Eesti keel omadussõnade võrdlemine (0)

OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE
Kuidas
saame sõnu võrrelda?

• Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke)
  
• Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike)
  
• Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim)
  

Võrdlusastmete
moodustamine

• Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre , keskvõrre , ülivõrre
  
• Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne .
  

Keskvõrre
(moodustatakse
ainsuse omastava käände abil)

• Põhireegel on lihtne:
  

algvõrde omastav kääne + m
Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum
palava +m= palavam
kuulsa+m= kuulsam
Keskvõrde erandid

• Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega.
  

(näiteks pika-pikem, targa- targem , paksu- paksem , valju-valjem)

• ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike- lühikese -lühem; õhuke-õhukese- õhem )
  
• Sõna hea keskvõrre on parem
  

Ülivõrde
moodustamine
Ülivõrde moodustamiseks on kaks erinevat võimalust

• kõige + keskvõrre (näit kõige + suurem = kõige suurem, kõige ilusam, kõige kaugem)
  
• i-ülivõrre
  

i-ülivõrde
moodustamine (moodustatakse
mitmuse osastava käände abil)

• Siin peame kasutama mitmuse osastava käände abi
  

(kui muidu ei meenu, siis esitame endale küsimuse palju mida?
–
vastus nõuab mitm osastavat käänet )

• Kui mitmuse osastava lõpp on –id, asendame d keskvõrde tunnusega m
  

(näit kõrgeid-kõrgeim, rikkaid-rikkaim)

• Kui mitm osastav lõpeb vokaaliga, on ülivõrde tunnuseks –im
  

(ehk teisisõnu - vokaal asendub i-ga)
Näiteks: pikki - pikim , virku-virgim, vanu-vanim, pahu-pahim

• Kui sõna lõpus on –lik, ei asendu e, kuid tüvi nõrgeneb (-likke-likem)
  

Näiteks: õnnelikke-õnnelikem, väärtuslikke-väärtuslikem

• Kui mitm osastava lõpus on –sid, ei saa i-ülivõrret moodustada, tuleb leppida lihtsama variandiga, milleks on kõige-ülivõrre
  

Näiteks: tublisid-kõige tublim, nürisid-kõige nürim,
vabasid-kõige vabam
Mõningaid
näiteid

• Mõtle, missugune on nimetav kääne
  

nõdrim, truim, pahim, parim, pühim, kuivim

• Mõtle, miks ei saa neist sõnadest i-ülivõrret moodustada
  

roosa , kõrk, kalk , mõru, lahja
Vastused

• Algvorm on nõder, truu, paha, hea, püha, kuiv, mätlik
  
• Roosa ja mõru - mitm osast lõpp –sid
  
• Kõrk, kalk - keskvõrdes on tüvevokaal juba i, seega saab kasutada kõige-ülivõrret
  
• Lahja-vorm lahjim pole eesti keele pärane
  

Omadussõna võrdlus
Eesti keeles on võrdlusel kolm astet:
• algvõrre (väljendab omadust selle määra näitamata)
• keskvõrre (näitab, et omadus esineb suuremal määral)
• ülivõrre (näitab kõige suuremat omaduse määra)
Ülivõrdel on kaks kuju: pikk (nt kõige ilusam) ja lühike (nt
ilusaim). Lühikest ülivõrret ei saa moodustada kõigist
omadussõnadest. Kui sõnal on nii pikk kui ka lühike ülivõrre,
siis on nad sõnastikus antud võrdusmärgiga (nt kõige ilusam =
ilusaim).
tunnused näited
algvõrre Ø ilus vana õnnel `ik
keskvõrre m ilusam vanem õnnelikum
pikk ülivõrre kõige + keskvõrre kõige ilusam kõige vanem kõige õnnelikum
lühike ülivõrre im, em ilusaim vanim õnnelikem
Seosed võrdluse vormide vahel
Võrdluse põhivorm on algvõrde ainsuse omastav.
• ainsuse omastava alusel moodustatakse:
→ keskvõrre
→ lühike ülivõrre
Põhivormi leiad sõnastikust, teised vormid moodusta nii: võta
ainsuse omastava tüvi ja lisa sellele keskvõrde või lühikese
ülivõrde tunnus. Pika ülivõrde moodustamiseks võta keskvõrde