Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VALGUSTUSAJASTU 1670 – 1780.a. (0)

1 Hindamata
Punktid
VALGUSTUSAJASTU 1670 – 1780.a.
  • Valgustus on periood Euroopa kultuuriloos , mida iseloomustab usk mõistuse võimalikkusse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine.
  • Selle ajastu tekke eelduseks võib lugeda renessanssiajastut.
  • Rene Descartes – Cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas)
  • Usk mõistuse jõusse maailma ümber kujundamiseks ja paremaks muutmiseks.
  • Alguse saanud Inglismaalt. Fr. Bacon – empirismi rajaja (isiklik kogemus), I. Newton (füüsika rajaja), Th. Hobbes – ühiskondlik leping – looduslik ja tsivilisatsiooni seisund – Bellum omnium contra omne – kõigi sõda, kõigi vastu. Enesesäilitamise instinkt.
  • John Locke – üleskutse inimese õigusi kaitsma ja arendama viisakust ja mõistust. Riik peab inimest säilitama ja kaitsma.
18.SAJANDIL – KESKUS PRANTSUSMAA
  • Charles Louis de Montesquieu – „ Pärsia kirjad“. Kuulsaim tõde – võimude lahususe teooria, parlamentaarne monarhia .
  • Francois-Marie Voltaire – „Filosoofilised kirjad“. Valgustatud monrahia.
  • Jean Jacques Rousseau – Tagasi loodusesse . Rahva vabatahe.
Kristluse inimlikumaks muutimine ehk humaniseeritud kristlus .
Deism – jumal lõi maailma. Lõi korra, milles maailm edasi eksisteerib, aga hiljem pole ennast enam inimestele ilmutanud - Jumal ilmutab ennast inimestele loodusseaduste kaudu, mitte üleloomulikul teel.
SAKSAMAA
VALGUSTUSAJASTU KOKKUVÕTE
  • Inimene vabaneb autoritaarsusest, mõtleb ise.
  • Kunstniku taotlus on ainult eneseteostus, mis allub esteetilistele kriteeriumitele.
  • Kultuur ja kunst valgustavad inimest paremini, kui abstraktsed ideed ja teadmised.
  • Valgustus on valgustamine, terve mõistuse või teaduse, kultuuri ja jumaluse kaudu, tõest osasaamine.
  • Hädade põhjus on väär ühiskonna korraldus. Valgustatud saamiseks on vaja suunajat, juhendajat ja selleks võib saada nii pühak , maag, žarlatan, kunstnik, kirjanik.
    1825 – esimene raudtee liin
    1834 – kasutusele võeti elektrimootor
    1837 – telegraaf
    1839 – fotograafia
    1846 – eetri narkoos
    1856 – allveelaev
    1859 – Darwini liikide tekkimise teooria
    1869 – Mendelejevi elementide süsteem
    1876 – telefon
    1879 – elektrilamp
    1884 – bensiini mootor
    1895 – rontgeni kiired ja kino
    1897 – raadio
    1900 - õhulaev
    Romantismi ajastu inimene
  • Huvi lihtrahva ja laste vastu
  • Usk inimesse
  • Tunded olid mõistuses tähtsamad
  • Võimeline loodust mõistma, ainult teatud piirini
  • Inimene võib tunda lõpmatust või teistpoolsust aga ta ei oska seda väljendada

  • VALGUSTUSAJASTU 1670 – 1780 a #1 VALGUSTUSAJASTU 1670 – 1780 a #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liisbet Rosenthal Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Ahto Mülla - Filosoofia kogu aine konspekt
    20
    doc

    Ahto Mülla - Filosoofia kogu aine konspekt

    FILOSOOFIA ­ (Ahto Mülla) Hindeline arvestus (2 põhiülesannet 1)ainetöö 2)kontrolltöö 10 küsimust lünk-, tulp jne test + iseseisev lugemine ja loengu materjalid. Ainetöö tähtaeg nädal enne õppetöö lõppu. Läbi lugeda I.Meos ,,Kaasaja filosoofia", E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest". (Antiikklassikud lk 9-74). + lisamaterjalid mis tunnis antakse. Ainetöö teemal ,,Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski teostes": 20lk miinimum, 25-30lk optimaalne. Sisukord - nummerdatud Sissejuhatus 1/10 kogu töö mahust ­ autori köögipool. Millistele allikatele toetusin, milliseid olulisemaks pean (miks?), oma probleemid mis on tekkinud, raskused, töö struktueerimine (miks just nii?) 3-4 ptk. Autori enda poolsed hinnangud ka (kuidas allikaid käsitleb jne). Kokkuvõtte ­ aktuaalsuse tähendus Kasutatud allikad (alfabeetiline). Ajakiri akadeemia (vähemalt kolm allikat) Lisad ­ tabelid, skeemid, fotod Vead mis

    Filosoofia
    Keskaja filosoofia
    32
    doc

    Keskaja filosoofia

    vabanenuna kõigist asjust, tõused sa jumaliku Misjoniajastud pole aga parimad filosofeerimiseks. pimeduse olemuse-ülesesse kiirgusesse. Aga kui · Euroopa kujuneb kolme suure röövrahva sa tahad teada, kuidas need asjad toimuvad, siis rüüstamise objektiks. palu armu, mitte õpetust." · Valgustus · Bonaventura · Muutumatute printsiipide tõde haarab inimene (kui Giovanni Fidanza muutuv olend) üksnes jumalikust valgusest · u. 1221 - 1274 valgustatuna (illuminatsiooniteooria). · Elu · "Ei ole võimalik mõista, ilma et Jumal ise

    Filosoofia
    Mõtte mõttest
    35
    doc

    Mõtte mõttest

    Augustinuse õpetajaks kristluses oli Ambrosius. Ta võttis omaks Platoni lõhestatud maailma. Augustinus kirjutas palju. Tema teostest on tähtsamad De civitate Dei (Jumala riigist) ja Confessiones (Pihtimused või tunnistused). Ta käsitles paratamatuid tõdesid. Ta oli arvamusel, et paratamatute tõdede ajatus ja muutumatus viitavad Jumalale. Igavesed ideed on varjul jumalikus meeles. Et inimmõistus suudaks tungida igaveste tõdede maailma, vajab ta jumalikku tõde. Seda pakub jumalik valgustus, Idee absoluudist. Augustinus pidi palju väitlema manilaste vastu ja Pelagiuse õpetuse vastu vaba tahte küsimuses. Lisaks võitles Augustinus donatistidega, kes arvasid, et preester ei tohi olla patune. Augustinuse järgi on kirik on jumalariik maa peal. Dionysios Areopagita oli traditsiooni järgi Ateena esimene piiskop, kelle apostel Paulus oli võitnud ristiusule (Ap. teod 17:34). Kuid temale omistatud kirjad on siiski kirjutatud palju hiljem, V saj.

    Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
    Filosoofia p eriood
    20
    docx

    Filosoofia p?eriood

    1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks me

    Filosoofia
    Filosoofia SH
    60
    doc

    Filosoofia SH

    .......................................................................25 Rene Descartes.........................................................................................................................26 John Locke...............................................................................................................................28 Valgustusaeg............................................................................................................................29 Prantsuse valgustus................................................................................................................. 30 Jean-Jacques Rousseau...........................................................................................................31 Immanuel Kant........................................................................................................................ 33 Georg Wilhelm Friedrich Hegel.......................................................................................

    Filosoofia
    Õigusfilosoofia ajalugu
    110
    doc

    Õigusfilosoofia ajalugu

    Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide

    Õigus
    Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
    39
    odt

    Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

    Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada

    10.klassi ajalugu
    11-klassi ajalooeksam
    35
    doc

    11. klassi ajalooeksam

    Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun