Astmevaheldus (3)

ASTMEVAHELDUS = tugeva ja nõrga astme seaduspärane vaheldumine sõna muutmisel
laadivaheldus (LV vältevaheldus (VV)
sõna sisehäälikutes sulghääliku või sõna välte muutumine sõna muut-
s-i muutumine või teisenemine sõna muutmisel misel
ASTMEVAHELDUSE MÄÄRAMISEKS
1.Moodustan a) käändsõna puhul ains nimetava , omastava, +(osasatava) käände
b)pöördsõna puhul da-infinitiivi ja oleviku I p
(mida teha?) (mida teen?)
2.Määran sisehäälikud.[pearõhulise (I) silbi täishäälikust järgmise silbi täishäälikuni]
3.Vaatan, kas sisehäälikutes on toimunud sulghääliku või s-i muutumine või kadumine
luba : loa (b kaob) -> LV sadada : sajan ( d->j) -> LV
käsi : käe (s kaob) -> LV lugeda : loen (g kaob) -> LV
rada: raja (d->j) -> LV kõndida: kõnnin (d->n) -> LV
NB! Hääliku pikkuse muutumist ei loeta laadivahelduseks (õppida: õpin = VV)
4.Kui sõna ei ole LV, siis määran sõnavormide välted
lamp III lambi II VV rutata II ruttan III VV
kass III kassi II VV mängida III mängin II VV
tõke II tõkke III VV vaadata II vaatan III VV
kaunis II kauni III VV laulda III laulan II VV
5.Sõnad, mille sisehäälikutes ei ole toimunud sulghääliku või s-i muutumist või kadu, on ASTMEVAHELDUSETA .
III III III II II II I I I
[aast]a : [aast]a : [aast]at; t[ubl]i : t[ubl]i : t[ubl]it; [il]u : [il]u : [il]u;
I I II II III III
[el]ada : [el]an; r[õõm]ustada : r[õõm]ustan; t[ööt]ada : t[ööt]an
TUGEV JA NÕRK ASTE
1.Laadivahelduslikel sõnadel on tugevas astmes (TA) need vormid, mille sisehäälikutes ei ole toimunud sulghääliku või s-i kadu ( käsi TA: käe NA; kadu TA: kao NA; vaht TA: vahu(NA; sõda TA: sõja NA; vedada TA: vean NA; ohata NA: ohkan TA; künda TA: künnan NA

• Astmevahelduslike käändsõnade nimetav ja osastav kääne on ühes astmes, omastav neile vastupidises.
  

Laadivaheldusega kaasneb sageli vältevaheldus. Niisugusel juhul loetakse sõna laadivahelduslikuks.
Harjutus
1.Moodusta vajalikud vormid.
2.Määra astmevahelduse liik.
3.Kas esitatud vorm on tugevas või nõrgas astmes?
a)mängiti
b)loodavad
c)astusin
d)veame
e) kuduma
f)vihmana
g)ubades
h) vapil
i)pojast
j)tubliks
KONTROLLLEHT
1.Moodusta vajalikud vormid.
2.Määra astmevahelduse liik.
3.Kas esitatud vorm on tugevas või nõrgas astmes?
a)mängiti mängida(III v) mängin (III v) astmevahelduseta
b)loodavad NA loota (III v) loodan (II v) vältevaheldus
c)astusin TA astuda (III v) astun (II v) vältevaheldus
d)veame NA vedada vean laadivaheldus
e)kuduma TA kududa koon laadivaheldus
f)vihmana NA vihm (III v) vihma (II v) vältevaheldus
g)ubades TA uba oa laadivaheldus
h)vapil NA vapp (III v) vapi (II v) vältevaheldus
i)pojast NA poeg poja laadivaheldus
j)tubliks tubli (II v) tubli (II v) astmevahelduseta