Tekst 4 24) Intra vires volituste piires (ulatuses); Ultra vires üle võimu piiride Tekst 5 8) Ex lege seadusest (tulenevad) ; Ex contractu lepingust (tulenevad) 10) Ab usu tavakohaselt Tekst 7 13) Fructus civiles tsiviilsed viljad /õigusvili/ (asja tulu); fructus naturales looduslikud viljad 14) Servi poenales karistus- või pärisorjad ; servi populi Romani üksikutele eraisikutele kuuluvad orjad; servi publici riigi orjad Tekst 9 12) Consensus omnium kõikide nõusolek (või nõusolek kõigile) 1 ; omnium consensu kõikide nõusolekul. 13) Omnis ars naturae imitatio est kogu teadus on looduse jäljendamine. Tekst 14 12) Nemo bis punitur pro eodem delicto mitte kedagi ei karistata kaks korda sama süüteo eest. Tekst 16 6) Fungibilis est res, quae pondere, numero, mensurave constat asendatav on asi, mida määratletakse kaalu, arvu ja mõõdu järgi.2
30) Ex ungue leonum-lõvi tuntakse küüntest 31) Finis corunat opus-lõpp kroonib tööd 32) Honeste vivere est feliciter vivere-ausalt elada tähendab õnnelikult elada 33) Honores mutant mores-amet muudab inimesi 34) Lucundi acti labores-tehtud tööd on meeldivad 35) Litterae non erubesunt-kiri ei punasta 36) Medica, cura te ipsum-arst ravigu iseennast 37) Mente et manu-mõistuse ja käega 38) Ne sutor supra crepidam-iga kingsepp jäägu oma liistude juurde 39) Nondum omnium diverum sol occidit-mitte kõigi päevade päike pole loojunud 40) Per aspera,ad astra-läbi raskuste tähtede poole 41) Post nubila phoebus-pärast pilvitust päike 42) Quod licet jovi non licet bovi-mis on lubatud jupiterile pole lubatud härjale 43) Seno venientibus ossa-hilja tulijale jäävad kondid 44) Sina vie,et studio-ilma vihata,ilma poolehoiuta 45) Sub Jovem mundus erat-maailm on jumala võimu all 46) Ut salutas ita salutaberis-nagu sina tervitad,tervitatakse sind vastu
homoseksuaalsus oli levinud meeste seas ammu enne meid. Näiteks Caesari kohta on kirjutanud autor nii: ...Rooma tagasi tulnud, pühendus ta poliitikale ja naistega amelemisele. Ta oli kena mees, kuid tundis muret oma hõrenevate juuste pärast. Kui tema esimene naine Cornelia suri, abiellus ta Sulla lapselapse Pompeiaga. Et see oli puhtalt poliitiline abielu, ei kohkunud Caesar tagasi sõlmimast tolle aja moe kohaselt suhteid paljude mõlemast soost armukestega, nii et Curio ütles tema kohta: omnium mulerium vir et omnium virorum mulier (kõikide naiste mees ja kõikide meeste naine). Lisaks sellele on raamatus veel kirjas, et Leonardo da Vinci kutsuti aadlikogu ette, kus teda süüdistati homoseksuaalsetes suhetes, kuigi homoseksuaalsus oli Itaalias tol ajal laialt levinud. Veel üks huvitav fakt, mis mulle silma jäi, on see, et kui Solonist sai Ateena linnaülem, legaliseeris ta prostitutsiooni ning asutas avalikud bordellid. Vaba naisterahva
Selle ajastu tekke eelduseks võib lugeda renessanssiajastut. Rene Descartes – Cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas) Usk mõistuse jõusse maailma ümber kujundamiseks ja paremaks muutmiseks. Alguse saanud Inglismaalt. Fr. Bacon – empirismi rajaja (isiklik kogemus), I. Newton (füüsika rajaja), Th. Hobbes – ühiskondlik leping – looduslik ja tsivilisatsiooni seisund – Bellum omnium contra omne – kõigi sõda, kõigi vastu. Enesesäilitamise instinkt. John Locke – üleskutse inimese õigusi kaitsma ja arendama viisakust ja mõistust. Riik peab inimest säilitama ja kaitsma. 18.SAJANDIL – KESKUS PRANTSUSMAA Charles Louis de Montesquieu – „Pärsia kirjad“. Kuulsaim tõde – võimude lahususe teooria, parlamentaarne monarhia. Francois-Marie Voltaire – „Filosoofilised kirjad“. Valgustatud monrahia.
Memento mori pea meeles, et oled surelik Mens sana in corpore sano terves kehas terve vaim Mente et manu mõistuse ja käega Neme perpetou in voluplatibus vivit mitte keegi ei ela pidevalt unistustes Ne sutor supra crepidam iga kingsepp jäägu oma liistude juurde Nomine sunt adiosa nimesid nimetamata Non multa, sed multum mitte paljusid vaid palju Nondum omnium diverum sol mitte kõigi päevade päike pole loojunud occidit Omnia vincit amor Armastus võidab kõik O sancta simplicitas oh püha lihtsameelsus O tempora, o mores oh ajad, oh kombed Per aspera, ad astra Läbi raskuste tähtede poole Plenus venter non student libenter täis kõht ei õpi meelsasti Post nubila phoebus pärast pilvitust päike
acquisitio originaria – esialgne omandamine 5 VII 1. Res corporales -kehalised asjad; res incorporales – kehatud asjad 2. Res mobiles – liikuvad asjad; res immobiles – kinnisasjad, liikumatud asjad 3. Res fungibiles – asendatavad ehk liigitunnusega asjad res non fungibiles-mitteasendatavad ehk individuaaltunnustega asjad 4. Res derelictae – hüljatud asjad, ära visatud asjad 5. Res communes omnium – kõigile määratud asjad 6. Res publica – riik, vabariik; res publicae – riigi asjad res publicae in publico usu – riigi asjad avalikus kasutamises 7. Res divini iuris – jumaliku õiguse asjad res religiosae – religioossete asjade hulka kuulusid hauakambrid ja matmispaigad. res sacrae – sakraalsed asjad olid templid ning maatükid, millel templid asusid, kultusesemed, altarid jne
Non multa, sed multum Mitte paljusid vaid palju Raha ei haise(Rooma keiser Vespasianus oma isale, kui too küsis Non olet miks ta pani väljakäikudele (WC) maksud peale.) Mitte kõigi päevade päike pole Nondum omnium diverum sol occidit loojunud O sancta simplicitas Oh püha lihtsameelsus O tempora, o mores O ajad, o kombed O tempora, o mores Oh ajad, oh kombed Vihaku, peaasi, et kardavad (kirjanik Oderint dum metuant Accius)
Kuigi Genfi 4 konventsioon kehtib veel, on kadumas sõjamehele - eelkõige ohvitserile - vähemalt ideaalis loomuomane või sissekoolitatud au- ja häbitunne. Clausewitzi ajal peeti sissisõda alatuks. Nüüd on vabadusvõitlus tõmmanud ülle terrorismi vormi. Käes on äärmine piir. Kui nii edasi läheb, on meid kõiki ootamas bellum omnium contra omnes (kõigi sõda kõigi vastu) - olukord, mis Thomas Hobbesi sõnul iseloomustas inimühiskonda enne riigi tekkimist. Kummalisel moel sisendab Clausewitzi raamat isegi paadunud patsifistidesse erilist militaarset õhinat ja ülevust. Mõned sõja apologeedid on vaadanud sõda kui puhastustuld, kus katastroofile, ängile, valule, mõõtmatutele piinadele ja kaotustele järgneb katarsis. Sõjajärgne
Kuid Napoleonil olid palju auahnemad plaanid, kui Vatikanis osati arvata.Napoleon soovis, et paavst toetaks ka tema poliitilisi otsuseid, millega ta soovis paavsti endale allutada ka poliitiliselt. Kui sellega ei nõustutud, vallutas Napoleon 1808. Aastal Vatikani ja liitis selle Prantsusmaa keisririigiga. Paavst viidi üle Pariisi ja ta jäi sinna Napoleoni troonilt eemaldmiseni, pärast mida pöördus Pius VII 1814. Aasta mais tagasi Rooma. Pius VII avaldas kohe ka bulla Sollicitudo omnium ecclesiarum (Kõikide koguduste mure), millega taastati jesuiidiordu ja keelatud raamatute indeks. Inkvisisioon alustas oma hereetikuvastast tegevust, eriti sihikindlalt töötati Piibliseltside vastu ja katoliiklikes riikides keelustati kõik rahvuskeelsed Piibli tõlked. Pius VII sõnul oli see võitlus vaimse katkuga, mis oli hävitamas usu aluseid. Riigisekretär Consalvi osav diplomaatia Viinis tõi katoliku kirikule 1815. Aastal tagasi peaaegu kogu selle varasema kirikuriigi
France Seita Keemiatööstus: Air Liquide Rhodia Moe ja luksustoodete tööstus: Yves Saint Laurent Louis Vuitton Chanel Dior Cartier Farmaatsiatööstus: Sanofi Synthélabo Biomérieux Pierre Fabre Autotööstus: Peugeot Citroen Materjalide ümbertöötamine teras alumiinium klaas plastmass toorkummi : Usinori Grupp terase käitlemine Péchiney alumiinium Saint Gobain suurim klaasi tootja ja suuruselt teine eksportija maailmas Plastic Omnium ja Sommier Allibert on kaks Prantsuse liidrit plastmassi ümbertöötamise vallas ja Michelin on maailma suurim autorehvide tootja. (3) RIIGI SUHTED TEISTE RIIKIDEGA Prantsusmaa on asutajaliige kuulub sse ja on alaline liige Lisaks veel: G8 WTO World Trade Organisation SPC Secretariat of the Pacific Community IOC Indian Ocean Commission IMF International Monetary Fund ACS Association of Carribean States CERN European
selle asemel on aga küllalt palju andmeid sügisesest hingedeajast. Selle aja piiride osas pole rahvapärimus üksmeelne. Piirkuupäevadeks on nimetatud mihklipäeva ja hingedepäeva, aga ka mardipäeva ning isegi jõule. Tegu on tõenäoliselt eelkristliku esivanematekultuse jäljega, mis katolikuajal on läbi põimunud kiriklike tähtpäevade ja üle - euroopalise kristluse mõjuga. Oletatav eelkristlikkus ei tähenda tingimata puht - eestipärasust: kõikide hingede päeva (omnium animarum) sätestas esimesena Cluny kloostri abt (Prantsusmaal) 998. aastal, esialgu küll ainult benediktiinlaste jaoks. Tõenäoliselt oli sügisene esivanemate hingede mälestamine kombeks paljude Euroopa rahvaste juures ja katoliku kirik kasutas siin oma tavalist rada - valas rahvapärase püha kiriklikku vormi. Nii sai kõikide hingede päevast ametlikult kõikide puhastustules viibivate hingede päev. See kinnitati ka kalendrisse. 1
Quo timoris minus est, eo minus ferme periculi est mida väiksem on hirm, seda väiksem on ka hädaoht. R Rara temporum felicitas, ubi quae velis sentire et quae sentias dicere licet haruldane on õnnelik aeg, mil on lubatud mõelda, mida tahad ja öelda mida mõtled. Rebus in angustis facile est contemnere vitam; fortiter ille facit, qui miser esse potest raskustes on kerge põlata elu; vapper on see, kes suudab olla õnnetu. Repetito mater studorum est kordamine on tarkuse ema. Renum omnium initia oparva sunt kõikide asjade algused on väikesed. Res nostra agiturasi puudutab meid. Respice finemarvesta tulemust, seda, kuhu sa tahad välja jõuda. Res severa est verum gaudiumtõeline rõõm on tõsine asi. Ridentem dicere verum naerdes tõtt rääikma. S Sapienta est potentia teadmine on jõud. Semper homo bonus tiro est. Hea inimene on lihtsameelne; teda on alati kerge petta. Semper plus metuit animus ignotum malumhing kardab alati rohkem tundmatut häda.si gravis
on alalhoiutung. Inimene nagu teisedki olendid on väljas oma elu ja isikliku heaolu säilitamise peale. Tahtevabadusest ei saa rääkida. Tahe käivitub nende ajendite alusel, ms teda liikuma panevad. Kogu moraal on seega vaid varjatud või varjamatu egoismi väljendus. Kõrged moraalsed tunded nagu ligimesearmastus või vastutulelikkus on vaid maskeeringud. Hea ja kurja määratlevad ühiskonnas väljakujunenud konvensioonid. Inimese algne seisund on kõigi sõda kõigi vastu (bellum omnium contra omnes). Darwin kasutab seda mõtet hiljem oma liikide tekke seletamisel. Ei ole mingit objektiivset headust ega kurjust. Kõik asjad on hea ja kurja suhtes neutraalsed. Õige ja ülekohtune kujunevad välja ühiskondliku kokkuleppe kõigus ja autoriteedi annab neile riik. 5.Riigiteooria Hirm olemasolu eest ja kavaldav arukus on sundinud inimesi otsima sotsiaalset kaitset. Tänu sellele on loodud riik, kui täiuslikem inimeste ühendus, mis vormiliselt pole midagi muud kui
loobumisega. 4.Societas-seltsinguleping- konsensuaalne leping, millega kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oma oskusi ühise, seadusega lubatud, kõigile kasuliku sihi saavutamiseks. Klassikalises õiguses:kõikide varade seltsing;äriline seltsing Vabariigi ajal:erilised maksude sissenõudmise seltsingud Ühe seltsingu liikem surm või väljaastumine lõpetas seltsingu. Seltsinguleping võis ulatuselt olla: Societas omnium bonorum-seltsinglased panead kokku kogu oma vara Societas quaestus- pannakse kokku vaid teatav vara Societas alicuius negotiationis- seltsing on loodud ühe operatsiooni teotamisele Societas uniun rei- seltsinglastel on üks ühine ese Contractus innominati Need on nimeta lepingud, mis ei mahtunud lepingute süsteemi ära.Lepingud, mis said preetori praktika kaudu hagikaitse. Nimeta lepingud: Vahetus- permutatio
Keemiatööstus: Air Liquide, Rhodia. Moe- ja luksustoodete tööstus: Yves-Saint-Laurent, Louis Vuitton, Chanel, Dior, Cartier. Farmaatsiatööstus: Sanofi-Synthélabo, Biomérieux-Pierre Fabre. Autotööstus: Peugeot, Citroen. Materjalide ümbertöötamine (teras, alumiinium, klaas, plastmass, toorkummi): Usinori Grupp (terase käitlemine), Péchiney (alumiinium), Saint-Gobain, suurim klaasi tootja ja suuruselt teine eksportija maailmas. Plastic Omnium ja Sommier Allibert on kaks Prantsuse liidrit plastmassi ümbertöötamise vallas ja Michelin on maailma suurim autorehvide tootja. Lennundus- ja kosmosetööstus: Matra Aérospatiale (Euroopa kontserni Airbus Industrie liige), Dassault Aviation, Eurocopter France, Hispano-Suiza, Snecma. PÕLLUMAJANDUS Maa on suures osas põllumajanduslikult hõivatud. Ligi pool riigi pinnast on põldude all.
Keemiatööstus: Air Liquide, Rhodia. Moe- ja luksustoodete tööstus: Yves-Saint-Laurent, Louis Vuitton, Chanel, Dior, Cartier. Farmaatsiatööstus: Sanofi-Synthélabo, Biomérieux-Pierre Fabre. Autotööstus: Peugeot, Citroen. Materjalide ümbertöötamine (teras, alumiinium, klaas, plastmass, toorkummi): Usinori Grupp (terase käitlemine), Péchiney (alumiinium), Saint-Gobain, suurim klaasi tootja ja suuruselt teine eksportija maailmas. Plastic Omnium ja Sommier Allibert on kaks Prantsuse liidrit plastmassi ümbertöötamise vallas ja Michelin on maailma suurim autorehvide tootja. Lennundus- ja kosmosetööstus: Matra Aérospatiale (Euroopa kontserni Airbus Industrie liige), Dassault Aviation, Eurocopter France, Hispano-Suiza, Snecma. (Prantsusmaa majan...,2009) RAHVASTIK Prantsusmaal elab 64 102 000 inimest. Prantsusmaa on suuriik. Rahvaarv suurenes 1999.a.
((Vanemaid maju ostes- piirilepingute kontrollimine!! tuleb kutsuda teine omanik ja koos piirid üle vaadata. advokaadina peab piirimärgid üle vaatama.)) Sellise liigituse aluseks on vahetegu, kas asi võib olla eraomandi ja õigustehingute objektideks või mitte, st. seisab väljaspool käivet. Et teada saada, kas asjad on käibelised, tuleb vaadelda, missugused asjad on käibetud. Viimased liigitatakse kolme rühma: 1) res communes omnium- esemed, mis loodus määranud kõigile. (õhk, voolav vesi, meri, mere kaldad) 2) res publicae - esemed, mida võiks omandada, kuid nad on üldise kasu huvides määratud kõigile kasutamiseks. (jõe kaldad, avalikud teed, jne..) Seda liiki asjadele
enesevihkamise, masohhismi, kõikeläbiva süütunde. Minaism on eneseülistuse moraal. Seda õpetas Nietzsche. Thomas Hobbes ütles, et inimene on loomult egoist. Tema käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." ,,Loodusseisundis" (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise viisiks vägivald, mis toob kaasa ,,kõikide sõja kõikide vastu" (Bellum omnium contra omnes). Ühtse moraali peab maksma panema Leviaatan absoluutne valitseja. Egoism on õige alus moraalseks eluks. Egoismi liigid: 1. Psühholoogiline egoism inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) 2.Personaalegoism inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha. See on tema valik. Ta lihtsalt ei hooli moraalist. See on lihtsalt enesearmastus ehk isekus. 3
individuaalse eksimusega."Igaüks saab omamoodi aru". 3-Turuiidol.Seotud keelest ja tekstist valesti arusaamine. 4.Teatri iidol- autoriteedi usaldumisest tulenevad vead. Thomas Hobbes(1588-1679) empirist-mehhanistlik materialist. Leiab, et maailm on kehade kogu. Kõik allub füüs. seadustele.Ühiskonnafilosoofiast ühiskondllik leping social contract-ühiskondlik teooria riigi tekkimise kohta.Inimesed sõlmivad ühiskondliku lepingu, et vältida olukorda, mis on omane Rooma riigile. ,,Bellum omnium contra omnes!"Kõikide sõda kõikide vastu! Ratsionalism.Prantsuse mõtlemistüübi aluseks.Rajaja R.Descartes. ,,Mõtlen,järelikult olen olemas".Uus-aja skeptitsism,kahtlemise fil. Meetodiline kahtleja, ainus asi milles kahelda ei saa- see on kahtlus ise. Kahtlemine on oluline mõtlemise meetod Descartesi jaoks.Näha mõtlemist silmadega ja kuuldavate kõrvadega.B.Spinoza juudikogukonnast võttis kristluse.Tegeles lihtsa alaga. Rõhutab tunnetamist ,,puhta mõistmisega". Causa sui
Selles on igaühel õigus kõigele, koguni teistele inimestele. Samuti igaühe on oma asi, kui tõhusalt ta suudab oma piiratamatu vabadust ära kasutada iseenese omakasulisteks eesmärkides. Ühiskonna loomulikus olukorras olevat loomulik ka teiste tapmine. Inimese sai piirata üksnes tema enese jõu puudus või kellegi teise suurem jõud. Niisiis allusid inimesed üksnes loodusseadustele. Selline loomulik olukord koos kõigi sõjaga kõikide vastu (bellum omnium contra omnes) ei ole sugugi üksnes inimkonna unustussevajunud minema nähtus 8 (Inglismaa kodusõja ajal). Riigid on potentsiaalses sõjavalmiduses ja hoiavad oma relvas valmis [Luts 1997, lk 91]. Just mõistus käsib inimesel otsida rahu ja näitab kätte põhimõtted selle saavutamiseks. Neid mõistuslikke põhimõtteid nimetabki Hobbes loomuseaduseks. Loomuõigus on üksnes vabadus, loomuseadus seevastu sisaldub kohustusi
kätte (nn keskorgan). N: relvastatud institutsioonid (sõjavägi). · Dekontsentratsioonisüsteem kui reguleerimis ül jaotatakse vastava h kandja võrdses seisundis olevate organite vahel horisontaalne dekont süsteem (ministeeriumid, mis üksteisele ei allu, kuid on võrdses seisus). Vertikaalne - sisuks iseseisvate h otsustuste tegemise õ üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. · Monokraatne süsteem organi juht esineb primus omnium kvalifikatsioonis võtab vastu ainuisikuliselt otsustusi. · Kollegiaalsüsteem kogul esineb ka juht, kuigi otsuseid võetakse vastu kollegiaalselt (vabariigi valitsuse juht on peaminister). Esinevad primus inter pares kvalifikatsioonis esimesed võrdsete seas. · Territoriaalsüsteem ja reaalsüsteem pädevust võidakse piiritleda ja teostada kas territoriaal- (aluseks vastav territoorium-maakond) või reaalsüsteemi (res-asi; igal h
Thomas Hobbes (1588 1679)Oxford haridus. 19a tõlkis Homerose inglise keelde. William Cavendishi koduõpetaja. Äge rojalist. Otsis absoluutse kuningavõimu ja suveräänsuse tekkimise põhjenduseks ratsionaalseid argumente. Elements of Law, Natural and Politics (1640); The Leviathan (1651). Suveräänne riik tekib ühiskonna looduslik-loomulikust seisundist, kus valitseb ,,kõigi sõda kõikide vastu" (bellum omnium contra omnes), selle lõpetamiseks sõlmitakse üldine kokkulepe suveräänse võimu loomiseks, mis peab tagama korra ning koos sellega tekib anarhiast tsiviilühiskond. John Locke (1632 1704) õppis Oxfordis filosoofiat ja meditsiini. Esialgu keeldus akadeemilisest ametikohast, et mitte siduda end religiooniga. Royal Society liige ning I.Newtoni ja Robert Boyle sõber. Peateosed An Essay
näiteks Hobbes). Mis oli see eeldus ja milline oli Rousseau kriitika sellele? inimese soovid on loomulikult piiramatud: vajadusi ja luksusejanu ei saa loomulikus olukorras lahutada. Ahnus on progressi mootor. Seega ühiskond ja riik peab tulema ellu selleks et inimese rahuldamatut iha valitseda ja suunata. Muidu kehtib loomulik olukord, kus inimese elu on kole, jõhker ja lühike - bellum omnium contra omnes.) Rousseau arvab täiesti vastupidi, et ühiskond toodab iha ja soove, eriti läbi ebaõrdse omandi (kinnisvara) - seega siis tema võrdsuse nõue. Inimkooslus ja eriti võrdlus teistega tekitab võistlussoovi. Sotsiaalne nõue omada ja nautida. Amour de soi asendatakse amour-propre'ga ehk olla hinnatud teiste poolt. ,,Vaata teda, kes enne oli vaba ja sõltumatu, vähendatud lõputute uute soovide sisendamise pärast
välispoliitikat (maksud, sõda-rahu),olla kõrgemaks kohtuinstantsiks. Suveräänsus on ühtne ja terviklik ega saa kuuluda mitmele kandjale. Inglismaal sarnaseid mõtteid absoluutsest võimust ja riiklikust suveräänsusest arendas Thomas Hobbes (1588-1679), kes otsis absoluutse kuningavõimu ja suveräänsuse põhjenduseks ratsionaalseid argumente. Tema arvates tekib suveräänne riik ühiskonna algsest loomulikust seisundist, mida iseloomustab "kõigi sõda kõigi vastu" (bellum omnium contra omnes). Ehk lihtsalt anarhiast. Selle lõpetamiseks sõlmivad inimesed omavahelise lepingu, millega luuakse neist kõrgemalseisev suveräänne võim. See lõpetab sõja ja loob korra, kus sünnivad riik ja tsiviilühiskond. Tsiviilühiskond erineb riigist selles, et ta tugineb mitte võimule, vaid vabatahtlikkusele ja on detsentralliseeritud organisatsioonina riigi suhtes suurel määral autonoomne. Teine Inglismaa teadlane John Locke (1632-1704) erinevalt Hobbesist ei arva, et
Empirismi raames esindas ka materialismi. Tema järgi kõik nähtused on füüsikalised osakesed, mis toimivad/tegutsevad füüsika seaduste järgi. Maailm on lihtsalt mehhaaniliste kehade kogum. Ta oli ka poliitiline filosoofia- uue riigi tekkimise teooria- ühiskondlikud lepingu teooria (social contrack). Riik tekib omamoodi ühiskondliku lepinguga, mis inimesed sõlmivad. See leping sõlmitakse seepärast, et ei tekiks loomalikku võitlust. Bellum omnium contra omnes- kõikide sõda kõikide vastu. Inimühiskonnas ei sobi loomalik olemusvõitlus. Tõrjus välja teokraatliku teooria, et riik tekib jumala poolt. RATSIONALISM Ratio-mõistus. Tunnetamine baseerub mõistusele. Rajaja Prantsuse mõtleja R.DESCARTES. ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Ratsionalismi all hakati mõistma uus-aja skeptitsismi. R.Descartes- ainuke asi, milles kahelda ei saa, on kahttus ise
Hobbes. Oluline on poliitikas. Tuli välja uusaja riigi tekkimise teooriaga ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping (social contract). See ühiskondliku lepingu teooria tõrjus välja keskaegse riigi tekkimise teooria (arvati et riik on loodud Jumala poolt nagu ka kõik muu). Inimesed ise, vabatahtlikult, sõlmisid sellise ühiskondliku lepingu, et inimühiskonnas ei toimuks samasugust võitlust nagu loomariigis (,,Kõikide sõda kõikide vastu" ,,Bellum omnium conten ommas"). Ei või üksteist maha tappa (nagu hunt jänest) ja loodud riik peab jälgima, et inimesed sellest kinni peaks ja kaitsma õigusi, karistama. 2) Ratsionalism tunnetuse aluseks peetakse mõistust. Mõistusele rajanev tunnetamine. Rajajaks peetakse prantsuse filosoofi R.Decartes (1596-1650). ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Nimetatakse ka uusaja skeptitsismiks - kahtlemise filosoofia on ratsionalismi ideeliseks aluseks.
käsitlus, siis klassikalise õigusteaduse jaoks oli olemas vaid kirjeldatav ja korrastatav loodus, mis on varustanud inimesi sotsiaalsete instinktidega (paaritumisinstinkt, järglaste eest hoolitsemise instinkt, omamisinstinkt) ja võimega neid instinkte oma grupi siseselt rahulikult teostada. Sellist klassikalist loomuõigust (ius naturale) kirjeldab Inst. 1, 2, pr: Ius naturale est, quod natura omnia animalia docuit. Nam ius istud non humani generis propium est, sed omnium animalium, quae in caelo, quae in terra, quae in mari nascuntur. Hinc descendit maris atque feminae coniugatio, quam nos matrimonium appellamus, hinc liberorum procreatio et educatio: videmus etenim cetera quoque animalia istius iuris peritia censeri. Loomuõigus on see, mida loodus on õpetanud kõigile elusolenditele. Sest see õigus ei ole omane ainult inimsoole, vaid kõigile elusolendeile, kes sünnivad taevas, maal ja meres
just in a given situation', the ensemble of juridical relationships established, by rules, between two or more persons in relation to some subject-matter (act, thing, or state of affairs). 12 Leviathan (1651), ch. xiv; in Raphael (ed.), British Moralists, vol. 1, para. 56. Thus, for Hobbes as for Hohfeld, liberty is simply the negation of duty; and this 'libertyright' is the only right Hobbes has in mind.[end] Bellum omnium contra omnes on vaadeldav nt kodusõdades. H. nägi [6]inimese väljapääsu sellest hukatuslikust olukorrast inimese egoistlikes püüdlustes: soov ületada surmahirmu sunnib vähendama surmaohtu ja soov kokkuahmitud vara segamatult nautida sunnib kehtestama rahu ja korda. [7]Mõistus käsib inimesi otsima rahu ning mõistus kätkeb põhimõtteid rahu saavutamiseks. Neid mõistuslikke põhimõtteid nimetabki H. loomuseaduseks
артистам, ученым, военачальникам и т. п.; дает право на членство в Палате лордов) 4. duke (D.) герцог (титул; высшая степень сословия пэров [peerage]; официально именуется по титулу, напр., the Duke of Omnium) Royal Duke королевский герцог, герцог – член королевского семейства [Royal Family] (высший титул пэра; напр. Prince Philip, супруг королевы Елизаветы, имеет титул Duke of Edinburgh [герцог Эдинбургский]; сын
Aastat, muude asjade puhul 1 aasta. 1.Ager publicus- riigimaa Teine asjade liigitus: 1. Käibelised asjad- rec in commercio 2. Käibetud asjad- res extra commercium Selle liigituse aluseks on vahetegu, kas asi võib olla eraomandi ja õigustehingute objektideks või mitte st. seisab väljaspool käivet. Et teada saada, millised asjad on käibelised tuleb vaadata, millised asjad on käibetud. Käibetuid asju liigitatakse kolme rühma: 1. Res communes omnium.Need on esemed, mille loodus on määranud kõigile nagu õhk-aer, voolav vesi-aqua profluens, meri-mare ja mere kaldad-litora maris. 2. Res publicae. Need on esemed, mida võiks iseenesest omandada, kuid nad on üldise kasu huvides määratud kõigile kasutamiseks. NT: jõe kaldad, avalikud teed, riigimaa, riigiorjad. Seda liiki asjadele on omased ka res universitatis- esemed, mis küll võivad
26 · Head ja kurja määratlevad ühiskonnas · BLAISE PASCAL väljakujunenud konventsioonid. 1623 -1662 · Inimese algne seisund on kõigi sõda kõigi vastu · 1654 aastal on tal pöördumiselamus, millest (bellum omnium contra omnes). kirjutas oma "Memorial'is": · Darwin kasutab seda mõtet hiljem liikide tekke · "Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal, Jakobi Jumal, seletamisel. mitte filosoofide ja õpetlaste Jumal. Kindlus, · Ei ole mingit objektiivset headust ega kurja. Õige ja kindlus, tunded, rõõm, rahu. Jeesuse Kristuse ülekohtune kujunevad välja ühsikondliku leppena. Jumal."
altruistlikud teod on tegelikult maskeeritud isekus. Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal pool naudingut ja kardavad surma. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." ,,Loodusseisund" ja Leviatan ,,Loodusseisundis" (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise viisiks vägivald, mis toob kaasa ,,kõikide sõja kõikide vastu" (Bellum omnium contra omnes). Ühtse moraali peab maksma panema Leviaatan absoluutne valitseja. Egoism on õige alus moraalseks eluks. Vägivallamoraali kriitika · Mõistus ütleb meile, et kõikide sõda kõikide vastu pole tegelikult mitte kellegi huvides. · Meile kõigile oleks parem, kui võtaksime omaks teatud minimaalsed reeglid, mis kaaluksid üles otsese omahuvi, kui see seab ohtu teised. · Ühiselt kokkulepitud moraalikoodeks on meie kõigi huvides.
On ratsionaalne püüda saada võimu oma naabrite üle, kuna nemad tahavad samu asju, mis sinagi ning nende käitumine on ettearvamatu. Arukas- ratsionaalne oleks kasutada ennetavat rünnakut. Tulemuseks on puhas loomuseisund - kõikide sõda kõigi vastu. Ajal, mil inimesed elavad ilma võimuta, mis hoiaks neid kõiki aukartuses, on nad seisundis, mida nimetatakse sõjaks; ja sellises sõjas nagu on kõigi sõda kõigi vastu [bellum omnium contra omnes]. Lev 13. See ei tähenda järjepidevat võitlust, vaid sõjaohtu, valmidust võitluseks. Kas me mitte ei lukusta uksed, ei pane relva vööle reisile minnes jne. Kas tema nii tehes ei süüdista mitte inimkonda samapalju oma tegudega kui mina oma sõnadega? Olukord on ka väga vilets, sest sellises situatsioonis ei saa inimene midagi luua (vähemalt mis püsima jääks), ei saa midagi ehitada, ei saa kultuuri harrastada, ei saa teadust arendada, ei ole 15
räägiti vanades raamatutes. Inimene ei saa elada, kui tema soovid on lõpu leidnud, samamoodi nagu tema tundmused või ettekujutus ei saa lõppeda. Õnn on soovimise protsess, ühelt objektilt teisele..." (Hobbes ,,Leviatan" 1651) Seega ühiskond ja riik peab tulema ellu selleks et inimese rahuldamatut iha valitseda ja suunata. Muidu kehtib loomulik olukord, kus inimese elu on kole, jõhker ja lühike - bellum omnium contra omnes.) Rousseau arvab täiesti vastupidi, et ühiskond toodab iha ja soove, eriti läbi ebaõrdse omandi (kinnisvara) - seega siis tema võrdsuse nõue. Inimkooslus ja eriti võrdlus teistega tekitab võistlussoovi. Sotsiaalne nõue omada ja nautida. Amour de soi asendatakse amour-propre'ga ehk olla hinnatud teiste poolt. 6 ,,Vaata teda, kes enne oli vaba ja sõltumatu, vähendatud lõputute uute soovide
püsima jääks), ei saa midagi ehitada, ei saa kultuuri harrastada, ei saa teadust arendada, ei ole omandit, õiglust (inimesel on õigus kõigele, seega on ka õigus teiselt ära võtta, samas pole kohustust kellegi teise ees, nagu ka neil pole sinu ees), ei ole seadust, midagi ei ole. Ainus, mis on, on hirm. Sellises olukorras on inimese elu "üksildane, vaene, vastik, loomalik, ja lühike". Hobbes ütleb, et sellises olukorras on kõikide sõda kõigi vastu (bellum omnium contra omnes) ning inimene on inimesele hunt (homo homini lupus est). Leviaatan, suverään Leviaatan on müütiline koletis Vanas Testamendis, kujutab endast ürgjõudu. Hobbes leiab, et tuleb valida kahest halvast parem ning nii tekib inimestel pikapeale arusaam, et paremini saab ellu jääda ja ka midagi elus ära teha, kui igaüks loovutab oma loomuõiguse/loodusõiguse kõigele (ehk oma soove rahuldada) kellelegi kolmandale isikule ehk valitsejale, kelle kaudu tekiks ohutusetunne ja rahu
kes arendas välja ratsionalistlikult põhjendatud loomuõiguse kontseptsiooni, kõneldes seadustest, mis on püsivad ja muutumatud nagu kaks korda kaks on neli. Inglane Thomas Hobbes (15881679) väitis, et kuningavõim pole Jumalast, vaid rahvast, seletades esimesena riigi kujunemist ühiskondliku lepingu sõlmimisena. Oma põhitöös ,,Leviathan" (Leviaatan, 1651) kirjeldas Hobbes riigieelset ühiskonda kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (bellum omnium contra omnes), mis sundinud füüsilise eksistentsi säilitamiseks sõlmima lepingu, millega ohverdati senised vabadused piiramatu võimuga suveräänile. Hobbes'i käsitlus monarhi võimust ei erinenud oluliselt Bodinist. Ka Hobbes pidas vajalikuks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Kõrvuti õigusega valitseda lasus monarhil Hobbes'i järgi ka kohustus kindlustada alamate julgeolek. Juhul kui ta seda
selle vahele, mis meile näib, ning selle vahele, mis on. Jungi kohaselt ei ole selline kahevahelolek halb, vaid pigem röövib meilt ülbe enesekindluse asjade olemuse üle otsustamisel. ,,Arvestades vaadet, mille kohaselt eksisteerib lähedane ühendus teatud psüühiliste protsesside ning nende füüsiliste paralleelide vahel, ei saa me kuigi hästi aktsepteerida vaadet psüühele kui millelegi täielikult mittemateriaalsele. Sellele räägib vastu consensus omnium, mis kinnitab vaimu mittemateriaalsust, kuigi kõik on nõus sellega, et tal on ka täiesti omaette reaalsus olemas. Siiski ei ole kerge näha seda, miks meie hüpoteetiline ,,mateeria", mis näeb välja päris erinev sellest, mis ta oli kolmkümmend aastat tagasi, peaks ükspäinis olema tõeline ning vaim mitte. Kuigi idee millegi mittemateriaalsusest ei välista iseenesest selle tõelisust, siis tavaarvamus reeglina seostab tõelisust materiaalsusega. Vaim ning mateeria võivad väga hästi
volitused iseseisvate otsuste vastuvõtmisel. 3. Monokraatne ja kollegiaalsüsteem Käsitletud põhimõtetele rajatud haldusorganid võivad olla organiseeritud monokraatse või kollegiaalsüsteemi alusel. Monokraatse süsteemiga on tegemist siis, kui organi juhataja on üksikisik ning talle on antud ainuotsustamise õigus. Seaduses võidakse ette näha ka kaasvastutuse põhimõte, mis väljendub kontrasignatuuri instituudi rakendamises. Üksikisik esineb siin primus omnium kvalifikatsioonis. Näiteks on monokraatse süsteemiga tegemist ministeeriumide puhul. Minister juhib ministeeriumi ainuisikuliselt. Kollegiaalsüsteemi puhul on vastava haldusorgani juhiks kollegiaalisik ehk kolleegium, kellele kuulub ka otsuste vastuvõtmise õigus. Kolleegiumi juht esineb tavaliselt primus inter pares'i kvalifikatsioonis. Kollegiaalsüsteemile on rajatud Vabariigi Valitsuse, samuti kohalike omavalitsusüksuste täitevorganite tegevus. Kolleegium otsustab tavaliselt kõiki
volitused iseseisvate otsuste vastuvõtmisel. 3. Monokraatne ja kollegiaalsüsteem Käsitletud põhimõtetele rajatud haldusorganid võivad olla organiseeritud monokraatse või kollegiaalsüsteemi alusel. Monokraatse süsteemiga on tegemist siis, kui organi juhataja on üksikisik ning talle on antud ainuotsustamise õigus. Seaduses võidakse ette näha ka kaasvastutuse põhimõte, mis väljendub kontrasignatuuri instituudi rakendamises. Üksikisik esineb siin primus omnium kvalifikatsioonis. Näiteks on monokraatse süsteemiga tegemist ministeeriumide puhul. Minister juhib ministeeriumi ainuisikuliselt. Kollegiaalsüsteemi puhul on vastava haldusorgani juhiks kollegiaalisik ehk kolleegium, kellele kuulub ka otsuste vastuvõtmise õigus. Kolleegiumi juht esineb tavaliselt primus inter pares'i kvalifikatsioonis. Kollegiaalsüsteemile on rajatud Vabariigi Valitsuse, samuti kohalike omavalitsusüksuste täitevorganite tegevus. Kolleegium otsustab tavaliselt kõiki
annaabi.ee 
