Adjektiivide kompareerimine (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Võrdlusastmed ja lühike mitmuse osastav

Lühike mitmuse osastav Mitmuse osastava tüvevokaal sõltub ainsuse omastava(osastava) tüvevokaalist: palli - palle -i -e taime - taimi -e -i kannu - kanne -u -e kala ­ kalu -u külma ­ külmi -a -i ??? tühja - tühje -e a-tüveliste sõnade mitmuse osastava tüvevokaal sõltub omakorda sõna esimesest vokaalist. Seda aitavad meeles pidada järgmised laused: KASS KÕRTSIS EI KÄI EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT -a -u Esimese silbi vokaal sõna lühike mitmuse osastav kAss kala kalu kÕrt võla võlgu s

Eesti keel

6

doc

Eesti keel omadussõnade võrdlemine

OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE Kuidas saame sõnu võrrelda? • Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke) • Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike) • Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim) Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem) • Sõna hea keskvõrre on parem Ülivõrde moodustamine Ülivõrde moodustamis

suuline ja kirjalik eneseväljendus

1

doc

Vokaalivaheldus

Lühike mitmuse osastav Lühike mitmuse osastav moodustatakse vokaalivahelduse teel, näiteks Kala ­ kalu, koera ­ koeri, lauda ­ laudu Kõigepealt on vaja teada sõna tüvevokaali. Tüvevokaal on see vokaal, millega lõpeb ainsuse omastav (kelle? mille?), näiteks kalA, koerA, lauA, kassI, laulU Selle kohta, kuidas tüvevokaal mitmuse osastavas muutub, on oma reeglid, mis on kokku võetud järgmise lausega: tUlEb tIgE pEnI jA UrIsEb Seda lauset tuleb kasutada nii: kui sõna tüvevokaal on u, on mitm.osastavas e (tUlEb): laulu - laule kui sõna tüvevokaal on i, on mitm.osastavas e (tIgE):kassi - kasse kui sõna tüvevokaal on e, on mitm.osastavas i (pEnI): luige ­ luiki kui sõna tüvevokaal on a, on mitm.osastavas u, i või e (jA UrIsEb): raja ­ radu, looma ­ loomi, muna ­ mune Selle kohta, kas tüvevokaali a puhul on mitmuse osastavas i, u või e, on j�

Eesti keel

3

doc

Vormiõpetus

Vormiõpetus Õp. lk 85136 Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustusviisi, mille puhul tüvele lisatakse liiteid. Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamisviisi, mille puhul muudetakse sõnetüve. Tähtsamad tüvevaheldused on astmavaheldus, vokaalivaheldus ja konsonandivaheldus. Astmevahelduse liigid Astmevahelduse on tüvevaheldus, mille puhul sõnetüve üks variant on tugevas astmes, teine nõrgas astmes. Laadivaheldus sõna tugeva astme vormis on 2. silbi alguses sulghäälik või s, aga nõrga astme vormis mitte. Laadivaheldus võib toimuda 3 erineval moel. 1. häälik kaob vägi: väe: väge 2. häälikud sarnastuvad lammas: lamba: lammast 3. häälikud asenduvad halb: halva: halba nälg: nälja: nälga tahtma: tahan: tahta raad: rae: raadi

Eesti keel

1

docx

Mitmuse osastava moodustamine.

Mitmuse osastava moodustamine. Reegel Vokaali/lõp Näide u muutus Kui ainsuse osastava lõpus on - t, ­ t > - id Masinat - masinaid mitmuse osastav + -id raamat, vihik, ehe, töötu, uuring, ratas. Kui ainsuse osastava lõpus on - t, Ains. om Lennuki t - lennukeid mitmuse osastav ains om (-i>-e) + -id (i>-e) + -id kollane, arvuti, eksam, kampsun, korter, pliats. Kui ainsuse osastava lõpus on - d, ning - d > -id Tööd - töid. sõna koosneb ühest silbist, siis mitmuse Puu, luu, kuu, maa, suu. osastavas on -id Kui ainsuse osastava lõpus on - t, -t > -i Suurt - suuri. keel, luuletus, harjutus mitmuse osastav ­i. Kui sõna koosneb 2. silbist ning ainsuse -t > sid Firmat - firmasid osastava lõpus on - t, mitmuse o

Eesti keel

1

docx

Omadussõnade võrdlemine ehk kompareerimine

Omadussõnade võrdlemine ehk kompareerimine Omaduse hulka võrreldakse võrdlusastmete ehk võrrete abil.Enamikul omadussõnadel on kolm võrdlusastet: 1. Algvõrre e positiiv (kaunis, rahulik, töökas) 2. keskvõrre e komparatiiv (kaunim, rahulikum, töökam) 3. ülivõrre e superlatiiv (kõige kaunim e kauneim, kõige rahulikum e rahulikem, kõige töökam e töökaim) Algvõrre väljendab mingit omadust, arvestamata määra. Keskvõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse suuremat määra võrreldes teise samasuguse olendi, eseme või nähtusega. Ülivõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse omadust kõige suuremal määral. KESKVÕRDE MOODUSTAMINE : Keskvõrde moodustamiseks lisatakse algvõrde ainsuse omastavale tunnus ­m. Näide: ilusa + m = ilusam; korraliku + m = korralikum Erandlikult muutub tüvevokaal a või u keskvõrde tunnuse ees e-ks mõnedel tüüpsõnadel, näiteks must ­ musta ­ mustem; kõva ­ kõva

Eesti keele lauseõpetus

2

odt

Sõnastikuvormid

SÕNASTIKUVORM (ainsuse nimetav) hõlbus- lihtne Erand sõnad on NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI tõrges- vastu ajama need sõnad on samad ainsuse- nimetav- omastav ja osastavas krooge- mahapressimata volt näiteks ainsuse nimetav NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI ahas- kitsas omastan NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI varmas -kiire osastav NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI kubjas- kiire mõisaandja säinas- kala ruske- punakaspruun kupar- vili pretsedent- juhtum rakurss- kunst põline- iid vana sirpjas- sirbi kujuline mampsel- mammi tragi- julge südi- julge käbe- kiirele AINSUSE OSASTAV (mitmuse omastav) Ainsuse osastav (Keda? Mida?) Mitmuse omastav (Kelle? Mille?) LÕPUD: t vihikut LÕPUD: te vihi

Eesti keel

1

docx

Mitmuse osastava moodustamine

Mitmuse osastava moodustamine "TULEB TIGE PENI JA URISEB" Lindu- linde kassi- kasse põlve- põlvi 1. Kui sõna esimeses silbis on KASS KÕRTSIS EI KÄI, siis lõppu U Kanu, õrnu, sõnu, väinu, linu, sildu 2. Kui sõna esimeses silbis on EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT, siis lõppu I Musti, sööti, külmi, pühi 3. Kui esimeses silbis on U, siis lõppu E Lube, mune, nuge, tube, ube ERANDID: pikki, silmi, kingi, kurje, orje, tühje, välju, nelju 

Eesti keel

Kommentaarid (0)