Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kalamajandus (0)

1 Hindamata
Punktid




Kalamajandus  Kalavarad:  1. Kalad - 95% ( ​tursk, makrell, tuunikala ​)  2. Koorikloomad ( ​krevetid, vähid ​)  3. Molluskid ( ​kalmaarid, teod, karbid ​)  4. Mereimetajad ( ​vaalad, hülged ​)  5. Vetikad   Varade jaotus vastavalt geograafilisele paiknemisele   1. Sisevete kalavarad  - Antud riigi omand, kus siseveekogu asub  - Väljamüük suhteliselt väike, aga  ​kasvab  - Kasutatakse enamasti siseturul  2. Rannikuvete varad  - Territoriaalvete kalavarad  - 3-12 meremiili rannikust  - On rannikuriikide omand  - On suhteliselt  ​ebastabiilsed  - Võidakse anda  ​püügilubasid​ ka teistele riikidele vastavalt ​kvootidele  - Majandusvete kalavarad  - 200 meremiili rannikust  - Vastavalt riikidevahelistele lepingutele võivad riigid  ​müüa  ( ​Lõuna-Aafrika, osaliselt Argentiina ​) või ​rentida​ neid varasid teistele  riikidele  - Avaookeanide kalavarad  - Inimkonna ühisvara   Kalanduse vormid  1. Korilaste algeline kalapüük  - Püügimahud väikesed  - Kala ei lähe üldjuhul müügiks  2. Hajali rannapüük  - Levinud eelkõige arengumaades, kuid ka osades Ida-Euroopa riikides, 
näiteks Eestis  - Traditsioonilise vormina esineb palju ka Norras  - Kalurid elavad rannikul kalurikülades ja töötlevad kala ise  - Toodang müüakse enamasti siseturul  - Püügimahud väikesed  3. Kontsentreeritud rannapüük  - Esineb kõrgeltarenenud riikides, kuid ka mõnedes Lõuna-Ameerika riikides  - Selleks vajalikud:  - Suured laevad, kus külmutusseadmed 


- Korralikud sadamad   - Suured kalatöötlemisettevõtted  - Annab enamiku maailma kalatoodangust  4. Ookeanipüük  - Hakkas levima 20. sajandil  - Püügiga on seotud terve laevastik:  - Püügilaevad  - Baaslaevad  - Trans ​port​laevad  - Rannikul terved kalasadamad  - Sellega tegelevad rikkad kõrgelt arenenud riigid (USA, Jaapan, ka Norra)  5. Kalakasvatus  Energiamajandus  Tegeleb:  1. Energiavarude hankimisega 
2. Elektri tootmisega 
3. Kütuste tootmisega 
4. Soojusenergeetikaga  Energiavarud  Energiavarud on loodusvarad või loodusnähtused, mida inimene tänapäeva 
tehnoloogiataseme juures suudab kasutada 
 
Energiavarud jagunevad: 
1. Taastuvad 
2. Taastumatud   
Taastuvad:  1. Päikeseenergia 
2. Tuuleenergia 
3. Prügienergia 
4. Hüdroenergia 
5. Lainete energia 
6. Loodete energia (tõus ja mõõn) 
7. Geotermaalenergia 
8. Biomassienergia (puit jne)   
Taastumatud:  1. Fossiilsed kütused:  - Nafta  - Maagaas  - Süsi (pruun- ja kivisüsi)  - Põlevkivi 


- Turvas  2. Tuumakütused:  - Uraan  - Plutoonium   Energiatehnoloogiad - arengusuunad  1. Traditsioonilised  - On teatud riigis pikka aega kasutusel olnud tehnoloogiad ja ka mingi kindel 
energiavara, millest energiat saab  - Enamasti fossiilsed kütused ja vananenud tehnoloogiaga hüdroelektrijaamad  - Saastavad keskkonda  - Fossiilsete kütuste puhul varud piiratud  2. Alternatiivsed  - Olemasolevatele energiatehnoloogiatele ja energiavaradele millegi võrreldava 
pakkumine  - Tehnoloogiad kallid  - Igal pool pole võimalik kasutada  - Tavaliselt taastuvenergia, aga mitte alati  Söeenegeetika  - Võeti kasutusele 17. sajandil Suurbritannias  - Esmalt kasutati metallurgias  - Tänapäeval põhiliselt elektri saamiseks  - Tootjad ​:  - Hiina  - USA  - India  - Austraalia - ekspordib  - Euroopa - varud hakkavad ammenduma, uus piirkond Siberis  Naftaenergeetika  - Võeti tööstuslikult kasutusele USA-s 19. sajandi keskkonnas  - Muutus eriti tähtsaks pärast sisepõlemismootori kasutusele võttu  - Kasutusalad:  - Elekrienergia tootmiseks - masuut  - Mootorikütused  - Naftakeemia tooraine  Suurimad tootjad  1. Arengumaad ​ - ekspordib toornaftat   - Hommikumaad - absoluutne liider  - Naftariigid (Lähis-Ida) 


- Sahhaara riigid (Põhja-Aafrika)  - Ladina-Ameerika - Mehhiko, Venezuela  - Nigeeria  - Kagu-Aasia - Indoneesia,  ​Brunei  2. Kõrgeltarenenud riigid - töötleb naftat  - Põhja-Ameerika (USA, Kanada)  - Austraalia  - Euroopa (Venemaa, Norra, Suurbritannia)   Gaasienergeetika  - USA-s kasutati maagaasi kohaliku kütusena naftaväljade lähedal juba 19. sajandi 
keskel  - Laiemalt sai võimalikuks maagaasi kasutamine  seoses torutranspordi ​ arenguga 20.  sajandi 60-ndatel  - Tähtsus hakkas järsult kasvama 70-ndatel  Maagaasi eelised naftaga võrreldes  1. Hankimine kergem - pole vaja pumbata, sest on surve all 
2. Ei vaja erilist töötlemist enne kasutamist    Maagaasi puudused võrreldes naftaga  1. Vähe kasutusalasid - puuduvad veel sobivad tehnoloogiad 
2. Gaasi üle mere transportida tülikas ja ohtlik - gaas tuleb veeldada, hoida suure rõhu  all ja külmas   
Maailma  ​suurimad gaasivarud​ - ​Venemaa, Iraan ja Katar ​- ​varud moodustavad üle 50%  maailma varudest 
 
Veel:  ​USA​, Kanada, Mehhiko Türkmenistan   
Suurimad tootjad:  - USA - kasutab siseturul  - Venemaa - ekspordib  Tuuleenergeetika  - Võimaldab säästa fossiilseid kütuseid ja nende kasutamisega tekkivat õhu saastet 
kahvuhoonegaaside näol  - Saab kasutada vaid seal, kus on piisavalt tugevat tuult  - Tuulegeneraatoreid tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral  - Suure tarbimisvajaduse korral peab neid ehitama palju - tuulepargid võtavad enda 
alla väga suuri maa-alasid - eriti avamere tuulepargid 


- Tuulegeneraatorid on suhteliselt kallid ja nende tööaeg on lühike  - Tuulegeneraatorid tekitavad müra ja vibratsiooni   
Ohtlikkus:  1. Inimese tervisele - madalsagedushelid 
2. Lindudele, eriti merelindudele 
3. Müra kaladele - summutab nende elutegevuseks vajalikud helid 
4. Visuaalne reostus   
Suurimad tootjad: 
Taani, Saksamaa, Hispaania, Rootsi, Hiina  Hüdroenergeetika  - Hüdroelektrijaamu saab ehitada ainult teatud kindlatesse kohtadesse - suure langu 
või vooluhulgaga jõed - ka aasta ringi suur sademete hulk  - Ehitamine kallis  - Tootmine odav  - Annavad palju energiat, seega peab olema ka tarbija  - Elektrit võimalik eksportida ka nn “kaudselt”. Kasutatakse kohapeal mitmetes 
tööstusharudes, mis väga energiamahukad  - Näiteks:  alumiiniumi tootmine Norras ja Islandil  - Ei tekita kasvuhoonegaase ega saasta õhku   
Ümbritsevatele aladele kahjulik:  - Mõjutavad jõgede vooluhulka  - Suured alad jäävad vee alla  - Väga kahjulik mõju kaladele  - Vee kvaliteet halveneb - vetikate vohamine   
Suurimad tootjad:  - Euroopas:  ​Venemaa (Siber), Norra, Island, Rootsi, Alpimaad  - USA lääneosariigid,  Kanada  - Brasiilia  - Hiina  ​– siin asub maailma võimsaim HEJ Jangtse jõel - “Kolme kuru” HEJ  (HEJ – hüdroelektrijaam)  Tuumaenergeetika  - Ehitamine väga kallis ja aeganõudev - seega jõukohane eelkõige arenenud riikidele, 
kus ka suur energia tarbimine  - Ei saasta keskkonda - ei tekita õhusaastet ega kasvuhoonegaase  - Suures koguses toodetud energia omahind on madalam fossiilsete kütuste ja 
taastuvate energiatega võrreldes  - Toorainet kulub vähe - energiat annavad palju  - Tootmisel tekkivate jäätmete kogused väikesed 


- Tuumajäätmete ladustamiseks ei ole veel leitud täiesti ohutut tehnoloogiat  - Avariid võivad tekitada ulatuslikke ja pikaajalisi tagajärgi - keskkonna radioaktiivne 
saastumine    1. Tänapäeval töötab maailmas üle 400 tuumaelektrijaama, riike üle 30ne 
2. 11 riiki annavad 90% maailma toodangust 
3. Ehitamisel on üle 60 reaktori, millest enamik Aasias   
Riigid reaktorite arvu alusel maailmas:  - USA  - Prantsusmaa  - Jaapan  - Venemaa   
Tuumaenergia osakaalu järgi:  - Prantsusmaa - üle 70%  - Belgia - üle 60%  - Ukraina - 50% 
Kalamajandus #1 Kalamajandus #2 Kalamajandus #3 Kalamajandus #4 Kalamajandus #5 Kalamajandus #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-08-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aaaaaaaokei Õppematerjali autor
12. klassi loodusgeograafia konspekt - Kalamajandus, varade jaotus vastavalt geograafilisele paiknemisele, kalanduse vormid, energiamajandus, energiavarud, energiatehnoloogiad - arengusuunad, söeenergeetika, naftaenergeetika, suurimad tootjad, gaasienergeetika, maagaasi eelised ja puudused, tuuleenergeetika, hüdruenergeetika, tuumaenergeetika

Heledaga on märgitud asjad, mida kontrolltöös küsiti

Sarnased õppematerjalid

Energiamajandus-Energiavarad
65
ppt

Energiamajandus: Energiavarad

Energiamajandus Energiavarad Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega. Energiatarve kasvab, sest kasvab tootmine masinaid rakendatakse üha rohkem põllumajandus on tõhusam suureneb koduses majapidamises tarbitav energia kulu Riigi energiapoliitika sõltub: · vastava maa tööstuse arengutasemest · majanduse struktuurist · geograafilisest asendist · kättesaadavatest energiavarudest Energiaühikud: · dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi. Energia allikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast · fossiilsed kütused · biomass · tuuleenergia · päikeseenergia maailmaruu

Geograafia
Energiamajandus - Kordamine energeetika tööks
4
doc

Energiamajandus - Kordamine energeetika tööks.

Kordamine energeetika tööks. 1. Mida tähendab energiamajandus? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijale. 2. Mis on energiavarad? Taastuvad/taastumatud energiavarad, traditsioonilised/alternatiivsed energiavarad. Oskad neid nimetada maailmast kui Eestist. Energiavarad on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energiamajanduses. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. 3. Energiamajanduse muutused, muutuste põhjused (analüüsi õpiku skeemi lk.66) 17. sajandil võeti kasutusele kivisüsi. 17.-19. sajandil kasutati laialdaselt kivisütt nin

Geograafia
Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid
10
odt

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Referaat Koostas: Monika Kovaltsuk 11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Mõisted 5. Taastumatud energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6. Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6.2 Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 7. Energiaprobleemid 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üle maailma väga tähtsal kohal elektri- ja soojusenergia, kuid selle saamiseks peame kasutama erinevaid energiallikaid ja mõtlema välja uusi viise, kuidas energiat ammutada, sest mingil hetkel saavad taastumatud energiallikad otsa ja tuleb leida alternatiivid. Kõik see tegevus mõjutab nii suuremal kui väiksemal määral kogu m

Geograafia
Energiamajandus
6
doc

Energiamajandus

ENERGIAMAJANDUS ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energimajandus ­ tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega ja tarbijateni toomisega. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnsa, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Viimaste aastakümnete vältel on inimkond kasutanud sama palju energiat kui eelneva inimaajaloo vältel kokku. Nii sunnib varude piiratus otsima pidevalt uusi võimalusi energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Energiamajanduse moodustavad: 1. looduslike energiavarade hankimine. Nafta ja gaasi ammutamine ja töötlemine, tahkete kütuste kaevandamine, rikastamine jne . geoloogilised uuringud, kaevandusohutus jne. 2. elektri-, soojusenergia, mootorikütuse tootmine. Elektrijaamad, naftatöötlemistehased uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm 3. energia toimetamine tarbijani. Kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed , t

Geograafia
Energiamajandus
6
doc

Energiamajandus

ENERGIAMAJANDUS 1.Energiamajanduse olemus ja tähtsus Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Energiamajandus mõjutab teisi majandussektoreid. Muutused energiamajanduses on tihedalt seotud muutustega teistes majandusharudes. Varude piiratus aga sunnib otsima uusi võimalusi nii energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Suurem osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid. Ainuüksi USA kasutab ära 35% kogu maailma energiatoodangust. Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku p?

Geograafia
Energiamajandus ja energiavarade uurimine
4
docx

Energiamajandus ja energiavarade uurimine

Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. Looduslike energiavarade hankimine: Ammutamine, töötlemine, rikastamine ­ nafta, gaas, süsi, turvas, uraanimaak Geoloogilised uuringud ­ kaevanduskohutus jm. Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3. Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus 4. Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine 5. Energiajulgeolek 6. Keskkonnaprobleemid Energiaallikate osatähtsus maailmas: Nafta ­ 40% Tuumaenergia- 5% Veeenergia- 5% Tahked kütused-20% Maagaas- 2

Geograafia
Geograafia konspekt kõige vajalikuga-2-periood teine õppeaasta
22
doc

Geograafia konspekt kõige vajalikuga (2. periood/teine õppeaasta)

GE-2 Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? · Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale vedada PUUDUSED Ei saa vedada üle ookeani,

Geograafia
Energeetika
1
doc

Energeetika

Söeajastu: 18.-19saj. 1765.a. leiutati aurumasin, mis kasutab kivisütt. Võeti kasutusele rongid, aurikud. Naftaajastu: sisepõlemismootori leiutamine- hakati ammutama naftat. Võeti kasutusele autod, lennukid. 1970.ndatel aastatel sai alguse tuumaenergia, hakati ehitama TEJ. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia, uraan. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. Esmased energiaallikad: 1) Maa pöörlemise ja gravitatsiooni energia 2) termotuumaenergia (kasutatakse vesinikpommides) 3) tuumaenergia (toodetakse elektrit) 4) päikeseenergia (elektri tootmine piirkonnas, kus on palju päikest). Teisesed: 1) tuuleenergia (tuulegeneraatoritega elektri tootmine mererannikul) 2) vee-energia (langeva vee energia kasutamine HEJ-s elektri tootmiseks) 3) tõusu-mõõna energia (ele

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun