Kalandus ja metsandus. (0)

Territoriaalveed - 12 meremiili laiune rannikumeri kuulub rannikuriigile, kes korraldab kalapüüki ja omab maavaru. Majandusveed - 200 meremiili laiune rannikumeri, kus riik korraldab kalapüüki ja kalakasvatust, kehtestab püügimahud, ammutab maavarasid, müüb kalapüügi õigusi teistele riikidele ja lubab teistel riikidel uurimustöid teostada.
Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kehtestatud kalade alamõõdud, püügikogused ja püügiajad, püügikeeld (nt vaalapüük on lubatud vaid teaduslikel eesmärkidel). Röövpüük- kalade massiline püük, ei jälgita varude taastumist ja see võib põhjustada liigi hävimise. N: Kaspia merest püütakse massiliselt tuuralisi, sest elanike jaoks on see ainsaks elatusallikaks. Kalarikkamad veed: 1) parasvöötme ja lähispolaarsetes vetes- külmas vees on rohkem hapniku ja planktonit . 2) külmades hoovustes. 3) jõgede suudmealades (jõed toovad kaasa toitaineid). 4) madalamad ääremered, kus on rohkem toitu.
Kalarikkamad ookeanid ja nende osad: Vaikne ookean- loodeosa (Jaapan, Venemaa, Hiina); kirdeosa ( Kanada , USA, Mehhiko ); Lõuna-Ameerika läänerannik ( Peruu , Tšiili). Atlandi ookean- kirdeosa (Norra, Island , Suurbritannia , Hispaania ); loodeosa (USA, Mehhiko); Aafrika läänerannik (suured kalavarud , kuna püütakse vähe); Atlandi ookeani põhjaosa (kalavarud tugevasti laastatud). Hajali rannapüük: kala püütakse väikeste paatidega ranniku lähedal, merel ollakse lühikest aega, saak läheb kohe turule või kalatööstusesse; esineb Ida- ja Kagu-Aasias. Konsentreeritud rannapüük: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses suurte laevadega, milles on külmutusseadmed; merel ollakse nädalaid; suur, hästi väljaehitatud sadam; esineb Tšiilis ja Peruus . Ookeanipüük: kala püütakse avaookeanil või teiste riikide majandusvööndis; püügil on terve laevastik (baaslaevad, kalaluurelaevad, transpordilaevad ja –lennukid); suur kalasadam; väga kallis; esineb Jaapanis , Venemaal ja USA’s. Kalakasvatus : tiikides, betoon - ja plastikbasseinides, sumpades ning suletud veekasutusega süsteemides kasvatakse kalasid (lõhe, karpkala, forell , angerjas, lest , tursk), limuseid, veetaimi ja vähilaadseid. Hiinas, Indias, Indoneesias. Muutused tänases maailmakorralduses : 1) 60 aastaga on kalapüügi maht kasvanud 6-7 korda. Viimasel kümnel aastal on kalakasvatus väga suures mahus suurenenud. 2) kalapüük maailmamerest on viimasel kümnel aastal jäänud samale tasemele- kalavarud on maksimaalselt ära kasutatud. 3) kalavarud maailmameres on vähenenud: väärtuslikumad liigid kannavad ühe püügiala, püütakse enam väärtusliku. Kalavarud vähenevad tänu veereostusele; massiline väljapüük tänu tehnoloogiale. Maailmamere keskkonnaprobleemid: tankeriõnnetustest satub vette naftat; mereranniku linnades tööstusettevõtted, mille tõttu satub vette saasteaineid ; jõed toovad sisemaalt merre asulate ja ettevõtete jäätmeid; laevadel satub vette õli, naftat ja jäätmeid; nafta ammutamine merepõhjast; laevad põhjustavad võõrliikide sissetungi; mere põhjas keemiarelvad, mürsud ja radioaktiivsed jäätmed. Suurimad kalapüüdjad- Jaapan, Hiina, Indoneesia , Venemaa. Kalapüügi õiguste müüjad- LAV, Argentiina , Angooda, Namiibia , USA, Kanada, Vaikse ookeani saared. Kalajahu eksport- Tšiili, Peruu. Toidukala eksport- Islamimaad . Toidukala import - Põhjariigid. Kalakasvatajad- Ida- Aasia , Norra, USA, Tšiili.
Metsavarude iseloomustavad näitajad: metsa pindala %, puiduvaru m³-s, puidu aastane juurdekasv ühel hektaril m³-s. Puude grupid: väärispuud, kõvad lehtpuud (tamm, pöök), okaspuud (tarbepuit ehitusmaterjaliks ja mööbliks), vähe väärtuslikud puud ( haab , lepp), erikasutusega puud. Metsamajandus - majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. Metsatööstus- metsa langetamine, puidutööstus. Ekvatoriaalne vihmamets: Brasiilias, Kongos , Indoneesias. Puidu aastane juurdekasv on 50 m³/ha. Ülekaalus väheväärtuslikud puuliigid, väga liigirikas . Vihmametsade pindala väheneb suure kiirusega (iga aastaga 35000 km²). Põhjused: 1) ülerahvastatus, mis sunnib põlluks tegema viletsamaid maid (alepõllundus). 2) puit kütteks. 3) väärispuude langetamine ja väljavedu- metsa võetakse suurel alal maha ning ei jälgita järelkasvu. 4) asulate, kaevanduste ja teede rajamine. Kahju: taime- ja loomaliikide vähenemine, hõimude elupaikade hävimine, kliima muutused (CO2 koguse suurenemine), pinnase allumine erosioonile. Parasvöötme okasmets : Kanadas, Venemaal, Soomes. Puidu aastane juurdekasv on 1-2 m³/ha. Vähe liike, enamasti okaspuud ja väärtuslik tarbepuit. Parasvöötme segamets : Puidu aastane juurdekasv on 2-3 m³/ha. Liigid: okaspuud, lehtpuud. Üsna hästi säilinud, kuigi mullad pole viljakad . Parasvöötme lehtmetsad : Üsna liigirikas, enamasti laialehelised lehtpuud. Kuiv lähistroopika ( Vahemeremaad ): Puidu aastane juurdekasv on 1-2 m³/ha. Liigiline koosseis: väärispuud, okaspuud, lehtpuud, erikasutusega liigid. Hinnang: metsade olukord on keskkonnakaitseliselt ülitähtsad, kuid on tugevasti laastatud ning tarbemetsi pole peaaegu üldse alles. Niiske lähistroopika (USA kaguosa): Puidu aastane juurdekasv on 15-20 m³/ha. Liigiline koosseis: kõik lehtpuud ja väärispuit. Hinnang: väga väärtuslikud. Olukord: tugevasti laastatud, eriti Hiinas ja USA-s. Pindala muutumine: Põhjariikides metsade pindala kasvab tänu metsa istutamisele. Lõunariikides metsade pindala väheneb, sest raie ületab puidu juurdekasvu . Maailmas tervikuna metsade pindala väheneb tänu Lõunariikidele. Metsatööstus arenenud riikides: raie ja puidu juurdekasv on tasakaalus; metsaistutus ja – hooldus ; kaasaegne raietehnoloogia; puidu täielik kasutamine; paberi ja puidutoodete tulus eksport; Kanada, USA, Venemaa, Rootsi, Soome. Metsatööstus arengumaades: metsade üleraie; röövraie väärispuidu osas; metsade pindala vähenemine alepõllunduse ja puude kütteks kasutamise tõttu; ümarpuidu eksport; Brasiilias, Indoneesias, Kongos.