10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
72 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Merit Vislapu
Õppematerjali autor
11) Suurimad kalapüüdjad: aasias hiina, jaapan, indoneesia, venemaa - oma tarbeks tsiili, peruu kalajahu, export. Euroopa norra, island toidukala, export. suurimad kalakasvatajad: 90% aasias hiina india indoneesia. 10% - norra, usa, tsiili. suurimad kalapüügiõiguste müüjad: Atlandi ookeani lõuna osa LAV, angoola, namiibia, argentiina; usa, kanada; vaikse ookeani saare riigid. Maailma metsandus. 1) Metsavarude iseloomustavad näitajad: 1. Metsa pindala %. 2. Puiduvaru m3 s(tihumeetrites) 1 ha-l puude tüvede maht.3. puidu aastane juurdekasv 1 ha-l m3. 2) Puude 5 gruppi liikide järgi: 1. Väärispuud eebenipuu, mahagonipuu, karjala kask. 2. Kõvad lehtpuud tamm, pöök, vaher. 3. Okaspuud tarbepuit; kuusk, mänd. 4. Väheväärtuslikud puud lepp haab, paju. 5. Eri kasutusega puud kummipuu, korgitamm.
Kalandus koosneb: Kalade ja muude veeorganismide püügist. Kalade ja muude veeorganismide kasvatusest. Inimesele meresaadused: söök, loomasööt, väetis, kosmeetika, suveniirid. 4 kalandusvormi: Hajali rannapüük – kalurid elavad rannikut palistavates kalurikülades ja püüavad kala väikeste paatidega. Kala töötlevad ise või annavad väikestele kalatehastele. Ei kalasta rannikust kaugel. Ida, Kaug – Aasia aga ka Norra. Kontsentreeritud rannapüük – kalandus koondub paljudest pisikestest hajali kaluriküladest vähestesse linnadesse, mis asuvad soodsates sadamakohtades ja on hästi ühendatud sisemaa turuga. Moodustab ühtse kompleksi – püük + töötlemine + müük. Lõuna – Ameerika lääneranniku riikides. Ookeanipüük – kala püütakse rannikuist kaugel. Püügile tuleb saata terve laevastik, kuhu peale otseste püügilaevade kuuluvad saaki töötlevad baaslaevad,
Metsatööstus- majandusharu, mis tegeleb puidu varumise, töötlemise ja selleks vajalike teenuste osutamisega. Happevihmad- happelise reaktsiooniga sademed, mis tekitavad peamiselt gaasiliste väävel-ja lämmastikoksiidide lahustumisel atmosfääri niiskuse. Kalandus- tegeleb kalapüügi, kalade töötlemise, püügivahendite valmistamise ja hooldamisega. Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võiks arendada majandustegevust. Metsandus- metsade pindalade vähenemine, süsihappegaasi hulga suurenemine ning liikide arvukus väheneb.
Põllumajandus Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevõtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel. Põllumajandus maa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb haritavaksmaaks ja looduslikuks rohumaaks. Haritavat maad on enamjaolt põldude ja mitmeaastaste istanduste all. Looduslikud rohumaad hõlmavad niite ja karjamaid. Eri piirkondades on põllumajandusliku maa pindala väga erinev. Iga riigi pm maa struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasusest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Arenenud riikides kastutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi. Arengumaades tehakse tööd endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus- e. naturaalmajanduslikuks (omatarbimine) ja turumajanduslikuks (kaubaline).
Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Maailma kalandus ja vesiviljelus Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma kalandus, selle mõisted 2. Vesiviljelus, selle mõisted 3. Kokkuvõte Sissejuhatus Maailma kalandus ja vesiviljelus on kindlasti, meie elu ühed tähtsad kaaslased. Kala on ju teada tuntud toit, mida me palju tarnime lisaks lihale ja paljule muule, mida on võimalik toota, kasvatada, või loodusest püüda. Kindlasti on teema huvitav, et mida need kaks valdkonda endast tegelikult kujutavad, mis on nende mõisted ja mida need haldavad. Maailma kalandus Kalandusega seotud mõisted:
Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus
kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna masinate kasutamine halvenemine. Suurte põllumassiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon, uhtorgude teke rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele KALANDUS 57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; mida jahedam vesi, seda punasemad alad kaardil Külmade hoovuste rannikud, kus hapnikurikas vesi seguneb sooja toitainerikka veega Rannikualad, kuhu suubuvad jõed, mis kannavad hulgaliselt toitaineid Lähispolaarse ja jaheda parasvöötme mered, mis jahedama vee tõttu on hapnikurikkamad 58
KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD 1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p. • Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. • Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika - loomakasv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid