Põllumajandus, kalanuds, toitlustus (0)

8. Põllumajandus,kalandus ja toiduainetööstus.

Mõisted:
Vegetatsiooniperiood- ehk taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivsselt kasvavad ja arenevad.
Parasvöötmes kestab kevadiste öökülmade lõpust esimeste öökülmadeni sügisel
Põllumajanduses taime kasvu algusest saagi koristuseni.
Ekstensiivne põllumajandus- toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise või kariloomade arvu suurendamisega; kasutatakse hõredalt asustatud piirkonnas, kus maad on palju ,kuid tööjõud on piiratud. Nt teraviljakasvatus ,ranšod,loomakasvatusmajandid parasvöötme rohtlates usa, Kanada ,Argentina
Intensiivne põllumajandus- toodangu juurdekasv saavutatakse väikeselt maaalalt suurte kapitalimahutustega,tööjõu või rohke väetiste abil. Kasutatakse tavaliselt kõrge arengutasemega tihedalt asustatud piirkondades nt piimakarjandus, ajandus, linnukasvatu, loomavabrikud.
Mahepõllundu- toiduainete tootmine kemikaale ( st mineraalväetisi,putukatõrjevahendeid jms kasutamata) Mahepõllundus vajab vähem energiat, sh fosiilseid kütuseid, loodusesse satub vähem mürkaineid, kuid saagikus on väiksem ning mahepõllundustooted kallimad.
Spetsialiseerumine - keskendumine ühe või väheste kaupade või teenuste tootmisele ettevõttes, piirkonnas või riigis.
Kalapüügivormid:

• Rannikupüük- väikeste paatidega minnakse rannikumerele, esineb lõuna riikides Kagu-Aasias, natuke müüakse aga üldiselt püütakse oma perele.(rannapüük kalurikülades,põhiliselt siseturu vajadusteks )
  
• Ookeanipüük- ookeanipüüki saavad teha need, kellel on meri kui ei ole siis saab kas osta või rentida. Tööd tehakse suurte laevastikega, see on võimalik vaid jõuaktel riikidel. Venemaal, Jaapanis
  
• Ülepüük- kui kalapüügipiirkonnad kannatavad ülepüügi all, rohke väljapüük vähendab kalavarusid. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng,, mille tõttu inimese mõju mereelustikule on tohutult kasvand ( nt moodsatrl kalalaevadel on ülitäpsed radarid, mis jälgivad kalaparvede liikumist; hiigelvõrgud saab suunata kalaparve kõige tihedamasse ossa. Peenesilmalistesse võrkudesse satuvad ka need, kalad keda tegelikult püüda ei tahetagi) kui püütakse krevette, siis iga kreveti kilo kohta on keskm, 5kg „süütuid kõrvalujujaid“
  

Kalrikkad piirkonnad: külmade ja soojade hoovuste kokkupuute alad, jõgede suudmed , madalad rannikumered (seal on kõige enam hapnikku, väiksed veetaimed, veeloomad )
Kalakasvatus- kalavaru teadlik suurendamine , looduslikesse veekogudesse lastavate kalamaimude ja noorkalade kasvatamine . Peamiselt kasvatatakse forelli, lõhet, angerjat
Kalandus e kalamajandus- majandusharu, mis tegeleb kalade jm veeorganismide püügiga, sh veetaimede kogumise, töötlemise, kalatööstuse, turustamise ja kasvatamisega .