Siinjuures tähendab “optimaalne” firma kasumi maksimeerimist, kasutades selleks mitmesuguseid võimalusi. Turustruktuuri jagavad majandusteadlased tavaliselt kahe kategooria vahel: ühel on tegu hinnavõtja- tüüpi ettevõtlusega, mille ütleme olevat täieliku konkurentsi ehk täiskonkurentsi turg, teisel juhul hinnakujundaja (ka hinnamääraja)- tüüpi ettevõtlusega, mille ütleme olevat mittetäieliku konkurentsi turg. Viimati nimetatu jaguneb omakorda oligopoli, duopoli ja monopoli turuvormiks. Hinnakujundajad ja turu mõjuvõim Kui mõnel ettevõttel on oma tegevusharus piisavalt kaalu, võib ta muutuda hinnataseme kujundajaks. Erinevalt hinnavõtjast ei pea hinnakujundaja kartma konkurentsi pärast ning firma loodud hüvise kasutajatel pole võimalust konkurentide kaupa odavamalt ostma hakata. Seega hinnakujundajast ettevõte võib hinda tõsta ja isegi vähem müüa, ent ei kaota kõiki tarbijaid
4. Võrreldes monopolistliku konkurentsi ettevõtet täieliku konkurentsi turul tegutseva ettevõttega, müüb monopolistliku konkurentsi turul tegutsev ettevõte kõrgema hinnaga väiksema tootmiskoguse. 5. Pikal perioodil ei saa monopolistliku konkurentsi firma majanduskasumit, kuna sisenemisbarjäärid puuduvad ja harru võib tulla uusi firmasid? 6. Oligopoolsel turul tegutsevad ettevõtted peavad oma tegevuse planeerimisel arvestama konkurentide käitumisega. 7. Millise oligopoli tüübiga on tegemist, kui konkurendid järgivad suurima turuosaga ettevõtte käitumist turul. Kas selleks on murtud nõudluskõvera, hinnaliidri või kartelli tüüpi käitumine? 8. Kui üks konkurentidest kasutab toote müümisel ohtralt reklaami, siis on tegemist hinnavälise konkurentsiga. 9. Otsusta iga juhu puhul eraldi, missuguse konkurentsitüübi puhul pikal perioodil firma kasumit maksimeeriva tootmiskoguse puhul kehtib järgmine võrdus
Prestiiz-paljud ettevõtted kasutavad oma toodete eristamiseks silmatorkavaid silte. Nad töötavad piingeliselt, et luua oma firmale kvaliteetkaupade tootja maine. Oligopol Majandusharudes, kus domineerivad üksikud suurfirmad, võib konkurents olla väga tihe. Oligopol on turustruktuur, kus üksikud (~3-5) suurettevtet toodavad kõik või suurema osa toodetest. Nt autod, peamised kodumasinad ja karastusjoogid. Võrreldes monopolistliku konkurentsiga, on oligopoli puhul turukontsentratsioon kõrge. See väljendub nelja või enam suurima tootja läbimüügi protsentuaalsuses osatähtsuses tootmisharu kogutoodangus. Oligopoli ettevõtted on samuti hinnakujundajad. Nad püüavad leida parimat hinna ja toodete hulga kombinatsiooni. Turul on aga üksikud firmad ning seetõttu on kõik üksteisest sõltuvad. Kui üks hindu alandab, teevad seda klientide säilitamiseks tõenäoliselt ka teised. Selleks
0 q Mikroökonoomika MKF ja oligopol Arvestustest 4 MC ATC MR D q Saab majanduskahjumit On pika perioodi tasakaalupunktis On kasumilävel Saab majanduskasumit 8. Oligopoli murtud nõudluskõver põhineb oletusel, et: Firma konkurendid järgivad nii tema algatatud hinna tõstmist kui alandamist Firma konkurendid järgivad firma algatud hinna tõstmist, kuid ignoreerivad hinna alandamist Firma konkurendid järgivad firma algatatud hinna alandamist, kuid ignoreerivad hinna tõstmist Harus pole mingit toodangu diferentseerimist 9. Murtud nõudluskõvera korral on oligopol:
tarbija kahjuks hinda tõsta. Oligopolismi puhul on tarbijal valik väiksem, mis lihtsustab otsustusvõimetute inimeste elu. 8. Riided a) Tegu on monopolistliku konkurentsiga, kuna lihtne on turule siseneda, pakkujaid on palju, tooted on erinevad. Täielikku konkurentsi ei teki, sest tooted ei ole identsed. Monopoli ei teki, sest ühel tootjal ei saa tekkida nii suurt eelist teiste tootjate ees, asenduskaupu on liiga palju. Oligopoli ei teki, sest turule sisenemine on rõivastetööstuses suhteliselt lihtsam kui oligopoli puhul. b) Kui täielikus konkurentsis ühel ettevõttel kehvasti läheb ja nullkasumit saab, ei muutu sellest tarbijate heaolu, kuna turul on identse toote pakkujaid palju. Kui aga monopolistliku konkurentsi puhul üks ettevõte nullkasumit teenib, võivad kindlat eristatud kaupa eelistavad tarbijad oma eelistusest ilma jääda ja nende rahulolu väheneb.
maksimeerimise kuldreegel (MR = MC). Kuna MR < p, on firma kasumit maksimeeriva koguse piirkulu samuti väiksem kui toodangu hind (MC < p). Lühiperioodil võib firma saada kas 1) kasumit; 2) kahjumit või 3) nullkasumit. Pikal perioodil tuleb harru, kus firmad saavad kasumit, juurde uusi firmasid, mis vähendab iga senise firma turuosa. Oligopol - kujutab endast sellist turustruktuuri, mida iseloomustab väike arv müüjaid. Oligopoli üheks juhuks on duopol. See on turustruktuur, kus tegutseb 2 firmat. Oligopoli tunnusjooned: 1. Toodang on kas homogeenne või diferentseeritud. 2. Turukaitsetõkete olemasolu: a) mastaabisääst; b) seaduslikud piirangud. 3. Firmade vastastikune sõltuvus, mis tuleneb firmade väikesest arvust.
Pikal perioodil on uutel firmadel kerge turule siseneda, kuna sisenemisbarjäärid puuduvad. 6 Oligopol ... levinud enamikes turumajandusega riikides. ... on turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest sõltuvad. (muutused teiste firmade hindades või tootmismahtudes mõjutavad otsest teiste firmade samu tegureid) 7 Oligopoli tekkepõhjused Mastaabiefekt madalaimad kulud siis, kui kogu toodangu toodab väike arv ettevõtjaid. Sisenemisbarjäärid mastaabiefekt ja patent. 8 Kartell Kuna oligopolis firmad üksteisest sõltuvad, oleks teinekord kasulik üksteisega koostööd teha. Kartell on levinuim tüüp hindade, koguste ja turuosa jms kokkuleppimiseks. Eesmärk on maksimeerida kasum ja seeläbi käituda nagu
c)750 FC=AFC*TP=250 Vastake küsimustele: a) kui suur on kasumit maksimeeriv toodangukogus? q=200 b) missuguse hinnaga firma oma toodangut müüb? p=28 c) arvutage firma keskmine kogutulu optimaalse tootmismahu korral. ATC=TC/TP d) arvutage firma kasum optimaalse tootmismahu korral. kasum= TR-TC ; TR=p*TP (TP=q) ; TC=ATC*TP Lisa ülesanne: Miks oligopoli ja monopoli pika perioodi majanduskasum on garanteeritud? (10p)
Missuguse turustruktuuri korral võiks tarbijate heaolu olla suurem? Selgita! Kuivõrd mõlema turustruktuuri korral on ettevõtetel olemas turujõud, siis võrreldes täieliku konkurentsiga on tarbijate heaolu väiksem, sest turujõu olemasolul kipuvad hinnad olema kõrgemad ja läbimüüdavad kogused väiksemad. Seega ei ole tüüpiline monopolistlikul või oligopolistlikul turul tegutsev ettevõtja oma tootmismahuga tükikulude miinimumi juures. Kuivõrd nii oligopoli puhul kui ka monopolistliku konkurentsi puhul on erinevaid turustruktuuri mudeleid väga palju, siis missugune on tarbijate heaolu mingis situatsioonis sõltub olulisel määral sellest konkreetsest oligopoli või monopolistliku konkurentsi mudelist. Enamikel juhtudel on oligopolil turujõudu rohkem kui monopolistliku konkurentsiga ettevõttel. Seega võib eeldada, et oligopoli korral on hinnad enamasti pisut kõrgemad kui monopolistliku konkurentsi korral.
arenenud turumajandustes. See on turg, kus on väike arv firmasid, mis vastastikku üksteisest sõltuvad. Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Vastastikuse sõltuvuse tõttu on oligopolid situatsioonis, kus ühe firma optimaalne otsus sõltub teiste firmade vastavatest otsustest. Oligopoli tekkepõhjused on: 1. Mastaabiefekt. Mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. 2. Sisenemisbarjäärid. Oluliseks sisenemisbarjääriks võib uute firmade jaoks olla ka mastaabiefekt. Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad on seni aktsepteerinud. Esineda võivad ka seadusandlikud barjäärid nagu patent ja
Transporti saaks muuta veelgi konkureerivaks, kui inimesed oleksid teadlikud tegelikudest kuludest. Täiuslik konkurents on samuti harv juhus transpordis, osaliselt selle tõttu, et vaba sisenemine turule ei eksisteeri alati. Konkurentsi seos turvalisusega. Pidev konkurents võib vähendada turvalisust. Seda on näidanud ka reisijate- kaubaveos ja isegi õhutranspordis. 80- ja 85 aasta aktide tulemusena on tehtud turvalisuses edusamme. Konkurentsitihedust mõjutavad faktorid. Oligopoli suurimaks katsumuseks on marginaalse tulu kindlaks määramine iseseisvuse tõttu. Täiusliku oligopoli puhul on tootedja teenused tarbija silmis homogeennsed, mittetäiusliku oligopoli puhul aga erinevad. Monopolid. Flat rate. (kindel maksumäär vms). Paljus EU riigid kasutavad seda süsteemi oma bussiliikluses. See annab neile võimaluse müüa pileti raamatuid. Postkontorid kasutavad ka seda süsteemi samakaaluga pakkide ja kirjade puhul. See süsteem aga oleks haavatav, kui
Vastus: Õige Vale Punktid: 0/1 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Väär Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Väär Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Väär Test 2 Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Vastus: Õige Vale Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu Vastus: Õige Vale Väär Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne Vastus: Õige Vale Väär Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul Vastus: Õige Vale Õige Minimaalne efektiivsuse skaala maksimeerib keskmise kulu võrreldes nõudluse suurusega Vastus: Õige Vale Õige Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel Vastus:
kogutulu hinna langedes kasvab. Kui nõudlus on mitteelastne, on piirtulu negatiivne ja kogutulu hinna langedes väheneb. Monopoli efektiivsus- Monopol ei suuda ressursse kasutada niisama efektiivselt kui täielikult konkureeriv firma. Monopoli tootmismaht on väiksem ja hind kõrgem kui täielikult konkureerival firmal. See toob kaasa tarbijate heaolu vähenemise. Oligopol kujutab endast sellist turustruktuuri, mida iseloomustab väike arv müüjaid. Oligopoli üheks juhuks on duopol. See on turustruktuur, kus tegutseb 2 firmat. Oligopoli tunnisjooned- 1. Toodang on kas homogeenne või diferentseeritud. 2. Turukaitsetõkete olemasolu : a) mastaabisääst; b) seaduslikud piirangud. 3. Firmade vastastikune sõltuvus, mis tuleneb firmade väikesest arvust. Oligopoli mudelid- a) murtud nõudluskõver, b) kartell, c) juhtpositsioon hinnamuutustes (hinnaliider), d) mänguteooria, e) kulupõhine hinnakalkulatsioon
- monopolistlikuks - täielikuks oligopoliks ÕIGE - differentseeritud oligopoliks - täielikuks konkurentsiks 5. USA turul on umbes 160 kartulikrõpsude pakkujat. Mõned neist püüavad oma toodangu kõvasti reklaamida, et tarbijate teadvuse abil konkurentidest eristuda. Sellise turu konkurentsi võib käsitleda kui: - täielikku konkurentsi ÕIGE - monopolistlikku konkurentsi - differentseeritud oligopoli - täielikku oligopoli - monopoli 6. Uuel autotootjal on raske siseneda autoturule järgmiste põhjuste tõttu, välja arvatud: - suur vertikaalne integreerumine (mida selle all mõelda?) - suur alginvesteering - mastaabisäästu olemasolu - turul pikka aega tegutsenud ettevõtete kõrge maine VALE 7. Kes on vahendaja? - konkurent VALE - üldsus - tarnija - laialiveofirma 8. Missuguses keskkonnas tehakse rahvastiku statistilist uurimist? - kultuurilises
· Monopolistlik konkurents-harus on palju tootjaid, kusjuures iga firma toodab diferentseeritud produkti. · Oligopol turusruktuur, mille puhul harus on väike arv üksteisest vastastikku sõltuvaid firmasid · Hinnaliider firma, mille kehtestatud toodangu hinna teised firmad omaks võtavad · Hinnaväline konkurents firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvaliteedil, reklaamil, uurimis-ja arendustööl · Murtud nõudluskõver - oligopoli mudel, mis põhineb eeldusel, et kui firma oma toodangu hinda tõstab, ei järgi teised firmad tema eeskuju, kui aga üks firma oma toodangu hinda alandab, teevad teised sedasama · Kartell firmade formaalne kokkulepe hindade kujundamiseks, tootmismahu määramiseks ja/või turuosa jagamiseks · Kollusioon- teatud müüjate katse piirata konkurentsi salajaste kokkulepete sõlmimise teel, mis puudutavad hindu, turuosa ja/või teisi asjaolusid.
Selle tulemusel konkurents A. puudub; B. põhineb täiesti hinnal; C. põhjustab ebaefektiivset tootmist; D. toob esile teised jooned peale hindade. A 8. Linnas on palju bensiinijaamu, neist ainult Meie Autos tangib bensiinijaama töötaja ja autojuht ei pea autost väljuma. See iseloomustab A. monopolistlikku konkurentsi; B. täiskonkurentsi; C. monopoli; D. oligopoli C 9.AS Hekta tõstis hiljuti hinda 10 %. Teised selle tööstusharu firmad järgisid kohe eeskuju. Mis liiki turustruktuuriga on tegemist? A. Täieliku konkurentsiga. B. Monopoliga. C. Oligopoliga. DMonopolistliku konkurentsiga. C 10. Millistel järgmistest firmadest on suurim vabadus oma hindu määrata? A. Majandusharu kolmest firmast ühel. B. Paljude asenduskaupadega toote ainutootjal. C
Missuguse turustruktuuri korral võiks tarbijate heaolu olla suurem? Selgita! Kuivõrd mõlema turustruktuuri korral on ettevõtetel olemas turujõud, siis võrreldes täieliku konkurentsiga on tarbijate heaolu väiksem, sest turujõu olemasolul kipuvad hinnad olema kõrgemad ja läbimüüdavad kogused väiksemad. Seega ei ole tüüpiline monopolistlikul või oligopolistlikul turul tegutsev ettevõtja oma tootmismahuga tükikulude miinimumi juures. Kuivõrd nii oligopoli puhul kui ka monopolistliku konkurentsi puhul on erinevaid turustruktuuri mudeleid väga palju, siis missugune on tarbijate heaolu mingis situatsioonis sõltub olulisel määral sellest konkreetsest oligopoli või monopolistliku konkurentsi mudelist. Enamikel juhtudel on oligopolil turujõudu rohkem kui monopolistliku konkurentsiga ettevõttel. Seega võib eeldada, et oligopoli korral on hinnad enamasti pisut kõrgemad kui monopolistliku konkurentsi korral.
sisenemisbarjäärid puuduvad ja harru võib uusi firmasid tulla Monopol võib lühiperioodil saada nii kasumit kui kahjumit · Õige Monopoli kasum on maksimaalne siis,kui kauba hinna ja keskmise kogukulu vahe on maksimaalne · Vale,monopol makimeerib kasumit siis ,kui MR=MC Hinnaliidri mudel on selline oligopoli mudel,mille kohaselt teeb hinnaotsuse üks firma,kusjuures ülejäänud firmad järgivad tema algatust. Monopolistliku konkurentsi firma toodangu on ebaefektiivne,kuna selle koguse keskmine kogukulu ei ole minimaalne. Nähtust,kus ühe firma poolt läbiviidud hinnamuutus või mõni muu tootmisotsus mõjutab teiste firmade majandukäitumist,nim firmade vastastikudeks sõltuvuseks.
tegevust alustada kuid konkurents on tihe ning ettevõtted peavad palju töötama, et oma toodetele turul koht luua. Oligopol Oligopol on selline turukorralduslik vorm, kus üksikud (umbes 3-5) suurettevõtted pakuvad suure osa konkreetse turusegmendi hüvistest. Näiteks: pangandus, autotööstus, ravimifirmad, lennukitööstus. Näiteks reisilennukite tootmises on tänaseks enamiku turust endale võitnud kaks suuremat lennukitootjat: Boeing ja Airbus. Oligopoli ettevõtted on hinnakujundajad. Nad püüavad leida parimat hinna ja toodete hulga kombinatsiooni. Kuna turul pole palju firmasid sõltuvad üksteise tegevusest kõik. Kui üks firma 3 alandab hindu teevad varsti seda ka teised, et oma kliente säilitada. Tihti seostatakse oligopolidega ka kartellikokkuleppeid. Kartelli moodustavad grupp ettevõtteid, kes
6. Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa VALE 7. Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale ÕIGE 8. Monopson on ainuostja ÕIGE 9. Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina ÕIGE 10. Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted VALE Test 2 1. Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt õige 2. Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Õige 3. Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu Õige 4. Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne vale 5. Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul õige 6. Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa õige 7. Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel õige 8. Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil motet vale 9
Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: iga oligopol toodab oma konkurentide toodangule sarnast, aga mitte identset toodangut iga oligopol peab arvestama oma konkurentide reaktsiooni oma hinnapoliitikale iga oligopol toodab oma konkurentidega identset kaupa oligopoli toodangu nõudlus on täiesti elastne Küsimus 11 Sisenemisbarjäärideks oligopoolsesse harru on Valmis Hinne 0,5 / 1,0 Vali üks või enam: litsentsid oluliste ressursside ainuomandus patendid mastaabisääst Küsimus 12 Kui harus on saavutatud märkimisväärset mastaabisäästu, siis Valmis Hinne 0,7 / 1,0 Vali üks või enam:
Alguses lihtsamat.... 1. Miks on teie arvates oluline, et firmade juhid tunneks pakkumise ja nõudluse mehhanismi nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis? Tooge näiteid selle kohta, et firmade tegevus on saanud tuge või saanud kannatada muutuste tõttu nõudluses ja pakkumises! Näited: ..... 2. Konkurendid reageerivad teie hinnaalandamisele kindlasti samaga (a) monopoli tingimustes (b) täieliku konkurentsi tingimustes (c) oligopoli tingimustes (d) monopolistliku konkurentsi tingimustes Põhjendage: ...... 3. Tööstusliku otstarbega kaupade turul on kõik peamised tarbijad suutelised mõjutama firma hinnaotsuseid, sest (a) neil on turujõud tänu oma suurusele (b) müüja soovib järgida tarbija-orientatsiooni vastavalt turundusfilosoofiale (c) tööstusliku otstarbega kaupade turul on tugev konkurents ostjate pärast
kui toodangu hind (MR < p). Ka monopolistliku konkurentsi turul kehtib kasumi maksimeerimise kuldreegel (MR=MC). Kuna MR < p, on firma kasumit maksimeeriva koguse piirkulu samuti väiksem kui toodangu hind (MC < p) Lühiperioodil võib firma saada kas: kahjumit; kasumit; nullkasumit. Pikal perioodil tuleb harru, kus firmad saavad kasumit, juurde uusi firmasid, mis vähendab iga senise turuosa. Oligopol Oligopol kujutab endast sellist turustruktuuri, mida iseloomustab väike arv müüjaid. Oligopoli üheks juhuks on duopol. See on turustruktuur, kus tegutseb 2 firmat. Oligopoli tunnusjooned: 1. toodang on homogeenne või diferentseeritud; 2. turukaitsetõkete olemasolu a) mastaabisääst, b) seaduslikud piirangud; 3. firmade vastastikkune sõltuvus, mis tuleneb firmade väiksest arvust. Oligopoli mudelid Seetõttu, et firmad oligopoolsel turul üksteist vastastikku sõltuvad, on üksikfirmade käitumise uurimine küllalt keeruline
(c) elastne (d) ristelastne 10. Kui 9. ülesandes alandati hinda 75 eurolt 65 eurole, siis kuidas hindate müügilaekumist (a) kasvas (b) vähenes (c) jäi konstantseks (d) antud info on ebapiisav sellele küsimusele vastamiseks 11. Konkurendid reageerivad teie hinnaalandamisele tõenäoliselt samaga (a) monopoli tingimustes (b) täieliku konkurentsi tingimustes (c) oligopoli tingimustes (d) monopolistliku konkurentsi tingimustes 12. Lõpptarbijate kaupade turul pole tarbijad üldjuhul suutelised hinda mõjutama (a) neil pole otsustavat mõjujõudu tänu kogumi killustatusele (b) müüja soovib alati maksimeerida oma kasumi ja töötab hinna alandamisele vastu (c) nad ei oska hinna üle läbi rääkida (d) mitte ükski eelpool toodud põhjustest 13. Kahjumiga liidri hinnakujunduse näiteks on
xxx b. kui firmad saavad lühiperioodil kahjumit, siis lahkuvad nad antud harust ja allesjäänud firmade nõudluskõverad nihkuvad paremale c. kui firmad saavad lühiperioodil majanduskasumit, siis lahkuvad nad harust ja allesjäänud firmade nõudluskõverad nihkuvad paremale. d. kui firmad saavad lühiperioodil kahjumit, siis lahkuvad nad harust ja allesjäänud firmade nõudluskõverad nihkuvad vasakule 26) Enamikul juhtudel on oligopoli toodangu nõudlus: a. elastne b. ühikuelastne c. mitteelastne xxx d. sõltuv sellest, millise hinnaga müüvad oma toodangut firma konkurendid 27) Oligopoolsete firmade tootmis- ja hinnapoliitika koordineerimine pöhjustab neile xxx a. kasumi suurenemise b. ebakindluse suurenemise konkurentide tegevuse suhtes c. uute firmade ligipääsu antud alale d. turuosa kiire vähenemise 28) Mis alljärgnevast ei ole õige, kui võrrelda oligopoli ja täielikult konkureeriva firma tegevust
kogukulu. Saab kahjumit Kui hind on keskmisest kogukulust madalam. On tasuvuspunktis kui hind on võrdne keskmise kogukuluga. 40 Oligopol. Iseloomustus. Firma tegevuse põhilised seaduspärasused. Murtud nõudluskõvera mudel. Näidata joonisel Oligopol turg, kus väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad. Firmade väikesest arvust tingituna mõjutab iga muutus iga firma tootmismahus või hinnas nii enda konkurenide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Oligopoli käitumist ei saa seletada mingi ühe mudeli abil. Tegelikuses on palju mooduseid, kuidas oligopol võib ostustada oma hinna- ja tootmisstrateegia üle. Oligopol võib tunnetada, et juhul kui ta oma hinda alandab järgnevad konkurendid talle, et oma turuosa säilitada. Kui aga firma peaks otsustama oma hüvise hinda tõsta siis tõenäoliselt konkurendid talle ei järgne, vaid soovivad oma turuosa suurendada hinda tõstnud firma arvelt. See tähendab et oligopoli toodangu
oligopol-väike arv firmasid sõltuvad teineteisest vastastikku, iga muutus mõjutab teisi. (kartellikokkulepped) 21. Turu omadused on omavahel seotud WTF, mida on küsitud??! 22. Hinnaväline konkurents firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvaliteedil, reklaamil, uurimis- ja arendustööl. 23. Lühiperioodil monopol minimeerib kahjumit tootmiskulude alandamisel ja maksimeerib kasumit hinna tõstmisel. 24. Oligopoli mudelid: kartell- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta hinnaliider- oligopoolse haru firma, mille kestestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Ka nn vaikiv kollusioon. 25. Ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda on kasutatud. St hüvise turuhinnast ja ressursi piirtootlikkusest. Mitu töötajat firma kasumi maksimeerimiseks palkab, saab määrata töö piirprodukti tulu
oligopol. Iga ettevõtja peab arvestama, kuidas konkurendid reageerivad nende tegevusele. Firmade väikesest arvust tingituna mõjutab iga muutus iga firma tootmismahus või hinnas nii konkurentide kui ka ettevõtte enda läbimüüki ja kasumit. Hinnakujundajaks on iga ettevõtte, kes püüab leida parimat suhet nõudluse ja pakkumise vahel. [3] Oligopoolne turg on justkui tennisemäng, kus mängija järgmine tegevus sõltub sellest, kuidas ja kuhu vastasmängija palli lööb. Oligopoli tekkepõhjuseks on turukaitsetõkete olemasolu, milleks on mastaabisääst. Tootmisprotsess eeldab suuri tootmismahte saavutamaks minimaalset kogust suurtootmisele, siis piisab ainult mõnest üksikust firmast tagamaks turunõudlus. Eeltoodust tulenevalt on uute ettevõtete turule tulek äärmiselt keeruline. Esineda võivad ka seaduslikud barjäärid nagu patent ja paljundamispiirangud. Tihti seostatakse oligopolidega ka kartellikokkuleppeid. [2] Kartelli moodustavad ettevõtted, kes
tuleb toiduketil nende ressursside pärast konkureerida teiste samalaadsete tegijatega, mis tähendaks: a. pakkumise langust b. pakutava koguse vähenemist c. pakkumise kasvu d. ei mingit muutust pakkumises e. pakutava koguse suurenemist Oletame, et SKP suurenes 50 mlrd. € -lt 60 mlrd. € ja deflaator 125 -lt 150 - le. Sellistel tingimustel reaalne SKP: a. ei saa esitatud andmete alusel arvutada b. väheneb; c. ei muutu d. Suureneb e. kõik eelnevad vastused valed Oligopoli murtud nõudluskõvera mudel eeldab, et : a. firma konkurendid järgivad iga tema poolt algatatud hinna muutust b. muutused firma ühikukuludes ei mõjuta firma tasakaalukogust ja - hinda c. firma konkurendid ignoreerivad firma algatatud hinna alandamist, aga järgivad hinna tõstmist d. firma konkurendid ignoreerivad iga tema poolt algatatud hinna muutust On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta. Tasakaalutulu võrdub: Tarbimiskulutused C = 500 + 0,7(Y – T)
21. Kuidas turu omadused (info levik, firmade suurus ja mastaabisääst, toodangu laad, barjääride olemasolu ja hinna kujundamine ) on omavahel seotud? Mida suurem firma, seda suurem mastaabisääst, kui infot on väha, on barjäärid suured,... 22. Missugust konkurentsi saab nimetada hinnaväliseks konkurentsiks? Näiteks konkurents kvaliteedi, reklaami, tehnoloogia üle. 23. Kuidas monopol maksimeerib oma kasumit või minimeerib kahjumit lühiperioodil? MR=MC 24. Missuguseid oligopoli mudeleid te teate? Miks oligopoolsel turul on erinevad mudelid? Kollusioon- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta. Kartell- Kollusiooni levinum tüüp. Firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Hinnaliider- Üks firma mõjutab hinda, teised võtavad hinna omaks. 25. Millest sõltub ressursi nõudlus? Kuidas määrata mitu töötajat firma palkab, et kasumit maksimeerida? Kuidas on seotud ressursi turu olukord hüvise turu olukorraga?
mõni, peavad nad üksteisega arvestama, kuid neil on siiski teatud mõjuvõim. Mõnede ja paljude osalejate piiriks on arv, millest alates turul osaleja enam hinna üle mõju ei ole ja hind on nende jaoks fikseeritud. Konkurents võib olla kas: · täielik või · ebatäielik. Kui hüviseturul on erinevate tootjate pakutav hüvis on turul eristatav (nt. karastusjoogid või pesupulbrid), on regulaatoriks monopolistlik konkurents, üks levinumaid mittetäieliku konkurentsi vorme. Oligopoli korral on konkurentsil oma spetsiifika, kuna palju sõltub osalejate valitud käitumisstrateegiast. MIKROÖKONOOMIKA Vähesed pakkujad võivad kokku leppida võimalikult kõrge turuhinna (moodustada kartelli) ja toimida sellisena ühtse pakkujana, mis võimaldab neil saada tunduvalt suuremat kasumit, kui oleks võimalik täieliku konkurentsiga turu korral. Samal ajal on just väheste pakkujate olemasolul mõttekas kasutada konkurendi turult väljatõrjumise strateegiat: alandades
suudab selle haru kogutoodangut pakkuda üksainus firma. Mastaabiökonoomia (-sääst) tähendab, et ühiku tootmisklud on väiksemad suuremates firmades, mis suudavad oma suuruse tõttu tootmissisendeid effektiivsemalt kasutada. Mittetäielik konkurents on turusituatsioon, mille koral on firmal teatud kontroll oma toodangu hinna üle. Mittetäieliku konkurentsi turud hõlmavad monopoli, monopolistlikku konkurentsi ja oligopoli. Monopol on turustruktuur, mille puhul üksainus firma toodab ja müüb harutodoangu. Monopolistlik konkurents on turu struktuur, mille korral on harus palju müüjaid, kusjuures iga firma toodab differentseeritud produkti Murtud nõudluskõver on oligopoli mudel, mis põhineb eeldusel, et kui üks firma oma kogutoodangu hinda tõstab, ei jälgi teised firmad tema eeskuju. Kui aga üks firmadest oma toodangu hinda alandab, teevad teised seda sama.
selle haru kogutoodangut pakkuda üksainus firma. Mastaabiökonoomia (-sääst) tähendab, et ühiku tootmisklud on väiksemad suuremates firmades, mis suudavad oma suuruse tõttu tootmissisendeid effektiivsemalt kasutada. Mittetäielik konkurents on turusituatsioon, mille koral on firmal teatud kontroll oma toodangu hinna üle. Mittetäieliku konkurentsi turud hõlmavad monopoli, monopolistlikku konkurentsi ja oligopoli. Monopol on turustruktuur, mille puhul üksainus firma toodab ja müüb harutodoangu. Monopol toodab ATCmin kogust! Monopolistlik konkurents on turu struktuur, mille korral on harus palju müüjaid, kusjuures iga firma toodab differentseeritud produkti Oligopol on turustruktuur, mille puhul on harus väike arv teineteisest vastastikku sõltuvaid firmasid. Murtud nõudluskõver on oligopoli mudel, mis põhineb eeldusel, et kui üks firma oma kogutoodangu
jõuda tasemeni, kus kesk kogukulu ATC on sama väike kui turul juba tegutsevatel firmadel. Kogukulu, mida nõuab jõudmine minimaalse koguseni suurtootmisel oligopoolsel turul, on aga väga suur. Oligopol korral on enamasti väga suur ka reklaamikulud, mille kasutegur võib jääda väikseks. Saame väita, et oligopol on mittetäieliku konkurentsi turu turustruktuur, mille puhul on harus või tegevusvaldkonnas väike arv üksteisest vastastikku sõltuvaid firmasid. Oligopoli mudelid: murtud nõudluskõver, kui oligopol alandab hinda, siis teised tootmisharu firmad teevad sedasama, kui aga firma tõstab hinda, siis teised firmad ei järgne. Cournot' mudel kirjeldab homogeense, ühetaolise toodanguga oligopoolsete firmade tegevust. Antonie Augustin Cournot analüüsis esmajoones duopoli, see on kahe firmaga turu, mille korral on tegemist nn kogusevõtjate firmadega.
Mastaabisääst tähendab, et firma keskmine kogukulu pikal perioodil väheneb, kui tootmismaht kasvab. Oligopol ei koonerda reklaamikuludega, sest tarbijad saavad informatsiooni pakutava kauba kohta. Uute firmade juurdetulek on keeruline, sest tal peab olema suur stardikapital ning peab suutma tekitada endale sama hea või parema maine, kui juba sellel oligopoolse turu firmadel on. Lisaks peab uus tulija arvestama kõrgete reklaamikuludega. Edutu katse võib lõppeda hiiglasliku kahjumiga. Oligopoli mudelid Cournot’ mudel sobib kirjeldama homogeense toodanguga oligopoolsete firmade tegevust. Kuna toodang on identne kehtestavad mõlemad firmad oma toodangule ühesuguse hinna. Ainuke otsus, mida firmad selles mudelis teevad on otsus tootmismahu kohta. Eelduse kohaselt valivad mõlemad firmad oma tootmismahu üheaegselt ja iseseisvalt. Hind, millega nad oma toodangut müüma hakkavad, on hind, millega tarbijad on nõus ostma seda kogust, mida mõlemad firmad kokku on tootnud
1) Monopol riigis või regioonis pakub mingit toodet või teenust vaid üks ettevõte. Reguleerimata monopol võib kergesti kehtestada kõrge hinna, teha vähesel määral või üldse mitte reklaami ning pakkuda minimaalselt toetavaid teenuseid. Enamasti on monopolide tegevus reguleeritud ning hind riigi kontrolli all. 2) Oligopol turul on väike arv pakkujaid, tooted võivad olla nii selgelt eristuvad kui ka standardiseeritud. Puhta oligopoli puhul eksisteerib paar suurt ettevõtet, kes pakuvad üsna sarnast toodangut. Eristumise aluseks on sageli hind ning eelise saavutamine baseerub kuluefektiivsusel. Diferentseeritud oligopoli puhul toodavad ettevõtted osaliselt diferentseeritud tooteid. Konkurentidest eristutakse kas kvaliteedi, lisade, stiili või teeninduse poolest. Iga ettevõte on üldjuhul tugev ühes nimetatud valdkonnas ja saab
o Teise astme diskriminatsioon - erineva ostukoguse eest küsitakse erinevat hinda (nt hulgihind ja jaehind). o Kolmanda astme diskriminatsioon - erinevatelt ostjatelt nõutakse erinevaid hindu (nt hinnasoodustused tudengitele). · Oligopol väike arv firmasid, miks üksteisest vastastikku sõltuvad. Vastastikuse sõltuvuse tõttu sõltuvad iga firma otsused teistest otsustest. · Oligopoli tunnusjooned: o Info ei ole täielik. o Turul on väike arv firmasid, mis on üksteisest vastastikku sõltuvad. o Toodang on homogeenne või diferentseeritud. o Märkimisväärsed sisenemisbarjäärid on tingitud mastaabisäästust või tehnoloogiast. o Firmade väikesest arvust tingituna mõjutab iga muutus iga firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui tema enda läbimüüki ja kasumit.
senine turu vorm täiusliku konkurentsi mudeliga. - Vale Monopolistliku konkurentsi (tasakaalu)tingimustes toodavad ettevõtted võimalike madalaimate tootmiskuludega (ATCmin). - Vale Missugune neist konkurentsivormidest soodustab kõige paremini ettevõtete koostööd tootmisharus? a. monopolistlik konkurents b. monopol c. oligopol d. täiuslik konkurents Monopolistlik konkurents erineb monopolist selle poolest, et tootmisharus on palju ettevõtteid. Oligopoli puhul eeldame, et keskmise kulu (ATC) joon a. on üldjuhul samasuguse kujuga nagu täiusliku konkurentsi puhul b. on horisontaalne c. alati suureneb tootmismahu kasvades d. alati alaneb tootmismahu kasvades Missugune neist konkurentsivormidest soodustab kõige paremini ettevõtete koostööd tootmisharus? a. täiuslik konkurents b. monopolistlik konkurents c. monopol d. oligopol Oligopoolsesse tootmisharusse sisenemise takistuseks võib olla a
Vastastikuse sõltuvuse tõttu sõltuvad iga firma otsused teiste firmade vastavatest otsustest. Tekkepõhjused: 1)mastaabiefekt mõnes tootmisharus jõõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. 2)sisenemisbarjäärid, kusjuures oluliseks sisenemisbarjääriks võib uute firmade jaoks olla ka mastaabiefekt. Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega. OLIGOPOLI MUDELID Oligopoli nõudluskõver on hinna tõusu korral palju elastsem kui hinna languse korral. Ühtlasi tähendab see et hind muutub oligopoolsel turul vähem. Seda saab seletada murtud nõudluskõvera mudeli abil. Kuna firmad üksteisest sõltuvad, võib mõnikord neile kasulik olla kooperatsioon. Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta. Kõige levinum tüüp on kartell. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.Kartelli kõige
ressursside pärast konkureerida teiste samalaadsete tegijatega, mis tähendaks: a. pakkumise langust b. pakutava koguse vähenemist c. pakkumise kasvu d. ei mingit muutust pakkumises e. pakutava koguse suurenemist Oletame, et SKP suurenes 50 mlrd. lt 60 mlrd. ja deflaator 125 lt 150 le. Sellistel tingimustel reaalne SKP: a. ei saa esitatud andmete alusel arvutada vale b. väheneb; c. ei muutu d. Suureneb vale e. kõik eelnevad vastused valed Oligopoli murtud nõudluskõvera mudel eeldab, et : a. firma konkurendid järgivad iga tema poolt algatatud hinna muutust b. muutused fir ma ühikukuludes ei mõjuta firma tasakaalukogust ja hinda c. firma konkurendid ignoreerivad firma algatatud hinna alandamist, aga järgivad hinna tõstmist d. firma konkurendid ignoreerivad iga tema poolt algatatud hinna muutust On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta
Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Question 9 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Question 10 Täiuslikus konkurentsis on N-kõver horisontaalne ja langeb kokku PT-kõveraga. Vastus: Õige Vale Test 2 Question 1 Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel Vastus: Õige Vale Question 2 Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu Vastus: Õige Vale Question 3 Monopol saab supernormaalset kasumit lühiajaliselt Vastus: Õige Vale Question 4 Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne Vastus: Õige Vale Question 6 Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt Vastus: Õige Vale
Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Question 9 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Question 10 Täiuslikus konkurentsis on N-kõver horisontaalne ja langeb kokku PT-kõveraga. Vastus: Õige Vale Test 2 Question 1 Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel Vastus: Õige Vale Question 2 Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu Vastus: Õige Vale Question 3 Monopol saab supernormaalset kasumit lühiajaliselt Vastus: Õige Vale Question 4 Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne Vastus: Õige Vale Question 6 Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt Vastus: Õige Vale
suhtes ja tõrjub ühiselt uute firmade katseid sellesse harusse tulla. Kartelli firmad vähendavad oma tootmismahtu, tõstavad hinda ja takistavad uute firmade juurdepääsu. Kartellid maksimeerivad oma kasumi ikka ja jälle tingimusega: MC = MR Kulupõhine hinna kalkuleerimise strateegia tähendab seda, et hinna kehtestamisel kalkuleeritakse keskmine muutuvkulu, millele lisatakse teatav protsent, mida hinnakõrgendiks nimetatakse. Murtud nõudluskõver selgitab, miks mõne oligopoli hinnad ei muutu isegi siis, kui firma kulud muutuvad. Kartelli mudel põhjendab, miks oligopolid võivad soovida koopereeruda turuhinna ja -koguse kindlaksmääramiseks. Hinnaliidri mudel näitab, kuidas ja miks firmad hinna kehtestamisel kooskõlas tegutsevad, ilma et nad tegelikult kartelli moodustaksid. Mänguteooria mudelid tõestavad seda, et tulenevalt firmade vastastikusest sõltuvusest võib turul esineda nii kooperatsioon kui hinnasõda.
c) Aeglast turukasvu, väike turuosa d) Kiire turukasv, suur turuosa 6. Turuosa leitakse järgmise valemiga : a) [( toote X müügimaht regioonis N) / (tootegrupi müügimaht regioonis N)] * 100 b) [( toote X müügimaht regioonis N) / 4P mudel] * 100 c) [(tootegrupi müügimaht regioonis N) /( toote X müügimaht regioonis N) ] * 100 7. Turunduse mikrokeskkonda kuuluvad a) Demograafilised tegurid b) Majandusliku tegurig c) Tarbijad d) Kultuurilised tegurid 8. Puhast oligopoli iseloomustab järgmine a) Suur pakkujate arv ja homogeenne toode b) Väike pakkujate arv ja väga diferentseeritud toode c) Väike pakkujate arv ja homogeenne toode d) 1 pakkjua ja unikaalne toode 9. Mis järgnevast ei kuulu 4P mudelisse ? a) Toode b) Protsess c) Hind d) Turustus e) Toetus 10. Mis iseloomustab kontsentreerumisstrateegiat konkurentsistreteegiana ? a) Eristumine konkurentidest b) Keskenudmine turunissile
d. kajastab graafiliselt riigis valitseva sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse astet Küsimus 23 3 Kui inimesed muutuvad vähemsäästvamaks, siis muude tingimuste samaks jäämisel: Vali üks: a. kasvab nõudlus krediidi järele b. krediidi hind langeb c. säästmise tase kasvab igal intressimäära taseme; d. säästmise kõver nihkub vasakule e. kõik vastused õiged Küsimus 24 3 Oligopoli murtud nõudluskõvera mudel eeldab, et : Vali üks: a. muutused firma ühikukuludes ei mõjuta firma tasakaalukogust ja - hinda b. firma konkurendid järgivad iga tema poolt algatatud hinna muutust c. firma konkurendid ignoreerivad firma algatatud hinna alandamist, aga järgivad hinna tõstmist d. firma konkurendid ignoreerivad iga tema poolt algatatud hinna muutust Küsimus 25 3 Nõudlus tööjõule: Vali üks: a
kauplemistingimusi. Firmad sõltuvad teineteisest tootmisotsuste (kui palju toodab ja mis hinnaga tahab müüa) poolest. Toodang, mida firmad pakuvad, võib olla nii diferentseeritud kui ka homogeenne. On ka turukaisetõkete (barjääride) olemasolu: *oluline on mastaabisääst (madal LRAC madal keskmine pika perioodi kulu) *suured stardikulud *turul olevate firmade maine *suured reklaamikulud siis, kui firmadel on toodang erinev Oligopoli mudelid Oligopoli turg väga keeruline analüüsimiseks. Seal mudelid: *Murtud nõudluskõver nõudluskõver algul laugem ja siis mingist punktist nagu allapoole murtud läheb järsemaks. Põhimõte: kui firma tahab hinda tõsta, siis tekib küsimus, et kas teised tulevad temaga kaasa või mitte. Kui tõstaks hinda, jääks paljudest tarbijatest ilma (nõudluskõver lauge - elastne), kui laseks hinda alla, tuleks ka teised kohe kaasa (nõudluskõver läheb järsuks mitteelastseks).
lähtudes optimaalne. Samas on tarbijate valikuvõimalused tänu toodangu diferentseeritusele suuremad kui täieliku konkurentsiga turu korral. 3) Oligopol (tunnused). Oligopol on praktikas kõige enam levinud turustruktuur. Sellel turul on väike arv ettevõtteid, kes kõik oma tegevusega üksteist vastastikku mõjutavad. Iga ettevõtte otsus tootmismahu või hüvise hinna kohta võib mõjutada kõikide teiste ettevõtete kasumit. Oligopoli korral võib toodang olla nii homogeenne kui ka diferentseeritud. Oligopolile on omane koostöö ettevõtjate vahel – ühise kasumi tõstmiseks võidakse teha (vaikimisi ja/või ebaseaduslikult) kokkuleppeid tootmiskoguse piiramiseks. Selle kõige äärmuslikum vorm on kartell. 27 Koostöö edukuse määrab tootjate distsipliin, s.t. tuleb panna vastu kiusatusele tootmiskogust tõsta
omavahel monopolid. Väär 8. Konkurentsi vorme on 4: täiuslik konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol. Väär 9. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 10. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi. Tõene Test 5.1 mittetäiusliku konkurentsi turg 1. Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul. Tõene 2. Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu. Tõene 3. Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil mõtet. Väär 4. Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel. Tõene 5. Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa. Tõene 6. Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt. Tõene 7. Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne. Väär 8. Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Tõene 9
61. Kui täielikult konkureeriv tootmisharu monopoliseeritakse, oleks tulemuseks: a) Suurem tootmismaht ja madalam hind b) Suurem tootmismaht ja kõrgem hind c) Väiksem tootmismaht ja madalam hind d) Väiksem tootmismaht ja kõrgem hind 62. Täielikult konkureerival turul tegutseb väike arv firmasid b) Õige b) vale 63. Täielikult konkureerival turul tegutseb väike arv oligopoli c) Õige b) vale 64. Kui täielikult konkureerivad firmad saavad majanduskasumit, siis: a) Firmad lahkuvad antud alalt b) harru tuleb uusi firmasid 65. Kui harus on saavutatud märkimisväärset mastaabisäästu, siis ** a) Firma, mis on küllalt suur, võib toota madalama ühikukuluga kui väike firma
omavahel monopolid. Väär 8. Konkurentsi vorme on 4: täiuslik konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol. Väär 9. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 10. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi. Tõene Test 5.1 – mittetäiusliku konkurentsi turg 1. Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul. Tõene 2. Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu. Tõene 3. Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil mõtet. Väär 4. Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel. Tõene 5. Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa. Tõene 6. Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt. Tõene 7. Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne. Väär 8. Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Tõene 9
annaabi.ee 
