Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kalandus, metsamajandus- ja tööstus, põllumajandus (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on majandusvöönd?
  • Millised riigid müüvad oma kalapüügiõigust?
KALANDUS
* Mis on majandusvöönd? 200 miili e 370 km pikkune mereala, kus riik võib arendada majandustegevust
* Millised riigid müüvad oma kalapüügiõigust? Okeaania riigid, Namiibia , Angola
* Kalarikkamad piirkonnad – jõgede suudmealad, 30ndad laiuskraadid, külmade hoovuste piirkonnad
* peamised kalapüügipiirkonnad – põhjapoolkera rannikualad, Lõuna-Ameerika läänerannik
*perspektiivsed kalapüügipiirkonnad – lõunapoolkera
* Suuremad kalapüüdjariigid:
a) Euroopas – Island , Norra, Suurbritannia
b)Aasias – Hiina, Jaapan, Filipiinid
c) Ameerikas- Usa, Peruu , Tšiili
* kalanduse vormid, nende iseloomustus:
RANNIKUPÜÜK: kaluritel külmutusseadmetega laevad: minnakse merele nädalateks: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi: rannabaasis on kalurite ja nende perekondade elamud ning neid teenindav infrastruktuur . Ida- Aasia ja Kagu-Aasia
OOKEANIPÜÜK: püügiga on seotud terve laevastik, kus peale püügilaevade on ka saaki töötlevad baas- ja kalaluurelaevad ning materjale kohale ja toodangut äravedavad transpordilaevad või – lennukid . Ookeanipüük on kallis ja tasub ennast ära vaid väga suurte mahtude korral. Töötlemine ja külmutamine laevas. Jaapan, Venemaa, Usa – ainult arenenud riigid.
KALAKASVATUS: Kasvatatakse tiikides ja sumpades. Püük maailmamerest pole suurenenud, suurenenud on püük sisevetes
* Õpiku joonise analüüs lk 42- muutused kalanduses – maailmamerest pole püük suurenenud, suurenenud on kalakasvatuse tähtsus ja sisevete tähtsus
* Kalavarude vähenemise põhjused: ülepüük, maailmamere reostus
*Milliseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine?
sotsiaalne: töökohad kaovad, inimesed töötud
majanduslikud: inimesed töötud, vähem kala söögiks, majanduse kahju, kalahind tõuseb
METSAMAJANDUS JA TÖÖSTUS
*Maailma metsarikkamad riigid: Kanada , Venemaa, Brasiilia
Euroopas: Soome, Rootsi, Prantsusmaa
*Näitajad metsavarude suuruse hindamiseks: aastane juurdekasv m3/ha, puiduvaru , metsasus
*metsatüüpide iseloomustus
metsatüüp
levik
puuliigid
iseloomustus
Vihmamets
Brasiilia, indoneesia, kongo dv
Sekvoia , mahagon, eeben , sandlipuu
50 m3/ha, väga palju looma ja taimeliike
Leht-ja segamets
Kanada, eesti, saksama, taani
Pöök, tamm, vaher , hikkoripuu
Paiknevad põhjapoolkera parasv
5-10 m3
Okasmets
Usa, kanada, norra, venemaa
Kuusk , mänd, nulg , seedermänd, lehis
1-2 m3/ha
*metsade majandamise põhinõue: aastas tohib maha võtta vähem, kui juurde kasvab
*arenenud riikide ja arengumaade metsamajanduse võrdlus:
Brasiilia
Prantsusmaa
Majandamine
Ei tegelda väetuse ja hooldega
Tegeldakse
Metsatööstus
Vähem arenenud, viiakse välja toorpuitu
Hästi arenenud, eksporditakse valmis tooteid
Keskkonnaprobleemid
Röövraie, põleng, alepõllundus, monokultuuride kasvatamine
Metsatulekahjud, happevihmad
*peamised puiduvood: väärispuidu väljavedu
Lõuna- Ameerikast liigub Põhja-Ameerikasse, Aafrikast Põhja-Ameerikasse, Lääne-Euroopasse, Jaapanisse , Kagu-Aasiast Austraaliasseja Jaapanisse, Kanadast USAsse ja Jaapanisse, Põhja-Euroopast Lääne-Euroopasse
PÕLLUMAJANDUS
*põllumajandust mõjutavad tegurid
looduslikud: a)kliima- temperatuur, sademed, vegetatsiooniperiood (aeg, mil taimed kasvavad)
b) muld - viljakus, huumuskihi paksus, mulla õhu ja niiskusrežiim
c) pinnamood - ’’terrassid’’. Kõrgematele aladele põlde ei rajata. Nõlva kalle
d) veestik- kanalid niisutamiseks
majanduslikud: a)kapital
b)tööjõud
c) turg
d) valitsuse poliitika
* ekvatoriaalne: kautšukipuu, bataat, jamss , maniokk
lähisekvatoriaalne: kohvipuu , hirss , kakao, banaan , maapähkel, suhkruroog, džuut, teepõõsas, õlipalm
troopiline: datlipalm , oaasides banaan, riis
lähistroopiline: viinamarjad, oliivid , apelsin , greip , sidrun, nisu, mais, riis, tubakas, teepõõsas, puuvill
parasvööde: rukis , nisu, oder , kaer, suhkrupeet , päevalill, kaalikas , sojauba,
*ekstensiivne põllumajandus – toodangu saagikuse suurendamiseks laiendatakse põllumaid või ostetakse rohkem loomi
intensiivne põllumajandus – toodang suureneb ühe ühiku arvelt, ei suurendata pindala või loomade arvu
*põllumajandusega kaasnevad probleemid
liigne niisutamine: sooldumine, põhjaveetase võib alaneda
monokultuuride kasvatamine: mulla viljakus väheneb
raskete põllumasinate kasutamine: tallamine, tihenemine
üleväetamine: mürgised taimed satuvad toiduahlelasse
alepõllundus: metsade hävimine, maa kurnatakse ära ja muld on viljatu
näide, kuidas kliima mõjutab põllumajandust: kui külm, ei saa banaane kasvatada
pinnamood mõjutab: mägistel aladel pole mulda, sinna ei saa põlde rajada
mullastik: kui muld viljakas, saab põllul rohkem taimi kasvatada
tööjõud: kui tööjõudu vähe, kallim toota
valitsus: kui toetab mahepõllunduse arengut, siis mahetoodang odavam
Kalandus-metsamajandus- ja tööstus-põllumajandus #1 Kalandus-metsamajandus- ja tööstus-põllumajandus #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 141 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eeva23 Õppematerjali autor
Mis on majandusvöönd
Millised riigid müüvad oma kalapüügiõigust
* Kalarikkamad piirkonnad
peamised kalapüügipiirkonnad
perspektiivsed kalapüügipiirkonnad
Suuremad kalapüüdjariigid
kalanduse vormid, nende iseloomustus:
Milliseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine?

Maailma metsarikkamad riigid
Näitajad metsavarude suuruse hindamiseks
metsatüüpide iseloomustus
metsade majandamise põhinõue
arenenud riikide ja arengumaade metsamajanduse võrdlus:
peamised puiduvood
põllumajandust mõjutavad tegurid
põllumajandusega kaasnevad probleemid
näide, kuidas kliima mõjutab põllumajandust

Sarnased õppematerjalid

PÕLLUMAJANDUS-KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS
8
docx

PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS

Kalakasvatus on eriti suurenenud , 20-30 korda umbes .Viimastel aastatel püük maailmameres on vähe tõusnud. 60. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest; Kalavarude vähenemise põhjused: ülepüük, maailmamere reostus. Mõisted: Vegetatsiooniperiood - ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on ajaperiood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng. ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus – loe teksti ökoloogiline ehk mahepõllumajandus - looduskeskkonda ja ökoloogilist tasakaalu arvestav ja seda säästev põllumajandusproduktide tootmistehnoloogia.Viljelevate taimede ja loomade valik ning pidamise kord peab silmas, et suurendada või säilitada mulla viljakust. omatarbeline ja kaubaline põllumajandus – omatarbeline – suuremas osas kasvatatakse loomi ja taimekultuuri endale, müügiks läheb vähe. Kaubaline – suur osa

Põllumajandus
Geograafia - esmasektor
6
doc

Geograafia - esmasektor

põllumajandus- veevahetus häiritud, masinad masinate mullaviljakus väheneb kasutamine Lageraie Erosioonioht suureneb, Metsakaitseribad, tuuletõkked, suurel maa- Mullaviljakus väheneb kuni nõlvadel harida risti alal, muldade kadumiseni nõlvakaldega, sademeterohke terrasspõllundus l alal nõlvadel 5. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme (püük siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük). Rannikupüük: väikeste laevade või paatidega lühema perioodi jooksul, suure osakaaluga Ida-ja Kagu-Aasias Siseveekogude püük: suurima toiteväärtusega, kõige lihtsam, varud ülepüügi tõttu väikesed, paljudes kohtades veekogud saastunud Avamerepüük: toimub peamiselt rannikuriigi majandusvetes, esmane

Geograafia
Pollumajandus-kalandus-metsandus
6
pdf

Pollumajandus, kalandus, metsandus

kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna masinate kasutamine halvenemine. Suurte põllumassiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon, uhtorgude teke rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele KALANDUS 57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; mida jahedam vesi, seda punasemad alad kaardil Külmade hoovuste rannikud, kus hapnikurikas vesi seguneb sooja toitainerikka veega Rannikualad, kuhu suubuvad jõed, mis kannavad hulgaliselt toitaineid Lähispolaarse ja jaheda parasvöötme mered, mis jahedama vee tõttu on hapnikurikkamad 58

Geograafia
10 klassi Geograafia
9
doc

10.klassi Geograafia

Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ­ ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus

Geograafia
Esmasektor
5
doc

Esmasektor

ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika:

Geograafia
Põllumajandus
7
doc

Põllumajandus

See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure. Nt redis, sibul, varajane kartul ... · Parasvööde

Geograafia
KORDAMINE – ESMASEKTOR
5
doc

KORDAMINE – ESMASEKTOR

kasutamine mullaviljakus väheneb Lageraie Erosioonioht Metsakaitseribad, suurel maa- suureneb, tuuletõkked, alal, Mullaviljakus nõlvadel harida risti sademeteroh väheneb kuni nõlvakaldega, kel alal muldade terrasspõllundus nõlvadel kadumiseni 5. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme *püük siseveekogudest ­ suurima toiteväärtusega, kõige lihtsam, varud ülepüügi tõttu väiksed, paljudes kohtades vookogud saastunud *rannikupüük ­ väikeste laevade või paatidega lühema perioodi jooksul *avamerepüük ­ toimub peamiselt rannikuriigi majandusvetes, esmane töötlemine laeval, tehniliselt keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul

Ühiskonnageograafia
Geograafia teine kursus- põllumajandus-energiamajandus-maavarad
14
rtf

Geograafia teine kursus | põllumajandus, energiamajandus, maavarad

) 70. (Mis on TULV e tulavavesi?) (lühiajalike järsk veetaseme tõus (erandlik), mida võib põhjustada lühikese aja jooksul väga suur sademete huk või kiire lumesula(ng)]. 71. (Kuidas toimub põhjavee suurenemine?) (sademete inflatsioon; soode übrustes imbumine; karstilehtridest neeldumine.) 72. (Kuidas toimub põhjavee vähenemine?) (allikate äravool; taimede veetarve; auramine maapinnalt; inimene pumpab välja [jook/niisutus].) 73. Millega tegeleb METSAMAJANDUS? (metsade istutamise, hoolduse ja kaitsega.) 74. Millega tegeleb METSATÖÖSTUS? (metsaraie ja puidutööstusega.) 75. Kus on kõige suuremad metsad? (Venemaa; Brasiilia; Kanada; USA; Hiina; Austraalia [--- euroopas Rootsi; Soome; Prantsusmaa].) 76. * maismaast on 30% metsade all 77. Milles seisneb metsade tähtsus? (toodavad fotosünteesi käigus hapniku nign seovad selle käigus süsihappegaasi

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun