Metsanduse ja kalanduse kordamisküsimused (1)

3 KEHV

Metsandus ja kalandus (kordamisküsimused)

Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme (püük, siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük).
Siseveekogudest püük
1. Tehniliselt kõige lihtsam
2. Kalad suurima toiteväärtusega
3. Varud ülepüügi tõttu väikesed
4. Paljudes piirkondades ka siseveekogud saastunud
5. Tööstuslikus püügis tähtsust ei oma
6. Oluline paljudes arengumaades oma tarbeks
Rannikupüük
1. Väikeste paatide või laevadega ja lühema aja jooksul
2. Toimub peamiselt territoriaalvetes
3. Püütakse peamiselt kohalikule turule, töödeldakse enamasti rannakülades
4. Tööstuslikus püügis ei oma tähtsust
5. Suure osakaaluga Ida- ja Kagu-Aasias
Avamerepüük
1. Tehniliselt eelmisest keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul
2. Esmane töötlemine laeval
3. Maailma tööstuslikus püügis tähtsaim
Ookeanipüük
1. Toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide alusel
2. Suured hästivarustatud laevad on pikka perioodi merel
3. Kala töödeldakse laeval
4. Püük suhteliselt kallis
5. Kalad hajali , seetõttu röövpüügiks väike oht

Tead kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjuseid maailmameres ja kalarikkamaid piirkondi maailmas. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas. Suuremad kalapüüdjad riigid maailmas.
Kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjused
Igal pool ei ole piisavalt toitu ja hapniku. Kalarikkamad piirkonnad on parasvöötme rannikupiirkonnad ning külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealad.
Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas:
1. ATLANDI OOKEANI kirde, põhja ja loode rannik .
2. VAIKSE OOKEANI loode, kirde, kagu ja kogu põhja rannik .
SUUREMAD KALAPÜÜDJAD RIIGID MAAILMAS:
Hiina, Peruu , Jaapan, India, Indoneesia , USA.
1 elaniku kohta on suurim kalapüüdja ISLAND .

Kalavarude vähenemise põhjused.
1. Tehnoloogia on nii palju arenenud, et korraga saab püüda palju rohkem kui varem.
2. Ülepüük
3. Maailmamere reostus

Kalapüügiõiguse müümine, territoriaalveed, majandusveed .
Territoriaalveed – Rannikuriigile kuuluv rannikumere riba laiusega kuni 12 meremiili. Kuulub riigi territooriumi hulka. KALA PÜÜTAKSE SELLES PIIRKONNAS, MIS KUULUB RIIGILE.
Majandusveed – RANNIKURIIGILE KUULUV RANNIKURIBA (200 meremiili), KUS RANNIKURIIGIL ON EESÕIGUS MAJANDUSTEGEVUSELE.
Kalapüügiõiguse müümine – Iga rannikuriik tohib püüda kala oma majandusvööndis, siis ta lubab teistel püüda oma piirkonnas kala, kindla kvoodi alusel ehk müüb või rendib oma püügiõiguse.

Metsandus. Metsa(puidu-)varude hindamine (pindala, metsasus , puiduvaru , arvestuslank, liigiline koosseis). Metsarikkamad riigid maailmas.
1. Pindala 2,2 miljonit hektarit
2. Metsasus 51%
3. Puiduvaru 400 miljonit m3
4. Keskmine aastane juurdekasv ehk arvestuslank 2-5 m3/ha aastas
5. Liigiline koosseis väärispuu ja tarbeokaspuu
Metsarikkamad riigid maailmas:
1. Brasiilia
2. Venemaa
3. Hiina
4. Kanada
5. USA
6. India

Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe (ekvatoriaalsed vihmametsad, lähisekvatoriaalsed metsad , vahemerelised (kuivad lähistroopilised) hõrendikud, niisked lähistroopilised metsad, parasvöötme leht- ja okasmetsad ).
Ekvatoriaalsed vihmametsad:
1. Juurdekasv kiire (kliima on kuum ja niiske)
2. Arvestuslank kuni 50m3/ha aastas
3. Ülekaalus väheväärtuslikud ja erikasutusega liigid
4. Sobiv oleks valikraie
5. Ülitähtsad ököloogiliselt
Lähisekvatoriaalsed metsad ja hõrendikud:
1. Niiske ja kuiv aastaaeg vahelduvad
2. Arvestuslank sõltub niiske aastaja pikkusest
3. Väärispuud, kõva lehtpuu , erikasutusega puuliigid

Niisked lähistroopilised metsad:
1. Mandrite idarannikul
2. Suvi niiske, talv kuiv
3. Arvestuslank 15-20 m3/ha aastas
4. Tarbeokaspuu, kõva lehtpuu, väärispuu
5. Väga väärtuslikud metsad, aga vähe säilinud
Kuivad lähistroopilised metsad ja hõrendikud (vahemerelised metsad):
1. Mandrite läänerannikul
2. Kuiv suvi, niiske talv
3. Arvestuslank 1-2 m3/ha aastas
4. Kõvad lehtpuud , okaspuud, väärispuud, eriotstarbega liigid
5. Tootlikkus väike

Parasvöötme lehtmetsad :
1. Lõunaosas
2. Arvestuslank 5-10 m3/ha aastas
2. Kõva lehtpuu, väheväärtuslikud liigid
3. Parasvöötme metsadest väärtuslikumad, kuid suuresti hävinud
Parasvöötme okasmetsad:
1. Arvestuslank 1-2 m3/ha aastas (v.a. Põhja-Ameerika looderannikul kuni 10x suurem).
2. Tarbeokaspuu
3. Suurima levikuga, kuid tootlikkus ja liigiline koosseis väike.

Peamised puidu ja puidutoodete kaubavood maailmas (vt. Õpik)
Puitu ja puidutooteid imporditakse Venemaalt ja Lätist, kuid ka Soomest, Rootsist, Saksamaalt jt riikidest.

Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid (liikide kadumine, erosioon, veerežiimi muutused jne.)
1. Mets hoiab ringes toitaineid, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, on paljudele organismidele elupaigaks ja pakub inimesele mitmekesiseid puhkamisevõimalusi.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 26 allalaadimist

Metsanduse ja kalanduse kordamisküsimused #1

Metsanduse ja kalanduse kordamisküsimused #2

Metsanduse ja kalanduse kordamisküsimused #3

Metsanduse ja kalanduse kordamisküsimused #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sirli1890 Õppematerjali autor

1. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme (püük, siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük).

kalandus metsandus geograafia kordamine

Sarnased õppematerjalid

doc

Geograafia - esmasektor

põllumajandus- veevahetus häiritud, masinad masinate mullaviljakus väheneb kasutamine Lageraie Erosioonioht suureneb, Metsakaitseribad, tuuletõkked, suurel maa- Mullaviljakus väheneb kuni nõlvadel harida risti alal, muldade kadumiseni nõlvakaldega, sademeterohke terrasspõllundus l alal nõlvadel 5. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme (püük siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük). Rannikupüük: väikeste laevade või paatidega lühema perioodi jooksul, suure osakaaluga Ida-ja Kagu-Aasias Siseveekogude püük: suurima toiteväärtusega, kõige lihtsam, varud ülepüügi tõttu väikesed, paljudes kohtades veekogud saastunud Avamerepüük: toimub peamiselt rannikuriigi majandusvetes, esmane

Geograafia

doc

KORDAMINE – ESMASEKTOR

kasutamine mullaviljakus väheneb Lageraie Erosioonioht Metsakaitseribad, suurel maa- suureneb, tuuletõkked, alal, Mullaviljakus nõlvadel harida risti sademeteroh väheneb kuni nõlvakaldega, kel alal muldade terrasspõllundus nõlvadel kadumiseni 5. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme *püük siseveekogudest suurima toiteväärtusega, kõige lihtsam, varud ülepüügi tõttu väiksed, paljudes kohtades vookogud saastunud *rannikupüük väikeste laevade või paatidega lühema perioodi jooksul *avamerepüük toimub peamiselt rannikuriigi majandusvetes, esmane töötlemine laeval, tehniliselt keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul

Ühiskonnageograafia

odt

Metsandus - puude jagunemine ja maailma metsatüübid

Puude jagunemine 5 puuliigiks( mitte bioloogiline) 1)Väärispuud - väga ilus ja vastupidav ( eebenipuu ) 2)Kõvad lehtpuud - suhteliselt tugev ( pöök ) 3)Tarbeokaspuu - laia kasutusalaga ( mänd, kuusk ) 4)Väheväärtuslikud puuliigid - laialt ei tarvitata ( lepp, paju ) 5)Erikasutusega liigid - koor, vili, vm. on tähtsam kui puit(korgipuu, heveapuu, datlipalm) Maailma metsatüübid: Ekvatoriaalsed vihmametsad 1.juurdekasv kiire 2.Arvestuslank kuni 50m3/ha aastas 3.Ülekaalus väheväärtuslikud ja erikasutusega liigid 4.Sobiv oleks valikraie 5.Ülitähtsad ökoloogiliselt Lähisekvatoriaalsed metsad ja hõrendikud 1.Niiske ja kuiv aastaaeg vahelduvad 2.Arvestuslank sõltub niiske aastaaja pikkusest (20-30) 3.Väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud 4.Väärtuslikud metsad Niisked lähistroopilised metsad 1.Mandrite idarannikutel 2.Suvi niiske, talv kuiv 3.Arvestuslank 15-20 4.Tarbeokaspuu, kõva lehtpuu, väärispuu 5.Väga väärtuslikud metsad,

Geograafia

docx

Kalandus ja metsandus

METSAMAJANDUS, METSATÖÖSTUS JA KALANDUS Kordamine, õ lk 32-56 *Õ lk 97-106 1. Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja selgita, miks just seal. Kalarikkad piirkonnad on:  Rannikumered (tuleb rohkem toitu e. ühendus jõgedega)  Külmade hoovuste piirkonnas (toob rohkem hapnikku), kehtib paras- ja lähispolaarsetel aladel  suurte jõgede suudmealad 2

Metsandus

pdf

Kalandus

Kalandus Majandusharu, mis tegeleb peamiselt kalade jt. mereorganismide püügi, kalakasvatusega (primaarne sektor), aga ka kalatöötlemisega (sekundaarne sektor). 1.Kalapüük: *ookeanipüük toimub rahvusvahelisete lepetega kindlate kvootide alusel suured hästi varustatud laevad pika perioodi jooksul merel (nädalaid, enamasti kuid) püük suhteliselt kallis kala töödeldakse laeval, kalakombinaadid seal kalad hajali, seetõttu röövpüügiks väike oht

Kalandus

docx

Põllumajandus

Põllumajandusmaa: - Haritav maa (põllud, istandused) - Looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad) Looduslikud tegurid: Kliima: Temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: Viljakus, põuakindlus, paksus/lõimis Reljeef: Tasane/mägine, nõlva kalle Majanduslikud tegurid: Kapital: Hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad Tööjõud: Tööjõu kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: Toetused, tollipoliitika Põllumajandus: - Elatus- e. naturaalmajanduslik (omatarbeline) - Turumajanduslik (kaubaline) AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarne vööde: Külm ja kuiv, mullad puuduvad, saaki aastas 0 2. Lähispolaarne vööde: Talv hästi külm, suvi jahe ja niiske. Gleimullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: redis, sibul, kartul, loomad: põhjapõdrad. 3. Jahe parasvööde: Talvel külm, suvel jahe. Väheviljakad leetmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: raps, teraviljad. 4. Mõõdukas parasvööde: Niiske, jahe. Erinevad mullad (leet, pruun),

Geograafia

doc

Maailma kalandus

11) Suurimad kalapüüdjad: aasias hiina, jaapan, indoneesia, venemaa - oma tarbeks tsiili, peruu kalajahu, export. Euroopa norra, island toidukala, export. suurimad kalakasvatajad: 90% aasias hiina india indoneesia. 10% - norra, usa, tsiili. suurimad kalapüügiõiguste müüjad: Atlandi ookeani lõuna osa LAV, angoola, namiibia, argentiina; usa, kanada; vaikse ookeani saare riigid. Maailma metsandus. 1) Metsavarude iseloomustavad näitajad: 1. Metsa pindala %. 2. Puiduvaru m3 s(tihumeetrites) 1 ha-l puude tüvede maht.3. puidu aastane juurdekasv 1 ha-l m3. 2) Puude 5 gruppi liikide järgi: 1. Väärispuud eebenipuu, mahagonipuu, karjala kask. 2. Kõvad lehtpuud tamm, pöök, vaher. 3. Okaspuud tarbepuit; kuusk, mänd. 4. Väheväärtuslikud puud lepp haab, paju. 5. Eri kasutusega puud kummipuu, korgitamm.

Geograafia

docx

Maailma Metsad

KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD 1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p. • Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. • Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika - loomakasv

Geograafia

Rohkem sarnaseid