KALANDUS Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust; 370 km e. 200 meremiili. Oma kalapüügiõigust müüvad praegu Argentina, LõunaAafrika, Namiibia, Angola + Okeaania riigid. Kalarikkamad piirkonnad on Norra, Island, Peruu, Soome; PõhjaAmeerika lääne osa, LõunaAmeerika lääne osa, LääneEuroopa, IdaAasia. Need piirkonnad on kalarikkad sellepärast, et seal on soojade ja külmade hoovuste kokkupuuteala; rannikualad, kuhu jõed toovad toitaineid. Peamised kalapüügipiirkonnad on Põhja ja LõunaAmeerika lääne osa, Põhja Ameerika ida osa, LääneEuroopa, Aasia ida osa. Perspektiivsed kalapüügipiirkonnad on KeskAmeerika, LõunaAafrika ümbrus, Austraalia lääne osa, Aasia kagu osa, UusMeremaa ümbrus, Barentsi meri. Suuremad kalapüüdjad riigid: a) Euroopas Island, Norra, Taani b) Aasias Jaapan, Venemaa, Hiina c) Ameerikas USA, Peruu, Tsiili Hajali rannapüük
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI KALA- JA KALATOOTED Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Siskukord Siskukord....................................................................................................................... 2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Kala tähtsus talurahva toidus.........................................................................................4 Kalade bioloogiast......................................................................................................... 7 Kalade haigused.........................................................................................................8 Difüllobotrioos........................................................................
Geograafia. Kalandus. Metsandus. KALANDUS Kalandus on majandusharu, mis on keskendunud mereandide püügile. (kalad, krevetid, kalmaarid, homaar, pärlid, vetikad, krabid). Hülgepüügi ja valapüügiga üldjuhul ei tegeleta. Va. vaalapüüdjad Jaapan ja Norra (rahvustoit) ja Venemaa põhjarahvad tsuktsid ja eskimod, kes kütivad hülgeid. Kalapüük Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. 67 % maailmamerest 16% magevee kalakasvatus 10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad). Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus. Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton. Parasvöötmes on kõige suurem produktiivsus. liigid: heeringas, krevetid, rannakarp, krabi, hõbeheik, tursk, makrell, saida, moiva 2) Kariibimeri ja Atlandi ookea
Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Maailma kalandus ja vesiviljelus Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma kalandus, selle mõisted 2. Vesiviljelus, selle mõisted 3. Kokkuvõte Sissejuhatus Maailma kalandus ja vesiviljelus on kindlasti, meie elu ühed tähtsad kaaslased. Kala on ju teada tuntud toit, mida me palju tarnime lisaks lihale ja paljule muule, mida on võimalik toota, kasvatada, või loodusest püüda. Kindlasti on teema huvitav, et mida need kaks valdkonda endast tegelikult kujutavad, mis on nende mõisted ja mida need haldavad. Maailma kalandus Kalandusega seotud mõisted:
Mulda kujundavad tegurid: - kliima soojus ja niiskus reziim - reljeef - inimene - lähtekivim - taimed - mullaelustik - loomad 7.Kalandus ? *ülepüük (püük on reguleeritud) püügi kvoodid *reostus territoriaalveed 3-12 meremiili rannikult, kus tegevus toimub rannikuriigi loal. Maj. veed/vöönd kuni 200 meremiili rannikust, kus laevasõit on vaba, kuid kalandus on rannikuriigi loal. Kalanduse vormid: · korilaste algeline kalapüük (väike maht, mitte müügiks) · hajali rannapüük - elatakse rannakülades, kala töödeltakse, müüakse sise-või välisturul)(väike ulatus) Ida- Aasia, Kagu-Aasia, Norra · kontsentreeritud rannapüük - suurima tähtsusega - laevad, maj. vetest või kaugemalt pika aja jooksul). müügiks. - Kõrgelt arenenud riigid, L.-Am
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Müüja Kati Salak Kala ja Kalatooted referaat Juhendaja: Kaie Pärn PÄRNU 2012 SISUKORD Sisukord......................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................4 Kala tähtsus talurahva toidus.....................................................4-6 Kalade haigused.........................................................................6 · Difüllobotrioos................................................................6-7 · Gaasimullihaigus..............................................
· Eluks vajaliku orgaanilise aine tootjia, atmosfääri koostise reguleerija ja õhu puhastaja. · Peab kinni sademeid, pidurdab vee äravoolu, vähendab erosiooniohtu ja takistab tuule ülekannet. · Hindamatu ökoloogilise tasakaalu säilitaja · Asendamatu loodusvara Maailma suurimad puidutoootjad: Hiina, USA, India, Brasiilia, Indoneesia, Kanada jne. Maailma suurmiad eksportijad: Venemaa, Lõunariigid (Filipiinid jt) Maailma suurimad importijad: USA, Kanada, Rootsi, Soome. 32. Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise ja turustamise ning kasvatamisega. Akvakultuurid on kalade jt mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes. Kasvatatakse limuseid (austreid, pärlikarpe), vähke ja vähilaadseid (krevetid, krabid), veetaimi jt veeorganisme. Kalapüügi-ja kasvatuse dünaamika: Järjest rohkem on hakatud kala püüdma ning järjest
Taimekasvatus Söödad Loomakasvatus Sordiaretus Toiduainetööstus Söödalisandid Väetiste valmistamine Külmhooned Toiduained Masinate valmistamine Transport ja remont Pakenditööstus Ametiharidus Pank Veterinaarteenistus Reklaam TEENUSED Toiduainetööstuse sisseseade Kalandus · Suurimad kalapüügiriigid: Territoriaalveed - kuni 12 meremiili Hiina Majandusvöönd - 200 meremiili Avaookean Peruu Jaapan India Avamerepüük Rannikupüük USA suurim osa maailma arengumaades kalatoodangust Indoneesia Tsiili
Kõik kommentaarid