Kalamajandus (0)
Kalamajandus
Kalavarad:
1. Kalad - 95% (
tursk, makrell, tuunikala
)
2. Koorikloomad (
krevetid, vähid
)
3. Molluskid (
kalmaarid, teod, karbid
)
4. Mereimetajad (
vaalad, hülged
)
5. Vetikad
Varade jaotus vastavalt geograafilisele paiknemisele
1. Sisevete kalavarad
-
Antud riigi omand, kus siseveekogu asub
-
Väljamüük suhteliselt väike, aga
kasvab
-
Kasutatakse enamasti siseturul
2. Rannikuvete varad
-
Territoriaalvete kalavarad
-
3-12 meremiili rannikust
-
On rannikuriikide omand
-
On suhteliselt
ebastabiilsed
-
Võidakse anda
püügilubasid ka teistele riikidele vastavalt kvootidele
-
Majandusvete kalavarad
-
200 meremiili rannikust
-
Vastavalt riikidevahelistele lepingutele võivad riigid
müüa
(
Lõuna-Aafrika, osaliselt Argentiina
) või rentida neid varasid teistele
riikidele
-
Avaookeanide kalavarad
-
Inimkonna ühisvara
Kalanduse vormid
1. Korilaste algeline kalapüük
-
Püügimahud väikesed
-
Kala ei lähe üldjuhul müügiks
2. Hajali rannapüük
-
Levinud eelkõige arengumaades, kuid ka osades Ida-Euroopa riikides,
näiteks Eestis
-
Traditsioonilise vormina esineb palju ka Norras
-
Kalurid elavad rannikul kalurikülades ja töötlevad kala ise
-
Toodang müüakse enamasti siseturul
-
Püügimahud väikesed
3. Kontsentreeritud rannapüük
-
Esineb kõrgeltarenenud riikides, kuid ka mõnedes Lõuna-Ameerika riikides
-
Selleks vajalikud:
-
Suured laevad, kus külmutusseadmed
-
Korralikud sadamad
-
Suured kalatöötlemisettevõtted
-
Annab enamiku maailma kalatoodangust
4. Ookeanipüük
-
Hakkas levima 20. sajandil
-
Püügiga on seotud terve laevastik:
-
Püügilaevad
-
Baaslaevad
-
Trans
portlaevad
-
Rannikul terved kalasadamad
-
Sellega tegelevad rikkad kõrgelt arenenud riigid (USA, Jaapan, ka Norra)
5. Kalakasvatus
Energiamajandus
Tegeleb:
1. Energiavarude hankimisega
2. Elektri tootmisega
3. Kütuste tootmisega
4. Soojusenergeetikaga
Energiavarud
Energiavarud on loodusvarad või loodusnähtused, mida inimene tänapäeva
tehnoloogiataseme juures suudab kasutada
Energiavarud jagunevad:
1. Taastuvad
2. Taastumatud
Taastuvad:
1. Päikeseenergia
2. Tuuleenergia
3. Prügienergia
4. Hüdroenergia
5. Lainete energia
6. Loodete energia (tõus ja mõõn)
7. Geotermaalenergia
8. Biomassienergia (puit jne)
Taastumatud:
1. Fossiilsed kütused:
-
Nafta
-
Maagaas
-
Süsi (pruun- ja kivisüsi)
-
Põlevkivi
-
Turvas
2. Tuumakütused:
-
Uraan
-
Plutoonium
Energiatehnoloogiad - arengusuunad
1. Traditsioonilised
-
On teatud riigis pikka aega kasutusel olnud tehnoloogiad ja ka mingi kindel
energiavara, millest energiat saab
-
Enamasti fossiilsed kütused ja vananenud tehnoloogiaga hüdroelektrijaamad
-
Saastavad keskkonda
-
Fossiilsete kütuste puhul varud piiratud
2. Alternatiivsed
-
Olemasolevatele energiatehnoloogiatele ja energiavaradele millegi võrreldava
pakkumine
-
Tehnoloogiad kallid
-
Igal pool pole võimalik kasutada
-
Tavaliselt taastuvenergia, aga mitte alati
Söeenegeetika
-
Võeti kasutusele 17. sajandil Suurbritannias
-
Esmalt kasutati metallurgias
-
Tänapäeval põhiliselt elektri saamiseks
-
Tootjad
:
-
Hiina
-
USA
-
India
-
Austraalia - ekspordib
-
Euroopa - varud hakkavad ammenduma, uus piirkond Siberis
Naftaenergeetika
-
Võeti tööstuslikult kasutusele USA-s 19. sajandi keskkonnas
-
Muutus eriti tähtsaks pärast sisepõlemismootori kasutusele võttu
-
Kasutusalad:
-
Elekrienergia tootmiseks - masuut
-
Mootorikütused
-
Naftakeemia tooraine
Suurimad tootjad
1. Arengumaad
- ekspordib toornaftat
-
Hommikumaad - absoluutne liider
-
Naftariigid (Lähis-Ida)
-
Sahhaara riigid (Põhja-Aafrika)
-
Ladina-Ameerika - Mehhiko, Venezuela
-
Nigeeria
-
Kagu-Aasia - Indoneesia,
Brunei
2. Kõrgeltarenenud riigid - töötleb naftat
-
Põhja-Ameerika (USA, Kanada)
-
Austraalia
-
Euroopa (Venemaa, Norra, Suurbritannia)
Gaasienergeetika
-
USA-s kasutati maagaasi kohaliku kütusena naftaväljade lähedal juba 19. sajandi
keskel
-
Laiemalt sai võimalikuks maagaasi kasutamine seoses torutranspordi
arenguga 20.
sajandi 60-ndatel
-
Tähtsus hakkas järsult kasvama 70-ndatel
Maagaasi eelised naftaga võrreldes
1. Hankimine kergem - pole vaja pumbata, sest on surve all
2. Ei vaja erilist töötlemist enne kasutamist
Maagaasi puudused võrreldes naftaga
1. Vähe kasutusalasid - puuduvad veel sobivad tehnoloogiad
2. Gaasi üle mere transportida tülikas ja ohtlik - gaas tuleb veeldada, hoida suure rõhu
all ja külmas
Maailma
suurimad gaasivarud - Venemaa, Iraan ja Katar - varud moodustavad üle 50%
maailma varudest
Veel:
USA, Kanada, Mehhiko Türkmenistan
Suurimad tootjad:
-
USA - kasutab siseturul
-
Venemaa - ekspordib
Tuuleenergeetika
-
Võimaldab säästa fossiilseid kütuseid ja nende kasutamisega tekkivat õhu saastet
kahvuhoonegaaside näol
-
Saab kasutada vaid seal, kus on piisavalt tugevat tuult
-
Tuulegeneraatoreid tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
-
Suure tarbimisvajaduse korral peab neid ehitama palju - tuulepargid võtavad enda
alla väga suuri maa-alasid - eriti avamere tuulepargid
-
Tuulegeneraatorid on suhteliselt kallid ja nende tööaeg on lühike
-
Tuulegeneraatorid tekitavad müra ja vibratsiooni
Ohtlikkus:
1. Inimese tervisele - madalsagedushelid
2. Lindudele, eriti merelindudele
3. Müra kaladele - summutab nende elutegevuseks vajalikud helid
4. Visuaalne reostus
Suurimad tootjad:
Taani, Saksamaa, Hispaania, Rootsi, Hiina
Hüdroenergeetika
-
Hüdroelektrijaamu saab ehitada ainult teatud kindlatesse kohtadesse - suure langu
või vooluhulgaga jõed - ka aasta ringi suur sademete hulk
-
Ehitamine kallis
-
Tootmine odav
-
Annavad palju energiat, seega peab olema ka tarbija
-
Elektrit võimalik eksportida ka nn “kaudselt”. Kasutatakse kohapeal mitmetes
tööstusharudes, mis väga energiamahukad
-
Näiteks: alumiiniumi tootmine Norras ja Islandil
-
Ei tekita kasvuhoonegaase ega saasta õhku
Ümbritsevatele aladele kahjulik:
-
Mõjutavad jõgede vooluhulka
-
Suured alad jäävad vee alla
-
Väga kahjulik mõju kaladele
-
Vee kvaliteet halveneb - vetikate vohamine
Suurimad tootjad:
-
Euroopas:
Venemaa (Siber), Norra, Island, Rootsi, Alpimaad
-
USA lääneosariigid, Kanada
-
Brasiilia
-
Hiina
– siin asub maailma võimsaim HEJ Jangtse jõel - “Kolme kuru” HEJ
(HEJ – hüdroelektrijaam)
Tuumaenergeetika
-
Ehitamine väga kallis ja aeganõudev - seega jõukohane eelkõige arenenud riikidele,
kus ka suur energia tarbimine
-
Ei saasta keskkonda - ei tekita õhusaastet ega kasvuhoonegaase
-
Suures koguses toodetud energia omahind on madalam fossiilsete kütuste ja
taastuvate energiatega võrreldes
-
Toorainet kulub vähe - energiat annavad palju
-
Tootmisel tekkivate jäätmete kogused väikesed
-
Tuumajäätmete ladustamiseks ei ole veel leitud täiesti ohutut tehnoloogiat
-
Avariid võivad tekitada ulatuslikke ja pikaajalisi tagajärgi - keskkonna radioaktiivne
saastumine
1. Tänapäeval töötab maailmas üle 400 tuumaelektrijaama, riike üle 30ne
2. 11 riiki annavad 90% maailma toodangust
3. Ehitamisel on üle 60 reaktori, millest enamik Aasias
Riigid reaktorite arvu alusel maailmas:
-
USA
-
Prantsusmaa
-
Jaapan
-
Venemaa
Tuumaenergia osakaalu järgi:
-
Prantsusmaa - üle 70%
-
Belgia - üle 60%
-
Ukraina - 50%
12. klassi loodusgeograafia konspekt - Kalamajandus, varade jaotus vastavalt geograafilisele paiknemisele, kalanduse vormid, energiamajandus, energiavarud, energiatehnoloogiad - arengusuunad, söeenergeetika, naftaenergeetika, suurimad tootjad, gaasienergeetika, maagaasi eelised ja puudused, tuuleenergeetika, hüdruenergeetika, tuumaenergeetika
Heledaga on märgitud asjad, mida kontrolltöös küsiti
Sarnased õppematerjalid
65
ppt
Energiamajandus: Energiavarad
Energiamajandus
Energiavarad
Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate
kütuste ja energialiikide tundmaõppimise ja
kasutusele võtmisega.
Energiatarve kasvab, sest
kasvab tootmine
masinaid rakendatakse üha rohkem
põllumajandus on tõhusam
suureneb koduses majapidamises tarbitav
energia kulu
Riigi energiapoliitika sõltub:
· vastava maa tööstuse arengutasemest
· majanduse struktuurist
· geograafilisest asendist
· kättesaadavatest energiavarudest
Energiaühikud:
· dzaul (J)
· Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn
1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele
tonnile raskele küttepetroolile vastava
energiakoguse.
· Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel
tündrit (barrel).
1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on
143 kilogrammi.
Energia allikad pärinevad:
päikese kiirgusenergiast
· fossiilsed kütused
· biomass
· tuuleenergia
· päikeseenergia
maailmaruu
4
doc
Energiamajandus - Kordamine energeetika tööks.
Kordamine energeetika tööks.
1. Mida tähendab energiamajandus?
Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks,
mootori- või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijale.
2. Mis on energiavarad? Taastuvad/taastumatud energiavarad,
traditsioonilised/alternatiivsed energiavarad. Oskad neid nimetada maailmast kui
Eestist.
Energiavarad on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada
energiamajanduses. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia.
Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan.
Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed:
tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia.
3. Energiamajanduse muutused, muutuste põhjused (analüüsi õpiku skeemi lk.66)
17. sajandil võeti kasutusele kivisüsi. 17.-19. sajandil kasutati laialdaselt kivisütt nin
10
odt
Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium
Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid
Referaat
Koostas: Monika Kovaltsuk
11 klass
Viljandi 2015
Sisukord
3. Sissejuhatus
4. Mõisted
5. Taastumatud energiaallikad ja nende kasutamine maailmas
6. Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas
6.2 Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas
7. Energiaprobleemid
8. Kokkuvõte
9. Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Praegusel ajal on üle maailma väga tähtsal kohal elektri- ja soojusenergia, kuid selle saamiseks
peame kasutama erinevaid energiallikaid ja mõtlema välja uusi viise, kuidas energiat ammutada,
sest mingil hetkel saavad taastumatud energiallikad otsa ja tuleb leida alternatiivid. Kõik see
tegevus mõjutab nii suuremal kui väiksemal määral kogu m
6
doc
Energiamajandus
ENERGIAMAJANDUS
ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS
Energimajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega ja
tarbijateni toomisega.
Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnsa, seepärast mõjutab energiamajandus
kõiki teisi majandussektoreid.
Viimaste aastakümnete vältel on inimkond kasutanud sama palju energiat kui eelneva
inimaajaloo vältel kokku. Nii sunnib varude piiratus otsima pidevalt uusi võimalusi energia
kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks.
Energiamajanduse moodustavad:
1. looduslike energiavarade hankimine. Nafta ja gaasi ammutamine ja töötlemine,
tahkete kütuste kaevandamine, rikastamine jne . geoloogilised uuringud,
kaevandusohutus jne.
2. elektri-, soojusenergia, mootorikütuse tootmine. Elektrijaamad,
naftatöötlemistehased uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm
3. energia toimetamine tarbijani. Kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed ,
t
6
doc
Energiamajandus
ENERGIAMAJANDUS
1.Energiamajanduse olemus ja tähtsus
Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks,
mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja
valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks.
Energiamajandus mõjutab teisi majandussektoreid. Muutused energiamajanduses on
tihedalt seotud muutustega teistes majandusharudes. Varude piiratus aga sunnib otsima
uusi võimalusi nii energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Suurem osa
toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid. Ainuüksi USA kasutab ära 35% kogu
maailma energiatoodangust. Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas ja muud
heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad.
Muutused energiamajanduses
Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu.
Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku p?
4
docx
Energiamajandus ja energiavarade uurimine
Energiamajandus
..tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või
ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale.
Looduslike energiavarade hankimine:
Ammutamine, töötlemine, rikastamine nafta, gaas, süsi, turvas, uraanimaak
Geoloogilised uuringud kaevanduskohutus jm.
Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu
koolitamine jm. Äriteenused.
Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad.
Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm.
Energiamajanduse põletavamad probleemid:
1. Energiatarbe kiire kasv
2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv
3. Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus
4. Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine
5. Energiajulgeolek
6. Keskkonnaprobleemid
Energiaallikate osatähtsus maailmas:
Nafta 40%
Tuumaenergia- 5%
Veeenergia- 5%
Tahked kütused-20%
Maagaas- 2
22
doc
Geograafia konspekt kõige vajalikuga (2. periood/teine õppeaasta)
GE-2
Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus?
· Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass)
· Maamaagi kaevandamine
· Elektroenergeetika
· Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine
· SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad
Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid
· Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui
tuul
Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused
NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT
MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA
EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed
väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale
vedada
PUUDUSED Ei saa vedada üle ookeani,
1
doc
Energeetika
Söeajastu: 18.-19saj. 1765.a. leiutati aurumasin, mis kasutab kivisütt. Võeti kasutusele
rongid, aurikud. Naftaajastu: sisepõlemismootori leiutamine- hakati ammutama naftat.
Võeti kasutusele autod, lennukid. 1970.ndatel aastatel sai alguse tuumaenergia, hakati
ehitama TEJ.
Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia, uraan. Taastumatud: nafta,
maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused,
puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia,
tõusu-mõõna energia. Esmased energiaallikad: 1) Maa pöörlemise ja gravitatsiooni energia
2) termotuumaenergia (kasutatakse vesinikpommides) 3) tuumaenergia (toodetakse elektrit)
4) päikeseenergia (elektri tootmine piirkonnas, kus on palju päikest). Teisesed: 1)
tuuleenergia (tuulegeneraatoritega elektri tootmine mererannikul) 2) vee-energia (langeva
vee energia kasutamine HEJ-s elektri tootmiseks) 3) tõusu-mõõna energia (ele
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid