Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kalandus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Kalandus
Majandusharu, mis tegeleb peamiselt kalade jt. mereorganismide püügi, kalakasvatusega (primaarne sektor ), aga ka kalatöötlemisega ( sekundaarne sektor).
1.Kalapüük:
*ookeanipüük
         
toimub rahvusvahelisete lepetega kindlate kvootide alusel
         suured hästi varustatud laevad pika perioodi jooksul merel (nädalaid, enamasti kuid)
         püük suhteliselt kallis
         kala töödeldakse laeval, kalakombinaadid seal
          kalad hajali, seetõttu röövpüügiks väike oht
         sellega tegelevad ainult suurriigid (Jaapan, USA, Venemaa, Hiina)
*püük siseveekogudest
         tehniliselt kõige lihtsam
         kalad suurima toiteväärtusega
         varud ülepüügi tõttu väiksed
         paljudes piirkondades on siseveekogud saastunud
         tööstuslikus püügis tähtsust ei oma
         oluline paljudes arengumaades oma tarbeks (näit. Hiina, India, Indoneesia )  
*rannikupiirkondadest (enamus tuleb sealt):
    -rannikupüük
         väikeste paatide või laevadega lühema perioodi jooksul
         toimub peamiselt territoriaalvetest - territoorium , mis kuulub sellele riigile, 3-12 meremiili rannikust . Teised loata siseneda ei tohi. Eestis 12 meremiili(aga ka majandusvetest ) 
         püütakse peamiselt kohalikule turule, töödeldakse enamasti rannakülades
         tööstuslikus püügis ei oma tähtsust
         suure osakaaluga Ida- ja Kagu-Aasias
    -avamerepüük
         
toimub enamasti rannikuriigi majandusvetes - rannikuriigile kuuluv vee osa, kuni 200 meremiili, kus on eelisõigus (kalapüük, nafta ammutamine), seal on vaba transport   1 miil - 1.85km
         tehniliselt eelmisest keerulise ja toimub pikema perioodi jooksul
         esmatöötlemine laeval (näit. külmutamine)
         maailma tööstuslikus püügis tähtsaim (miks?)
Kalavarud  on jaotunud väga ebaühtlaselt.
*Süvaookean kõikjal väga kalavaene (vähe toitu, vähe hapnikku)
*Pinnakihtides kõige kalavaesem pöörijoonte vaheline ala (hapnikuvaene)
*Kalarikkamad parasvöötme rannikupiirkonnad ning külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealad
Suuremad kalapüüdjad maailmas:
*Hiina, Peruu, Jaapan, India, Indoneesia, USA
1 el. kohta suurim kalapüüdja on Island
Taani ja Norra eksport ja import on väga suur.
*Kalapüügiõiguse müümine (rentimine) - antakse püügikvoot ja selle eest makstakse, majandusvetest püüdmine
*Kalapüük on suurenenud
*Kalakasvatustest püüdud kala osakaal on suurenenud
*Ülepüük - rahvastik kasvab, tehnoloogia on niivõrd arenenud
*Suur reostus
Kalandus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Aplejose Õppematerjali autor
räägib siis erinevates kalanduse liikidest, püügivahenditest jms

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Metsanduse ja kalanduse kordamisküsimused

Metsandus ja kalandus (kordamisküsimused) 1. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme (püük, siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük). Siseveekogudest püük 1. Tehniliselt kõige lihtsam 2. Kalad suurima toiteväärtusega 3. Varud ülepüügi tõttu väikesed 4. Paljudes piirkondades ka siseveekogud saastunud 5. Tööstuslikus püügis tähtsust ei oma 6. Oluline paljudes arengumaades oma tarbeks Rannikupüük 1. Väikeste paatide või laevadega ja lühema aja jooksul 2

Geograafia
thumbnail
6
doc

Geograafia - esmasektor

põllumajandus- veevahetus häiritud, masinad masinate mullaviljakus väheneb kasutamine Lageraie Erosioonioht suureneb, Metsakaitseribad, tuuletõkked, suurel maa- Mullaviljakus väheneb kuni nõlvadel harida risti alal, muldade kadumiseni nõlvakaldega, sademeterohke terrasspõllundus l alal nõlvadel 5. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme (püük siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük). Rannikupüük: väikeste laevade või paatidega lühema perioodi jooksul, suure osakaaluga Ida-ja Kagu-Aasias Siseveekogude püük: suurima toiteväärtusega, kõige lihtsam, varud ülepüügi tõttu väikesed, paljudes kohtades veekogud saastunud Avamerepüük: toimub peamiselt rannikuriigi majandusvetes, esmane

Geograafia
thumbnail
5
doc

KORDAMINE – ESMASEKTOR

kasutamine mullaviljakus väheneb Lageraie Erosioonioht Metsakaitseribad, suurel maa- suureneb, tuuletõkked, alal, Mullaviljakus nõlvadel harida risti sademeteroh väheneb kuni nõlvakaldega, kel alal muldade terrasspõllundus nõlvadel kadumiseni 5. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme *püük siseveekogudest ­ suurima toiteväärtusega, kõige lihtsam, varud ülepüügi tõttu väiksed, paljudes kohtades vookogud saastunud *rannikupüük ­ väikeste laevade või paatidega lühema perioodi jooksul *avamerepüük ­ toimub peamiselt rannikuriigi majandusvetes, esmane töötlemine laeval, tehniliselt keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul

Ühiskonnageograafia
thumbnail
23
ppt

Kalandus

KALANDUS Kalanduse koht maailmamajanduses. Kalanduse geograafia Kalandus e.kalamajandus Maailmameres on ~180 000 looma ja 20 000 taimeliiki Biomass ~ 35 mld tonni Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide 10% molluskid ja arv väheneb) vähilaadsed 5% veetaimestik ~2/3 maailmamere pindalast vähese 85% kalad bioloogilise ressursiga

Geograafia
thumbnail
12
docx

Kalandus ja metsandus

METSAMAJANDUS, METSATÖÖSTUS JA KALANDUS Kordamine, õ lk 32-56 *Õ lk 97-106 1. Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja selgita, miks just seal. Kalarikkad piirkonnad on:  Rannikumered (tuleb rohkem toitu e. ühendus jõgedega)  Külmade hoovuste piirkonnas (toob rohkem hapnikku), kehtib paras- ja lähispolaarsetel aladel  suurte jõgede suudmealad 2

Metsandus
thumbnail
5
doc

Esmasektor

ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamjaolt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). Põllumajanduse struktuur sõltub: · looduslikest tingimustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · ajaloolise arengu iseärasustest · rahvuslikest traditsioonidest Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. Põllumajandus: · elatus- ehk naturaalmajandus · turumajandus Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mä

Geograafia
thumbnail
20
docx

PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED.

Metsaraie, soode kuivendamine, kuivade alade niisutamine. Põllumaade saamise eesmärgil. · Muldade erosioon ja põllumaade halvenemine. Ulatuslikuim troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. Raiutakse metsi. Suure rahvaarvu ja toiduvajaduse tõttu. · Muldade sooldumine . · Reostamine . Väetised, taimekaitsevahendid. Vesi muutub joogikõlbmatuks. Hävib mullaelustik. Muld muutub viljatuks. · · 12 KALANDUS · · Kalade ja teiste mereorganismide osatähtsus inimesele on kasvanud. Kasutamine: kalajahu ja ­õli loomasöödaks ; vetikad väetisteks , zelatiini valmistamiseks; veeimetajate rasv keemia- ja farmaatsiatööstusesse ; mereorganismid ravimiteks; igasugused mereannid söögiks . · · Kalapüük · Kalavarusid pole maailmameres ühtlaselt. Madalad rannikumered on rikkad

Geograafia
thumbnail
9
doc

10.klassi Geograafia

Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ­ ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun