elus. Perekond mängib iga inimese jaoks suurt rolli. Nemad on olnud toeks ja abiks sünnist saati, pakkudes omakasupüüdmatut armastust, millele ei leidu midagi võrdväärset. Perekonda peab hoidma, sest sõbrad ning kaaslased tulevad ja lähevad, aga perekond oli olemas eile, on täna ja on ka homme. Nendele võime alati lootma jääda. Perekondlikud väärtushinnangud kanduvad edasi põlvest-põlve. Sünnitakse siia ilma puhta lehena, mida alles hakatakse kujundama. Kodu on peamine koht, kust lapsed omandavad oma esimesed väärtushinnangud. Alles kasvades ja ise kogedes kujunevad välja inimese eetilised piirid tekib konkreetne ettekujutus, mis on õige, mis aga täiesti vastuvõetamatu.Lapsevanemad peaksid hoolega kontrollima oma käitumist, et võiksid anda eeskuju, mille tulemuse peale võiksid tulevikus uhkust tunda.
Väärtused, millel põhineb tänapäeva maailm Mõnikord toimub vajaduste rahuldamine märkamatult, teinekord vaeb inimene põhjalikult, kuidas on sobivam toimida. Käitumist reguleerivad väärtushinnangud. Väärtushin- nangutes peegeldub arusaam, heast ja halvast, õigest ja valest. Inimese suhtumine maaima on hinnaguline ja valiv. Inimese suhtumine maailma on hinnaguline ja valiv. Seega võivad asjad, ideed ja nähtused omada tähtsust või olla ebaolulised. Erinevad inimesed peavad väärtusteks erinevaid asju. Väärtused on need asjad, ideed ja nähtused, mida peetakse oluliseks ja mille poole püüeldakse. Väärtustada võib nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid asju
Väärtushoiakutel põhinev juhtimine Ken Blanchard, Kersti Cilmer ja Michael O'Connor ,,Väärtushoiakutel põhinev juhtimine", Elmatar 2004 David Taylor ,,Läbipaistev juht ", Ilo 2003 ,,Firmas, mis tegutseb tõepoolest oma väärtushinnangute järgi, on ainult üks juhti-firma väärtushinnangud." Sel juhul: Kõik küsimused saavad lahenduse lähtudes ühistest väärtushinnangutest. Kui inimesed on need väärtushinnangud ise valinud ja näevad vajadust- saavad väärtushinnangud kogu kollektiivi aluseks. ,,Tõeline edu ei tule väärtushinnangute väljakuulutamisest, vaid nende sihikindlast rakendamisest igapäevastes toimingutes" Raamatus on ka: Väärtushinnangutel põhineva juhtimise tegevuskava, kus tuuakse suhtlemise ja edastamiseni välja. Firma üritused, materjalid, ametlikud mehhanismid nagu infolehed ja mitteametlikud tegevused.
Kuidas me peaksime elama? Inimestel on väga erinev arusaam sellest, kuidas me peaksime elama. Iga inimesel on erinevad väärtushinnangud ja eesmärgid. Ühtede jaoks on tähtis elada usk ning teha kõike vastavalt oma uskumusele. Teised aga arvavad, et iga päev tuleb elada nagu see oleks viimane ehk tuleb koguaeg lõbutseda ja ,,tuleb elult võtta kõik, mis võtta annab." Mõne jaoks on jälle esmatähtsad suhted lähedaste ja sõpradega. Kuid kuidas siis oleks kõige parem elada? Inimesed peaksid elama nii, et nad oleksid õnnelikud. Igapäevane pidutsemine ja
TEADUS JA VÄÄRTUSHINNANGUD 1.Kuna vanasti oli teadus seotud teadlasega ja selletõttu võib öelda ,et ei olnud objektiivne, sest teadlase väärtushinnangud/maailmavaated ei pruukinud olla neutraalsed vaid mõjutatud mingist elukogemusest või kodust saadud õpetusest. Ma arvan, et see on ainult positiivne, et ei ole teadlase põhine, kuna teadlane on inimene ja kipub vigu tegema. Kui inimesed usuvad teadlast tema hea maine pärast ja ei kontrolli ise fakte, siis võivad tekkida valed arusaamad ja teooriad. 2.Teaduslikke ratsionaalsusnõuetest kattuvad Paul Hoyningen-Huene süstemaatilisuse printsiipidega kontrollitavus ja korratavus. 3. Esimeseks teaduse aspektiks on teadusteoreetiline. See tähendab ,et teadus peab suutma end ära tõestada. Selleks on seatud teatud kriteeriumid ,millele teadus peab vastama. Nende kriteeriumite juurde arvatakse kontrollitavus, korratavus, intersubjektiivsust, jn...
kitsamas tähenduses: kultuuri all mõeldakse ennekõike kõrgkultuuri ja selle tooteid (kunsti, kirjandust, muusikat jms) ning rahvaloomingut, haridust ja kasvatust.“ Siinkohal pean kohe alguses protesteerima autori kirjutise vastu. Olen siiski kohanud enam jaolt inimesi, kes ei pea kultuuri all silmas kirjandust, kunsti jms, pigem siiski kultuurilist rahvust, milline on nende inimeste usulised, poliitilised vms väärtushinnangud, nagu ka autor seletab, mis kultuur tähendab laiemas pildis. Väita, et tavaliselt räägitakse kultuurist kitsal pildil vaidlen ma vastu. Need inimesed, kes nii räägivad ja kultuuri nii mõistavad ei ole endid väga harinud ja on sellel teemal suhteliselt kitsa maailmavaatega. Nagu ka autor kirjutas on kultuur õpitud ning omandatud sotsiaalses ümbruses, ning seda ei saada kaasa geneetiliselt. Ehk siis kultuur tuleb
Noorte väärtushinnangud Noored inimesed, nagu vanem elanikkond armastab tihti öelda, on iga rahvuse tulevik. Võimalik, et see ongi nii, sest on ju iga põlvkonna noored need, kelle kätes on kõik võimalused luua ja edendada oma kodumaa kultuuri ja majandust. Olen ka ise noor inimene ning seega tunnen endal kerget kohustust teha midagi oma riigi ja rahva heaks. Aastatega on väärtushinnangud muutunud. Kui vanasti tunnustati armastust ja abielu, siis tänapäeval pannakse paari vihkamine ja rikkus. Öeldakse, et meie mälu võimsaim põhifunktsioon on unustamine, selle tagajäriel ununevad inimlikud väärtused. Miks kipub tänapäeva eestlane oma põhiväärtusi unustama? Paljude tänapäeva noorte jaoks on Eesti Vabariik kui iseenesest mõistetav nähtus. Sama kehtib ka kõikide tähtpäevade ja traditsiooinidega, näiteks igale teisele koolilapsele on 24.veebruar lihtsalt üks
Uurides noorte väärtushinnanguid saaksid noortega tegelevad täiskasvanud koostada noortekesksemaid tegevusplaane. Saaks korraldada üritusi, mis oleks suunatud noortele, teades, et see pakub huvi. Väärtushinnangute uurimusi on Eestis tehtud juba alates 1920 aastatest. Tuntuim neist on August Kuksi (1934) uurimus: ,, Eesti koolinoorsoo ideaalid 1922. aasta ankeedi andmeil." Oma uurimusega tahan võrrelda Inge Mälzeri (2006) uurimust ,,Tänaste noorte väärtushinnangud Misso ja Rõuge noorte näitel." ning August Kuksi uurimust. Need uurimused on koostatud väga suure vahemikuga aastatel ja tänu sellele on hea võrrelda väärtuste muutumist aastate möödudes. Inge Mälzeri uurimusega saab võrrelda sama piirkonna noorte väärtusi, kuid August Kuksi uurimusel saab võrrelda ajalise vaheaga väärtuste muutumist. Selle teema uurimine on oluline just inimese, kui isiku seisukohalt. Selle uurimuse käigus tahaksin teada saada, kui palju on 70
Väärtushinnangute muutumine 50.-60. aastatel Igal inimesel on oma väärtushinnangud. Kas elada selleks, et töötada, või töötada selleks, et elada? Kas käiä tööl või teha tööd? Kas kasutada aega otstarbekalt või nautida head seltskonda? Inimeste suhtumine maailma on hinnanguline ja valiv. Seega võivad asjad, nähtused ja ideed omada tähtsust või olla ebaolulised. Erinevad inimesed peavad väärtusteks erinevat. Igal ajastul on aga oma mood ning tendents, mis ajaga muutub. Uuendusi tuli igas valdkonnas.
Ta oli tapnud oma venna ja abiellunud kuningannaga, et saada endale kuninglik võim. Hamlet teadis, et Claudius oli tapnud tema isa. See fakt ohustas Claudiuse võimu. Ohustatud turvatunne pani Claudiuse tegutsema oma võimu säilitamise nimel. Ta saatis Hamleti koos saatjatega Inglismaale, et Hamlet tapetaks. Claudius oli valmis oma võimu nimel tapma oma vennapoja. Ka tänapäeval minnakse poliitilistes mängudes oma võimu säilitamiseks üle eetiliste piiride ning unustatakse olulised väärtushinnangud. Aastal 2004 jäi Ukraina sõltumatu presidendikandidaat Viktor Justsenko ootamatult haigeks. Haiglas selgus, et talle on söögiga manustatud mürgiseid aineid, mis lühikese ajaga muutsid ta nägu tundmatuseni. Selles teos kahtlustati küll valitsuse agente, kuid süüdlast ei selgunudki. Guildenstern ja Rosencrantz reetsid Hamleti ning kuuletusid kuningale, et saada tolle poolehoidu. Nad olid nõus Hamletiga koos aega veetma, et selgitada välja Hamleti nõrkused
väärtushinnangutele. Sadu aastaid tagasi väärtustasid inimesed loodusjõude, merd, armastust, allilma, ennustusi, tuld jne. Vastavalt usuti ka erinevatesse jumalatesse, kes olid riigiti erinevad. Näiteks Antiik-Kreekas oli kaksteist tähtsat jumalat, keda kutsuti Olümpose jumalateks. Mõned neist olid peajumal Zeus, merejumal Poseidon ja armastuse- ja ilujumalanna Aphrodite. Millised oleks aga tänapäeva inimese Olümpose jumalad? Ajapikku on ühiskond arenenud ning inimeste väärtushinnangud ja mõttemaailm on tunduvalt muutunud. Tänapäeval valitseb tehnoloogia ning inimeste väärtushinnangud keerlevadki tehnoloogia ümber. Inimene väärtustab kõige rohkem raha, sest raha eest saab arvuteid, telefone, autosid, maju, riideid ja muid materjaalseid asju. Raha juhib inimese elu ning soetades kalleid autosid ja riideid üritatakse teistest üle olla. Seega oleks tänapäeva inimese peajumalaks rahajumal. Temale järgneks tehnoloogiajumal.
Murdeealised poisid sikutavad õpetajat pintsakust, ähvardavad ja tõukavad teda. Tänapäeval on liiga palju vägivalda. Lapsed püüvad liiga kiiresti täiskasvanuteks saada. Arvuti- ja videomängudega üles kasvanud põlvkond ei oska enam tõmmata piiri reaalsuse ja virtuaalse maailma vahel. Lapsed vaatavad juba väga varakult filme ja mängivad arvutimänge, kus õhutatakse vägivaldsust. Need kujundavad lapse maailmavaadet. Noort inimest mõjutab kõige rohkem kodune kasvatus. Väärtushinnangud, käitumine ja suhtumine teistesse inimestesse saavad alguse kodust. Kui vanemad ei suuda anda lapsele eeskuju ja kodus pole korda, siis võibki juhtuda nii, et lapsel tekib maailmast väär arusaam ja ta kipub normaalsetest piiridest üle astuma. Viljandi koolitulistamine oli traagiline sündmus kogu Eesti jaoks. Vägivald ei ole kunagi lahendus. Lapsi tuleb kasvatata nii, et nende väärtushinnangud oleks paigas. Väga tähtis on ennetus
Vanema põlvakonnaesindajad kurdavad alatasa, et noorus on hukas, saamata aru, et tihtilugu on vaevalt täiskasvanuikka jõudnute vales käitumises süüdi ka kasvatajate ja suunajate möödalaskmised. Paremini kui igapäevaelus paistavad kasvatusvead kätte ilukirjandust lugedes või filme vaadates. Raimond Kaugveri romaani ,,Meie pole süüdi" peategelase Vahur Puustaki lugu tõestab veenvalt, et laps võtab märkamatult omaks vanemate tõekspidamised. Laps omastab väärtushinnangud ja moraalinormid kogu elu jooksul. Ümbritsev keskkond ja inimesed mõjutavad meid sünnist saati. Lapsel on vaja turvatunnet, mida talle kodus peaks pakutama, kuid kui seda tunnet ei ole, otsib laps seda kusagilt mujalt. Ideaalse näite selle kohta saab tuua filmist ,,Õnnelind flamingo" peategelase Vahuri elust. Vahuri ema oli pidevalt tööga hõvatud ning käis komandeeringutes ja tema isa ei tundnud eriti huvi oma poja tegevuste kohta
looduskeskkonna säilitamine; perekonna väärtustamine. Väärtuskasvatus peab olema järjepidev (Õpetajate Leht 07.10.05 Pille Valk). Õpilaste väärtushinnangute kujundamisel on suur osa õpikutel. Mitmed spetsialistid kirjutavad, et õpilased töötavad õpikute ja muude trükitud materjalidega kuni 90% tunni ajast. Selle tõttu võib õpikute mõju õpilasele olla isegi suurem kui õpetaja mõju (Firer 1995,5). Igas ühiskonnas on normid ja väärtushinnangud, mida selle ühiskonna liikmed järgivad. Ilma normideta pole ühiskonda ega ühistegevust. Arvestades normide ja väärtushinnangute väga suurt rolli inimelus, tuleb norme lülitada ka õppekirjandusse (Õppekirjandus väärtuste kujundajana Jaan Mikk /Tartu Ülikool/). Väärtushinnangud muutuvas ajas Tänases elus on selgelt märgatav tendents moraalireeglite ähmastumise suunas, mis kindlasti mõjutab inimeste väärtushinnanguid. Sageli puudub kindel lähtealus,
Organisatsiooni väärtushinnangud Tallinna Tehnikakõrgkool KT51/61
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
