Eesti keel omadussõnade võrdlemine (0)

OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE
Kuidas saame sõnu võrrelda?

• Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke)
  
• Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike)
  
• Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim)
  

Võrdlusastmete moodustamine

• Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre , keskvõrre , ülivõrre
  
• Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne .
  

Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil)

• Põhireegel on lihtne:
  

algvõrde omastav kääne + m
Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum
palava +m= palavam
kuulsa+m= kuulsam
Keskvõrde erandid

• Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega.
  

(näiteks pika-pikem, targa- targem , paksu- paksem , valju-valjem)

• ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike- lühikese -lühem; õhuke-õhukese- õhem )
  
• Sõna hea keskvõrre on parem
  

Ülivõrde moodustamine
Ülivõrde moodustamiseks on kaks erinevat võimalust

• kõige + keskvõrre (näit kõige + suurem = kõige suurem, kõige ilusam, kõige kaugem)
  
• i-ülivõrre
  

i-ülivõrde moodustamine (moodustatakse mitmuse osastava käände abil)

• Siin peame kasutama mitmuse osastava käände abi
  

(kui muidu ei meenu, siis esitame endale küsimuse palju mida? –
vastus nõuab mitm osastavat käänet )

• Kui mitmuse osastava lõpp on –id, asendame d keskvõrde tunnusega m
  

(näit kõrgeid-kõrgeim, rikkaid-rikkaim)

• Kui mitm osastav lõpeb vokaaliga, on ülivõrde tunnuseks –im
  

(ehk teisisõnu - vokaal asendub i-ga)
Näiteks: pikki - pikim , virku-virgim, vanu-vanim, pahu-pahim

• Kui sõna lõpus on –lik, ei asendu e, kuid tüvi nõrgeneb (-likke-likem)
  

Näiteks: õnnelikke-õnnelikem, väärtuslikke-väärtuslikem

• Kui mitm osastava lõpus on –sid, ei saa i-ülivõrret moodustada, tuleb leppida lihtsama variandiga, milleks on kõige-ülivõrre
  

Näiteks: tublisid-kõige tublim, nürisid-kõige nürim, vabasid-kõige vabam
Mõningaid näiteid

• Mõtle, missugune on nimetav kääne
  

nõdrim, truim, pahim, parim, pühim, kuivim

• Mõtle, miks ei saa neist sõnadest i-ülivõrret moodustada
  

roosa , kõrk, kalk , mõru, lahja
Vastused

• Algvorm on nõder, truu, paha, hea, püha, kuiv, mätlik
  
• Roosa ja mõru - mitm osast lõpp –sid
  
• Kõrk, kalk - keskvõrdes on tüvevokaal juba i, seega saab kasutada kõige-ülivõrret
  
• Lahja-vorm lahjim pole eesti keele pärane
  

Omadussõna võrdlus
Eesti keeles on võrdlusel kolm astet:
• algvõrre (väljendab omadust selle määra näitamata)
• keskvõrre (näitab, et omadus esineb suuremal määral)
• ülivõrre (näitab kõige suuremat omaduse määra)
Ülivõrdel on kaks kuju: pikk (nt kõige ilusam) ja lühike (nt ilusaim). Lühikest ülivõrret ei saa moodustada kõigist omadussõnadest. Kui sõnal on nii pikk kui ka lühike ülivõrre, siis on nad sõnastikus antud võrdusmärgiga (nt kõige ilusam = ilusaim).
tunnused näited
algvõrre Ø ilus vana õnnel `ik
keskvõrre m ilusam vanem õnnelikum
pikk ülivõrre kõige + keskvõrre kõige ilusam kõige vanem kõige õnnelikum
lühike ülivõrre im, em ilusaim vanim õnnelikem
Seosed võrdluse vormide vahel
Võrdluse põhivorm on algvõrde ainsuse omastav.
• ainsuse omastava alusel moodustatakse:
→ keskvõrre
→ lühike ülivõrre
Põhivormi leiad sõnastikust, teised vormid moodusta nii: võta ainsuse omastava tüvi ja lisa sellele keskvõrde või lühikese ülivõrde tunnus. Pika ülivõrde moodustamiseks võta keskvõrde vorm ja lisa selle ette sõna kõige. Mõnel sõnal on kesk- ja ülivõrdes hoopis teine tüvi, nt h`ea – parem, parim, pisike – pisem, pisim.
Algvõrde ainsuse omastava alusel moodustatakse:
ainsuse omastav reeglid reegel
keskvõrre pikk ülivõrre
ilusa, k`õrge, suure Ø → m ilusam, k`õrge m, suur kõige + kõige ilusa m, kõige k`õrge m, kõige suure m
vana, paksu vane m, pakse m* keskvõrre kõige vane m, kõige pakse m
õnneliku, hapu õnneliku m, hapu m kõige õnneliku m, kõige hapu m
lühike ülivõrre
Ø → im ilusaim, k`õrgeim
suurim, vanim
Ø → em** õnnelikem
* Mõnel sõnal võib omastava vormi lõpus olev häälik a või u keskvõrdes muutuda e-ks, nt vana+Ø – vane+m, paksu+Ø – pakse+m.
** Reegel kehtib ainult ik-lõpuliste sõnade puhul.
Kuidas moodustada lühikest ülivõrret
Lühikest ülivõrret ei saa moodustada kõigist sõnadest ja moodustamise viis on sõnadel erinev. Kas ja kuidas lühikest ülivõrret moodustada, sõltub mitmuse osastava käände tunnusest:
• kui mitmuse osastavas on ainult sid-tunnusega vorm (nt hapusid), siis lühikest ülivõrret ei ole
• kui mitmuse osastava tunnus on id (nt k`õrgeid), siis liitub lühikese ülivõrde tunnus im ainsuse omastava tüvele ( Ø + im)
• kui mitmuse osastava tunnus on e/i/u (nt vanu, õnnel`ikke), siis asendab ülivõrde tunnus im/em ainsuse omastava lõpus oleva hääliku (Ø – im/em)
mitmuse osastav ainsuse omastav → lühike ülivõrre
tunnused näited reeglid
sid hapusid – –
id ilusaid, k`õrgeid Ø + im ilusa →ilusaim, k`õrge → k`õrgeim
e/i/u p`ikki, vanu Ø – im pika→ pikim, vana → vanim
ikke õnnel`ikke Ø – em õnneliku → õnnelikem