Winston Churchill saab Suurbritannia pea- ja sõjaministriks. 15.mai Holland kapituleerub 28.mai Belgia kapituleerub 29.mai- 3.juuni Britid, prantslased ja belglased evakueerivad väeosade isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon). 10.juuni Itaalia kuulutab Prantsusmaale sõja 14.juuni Pariisi langemine 15.- 28.juuni NSV Liit okupeerib Balti riigid. 22.juuni Saksamaa okupeerib üle poole Prantsusmaast, okupeerimata lõunaosas tegutseb Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 28.juuni Kindral Charles de Gaulle paneb Londonis aluse liikumisele ,,Vaba Prantsusmaa''. August- Sept. Saksa õhurünnakud Suurbritannia linnadele (,,Blitz'', kestavad 1941. aasta kevadeni). September- okt. Itaalia ründab Kreekat ja Egiptust, rünnak ebaõnnestub. 9.detsember Britid tungivad Põhja-Aafrikasse. 1941 11
1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. Sama aasta kevadel alustas vallutustöid Saksamaa. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võeti suund Prantsusmaa poole. Nüüd astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia ning seega oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning Prantsusmaa alistus. 22. juuni 1940 sõlmiti Compiegne vaherahu Saksa ja Prantsuse vahel millega läks 2/3 läks Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas tegutses aga Saksa-sõbralik valitsus. Vaherahuga mitteleppinud prantslased eesotsas kindral Charles de Gaulle´iga rajasid Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning kutsusid prantslasi üles jätkama võitlust hitlerliku Saksamaa vastu. Samal aastal proovis ka Hitler vallutada Suurbritanniat, kuid see plaan kukkus läbi (meredessant, Inglismaa linnade pommitamine, lahingud Põhja- Aafrikas). 1940. aasta sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, millega allakirjutanud
liidus. Lepinguga oli kaasas salajane lisaprotokoll, millega oli ära jagatud Ida- Euroopa NSV Liit sai loa anastada Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Bessaraabia, Saksamaa sai ülejäänud osa Ida Euroopast. Oli uue maailmasõja alguseks. 5. Maginot´ ja Siegfriedi liinid Prantsuse Saksa piirile rajatud kaitseliinid. 6. Vichy Vabariik peale compiegne´i vaherahu 22.juuni 1940.a. okupeeris Saksamaa 2/3 Prantsusmaast ja okupeerimata osast sai saksameelne Vichy Vabariik, kus oli Vichy valitsus, mille eesotsas oli marssal Pétain. 7. Lahing Inglismaa pärast peale Prantsusmaa purustamist jätkas vastupanu vaid Inglismaa ning Hitleril ei jäänud üle muud kui Inglismaa vallutada. Esmalt tuli purustada Briti õhujõud. Inglastel oli puudus pilootidest ning sakslaste käsutuses oli rohkem lennukeid, kuid Inglismaa jäi peale
10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. Tõhusalt toetas Saksa soomusjõudude edasiliikumist lennuvägi, mis oli juba harjunud maavägedega ühiselt tegutsema. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Baaside leping- Eesti vabariigi ja NSV liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939.a 28.sept Eesti Vabariigi ja NSV liidu vahel Moskvas. Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai Poola allveelaeva
1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. Sama aasta kevadel alustas vallutustöid Saksamaa. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võeti suund Prantsusmaa poole. Nüüd astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia ning seega oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning Prantsusmaa alistus. 22. juuni 1940 sõlmiti Compiegne vaherahu Saksa ja Prantsuse vahel millega läks 2/3 läks Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas tegutses aga Saksa-sõbralik valitsus. Vaherahuga mitteleppinud prantslased eesotsas kindral Charles de Gaulle´iga rajasid Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning kutsusid prantslasi üles jätkama võitlust hitlerliku Saksamaa vastu. Samal aastal proovis ka Hitler vallutada Suurbritanniat, kuid see plaan kukkus läbi (meredessant, Inglismaa linnade pommitamine, lahingud Põhja- Aafrikas). 1940. aasta sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, millega allakirjutanud
LAHING AEG, KOHT OSAPOOLED TAGAJÄRJED MIDWAY Juuni 1942, Havai saarestik Jaapan USA Jaapanlaste lüüasaamine EL-ALAMEIN November 1942, Aafrika Suurbritannia - Saksamaa, Itaalia Saksa vägede alistumine 1943 mai. Saksamaa viis oma väed okupeerimata Prantsusmaa alale, prantslased uputasid oma laevad, et need ei satuks sakslaste kätte. STALINGRAD November 1942, Edela- Venemaa Saksa Wehrmachti ja nõukogude Saksa väegrupeeringu kapituleerimine Punaarmee vahel.
Kunst II maailmasõja ajal Abstraktne ekspressionism Taust Prantsusmaa okupeerimata osal suhtuti avangardismi halvasti Okupeeritud põhja- ja lääneosas ning Pariisis ei pööranud sakslased sellele erilist tähelepanu Paljudel avangardistidel õnnestus põgeneda USA-sse, peamiselt New Yorki P. Mondrian Tema NY-aegsed nn bugi sarja kompositsioonid olid varasemaga võrreldes rahulikkumad ja värvirikkad J. Pollock Jõudis 1947. a skandaalse kuulsuse toonud stiilini
MRP-d, Saksa huvisfääri Poolas nihutati ida poole, NSV Liit sai Leedu). 29. Maist – 3. Juunini toimub Dunkerque’I operatsioon, mille käigus britid, prantslased ja belglased evakueerisid oma vägede isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse, 14. Juunil oli Pariis Saksa vägede poolt ümber piiratud ning 21. Juunil kapituleerub Prantsusmaa - Compiegne' II vaherahu: Saksamaa okupeeris Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa. Okupeerimata lõunaosas tegutses Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 7. Detsembril 1941 toimub Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pearl Harboris, mistõttu astub USA sõtta. 2. 11. Märtsil 1941 volitas USA Kongress vastuvõetud Lend-Lease’i seadusega presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks. Sõja jooksul abistati Suurbritanniat, Vaba Prantsusmaa liikumist (eesotsas Charles de Gaulle), Hiinat ning hiljem ka NL’i. Kui 22
kummaline sõda. Kummaline sõda sõda, kus pealetung puudus, vastaspooled istusid kaevikutes, harva toimus tulevahetus. Prantsusmaa vallutamine: 10. mail 1940 algas Saksamaa pealetung läänerindel alistusid Luksemburg, Holland, Belgia. Kuna aga Prantsuse ja Inglise väed olid veel nõrgad, nad ei suutnud Saksamaale vastu panna. 14. juunil jättis Prantsusmaa valitsus Pariisi maha, 22. juunil sõlmiti Compiègne`vaherahu. Saksamaa okupeeris 2/3 Prantsusmaast. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne Vichy valitsus eesotsas Petainiga. Charles de Gaulle lõi aga Inglismaal Vaba Prantsusmaa ning jätkas võiltust Hitleri vastu. Talvesõda: 1939. aasta novembrist 1940. aasta märtsini peeti Nõukogude Liidu ja Soome vahel Talvesõda. NSVL tahtis ka soomes baaside lepingut luua ning oldi põhimõtteliselt nõudmistele järele andma, ka sõjaväe ülemjuhataja Mannerheim oli nõus, kuid Soome oli
Punaarmee täiendavate väeosade lubamist nende riikide territooriumile. 17. juuni - Punaarmee okupeeris Eesti Vabariigi. Leedus toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre. 20. juuni - Lätis toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre. 21. juuni - Algasid Saksa-Prantsuse läbirääkimised Prantsusmaa kapituleerumise üle. Prantsusmaa kapituleerus - Compiegne' II vaherahu: Saksamaa okupeeris Põhja- ja Lääne- Prantsusmaa. Okupeerimata lõunaosas tegutses Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy) Eestis toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre. 22. juuni - Prantsusmaa ja Saksamaa vahel kirjutatakse alla vaherahulepingule. 24. juuni - Lõppes lahingutegevus Prantsusmaa pinnal. 28. juuni - Kindral Charles de Gaulle pani Londonis aluse liikumisele "Vaba Prantsusmaa". September - Peale Saksamaa kaotust Suurbritannia vallutamiseks (operatsioon "Merelõvi" ehk
Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti armee polnud 1940. aasta suvel veel sõjaks valmis, ning langes Hitleri ülesseatud lõksu. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi väikeseks. Prantsusmaa sõjajõud üritasid sakslastele küll veel vastupanu osutada, kuid nad ei saanud enam väga hakkama. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sh Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Sõjategevuse algus Saksamaa ja NVS Liidu vahel 22 juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks: Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi peale, Mitte piirama Valgevenes asuvaid punaarmee üksuseid, Süd vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas NSV vastu sõda
10. juuni - Itaalia kuulutas Prantsusmaale sõja. 14. juuni - Pariis oli Saksa vägede poolt ümber piiratud. 15. juuni - NSV Liit okupeeris Leedu. 17. juuni - NSV Liit okupeeris Eesti ja Läti, riigipööre Leedus. 21. juuni - kommunistlikud riigipöörded Eestis ja Lätis. 28. juuni - Punaarmee okupeeris Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. 21. juuni - Prantsusmaa kapituleerus - Compiegne' II vaherahu: Saksamaa okupeeris Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa. Okupeerimata lõunaosas tegutses Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 28. juuni - Kindral Charles de Gaulle pani Londonis aluse liikumisele "Vaba Prantsusmaa". September - Peale Saksamaa kaotust Suurbritannia vallutamiseks (operatsioon "Merelõvi" ehk "Sealöwe") alustas Saksamaa õhurünnakud Suurbritannia linnadele ("Blitz"), mis 7 kestsid 1941. aasta kevadeni. 3. august - Leedu Vabariik inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu. 5
Pesapaigaks sobiva vana haava leidmiseks tuleb tal mitu kilomeetrit ekselda. Ja kui ta niimoodi ringi liigub, võib ta kergesti mõne kiskja toidulauale sattuda. Võimsad 6070 aasta vanused vanad haavad ("metsahuntid"), mis on lendorava seisukohalt olulised, raiutakse lihtsalt maha, kuna metsameeste silmis on haab metsaumbrohi, mis ei lase oma laia võraga metsamajanduslikus mõttes väärtuslikul puul kasvada. Pealtnäha sobilikud vanad metsad võivad siiski olla lendorava poolt okupeerimata, kui nad on ümbritsetud avatud maastikuga (järved, märgalad, lageraie alad või põllud). Seega on oluline, et lendoravale sobilikud alad oleksid vähemasti hajumiskoridoridega ühenduses. Lendoravad asustavad meil vanemaid segametsi, haavikuid ja parke, kus leidub pesitsemiseks ja varjumiseks sobivaid õõnsusi. Pesapuuna eelistavad nad haaba, harva kaske või okaspuud. Soomes kasutavad lendoravad ka pesakaste ja vanu oravapesi. Kuna lendorav on videviku ja
vallutasid piirikindlused. Prantsuse ja Briti väed polnud valmis, arvati,et Hitler kordab 1914.a Saksa sõjaplaani, kuid langeti Hitleri ülesseatud lõksu. 12-13 mai ületasid sakslased Maasi jõe, tankideviisid liikusid Ardennide all. Suure vaevaga Briti väed evakueeriti Dunkerque kaudu Prantsusmaalt. 22.06.1940 sõlmiti taaskord Compiegne'i rahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. 2/3 Prantsusmaast ka Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitus, eesotsas marssal Petainiga. Lahing Inglismaa pärast Peale Prantsusmaa alistumist jätkas sõda vaid Inglismaa. Peaminister W.Churchill lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud. 16.07.1940 andis Hitler käsu Inglise õhujõud purustada. Inglastel puudus väljaõppinud piloote, samas olid nad suutnud välja arendada hävituslennuki-Spitfire, oskuslikult kasutati kaitsel olles radarit
o 14.06.1940 - Ultimaatum Leedu valitsusele, kus nõuti valitsuse väljavahetamist, väideti, et Leedu pole täitnud lepingus kirjasolevaid nõudmisi/punkte 15.06 NSVL väed Leetu o 16.06.1940 ultimaatum Lätile ja Eestile okupeeriti NSVL poolt järgmisel päeval o Haaras endas ka Bessaraabia osad, Poola - 22.06.1940 Compiegne'i vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel Prantsusmaa jagati kaheks o Okupeerimata osas tekkis Vichy Vabariik saksameelne riik, mille eesotsas oli Petain Prantsusmaa reetur oli o Charles de Gaulle alistumist mittetunnistav kindral, kes korraldas vastupanuliikumise Inglismaal (Vaba Prantsusmaa) - Inglismaa oli Hitleri vastu põhimõtteliselt üksi o Operatsioon Merelõvi mereväe dessant Inglismaa vastu taheti nõrgestada Suurbritanniat
119 Anton Starkopf. Kelp. Kolmikgrupp. Tamm. 1927. Erakogu 121 Märt Laarman. Oleviste ja Niguliste. 1926 TKM 122 Eduard Viiralt. Põrgu- Vasegravüür. 1930-32. EKM 123 Jaan Koort. Metskits. Pronks. 1929. EKM 124 Ants Laikmaa. Talvemaastik. Pastell. 1938. EKM 126 Edgar Johan Kuusik, Anton Soans. Kunstihoone Tallinnas. 1934 19. KUNST II MAAILMASÕJA AJAL. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-S 1. Millistes tingimustes töötasid avangardistlikud kunstnikud II maailmasõja aegsel Prantsusmaal? Pr okupeerimata osal suhtuti avangardismi halvasti, okupeeritud põhja- ja lääneosas ning Pariisis aga ei pööranud sakslased sellele erilist tähelepanu. 2. Kuhu põgenesid paljud Euroopa kunstnikud II maailmasõja eest? Paljudel avangardistidel õnnestus põgeneda USA-sse, peamiselt New Yorki 3. Milliseid muutusi tõi Piet Mondriani teostesse tema töötamine New Yorgis? New Yorgi elurütm on mõjustanud tema viimaseid teoseid, nn. bugi-vugi sarja kompositsioone,
kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda. Mõnevõrra aktiivsem tegevus merel. 1940 Saksa armee vallutas Taani ja Norra- 10.mai 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi siiski väikeseks. Prantslased olid murtud. 22.juuni 1940 sõlmiti taas Compiegne'i metsas vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. 2/3, sealhulgas Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus. Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli saanud Churchill. Ta lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda jätkata. Juuli 1940 andis Hitler käsu SB õhujõud purustada. Kuigi mõnel hetkel olid sakslased edule väga lähedal, õnnestus Inglise õhujõududel siiski peale jääda
a. 9. aprillil? Miks ta neid riike ründas? · Taani · Norra 12. Mis riike ründas Saksamaa 1940. a. 10. mail? Miks ta neid riike ründas? · Prantsusmaa · Holland · Belgia · Luxembourg 13. Millal sõlmiti Prantsusmaa-Saksamaa vaherahu?1940. 22.jun 14. Millised olid Prantsuse-Saksa vaherahu tingimused? Kaks kolmandikku Prantsusmaad sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata osas moodustati saksameelne valitsus Vichy, eesotsas Petainiga. 15. Kuidas alandasid sakslased seda vaherahu sõlmides prantslasi?Nad okupeerisid nende riigi ja edaspidi toimus kõik nende tahtmise järgi, nende uhkus Pariis oli nüüdsest Sakslaste oma. 16. Mis oli Vichy Prantsusmaa?Saksameelne valitsus Prantsusmaa osas 17. Kes juhtis Vichy Prantsusmaad?Petain 18
kogu sõjavarustus langes aga sakslaste kätte. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi siiski väikeseks. Prantsusmaa segi paisatud sõjajõud üritasid sakslastele küll veel vastupanu osutada, kuid nende vaim oli murtud. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. 5. Mida kujutas endast sõjaplaan ,,Merelõvi" ja miks see läbi kukkus? · Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi". · Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine.
vahel ja millal sõlmiti, milles kokku lepiti Pärast Pariisi vallutamist, 22.juunil 1940 sõlmiti jälle Compiegne'i metsas Sasksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. (I MS ajal lõpetas Compiegne'i rahu sõja) 11. Charles de Gaulle, Pétain, Vichy valitsus Charles de Gaulle oli Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. 1940 pani kindral Charles de Gaulle aluse liikumisele ,,Vaba Prantsusmaa" Londonis. 22.juuni Saksamaa okupeerib üle poole Prantsusmaast, okupeerimata lõunaosas tegutseb Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 12. ,,Lahing Inglismaa pärast" mis oli, miks, millal, millega lõppes, kuidas kulges. 1940 aastal toimunud õhusõda Inglismaa ja Saksamaa vahel kus Inglismaa võitis. 13. Winston Churchill kes oli suurbritannia peaminister 14. Sõjategevus Balkanil miks, millal, mis riigid vallutati, millal Kui hitler oli inglismaal ebaõnnestunud, pöördus ta itta balkanimaade poole. Alguses läks
purustama. · 10. mai Saksamaa -> Belgiat ja Hollandit. · Prantsuse ja Briti väed polnud valmis. · Arvati, et Hitler kordab 1914.a. sõjaplaani, langeti lõksu. Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa · 12.-13. mai ületasid sakslased Maasi jõe. · Suure vaevaga Briti väed evakueeriti Dunkerque kaudu Prantsusmaalt. · 22. juuni sõlmiti Compiegne'i rahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. · 2/3 Prantsusmaast, ka Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. · Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus, eesotsas marssal Petainiga. Ühendatud Kuningriik · Peale Prantsusmaa alistumist jätkas vaid Suurbritannia vastupanu. · Peaminister Churchill lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud. · 16. juuli 1940 Hitler andis käsu Inglise õhujõud purustada. · Inglismaa jäi peale. Neid aitasid anastatud Poola, Tsehhi jt. sakslaste lendurid. · See oli Hitleri esimene tõsine tagasilöök II MS ajal. Itaalia sõttaastumine · Sept
purustada. mai.1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti soomusjõud olid nõrgad, sakslastele jäi selgelt alla ka lennuvägi. Juuni alguseks suutsid inglased enamiku oma vägedes ' Prantsusmaalt evakueeruda. 22juuni.1940 sõlmiti Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunasosas moodustati saksameelne valitsus, eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Lahing Inglismaa vastu Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Viimane lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata.
Toimus Dunkerque sadamast inglaste evakueerimine tagasi Inglismaale (neil õnnestus vältida sakslaste kätte langemist). Aprill-juuni 1940 15. mai Belgia-Holland alistusid, sõjategevus oli nüüd Prantsusmaal. Pigem mindi Prantsusmaaga rahu sõlmimise teed. Prantsuse tolleaegne valitsus kirjutas 1940. aastal alla alistumisaktile. Prantsusmaa okupeeritud osa Põhja-Prantsusmaa (tegelikult ka rannikuala ja lääneosa). Lõunasse jäi Vichy vabariik, mis näis nagu vabariik, kuid tegelikult oli okupeerimata marionettriik. Näilise iseseisvuse säilitamine oli seotud Prantsusmaa kolooniatega. 5 Kui säilib iseseisvana üks osa Prantsusmaast, siis kolooniad kuuluvad sellele, Saksamaa püüdis ära hoida selle, et Inglismaa ei võtaks kolooniaid endale, kuna kolooniatest saadavaid ressursse oli vaja sõja pidamiseks. Läbi Vichy vabariigi kontrollis Saksamaa kolooniaid. Elsass-Lotring liideti nüüd jälle Saksamaaga. Belgialt võeti ka osad ära, mille oli peale I MS saanud Saksamaalt.
Novembri lõpus 1939 tungis Nõukogude Liit Soomele kallale. Algas märtsini 1940 kestnud talvesõda. Kallale tungi eest Soomele heideti Nõukogude Liit Rahvaste liidust välja. Tänu erakordselt karmile talvele, mis raskendas sõjatehnika massilist kasutamist lumistes metsades suutsid soomlased üle 3 kuu üksi punaarmeele vastu panna ja viimasele tohutuid kaotusi põhjustada. Lõpuks sai Soome küll puht sõjalises mõttes lüüa, aga Nõukogude Liit jättis maa okupeerimata ja leppis vaid kümnendikuga Soomest. Nimelt valmistusid Suurbritannia ja Prantsusmaa saatma Soomele appi oma vägesid aga Inglaste ja Prantslastega Stalin ei kavatsenud sõdida. Kogu selle aja peeti läänerindel nn "kummalist sõda" (3.sept 1939-10.mai 1940) Lääneriigid hoidusid aktiivsest lahingutegevusest Saksamaa vastu olukord hakkas muutuma 1940 aasta kevadel, kui Saksa armee saavutas suurt edu. 1940 aasta aprillis hõivasid Sakslased neutraalse Taani ja tungisid Norrasse. 10
Dunkerque´i kaudu Prantsusmaalt evakueerida, kogu sõjavarustus langes aga sakslaste kätte. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi siiski väikeseks. Prantsusmaa segi paisatud sõjajõud üritasid sakslastele küll veel vastupanu osutada, kuid nende vaim oli murtud. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Lahing Inglismaa vastu Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Viimane lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. Nii ei jäänud Hitleril
mail 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. 12-13 mail ületasid sakslased liitlasvägede selja taga mitmes lõigus Maasi jõe, mis prantslaste kaitse läbi murdsid ning nende tagalasse tungisid. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga. Lahing Inglismaa pärast 16. juulil 1940 andis Hitler käsu GBR Luftwaffe jõududega põlvili suruda. Luftwaffe käsutuses oli rohkem lennukeid ning inglastel oli puudus väljaõppinud pilootidest, st oli nende kaotused suuremad. Septembri keskpaigaks oli Luftwffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata Sõjategevus Aafrikas 7
tuli Prantsuse-Inglise põhijõud meelitada Belgiasse, et hiljem tungida üle Ardennide, mööduda Maginot liinist, jõuda lääneliitlaste põhijõudude selja taha ja need purustada. Nii asusid sakslased 10.mail 1940 ründama Belgiat ja Hollandit, sõjaplaan teostuski ja 22. Juunil 1940 sõlmiti Compiegne metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sh. Pariis, sattus saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõuna osas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus. Kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. 2.4 Lahing Inglismaa pärast Inglismaa, eesotsas peaministriga Winston Churchill, jätkasid vastupanu. 16.juuli 1940.a. andis Hitler käsu suruda Suurbritannia põlvili Luftwaffe jõududega. Inglased aga olid suutnud välja arendada saksa hävitajatega võrdse hävituslennuki Spitfire ja oskasid oskuslikult kasutada radarit
vaherahu. Sest I ms lõpul alistus seal Sm ja nüüd oli Prantsusmaa sunnitud. Prantslased olid ka vaguni alles jätnud, kus sm andis kapitalleerumis lepingule alla kirjutama ja nüüd kasutati ka seda, aga vastupidi ja pärast Hitler lasi selle vaguni põlema panna. See tähendas seda ,et Sm okupeeris Pr põhja ja lääne osa. Põhja osa oli peamine tööstuspiirkond, aga oluline oli ka hõivata kogu rannik, sest seda käsitleti kui sõjalist tugipunkti ründamaks inglismaad. Lõuna Pra jäeti okupeerimata, seal tekkis nn Vichy Vabariik ja selle juhiks sai Petain. Ta oli prantslaste rahvuskangelane I maailmasõjast, kus Petain oli organiseerinud võitlust Sm-ga aga nüüd ta oli kollaborant, sest ta tegi vastastega koostööd. Kollaboratsioon- see, kes teeb vastastega koostööd. Ei okupeeritud kogu Prantsusmaad, sest muidu karfeti, et Inglismaa võtab ära Prantsusmaa kolooniad, aga nii oli võimalik kasutada nende ressurssi. Ja seega
Kirde-Prantsusmaal (Dunkerque´i piirkond) ümberpiiratud Briti ja osa Prantsuse üksused (üle 340 tuhande mehe) evakueeriti suure päästeoperatsiooni käigus Inglismaale. Charles de Gauelle juhtimisel loodi Inglismaale evakueeritud Prantsuse üksustest vastupanuliikumine Vaba Prantsusmaa. Prantsuse valitsus kapituleerus 22.juunil 1940 ning riigi põhja- ja lääneosa okupeeriti Saksa vägede poolt. Okupeerimata Prantsusmaa (nn Vichy Prantsusmaa) juhiks oli marssal P.Petain, kes tegi sakslastega koostööd. Samal ajal viis NSV Liit omalt poolt lõpule MRP lepingu. Juunis 1940 okupeeriti Eesti, Läti, Leedu ja vallutati Rumeenialt Bessaraabia ning Põhja-Bukoviina ning annekteeriti (e vägivaldselt liideti) need alad oma koosseisu. 1942.aastaks olid Saksamaa ja tema liitlased vallutanud järgmised alad:
mail alla Saksamaa tingimusteta kapitulatsioonile. 8. mail 1945 lakkas senine Saksa riik eksisteerimast. 7 Aasias jätkus sõda Jaapani ja liitlaste vahel sügiseni. USA heitis 6. augustil Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile aatomipommi, et kiirendada Jaapani kapituleerumist. 14. augustil Jaapan alistuski, ja 2. septembril 1945 kirjutati alla kapitulatsiooniakt. Erinevalt Saksamaast jäi Jaapan aga sisuliselt okupeerimata ja võimu säilitas Jaapani administratsioon. Teine maailmasõda haaras enda alla rohkem kui 22 miljonit ruutkilomeetrit ja 40 riigi territooriumi. Teljeriikide poolel sõdis 11 ning lääneliitlaste poolel 61 riiki. Kuus aastat väldanud sõjas hukkus vähemalt 55 miljonit inimest. Mitme riigi osas jäid Teise maailmasõja tagajärjed lahendamata. Nii olid Balti riigid Nõukogude Liidu poolt annekteeritud kuni 1991. aastani. Balti küsimus 1940 1945 Juba 1940
Algas märtsini 1940 kestnud talvesõda, mille käigus nõukogude liit kasutas soome linnade pommitamiseks ka oma eestis asuvaid lennuväebaase. Kallaletungi eest Soomele heideti NSV liit rahvaste liidust välja. Tänu erakordselt karmile talvele mis raskendas sõjatehnika massilist kasutamist lumistes metsades suutsid soomlased üle kolme kuu üksi vastu panna. . Lõpuks said soomlased küll puhtsõjalises mõttes lüüa, kuid nõukogude liit jättis muutunud poliitilise olukorra tõttu maa okupeerimata ja leppis esialgu vaid kümnendikuga soomest. Nimelt olid suur Britannia ja prantsusmaa valmis saatma Soomele appi oma vägesid. inglaste ja Prantslastega aga Stalin ei kavatsenud sõdida. Kogu selle aja peeti läänerindel nn kummalist sõda, kus lääneriigid hoidusid aktiivsest sõja tegevusest saksamaa vastu. Kummaline sõda toimus 3.septembrist 1939-10.mai 1940 saksamaa tungis kallale prantsusmaale.1940.a aprillis hõivasid sakslased neutraalse taani ja tungisid Norrasse
Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) 3. Rooma idee. Pärast Rooma hävingut oli ainsaks universaalseks võimuks paavstivõim. Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Karl V impeerium. Hispaania vallutused Ameerikas. 3) Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti - Religiooni argument: kristianiseerimine. Kristliku misjoni vajadus. - Juriidiline argument: Paavsti ,,donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale: suveräänsus veel okupeerimata Atlandi maade üle. - Tsivilisatsiooni argument: Barbaarsete tsiviliseerimine. Inimohverdus barbaarne Mehhiko rahvaste päästmine. Tsiviliseerimisprotsess: abielukombed (polügaamia), mehed sunniti kandma pükse. 4) Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus
ettepanek läks läbi 19 häälega seitsme vastu. Järgmisel päeval vabastas kuningas Vittorio Emanuele Mussolini ametist ning ta toimetati Gran Sasso vanglasse. 9 Lee, 2002, lk 213 20 Hitler oli Mussolini tagandamisest rabatud ja saatis talle oma abi, tänu millele õnnestus 12. septembril Mussolinil vanglast põgeneda. Mussolini viidi Saksamaale, kus sündis mõte luua liitlaste poolt okupeerimata Itaalia osast uus fasistlik riik, milleks sai Itaalia Sotsiaalvabariik (Repubblica Sociale Italiana) ehk Salò vabariiik (1943-1945). Kuigi Mussolini püüdis rakendada kõiki meetmeid uue riigi juhtimiseks, ei suutnud ta endale piisavalt toetajaid leida. Ühed osapooled olid selle vastu, et peavad alluma Saksamaa juhtimisele, teised osalesid klassisõjas ning samal ajal toimus riigis fasistide ja antifasistide vahel kodusõda. Põhja-Itaalia koos Itaalia Sotsiaalvabariigiga läks 1945
langeti Hitleri lõksu · 12-13 mai sakslased ületasid Maasi jõe, piirati vastased sisse, liitlased evakueerisid oma väed Dunkerque'i kaudu, sõjavarustus langes sakslaste kätte · Sm edu õhutas sõtta astuma It, sõjaline panus väike · prantslaste vaim murtud · 22. juuni 1940 Compiegne'i vaherahu Sm ja Pr vahel---> 2/3 Pr-st (sh Pariis) Saksa okupatsiooni alla, okupeerimata lõunaosas saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga · Charles de Gaulle ei tunnistanud alistumist, lõi Ingl-l liikumise Vaba Pr ja jätkas võitlust Hitleri vastu Lahing Inglismaa pärast: · peaministriks saanud Churchill: lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud · 16. juuli 1940 Sb Luftwaffe jõududega alistada, sakslased edus kindlad, inglastel puudus
langeti Hitleri lõksu 12-13 mai – sakslased ületasid Maasi jõe, piirati vastased sisse, liitlased evakueerisid oma väed Dunkerque'i kaudu, sõjavarustus langes sakslaste kätte Sm edu õhutas sõtta astuma It, sõjaline panus väike prantslaste vaim murtud 22. juuni 1940 – Compiegne'i vaherahu Sm ja Pr vahel---> 2/3 Pr-st (sh Pariis) Saksa okupatsiooni alla, okupeerimata lõunaosas saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga Charles de Gaulle – ei tunnistanud alistumist, lõi Ingl-l liikumise Vaba Pr ja jätkas võitlust Hitleri vastu Lahing Inglismaa pärast: peaministriks saanud Churchill: lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud 16. juuli 1940 – Sb Luftwaffe jõududega alistada, sakslased edus kindlad, inglastel puudus
13 Saksamaa alistab Pariisi pääsu naftaväljadele 18 - Kindral De Gaulle loob liikumise Vaba Prantsusmaa 28 Itaalia alustab sõda Kreekaga. ning jätkab võitlust Hitleri vastu November 1940 22 Compiegne'i metsas sõlmivad Saksa ja 9 Itaalia väed saavad Kreekas lüüa ja hakkavad Prantsusmaa vaherahu. Okupeerimata lõuna osas taganema moodustati nn Vichy valitsus eesotsas Petainiga 20 Ungari asub Keskriikide poolele Juuli 1940 Detsember 1940 10 algab nn võitlus Britannia pärast Luftwaffe ja RAF Inglased purustavad täielikud Itaalia väed Põhja-Aafrikas vahel 18 Hitler allkirjastab Barbarossa plaani, alistamaks
kuid soome keeldus. Novmeberi lõpus 1939 läks NSVL Soomele kallale. Algas talvesõda, mis kestis 1940a märtsini. Kallaletungi eest Soomele heideti NSVL Rahvasteliidust välja, tänu erakordeselt karmile talvale, mis raskendas sõja tehnika massilist kasutamis sõjas, tänu sellele Soome suutis üle 3kuu punaarmeele vastu panna ja viimasele tohutuid kaotusi põhjustada. Lõpuks said Soomlased puht sõjalis mõtes lüüa, kuid NSVL jättis muudunud poliitilise olukorra tõttu maa okupeerimata ning leppis vaid 1/10 Soomest. Nimelt Suurbritannia ja Prantsusmaa saada Soomele appi oma vägesi. Inglaste ja Prantslastega aga Stalin ei kavatsenud sõdida. 1940a aprillis hõivasid Saksalsed neutreaalselt Taani ja tungisid Norasse. Mais alustasid nad otsutavad pealteugi läänerindel vallutati neutraalsed: Holland, Belgia, Luksenburg, suruti vastu merd ja purustati Ingilise, Prantuse vägede tung. Nende riismed suutedi vaevu Inglismaale avakueerida. Suur riigidest jätkas
uus tõeline impeerium. Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma valdused. Cortes vallutas paari aastaga Asteekide riigi (Mehhiko), mis pidas end samuti maailmariigiks. Pizarro vallutas Peruu (Inkade impeeriumi). Ameerika vallutuse õigustamine : juriidiline argument. 1493 paavst Alexander VI ,,donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale (Kastiiliale): suveräänsus veel okupeerimata Atlandi maade üle. 1494. aastal lahendas konfliktid Portugaliga Tordesillase lepinguga ja pani paika piirid. Ookeanide jagamine Portugali ja Hispaania vahel. See määras tulevase Ameerika koloniaalpoliitika paljudeks sajanditeks (et Hispaaniale). Hispaanlased pidasid end nende maade suveräänideks. Kuid mida teha rahvastega, kes teistel maadel elavad? Otsustati, et tuleb tagada võimalik rahumeelne alistumine indiaanlaste poolt, sest
kaudu Prantsusmaalt evakueerida, kogu sõjavarustus langes aga sakslaste kätte. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi siiski väikeseks. Prantsusmaa segi paisatud sõjajõud üritasid sakslastele küll veel vastupanu osutada, kuid nende vaim oli murtud. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Lahing Inglismaa vastu Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Viimane lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata
novembril sai ta veel teisegi suure ülesande organiseerida 1. jalaväepolk. nädal aega hiljem alanud Vabadussõja pingelisemate tõrjelahingute ajal sai E. Põdder 17. detsembril 1918 sõjavägede ülemjuhataja õigused tallinnas, Harju-, Järva- ja Läänemaal. Veel nädal hiljem, 23. detsembril, kui uueks ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner, määrati E. Põdder sisekaitse ülemaks. Selles ametis olles tagas ta sisemist julgeolekut enamlaste poolt ohustatud Tallinnas ja mujal okupeerimata piirkondades. 4. aprillil 1919 määrati E. Põdder äsjaformeeritud 3. diviisi ülemaks. Tegutses oma diviisiga Lõunarindel, puhastades järgnenud maikuu jooksul Põja-Läti punalätlastest. Juunis-juulis pidas ta oma elu tähtsamais lahinguid E. Põdderi üldjuhtimise all olnud 3. diviisi ja soomusrongide divisjon koos juurdeantud 1. diviisi väeosadega purustasid Balti Ladeswehri ja Rauddiviisi ning ajasid nende riismed Riiga liitlaskomisjoni kaitse alla
järeleandmisi ei teinud. Novembri lõpus 1939 tungis Punaarmee Soomele kallale. Algas märtsini (1940) kestnud Talveõda. Tänu erakordselt karmile talvele, mis raskendas sõjatehnika massilist kasutamist lumistes metsades, suutsid soomlased üle 3 kuu üksi punaarmeele vastu panna. Ja viimasele tohutuid kaotusi põhjustada. Lõpuks said nad puht sõjalises mõttes lüüa, kuid nõukogude liit jättis muutunud poliitilise olukorra tõttu maa okupeerimata. Ja leppis esialgu vaid kümnendikuga Soomest. Suurbritannia ja Prantsusmaa saatsid appi oma vägesid kuuldes seda. Inglaste ja Prantslastega aga Stalin sõdida ei kavatsenud. 7. dets. 1941 tegi Jaapani laevastik üllatusrünnaku USA Vaikse ookeani peabaasile Pearl Harbour`is, selle õnnestunud löögiga tagas Jaapan endale pooleks aastaks sõjalise ülekaalu kogu Vaiksel - 23 - ookeanil
aastal kasutusele Euroopapärasema keisritiitli, nimetas end imperaatoriks ja Vene Tsaaririigist sai Vene Keisririik (Peeter kui Euroopalik keiser). 58. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti 1. Juriidiline argument. Hispaanlastel oli teatud õigus Ameerika enda riigiga liita. Õiguse said universaalse vaimuliku võimu omajalt ehk paavstilt. 1493 paavst Alexander VI ,,donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale (Kastiiliale). Sellega annetati neile suveräänsus veel okupeerimata Atlandi maade üle. Seda täiendas kokkulepe -1494. aastal Tordesillase leping, mis jagas maailma ookeanid Portugali ja Hispaania vahel (lahendas sellega nendevahelised konfliktid). See määras tulevase Ameerika koloniaalpoliitika paljudeks sajanditeks (et Hispaaniale). Hispaanlased pidasid end nende maade suveräänideks. Kuid mida teha rahvastega, kes nendel maadel juba elavad? 1513 kogunes teoloogide komisjon Valladolidis, kus otsustati, et Hispaanial
Ei piirdutud üksnes Euroopa ega teadaolevate Aasia tsivilisatsioonidega. Cortés 151921 vallutas Mehhiko (asteegid), Pizarro 152432 Peruu (inkad) (Lope de Aguirre loo taust? · Kuidas õigustada? Kolme laadi argumendid Ameerika vallutuse õigustamine: juriidiline argument Hispaanlastel oli mingit laadi õigus eelnimetatud riigid enda omaga liita. · 1493 paavst Alexander VI "donatsioon" ehk annetus Ferdinandile ja Isabellale: suveräänsus veel okupeerimata Atlandi maade üle · 1494 Tordesillase leping: Ookeanide jagamine Hispaania ja Portugali vahel, piir Cabo Verde saarte ja Kolumbuse avastatud saarte (Haiiti) vahel. Määras sajanditeks koloniaalpoliitika Juristid ja indiaanlaste küsimus Hispaaniale oli suveräänsus antud maade üle, kus juba oli poliitiline võim (indiaanlased ja nende riigid). · 1513 teoloogide komisjon Valladolidis, eesmärgiks võtta seisukoht Hispaania taotluste
Böömi ja Määri protektoraat 74 200 Eesti juudivaba Läti 3 500 Leedu 34 000 Belgia 43 000 Taani 5 600 Prantsusmaa: okupeeritud ala 165 000 okupeerimata ala 700 000 Kreeka 69 600 Madalmaad 160 800 Norra 1 300 103 B. Bulgaaria 48 000 Inglismaa 330 000
annaabi.ee 
