4) Territoriaalse kehtivuse järgi üleriigilised, lokaalsed, kohalikud normid 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi määratletud, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed 6) Täidetava funktsiooni järgi regulatiivsed ja kaitsvad normid 7) Vastavalt regulatsiooni viisile kohustavad, keelavad, õigustavad. 23. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis Normatiivsed aktid sisaldavad õigusnorme. Õigusnorm määrab õigussuhtes osalejate õigused ja kohustused. 24. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Eraõiguse alla
territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus. Euroopa Liidu institutsioonid annavad õigusakte volituste alusel,mis nad said lepingutega. Teisese õiguse moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid. Määrused on Euroopa Liidu teisese õiguse aktide hulgas kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid. Määrusi võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis ka vahetult kohaldatav. Direktiivid on kõige olulisemateks õigusaktideks Euroopa Liidu liikmesriikide seadusandluse
Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest. Õigustatud normid on reeglid, millega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid. 24. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis.- Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1. Lihtsad - Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2
Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod. 15.Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest? Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Autonoomse meetodi tulemusena on õigussuhte subjektid võrdses õiguslikus seisundis. Autoritaarne meetod loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool ehk subjektid on subordinatsioonisuhtes. 16.Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. 17.Mis on õigussüsteem?
ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid. 23. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi. Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad. lihtne dispositsioon – näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata kirjeldav dispositsioon – iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt, annab sellele olulised tunnused; see on vajalik, kui on oht, et normi sisu võib tekitada vääriti mõistmist 24
*Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand. Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu
protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega: Õigus on majandus epeegeldus ehk majandussuhete resultaat. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut (soodustavalt või takistavalt) (nt maksud, litsentsid jne). Õiguriigi tunnused: · Võimude lahusus seadusandliku, täidesaatvat ja kõhtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid · Ükskiisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena- riigi õigused ei ole esmased üksiisiku õigustega võrreldes. · Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele · Põhiseaduses väljatoodud seaduste, (õiguste) ja vabaduste (ka inimõiguste) reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtete austamine.
haldusterritoriaalsel jaotusel on oma juhtimisorgan, nt riigi- või kohaliku omavalitsuse organ. Föderatsioon e liitriik – koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). Tänapäeval on maailmas üle kahekümne föderatsiooni, enamasti suurriigid (USA, India, Brasiilia, Mehhiko, Pakistan, Saksamaa). On keskmise suurusega riike ja föderatiivseid väikeriike (Mikroneesia föderatsioon). Seal elab umbes kolmandik maailma elanikkonnast. Föderatsiooni subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid, osariigid, maad, provintsid, kantonid jne. Riigi föderatiivsed iseloomu kajastab enamasti tema ametlik nimetus (nt Ameerika ühendriigid). Mõnikord see nii ka ei ole (riigi ajalooline taust võib anda eksitava informatsiooni). Lepingulised föderatsioonid - tekkinud sõltmatute riikide liitumisel lepingu alusel (Tansaania) või riiklike moodustiste või faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid
(määrused (kohustavad), direktiivid(EL olulisemad õigusaktid), otsused(üksikaktid konkreetsele subjektile) ja soovitused) 28. Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus.Eesti õigusaktide süsteem. Normatiivse akti ajaline kehtivus on piiritletav tema kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Vastavalt meie Põhiseaduse §108 seadus jõustub 10. päeval pärast "RT-s" avaldamist, kui seaduses endas ei ole kirjas teisiti. Vabariigi Valitsuse aktid ilmuvad samuti "RT-s", kusjuures valitsuse korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole öeldud teisiti. Normatiivne akt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks võetakse vastu akt, millega tunnistatakse seadus kehtetuks. Kõik riigid kehtestavad oma aktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida
14. Milliste kriteeriumite alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse? Eristatakse õigussüsteemide sees kindlaid tervikuna esinevaid õigusnormi rühme, mid animetatakse õigusharudeks. Õigusharu – õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse sühme üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Õigusnormide õigusharudesse liigitamisel aluseks on õigusliku reguleerimise meetod ja subjekt. 15. Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest? Autonoomne meetod – reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed. (nt varaliste suhete reguleerimisel) Autoritaarne meetod – selle meetodi puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud, st madalam pool. (nt haldusõiguslik suhe) 16. Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharudega?
vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriiki iseloomustavad eelkõige järgmised tunnused: 1) võimude lahusus-põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid (riigiorganid); 2) üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes; 3) riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele-põhimõte, mis nõuab riigilt lugupidavat suhtumist oma õigusloomesse, hoiab teda tagasi seaduste kergekäelises kehtestamisest ja muutmisest (kehtetuks tunnistamisel); 4) põhiseaduses väljakuulutatud
liiki käitumisaktide või subjektide juures (põhiseadus, juhendid, määrused, kord, heakorraeeskirjad). 4. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Maailmas on kolm õigussüsteemi: ·Anglo-Ameerika (käsitlevad kohtupretsedente minevikust, nt USA UK) ·Mandri-Euroopa (ehk Saksa-Rooma, kirjapandud seaduslikud aktid, nt Eesti) ·Islami (seosed religioossete teostega/normidega). 1. Õigusnormi loogiline struktuur. ·Hüpotees (situatsioon, millal tuleb käituda normi järgi) * Jagatakse määratluse astme alusel. Määratletud hüpotees täpsed tingimused. Suhteliselt määratud hüpotees näitab tingimused, kuid igal juhul on vaja konkreetset tuvastamist. Määratlemata hüpotees ei määra rakendamisele kindlat tingimust. * Jagatakse konkreetsuse astme järgi.
sanktsioneeritud tava ajalooliselt valmiv a) Riik on muutnud tava/normi kohustuslikuks 2) Õigusteadus 3) Kohtu- ja halduspretsedent 4) Leping 5) Normatiivakt e. õigust loov akt 6) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid 7) Euroopa Liidu õigusaktid Õigusallikad jaotuvad kohustuslikeks ja soovituslikeks allikateks. Soovituslike alla kuuluvad nt. riigikohtulahendid ja ringkonna- ja maakohtulahendid. Objekti õigus subjektid 1) õigustatud pool (maakohus) (õigusnormid) subjektiivne õigus 2) kohustatud pool Juriidiine kohustus Juriidiline vastutus Karistus · Pretsedent varem mitte ette tulnud juhtum, mis paneb aluse teistele samalaadsetele juhtumitele.
lipu all • Sõjalaevad 2. Võimude lahususe printsiip. Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Seda iseloomustab ka võimude lahususe printsiip: põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid (riigiorganid). 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks
avaliku võimu volitused. Õiguse mõiste, seos majanduse ja poliitikaga. Õigusriik – riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Platon (üle 2500a tagasi): "Näen selle riigi peatset hukku, kus seadusel pole võimu..." Õigusriigi tunnused/põhimõtted: 1. Võimude lahusus – seadusandlikku ja täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid (riigiorganid). 2. Põhiõiguste tagatus. Põhiseaduslikud õigused, rahvusvahelised õigused. 3. Riigivõimu seotus põhiseadusega ja õigusega. 4. Seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalamad õigusaktid peavad olema vastavuses seadusega. 5. Õiguskindlus – õigusselgus, avaldamiskohustus, tagasiulatuva jõu keeld, õiguspärase ootuse põhimõte. 6
konkreetseks käitumiseks. Need on näiteks kohtuotsus, ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkirjad, autasustamise või armuandmise otsused jm. 3) Õiguse allikad Eesti õiguskorras: seadus, seadlus, määrused. Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahva tahte vahetu väljendusena. Seadus on normatiivaktide hierarhilise süsteemi kõrgeim akt, kõik muud aktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitakse oma juriidilise jõu järgi: - Põhiseadus – riigi tähtsaim õigusakt, reguleerib kõige tähtsamaid suhteid. EV kehtiv põhiseadus on vastu sõetud rahvahääletusel 28. juunil 1992 ja selle muutmise korra sätestab põhiseaduse XV peatükk. - Konstitutsioonilised (orgaanilised) seadused – täiendavad põhiseadust, nende
subordinatsioon Eraõigus ·Hõlmab õigusharusid, insituute, norme,mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise kriteeriumid ·HUVITEOORIA ·Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist ·Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) ·SUBJEKTITEOORIA ·Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. ·Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ·ALLUVUSTEOORIA- ·Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). ·Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). õigusharud ·Riigiõigus ·Haldusõigus ·Karistusõigus ·Tööõigus ·Tsiviilõigus ·Majandusõigus ·Protsessiõigus Õiguse allikad ·Õiguse allikas on õigunormi väljendamise viis, mis on kasutusele
51. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? 1.õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel 2. Mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu 3. Mille säilimisel tagab riik.4. mis kannab individualiseeritud,määratletud iseloomu. 52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhete subjektid e suhtepooled või suhtest osavõtjad 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) õigussuhte objektid (riigiorganid, riik tervikuna, organisatsioonid) oluline on siin see, et õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? . Õigussubjektsus kujutab
- varalised Õigusnorme saab liigitada erinevate tunnuste alusel: subjekti järgi ajalise kehtivuse järgi ettekirjutuse iseloomu järgi regulatsiooni viisi järgi reguleerimisobjekti järgi territoriaalse kehtivuse järgi täidetava funktsiooni järgi Õigussuhe ÕS tunnused: ÕS elemendid: Inimestevaheline seos õigusnormi Subjektid alusel Subjektiivsed õigused ja jur kohustused Tekib subjektiivsete jur õiguste ja Objekt kohustuse kaudu Säilimise tagab riik Määratletud iseloomuga Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja jur kohustusi iseseisvalt teostada
Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärgimise (ignoreerimise) korral tagatakse riigi sunniga. Riigi avaliku võimu organisatsiooni loodud ning kogu kehtivat õigusnormistikku tähistatakse mõistega positiivne õigus. Positiivne õigus on riigilt lähtuv tahteõigus, mis fikseerib subjektiivse kodaniku õiguse ja juriidilise kohustuse, s.t. õigustuse ja kohustuse millekski ning vastavad subjektid. Õigus on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev, kohanev ja muutuv nähtus. Kuna positiivse õiguse loojaks on riik, siis võib täheldada, et neil on mitmeid ühiseid tunnuseid. §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste. Õigusnormi liigid 1. Õigusnormi tunnused 1) Üldine iseloom (toime hõlmab kõiki ning igaüht) 2) Üldkohustuslikkus täitmiseks (imperatiivsus juriidilise kohustuse aluselt, mis on tagatud riigi sunniga)
18. Õigusaktidele esitatavad nõuded Vastavus seadusega, arusaadavas eesti keeles??? 19. Riigi Teataja struktuur 1 Üld – seadused, seadlused, valituse ja ministrite määrused, Eesti Panga presidendi määrused. 2 Välis – välissuhtlemine, rahvusvahelised lepingud. 3 Üksik – presidendi ja riigikogu otsused. Valitsuse korraldused (haigekassa eelarve, majanduskassa eelarve jne) 4 KOV jne – Kohalike omavalituste aktid – Valla & Linna valituse määrused. 20. Sotsiaalsete normide tunnused, funktsioonid ja liigid. - Moraalinormid: üldised käitumisnormid - Korporatiivsed normid: töökollektiiv, sõpruskond - Tava: traditsioonid - Religioossed normid: usundi, kogukonna reeglid - Välise kultuuri normid 21. Õigusnormi tunnused. Õigusnorm lähtub riigist. Täitmine tagatakse riigi sunniga. Üldkohustuslik käitumisreegel. Annab suhte liigist osavõtjatele
Kohaliku omavalitsuse volikogul ja Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda käitumises. Õigusnormide järgimine, kasutamine, kohaldamine korraldusi. ehk rakendamine. Järgmine – subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide Riigikogu: Seadus – Põhi-, konstitutsioonilised- ja lihtseadused; ettekirjutustele. Kasutamine - subjektid panevad toime tegusid Otsus jõustub allkirjastamisel. Vabariigi Valitsus: Määrus on mida lubavad õigusnormid ette kirjutavad. Kohaldamine – üldakt
ingliskeelseid riike. Selle perekonna kogu spetsiifika määras asjaolu, et üldine õigus loodi mitte seadusandja, vaid kohtunike poolt, kes lahendasid konkreetseid indiviididevahelisi vaidlusi. Siit tulenevalt on õigusnormi abstraktsuse aste madalam kui romaani-g õiguses, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käsiloleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. 3.ÕIGUSE VORMID EHK ALLIKAD. NORMATIIVSED AKTID Õiguse vormi mõiste Õigusvorm ehk õigusallikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õigusvormidena on kasutusel olnud õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Õiguse väljendusvormid: õiguslik tava, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt
on õigusnormi väljendamise viis,mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile yldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava,õigusteadus(juristide arvamus),kohtu-ja halduspretsedent,leping,õigustloov akt,rahvusvahelise õiguse yldtunnustatud põhimõtted ja normid,euroopa liidu õigusaktid. 37. Mis on tänapäevased õiguse allikad? õiguslikud tavad Ølepingud Økohtulahendid ehk pretsedendid Øõigusteadlaste arvamused Øõigustloovad aktid 38. Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem?ta on oma iseseisev õigussysteem,milles eristatakse esmast ja teisest õigust. 39. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele? 40. Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus?yldakt sisaldab yldkohustuslikke käitumisreegleid.indi-paneb kohustused konkreetsele subjektile 41. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem?põhiseadus,orgaaniline seadus,lihtseadus. 42
reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Õigusliku reguleerimise meetodi elementidena on käsitletud juriidiliste faktide valikut, õigussuhtest osavõtjate üldise õigusliku seisundi kindlaksmääramist, õigussubjektidele nende õiguste ja kohustuste kehtestamise viisi, õigusharus rakendatavate sanktsioonide liiki, sanktsioonide rakendamise korda. Õigusliku reguleerimise meetodeid võib põhimõtteliselt olla kaks: -Autonoomne meetod – õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed. (nt varaliste suhete reguleerimisel) -Autoritaarne meetod – üks õigussuhte subjekt on allutatud teisele selle meetodi puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud, st madalam pool. (nt haldusõiguslik suhe) Õigusinstituut Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa
olemasolu või puudumine tehakse kindlaks juriidiliste tõendite abil. kohaldab õigusrikkujate suhtes riigisundi. Tõendid on teataval viisil fikseeritud faktilised andmed asjaolude 4) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab kohta, millel on tähtsust juriidilise asja lahendamisel. individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhte pooled ehk subjektid on igal üksikjuhul konkreetsed isikud (indiviidid või organisatsioonid), nad on alati nimeliselt, personaalselt kindlaks määratud. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline
8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid. Õigussuhe õigusnormide alusel tekkivad suhted Tunnused: 1) Inimestevaheline suhe, mis tekib õigusnormi alusel 2) Inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete õiguste ja kohustuste kaudu 3) Säilimise tagab riik oma organite kaudu (politsei, kohus jne). 4) Õigussuhte pooled on alati konkreetsed isikud, personaalselt kindlaks määratud. Elemendid: selle subjektid ja objekt ning subjektide subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Liigid: 1) Riigiõiguslikud suhted 2) Võlaõiguslikud suhted 3) Asjaõiguslikud suhted 4) Tööõiguslikud suhted 5) Perekonnaõiguslikud suhted 9. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Liigid: 1) Füüsiline isik inimene
reguleerivate normide alusel veel allharudeks, mida nimetatakse õiguse instituutideks. Õiguse süsteemi struktuur moodustub õigusliku reguleerimise objekti järgi õigusharude süsteemsest kogumist teatud hierarhias. Õigusliku reguleerimise üldobjektiks on ühiskondlikud suhted. Õigussuhte objektiks on: asjad, mittevaralised hüved, subjektide tegu, tegevuse tulemus. Õiguse süsteem: õiguse põhivaldkonnad, õigusharud, õiguse instituudid, Õigustloovad aktid ehk üldaktid, õigusnormid. Reguleeerimise objekti ja meetodi alusel jaotatakse õiguse süsteemi kõige üldisemalt era- ja avalikõiguse põhivaldkonna normideks. Õigusliku reguleerimise meetodid liigitakse: autonoomsed ja autoritaarsed. Autonoomsed õigussuhte subjektid on võrdsete õigustega ja üksteisest sõltumatud.(era , tsiviil) n Autoritaarsed õigussuhte subjektid ei ole võrdsete õigustega, vaid alati on üks pool riigivõimu esindav ehk õigustatud
ise riiki; valitsuse liikmeid nimetab ja vabastab parlamendi juhatus. Sveits. c) võimude lahususe süsteem: selge seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu absoluutne eraldatus, vastastikune tasakaalustatus. Riiklik korraldus Näitab riigi haldusterritooriumi jaotust, haldusüksuste suhete omavahelist iseloomu ning suhet terve riigiga. Liht- ehk unitaarriik Eesti näitel: kogu riik - maakonnad - vallad ja linnad. Liit- ehk föderatiivne korraldus: I - keskvõim; II - föderatsiooni subjektid ehk üksikud liitunud riigid; III - territooriumi haldusjaotus - liitunud riigi maa-ala, mis jaguneb ühe- või mitmetasandiliseks regionaalseks süsteemiks, mis omakorda jagunevad lokaalseteks üksusteks kuni väikseima kohaliku üksuseni. Kinnistusüksus ei ole territooriumi haldusjaotuse üksus, vaid haldusjaotuse üksuse ning kokkuvõttes riigi territooriumil asuv eravaldus või avalikõiguslik valdus. Riikliku korralduse erivormid
kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav. Määruse juriidilist jõud on võrreldav riigi sees, parlamendi poolt vastuvõetud seaduse jõuga. Reguleerib abstraktset hulka juhtumeid. Käskkiri on seaduse alusel väljaantud üksikakt. Käskkiri on õigusakt, mis erinevalt määrusest on mittenormatiivse sisuga. Käskkirju annavad näiteks ka asutuste ja ettevõtete juhid. 3.4 Õigust rakendavad aktid Eesti õiguskorras (õigusaktide liigid)- 1) Põhiseadus 2) Tavalised seadused, mis on avaldatud riigiteatajas 3) Muud seaduslikult lubatud aktid (nt riigiprokuröri juhend) Lisaks leitud kasulikku infot teemasse: I Avalik õigus /*riigiõigus võimuorganite süsteem, valimine jms; *haldusõigus ametivõimude tegevus, pädevus, vastutus jms; *finantsõigus riigis olevad eeskirjad raha kogumiseks ja kasutamiseks;
1. õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu. Ta esineb üldjuhul käsu või keeluna, mis toetud riigivõimu autoriteedile, ettekirjutusena, milline peab olema, ei tohi olla või võib olla inimese käitumine. Riigist lähtumine on õigusnormi määravaks spetsiifiliseks normiks, teised tunnused tulenevad suuresti sellest. Käsud ja keelud. 2. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Nimelt kui mõni ühiskondliku suhete subjekt ei täida õigusnormi nõudeid, viib riik need ellu tema käsutuses olevate vahenditega, kohaldades vajaduse korral õigusrikkuja suhtes riiklikku sundi. Õigusnormid täitmise tagamiseks on igas riigis loodud erilised organid, nagu politsei, kohu jm, mis kokku moodustavad õiguskaitseorganite süsteemi. 3. õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Kõik teised sotsiaalsed normid olid kohustuslikud teatud isikute suhtes
Õigusõpetus V Õiguse rakendamine Õiguse realiseerimise mõiste ja liigid, rakendamise mõiste Õiguse realiseerimine - ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist õigussubjektide tegemisel, kusjuures õigusnormide realiseerimine väljendub subjektide käitumises. See võib olla väga erinev, sets motiiv ja õigusnormid ja subjektid on erinevad. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimis etingimustest Eristatkse 3 liiki õiguse realiseerimist: (õpik lk 74 - 75) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - seisneb selless, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi. Selles vormis toimub kohustavate (subjekt peab sooritama aktiivseid tegusid) või keelavate (subjekt peab passiivselt hoiduma keelatud käitumisest) normide täitmine.
Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine riigiteatajas – riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist. Mitmesugused deklaratsioonid, poliitilised avaldused – nendel dokumentidele ei ole juriidilist jõudu, nad on pigem riigikogu poliitilised aktid, mis ei kehtesta igusi ega pane kohustusi. Seadus ehk dekreet – riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Põhiseadus annab presidendile õiguse anda välja seaduse jõuga seadusi, kui riigikogu ei saa kokkutulla, on olemas edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi seadusele annavad kaasallkirja peaminister ja riigikogu esimees. Tulemeb asjaolust, et riigipea ei vastuta poliitiliselt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
