Eesti keel omadussõnade võrdlemine (0)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Omadussõna võrdlusastmed

Omadussõna võrdlusastmed Omadussõnu (küsimus: missugune?) ei saaa mitte ainult käänata, vaid neist saab moodustada ka võrdlusastmeid, mis väljendavad mingi omaduse erinevat määra Ainsuse omastav +m Mitmuse osastav + m Algvõrre Keskvõrre Kõige-ülivõrre Lühike ülivõrre raske raskem kõige raskem raskeim rõõmus rõõmsam kõige rõõmsam rõõmsaim pikk pikem kõige pikem pikim 1.Keksvõrde saame, kui liidame algvõrde ainsuse omastavale tunnuse ­m: hoolas: hoolsa+m=hoolsam NB! Mõned omadussõnad muutuvad erandlikult: lahja:lahjem kurva:kurvem, hea:parem, pisike:pisem, õhuke:õhem, pika: pikem 2. kõige-ülivõrret saab moodustada kõigist omadussõnadest, lisades keskvõrde ette sõna kõige:ilusam: kõige ilusam 3. Lühikese ülivõrde moodustamisel · asendatakse algvõrde mitmuse osastava lõpp ­d tunnusega ­m: kõrgei/d: kõrgei /m, kiirei/d:kiirei/m; · kui mitmuse osastav lõput

Eesti keel

1

docx

Omadussõnade võrdlemine ehk kompareerimine

Omadussõnade võrdlemine ehk kompareerimine Omaduse hulka võrreldakse võrdlusastmete ehk võrrete abil.Enamikul omadussõnadel on kolm võrdlusastet: 1. Algvõrre e positiiv (kaunis, rahulik, töökas) 2. keskvõrre e komparatiiv (kaunim, rahulikum, töökam) 3. ülivõrre e superlatiiv (kõige kaunim e kauneim, kõige rahulikum e rahulikem, kõige töökam e töökaim) Algvõrre väljendab mingit omadust, arvestamata määra. Keskvõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse suuremat määra võrreldes teise samasuguse olendi, eseme või nähtusega. Ülivõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse omadust kõige suuremal määral. KESKVÕRDE MOODUSTAMINE : Keskvõrde moodustamiseks lisatakse algvõrde ainsuse omastavale tunnus ­m. Näide: ilusa + m = ilusam; korraliku + m = korralikum Erandlikult muutub tüvevokaal a või u keskvõrde tunnuse ees e-ks mõnedel tüüpsõnadel, näiteks must ­ musta ­ mustem; kõva ­ kõva

Eesti keele lauseõpetus

8

ppt

Omadussõna võrdlusastmed

1. Liitülivõrre e kõige-ülivõrre abisõna kõige + keskvõrre hell: hellem: kõige hellem kerge: kergem: kõige kergem 2. Lihtülivõrre e lühike ülivõrre selle saab moodustada sõnadest, mille mitmuse osastavas käändes on ­id (kargeid) või vokaallõpp (vanu). kõrge: kõrgeid: kõrgeim kiire: kiireid: kiireim must: musti: mustim ränk: ränki: rängim ! õnnelik: õnnelikkusid: õnnelikem · Omadussõna võib aga märkida ka omadust, mis asjal põhimõtteliselt kas on või ei ole; niisugusel juhul ei saa selle omaduse määra võrrelda, nt emane (kass), surelik (inimene), eestikeelne (raamat), kuusnurkne (ehitis). Võrrelda ei saa ka omadussõnu, mis ise kätkevad endas võrdlust, nt majakõrgune (mehemürakas), surmtõsine (nägu), kivikõva (leib). Samuti ei saa võrrelda omadussõnu, mis väljendavad omaduse äärmuslikku määra,

Eesti keel

3

doc

Võrdlusastmed ja lühike mitmuse osastav

Lühike mitmuse osastav Mitmuse osastava tüvevokaal sõltub ainsuse omastava(osastava) tüvevokaalist: palli - palle -i -e taime - taimi -e -i kannu - kanne -u -e kala ­ kalu -u külma ­ külmi -a -i ??? tühja - tühje -e a-tüveliste sõnade mitmuse osastava tüvevokaal sõltub omakorda sõna esimesest vokaalist. Seda aitavad meeles pidada järgmised laused: KASS KÕRTSIS EI KÄI EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT -a -u Esimese silbi vokaal sõna lühike mitmuse osastav kAss kala kalu kÕrt võla võlgu s

Eesti keel

1

docx

Lühike mitmuse osastav

Lühike mitmuse osastav B-tüve lõpp u e i e e i a kass kõrtsis ei käi u eks ämm söö kodus sütt i Keskvõrre A-tüvi + m Kas tuleb kohe m lõppu või a e u e Ülivõrre 1)kõige lisamine (sobivad kõigile) 2)A-tüvi + im (ainult kolmesilbiline või kahesilbilistes III vältelistes) näiteks: kareda, muistse, kõrge Kui on ­i juba lõpus, siis läheb i e-ks. näiteks: kauni, kalli 3)Kui sõnal on olemas lühike mitmuse osastav, siis saab vokaalivahelduse abil muuta keskvõrde tüve ülivõrde tüveks. E I Halvem halvim Suurem suurim U E Imelikum imelikem Ohtlikum ohtlikem Siis ei saa lühikest ülivõrret, kui m.os. lõpus on diftong!! Nt. loll Sammud: 1) Teen mitm osastava (lõpus ­id; -sid; -vokaal a,e,i) 2) Kui on ainult ­sid variant, siis ei saa teha 3) Kui on ­id variant, siis lisan m lõppu 4) Vokaali puhul panen keskvõrdesse 

Eesti keel

22

doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

Neid on nimetatud ka aine- ja asjasõnadeks. Põhiküsimus, mis selle eristuse raames kerkib, on see, kas osa asjast on veel sama kui asi ise, st kas osa veest on vesi? (on); aga kas osa lauast on laud? (ei ole). Osa substantiive on vaegmuutelised arvukategooria suhtes, st nende vormistikus puudub kas mitmus või ainsus. Sellised sõnad on: a) ainsussõnad e singularia tantum, nt katk, ilu, au; b) mitmussõnad e pluralia tantum, nt leetrid, tangid, kruubid, vuntsid, traksid. 7. Omadussõna e adjektiiv - Väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Morfoloogiliselt on tegemist käändsõnaga. Süntaktiliselt on adjektiiv tihedalt seotud nimisõnaga, ühildudes sellega enamasti arvus ja käändes. Adjektiiv on laiendatav kas asesõna või määrsõnaga. Lauseliikmena esineb see täiendi või öeldistäite positsioonis. Adjektiiv seondub käände-, arvu- ja võrdluskategooriaga.

Eesti keel

1

docx

Mitmuse osastava moodustamine.

Mitmuse osastava moodustamine. Reegel Vokaali/lõp Näide u muutus Kui ainsuse osastava lõpus on - t, ­ t > - id Masinat - masinaid mitmuse osastav + -id raamat, vihik, ehe, töötu, uuring, ratas. Kui ainsuse osastava lõpus on - t, Ains. om Lennuki t - lennukeid mitmuse osastav ains om (-i>-e) + -id (i>-e) + -id kollane, arvuti, eksam, kampsun, korter, pliats. Kui ainsuse osastava lõpus on - d, ning - d > -id Tööd - töid. sõna koosneb ühest silbist, siis mitmuse Puu, luu, kuu, maa, suu. osastavas on -id Kui ainsuse osastava lõpus on - t, -t > -i Suurt - suuri. keel, luuletus, harjutus mitmuse osastav ­i. Kui sõna koosneb 2. silbist ning ainsuse -t > sid Firmat - firmasid osastava lõpus on - t, mitmuse o

Eesti keel

42

docx

Morfoloogia alused

1. Üldnimed (inimene, maa, töö, lapsed)ja pärisnimed (Tartu, Emajõgi, Mari, Miisu). 2. Konkreetsed (maja, lill, raamat,poiss) ja abstraktsed (tulevik, headus, rõõm, unistus). 3. Loendatavad (maja, lill, raamat,poiss)ja loendamatud (tublidus, julgus, õhk, ilu). 4. Elusat tähistavad (hobune,õpilane, laps, koer )ja elutut tähistavad (mööbel, raamat, aken). 5. Ainsussõnad (headus, õnn, inimkond, kuld) ja mitmussõnad (andmed, käärid, püksid, prillid). 6. Omadussõna e adjektiiv, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Väljendavad olendite, asjade, nähtuste, tegevuste omadusi ja vastavad küsimusele missugune? = milline?. Enamik omadussõnu käändub ja esineb ka võrdlusastmetes. On nn vaegomadussõnu, mida ei saa käänata. Käänduvad omadussõnad jagunevad tüüpkondadesse nagu nimisõnadki. Omadussõnad võivad lauses esineda ühilduva täiendina või öeldistäitena. Nt Nägin metsas üht kummalist lindu

Eesti keel

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Kommentaarid (0)