Eesti keelega seotud probleemid tänapäeval (0)

Eesti keelega seotud probleemid tänapäeval
Keel on inimese olulisim väljendus-, ja suhtlusvahend, mille abil inimesed mõistavad üksteist. Viimasel ajal on aina rohkem kõneainet pakkunud probleemid seoses eesti keelega. Eesti keel on üks keerulisematest keeltest ning selle kõnelejaid pole väga palju, umbes 1,3 miljonit inimest, sellepärast on ka keelega seotud mitmeid probleeme.
Üheks probleemiks on keelereeglite rikkumine . Keelereeglite rikkumine võib kaasa tuua keeles mingi teatud väljendi või sõna muutumise, näiteks kui ei teata mingit kindlat reeglit, hakkavad inimesed kasutama mõningaid sõnu valesti ning kui seda teeb suurem hulk inimesi, siis võib see sõna rahvasuus muututagi selliseks . Samuti kui inimene ei tea mõne sõna kindlat tähendust ja kasutab seda vales kontekstis võib see jätta teistele totaka mulje. Siinkohal tooksin näite sõnadega vahest ja vahel, tihtipeale aetakse segi nende sõnade tähendused ja seega muutub ka lause tervikuna ebaloogiliseks. Arvi Tavast on kirjutanud oma artiklis „Mis asi see on, mida me keeleks nimetame ?“ et kui ilmneb vastuolu normatiivse reegliga, siis on viga reeglis , mitte keelekasutajas. Seega selle tulemusel kui paljud inimesed kasutavad mingit sõna valesti, võidakse ajapeale seda keelereeglit muuta, kuna inimestele on see vastuvõetamatu. Arvi Tavast kirjutas veel, et üks suurim reegel, mida rikuvad peaaegu kõik kõnelejad, on see, et sõnade liitmisel omastava käände asemel kasutatakse nimetavat käänet – selline olukord võib mingi aja jooksul põhjustada selle reegli kadumist keelest.
Eesti keeles on palju reegleid, mis vahel võivad olla keerulised ka inimesele, kelle ema keel on eesti keel. Arvan, et see võib olla ka üheks põhjuseks, miks rikutakse keelereegleid. Eesti keeles on 14 käänet, lisaks nimisõnadele käänatakse veel ka omadussõnu ja on palju erinevaid reegleid lausete moodustamiseks. „Mida rohkem on reegleid, seda rohkem on võimalusi lausete moodustamiseks“ ütles Priit Põhjala artiklis „Keele vastuoluline loomus“. Olen temaga nõus, sest arvan, et eesti keel on mitmekesine ja huvitav just nimelt oma rohkete reeglite ja keerulisuse pärast, enamik välismaalaseid tahavadki eesti keelt just sellepärast õppida, kuna see on oma raskuse poolest äärmiselt huvitav.
Võõrkeelte mõju eesti keelele on veel üheks probleemiks, arvan, et see on isegi suurim probleem. Tänapäeva noored kasutavad kõnekeeles aina enam inglise keelseid väljendeid ning mõned neist jäävadki kõnekeeles kasutusse, neid muudetakse ainult eesti keelele omasemaks. Näiteks kui küsida mõnelt tavaliselt eesti noorelt, kuidas tõlkida sõna perfect eesti keelde, siis olen kindel, et vastuseks oleks perfektne kuigi peaks ütlema täiuslik. Mida rohkem kasutatakse kõnekeeles võõrkeelseid väljendeid, seda suurem on risk, et kirjakeel hakkab ka muutuma selle sarnaseks. Arvan, et see probleem on väga suur, sellepärast et eesti keele kõnelejaid on päris vähe ja kui keel hakkab segunema võõrkeeltega, siis on oht keele hääbumiseks.
Ma leian, et keele korrektset kasutust peaks järgima üsna rangelt , kuna kui inimesed rikuvad reegleid erinevalt. Reeglite rikkumine võib see põhjustada selle, et tekivad vaidlused korrektse keele kasutuse üle ja võib juhtuda, et mingil hetkel mõistavad inimesed üksteist erinevalt, kuna ühe reegli rikkumine muutis lause mõtet.
Liisa Sildmaa
10. humanitaar klass