*ettevõtte tulumaks 3. Otsene maks on selline maks, mida maksumaksja(üksikisik,firma) maksab riigile oma tulult 4. Füüsilise isiku tulumaks on see, kui inimene tasub kogu oma sissetulekust 21%. 5. Otsest maksu maksab maksumaksja oma tulult. Kaudset maksu tasutakse aga ainult siis, kui tarbitakse. 6. Aktsiisimaks on erimaks, mis on kehtestatud kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud. 7. Aktiisimaksud kehtivad Eestis näiteks tubakal, alkoholil ja bensiinil. 8. Tollimaks on maks, mida kogub riik sisse- ja väljaveetavalt kaubalt. 9. Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks, mis tähendab, et sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks. 10. Inimene maksab ligi 30% oma palgast sotsiaalmaksuks. 11. Tuludeklaratsioon on inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne. 12. Maksupetturit saab trahvida, lõpetada kohtu otsusega tema tegevuse või konfiskeerida vara.
Enamasti töötavad autod sisepõlemismootoritega Levinuimad on bensiinil ning diislil töötavad mootorid Et auto liikuda saaks, siis on autol olemas mootor. Mootor vajab töötamiseks kütust. Kõige enam on levinud sisepõlemismootorid, mis kasutavad vedelkütust, enamasti bensiini, diislit või vedelgaasi. Kõikide nende mootorite tööpõhimõtted on põhiliselt samad. Lähemalt räägime siis bensiinimootori tööpõhimõttest. Bensiinimootori töötsükkel Automootoris toimub kütuse põlemine, ehk reageerimine hapnikuga. Kütuse ja õhu õiges
madala temperatuuri hoidmine võtab tohutult energiat. Sellepärast, tühjenebki vesinikauto paak ligikaudu nädalaga, tehes kasutamise kalliks. [6][8][9][10] 2.3. Elekter Elekter on hetkel enim kasutusel olev bensiini alternatiiv. Elektriautod on vanemad kui sisepõlemismootoriga autod, seda sellel lihtsal põhjusel, et elektriauod on oma loomu poolest lihtsamad. Põhjus miks elektriautod tahaplaanile jäid oli nafta odavus ($1/barrel). [11] 5 Elektriautol on mitmeid eeliseid bensiinil töötava auto ees. Elektriauto ise ei saasta keskkonda, kuigi elektri tootmine saastab. Elektri tootmine areneb ka järjest ning aina suurem osa elektri tootmisel on loodussõbralikel viisidel. Veel on elektriauto vähem kulukas. Sellega läbitud kilomeetri hind on ligikaudu kolmandik bensiinil töötava auto kilomeetri hinnast. Tulevikus, kui elektriautod on laiemalt levinud, lubavad elektrifirmad ja tanklad koostöös hinda veel alandada, tehes hinna ligikaudu 13 korda
Homoloogiline rida on sarnaste liikmete rida. Homoloogiline vahe -CH2 mille poolest iga järgnev homoloog erineb teisest/eelnevast. Tsükloalkaan - süsinikahel võib olla tervikuna või osaliselt ringiks suletud. Nomenklatuur on reeglid valemite koostamiseks ja nimetuste andmiseks. Isomeeria on nähtus, kus ühenditel on sama koostis ja molaarmass, kuid erinev struktuur ja omadused. Alkaanide kasut. igapäevaelus,gaas-söögi valmistamine, küünlad,kütus, söögiained(suhkur). Vedelgaasil, bensiinil, petrooliumil ja parafiinil puuduvad kindlad valemid sest nad on ainete segud. Alkaane ja tsükloalkaane nim. hüdrofoobseteks aineteks sest nad on vett tõrjuvad. Alkaanide füüsikalised omadused: · molaarmassi suurenedes, suureneb tihedus · sulamis-ja keemistemp. suureneb molaarmassi suurenedes. · ei lahustu vees(mittepol. kov. side) ja on vetttõrjuvad(hüdrofoobsed) Hüdrofiibsed ained lahustuvad vees ja on veelembelised(suhkur, piiritus, äädikas).
Bensiin 95, 98, väävlivaba 07.12.2012 Bensiin üldiselt ja kasutus Bensiin on peamiselt mootirkütusena kasutatav kergete süsivesinike segu, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse toornafast temperatuuri tõsmisel eraldades Bensiini kasutatakse vedelkütusena automootorites ja üldse sisepõlemis mootorites. Kasutatakse veel ka õlide ja rasvade lahustamiseks Et bensiini oktaani arvu tõsta lisatakse bensiinile enamasti etanooli kuna etanooli oktaanarv on kõvasti suurem. Bensiinil puudub keemiline valem. Ohud Bensiin on eriti tuleohtlik. Bensiini õhusegud on plahvatusohtlikud Bensiin on: 1. mürgine 2. ärritav 3. sissehingamine kahjustab närvisüsteemi. Bensiini gaaside sissehingamine võib unisust või peapööritust. Võib tekitada geneetilisi defekte Võib põhjustada vähktõbe Arvatavasti kahjustab ka viljakust. Ohud Mürgine veeorganismidele. Pinnase ja põhjavee saastumisoht. Pikaajaline toime. Hoida eemal soojusallikast / sädemete...
ning ka märja ilmaga ei ole soovitatav tööriista kasutada. Samuti peaks töötades kasutama kõrvaklappe. Siiani pole lehepuhurid eriti populaarsed olnud, on ju need suhteliselt kallid ja inimesed eelistavad rohkem riisuda. Hind joondub masina võimsuse järgi, viimasest sõltub nii selle töövõimekus kui ka ka otstarbekus konkreetsetes oludes. Siiski soovitaks elektrilise lehepuhuri asemel kasutada hoopis bensiinimootoriga lehepuhurit, sest bensiinil töötava puhuriga saab juhet jalgu jätva elektrilise masinaga võrreldes mugavamalt aias ringi käia ning see on tunduvalt võimsam. Kokkuvõtteks võib öelda, et lehepuhurite abil on väga mugav sügiseti lehti kokku lükata. Tegemist on tõeliselt hea ja praktilise abimehega, mis teeb töö oluliselt lihtsamaks. Muidugi peab seda oskama kasutada, et ennast liigselt ära ei väsitaks, samuti tuleb järgida ka ohutusnõudeid.
Britannias leiutati mootorratas mis töötab puhtalt vesiniku jõul ja suudab liikuda 40km/h või isegi kiiremini. Mootorratas tangib spetsiaalses tanklas mis on tehtud ülikooli poolt. Vesiniku põletamisel ei teki midagi muud kui puhast vett, mida võib isegi juua. Masin ise ei tee mingisugust häält peale vee mulina. Vesiniku leidub igalpool ja seda ei ole väga raske saada. Kuid on üks probleem, inimesed saavad praeguste autodega väga hästi hakkama ja vesiniku hind on umbes sama mis bensiinil. Kui inimesed kasutaksid vesinikuenergiat rohkem, ei oleks nafta kasutus nii suur ja CO2 tase oleks väiksem.
1826. Aastal kasutas Samuel Brown oma vesiniku jõul liikuvat sissepõlemismootorit, et aidata Londonis Shooter´i mäest üles sõiduk. 1860. Aastal tegi testsõidu Etienne Lenoir´i ühesilindrilise sissepõlemismootoriga sõiduk Pariisist Joinville-le-Pont´i, läbides umbes 9 kilomeetrit kolme tunniga. 1884. Aastal sai patendi ja tootmisloa Delamare-Deboutteville auto. 1870. Aastal pani Viinis Siegfried Marcus tavalisele kärule külge sissepõlemismootori, mis töötas bensiinil. See tegi temast esimese inimese, kes kasutas bensiini jõul töötavat mootorit. Seda käru nimetatakse tänapäeval ,,esimeseks Marcuse autoks". Üldiselt peetakse esimese tõeliselt praktilise sissepõlemismootoriga auto leiutajateks kahte ühel ajal töötanud sakslast: Karl Benzi ja Gottlieb Daimlerit. Karl Benzi ehitas oma auto 1885 Mannheimis, patendi sai ta 1886 aasta jaanuaris ja autosid hakati tootma 1888. Aastal, peale Bertha Benzi õnnestunud pikka sõitu
kui olema peaks. · Erinevad töövedelikud -õli, jahutusvedelik, pidurivedelik ja määrded autol on kasutusel mitmeid muid töövedelikke nagu: mootoriõli, transmissiooniõli, amordiõli, jahutusvedelik, pidurivedelik, klaasipesuvedelik, erinevad määrded ja ka kütus. Kõikidele töövedelikele on omad nõuded ja päevad täitma vastavaid ülesandeid. Õlidel peab olemas vastav viskoossusindeks ja pumbatavuspiir, bensiinil õige oktaanarv. Töövedelikke tuleb kasutada vastavalt auto tehnilisele juhendile, sest valede vedelike kasutamine võib küdroajamid rikkuda. Tänapäeval on töövedelikele esitatud kõrged nõuded, et nad oleksid paremate tööomadustega ja keskkonnasõbralikumad. Pneumaatilised lahendused: · Sisepõlemismootor töötab gaaside soojuspaisumise jõul. Saadud energia muudetakse mehaaniliseks energiaks.
tunduda, et on ju odav käia restoranist restorani ja tasuta saada toidu tegemisest järgi jäänud õli, aga samas ei pruugi kõik kohad seda jagada. Võibolla peaks paagitäie kütuse saamiseks sõitma läbi päris pika maa. Lisaks peaks auto ümberehitama, et ta üldse sellise kütusega sõidaks. Ka see on kulukas. Biodiisel kahjustab natuke rohkem auto pumpasid, tihendeid jne kui tavakütused. Biodiislit ostes tema omahind kõrgem kui diisliõlil või bensiinil. Praktilise poole pealt vaadatuna võib öelda, et biodiislit on võimalik kasutada igalppol, nii autodes, bussides kui ka vedurites. Kasutatakse biodiislit ka lennukites. On võimalik ka kütteõlina kodudes küttekehades kui ka suuremates katlamajadees kasutada. Seda kasutatakse nii puhtalt kui ka segatuna tavalise diisliõliga. Murettekitav pool on see, et teatud tingimustes (näiteks kui temperatuur on madal jne) ei pruugi biodiisel töötada.
loomad saavad taimedelt omakorda hapnikku. Selline tegutsemisviis vähendaks ka poest ostetavate toiduainete koguseid. Üks suur probleem, millele on aastaid püütud lahendust leida, on globaalne soojenemine. See mõjutab meid otseselt ja võib juba mõne aastaga tõsiseid tagajärgi tuua. Liustikud on juba sulama hakanud ja kliima soojenenud. Kasutusele on küll võetud elektriautod ning mõnede tehaste korstendele on paigaldatud heitgaase õhust eraldavad filtrid. Need jäävad siiski bensiinil töötavate autode ja tavatehastega võrreldes vähemusse. Üldsust ei huvita kliima, reostus ja muud keskkonnaprobleemid. Nendega tegelemine nõuab liiga palju raha ja vaeva, mugavam on teeselda, et neid ei eksisteeri. Murekohtadele pööratakse tähelepanu alles siis, kui need meid, näiteks tervist või elukohta, mõjutama hakkavad. Kuid tihti on siis lahenduse leidmiseks juba liiga hilja. Praegusel hetkel on kriitilises olukorras olevaid loodusvaldkondi rekordiliselt palju.
Vähesel määral turustatakse ka mootoribensiini oktaanarvuga 102 Väävlivabaks nimetatakse kütust, mille väävlisisaldus ei ületa 10 ppm (part per million). Kaasaegsed mootoribensiinid on praktiliselt pliivabad sisaldades pliid kuni 5,0 mg/l kohta. ÕLID Diiselmootori Kinemaatiline viskoossus Määratakse 40oC juures. Diislikütuse leekpunkt peab ületama 55C. CFPP (cold filter plugging point). Väävlisisaldus sama mis bensiinil. ÕLID Õli peamiseks ülesandeks on mootori, käigukasti ja teiste mehhanismide määrimine selleks, et vähendada hõõrdumisest tingitud kulumist. Päritolult on kaasaegsed mootoriõlid põhiliselt sünteetilised või poolsünteetilised õlid (mineraalõli ja sünteetilise õli segud). Jõuülekandeõlisid kasutatakse käsitsi lülitatavates käigukastides, peaülekannetes, jaotuskastides jne
Uuel akupakil on 8 moodulit, mis igaüks koosneb 12 elemendist. Kodusest vooluvõrgust võtab 80 protsendini laadimine aega 15 tundi, kiirlaadijaga 3,2 tundi. 170-hobujõuline ja 250-njuutonmeetrise pöördemomendiga elektrimootor kiirendab i3 pistikuhübriidi 0-100 7,9 sekundiga. [1] 650-kuupsentimeetrise töömahuga 34-hobujõuline (25kw) mootor kiirusel 4300 pööret minutis, saab oma kütuse 9-liitrisest paagist ja aitab i3-l ühe laadimise ja tankimisega sõita kuni 370 kilomeetrit. Bensiinil töötav mootor on mõeldud hädaabiks, et jõuda laadimispunkti. Mootor töötab siis, kui aku jõudlus langeb. 22 kWh aku laadimiseks kulub kodupistikust umbes kaheksa tundi. Edaspidi müüakse i3 ainult täiselektrilisena [3]. BMW i3 REX ajami liigi järgi on tegemist järjestik hübriidajamiga mille komponendid on veojõuaku, jõuelektroonika, generaator, sisepõlemismootor, elektri mootor, kütuse paak. 1. SISEPÕLEMISMOOTOR 2. KÜTUSEPAAK 3. VEOJÕUAKU 4
kuigi etanool sisaldab ainult 2/3 nii palju energiat kui bensiin piiritusemootor teeb oma energiat kasutades tööd efektiivsemalt. (5) Kõtusekulu on väiksem kui sama võimsusega bensiinimootoril. Kõtusepiiritus teeb ära kõik mis on ajalooliselt teinud bensiin ja diiselkütused. PLUSSE ON PALJU (a) Etanool on kodumaine kaup. Kütusele kulutatud raha ringleb Eestis ja riik korjab tulumaksu ja käibemaksu mitmekordselt. Maksupoliitika rohelise kütuse suhtes ei pruugi olla see mis on bensiinil. (b) Piiritused, nii metanool kui ka etanool on orgaanilise päritoluga. See annaks põllumajandusele praktiliselt lõputu turu. Tööpuudus poleks võimalik seal, kus on päike, mage vesi ja kasvupinnas. Eestis saab lisada pikad suvepäevad, mil taimed kasvavad kiiresti. (c) Etanooli tootmisel kasutatakse ainult tärklis, suhkur või tseljuloos. Talusaagi väärtuslikum toitaine, proteiin, säilib. Lõputu kütuseturg loob kõrvalproduktina palju toitu
lõppemist ning selleks ajaks peaksid alternatiivkütused olema juba masskasutusel. Maailma energiaressursid on ju praktiliselt piiramatud, naftavarud on vaid nagu tilk meres. Energeetilist tõhusust võib hinnata kasuteguriahela kaudu: kütuse tootmisel, vedamisel, jaotusvõrgus ja kasutamisel sõidukis. Alternatiivkütuste tootmise kasutegur on enamasti tunduvalt kehvem kui bensiinil ja diislikütusel (88...90%), kõrgeim on ta maagaasil (95%), madalaim aga biomassist saadud etanoolil (umbes 35%). Sisepõlemismootori kasutegur ulatub parimal tööreziimil 45%-ni, kuid võib auto linnasõidul olla vaid 10%. Hinna poolest on alternatiivkütused praegu umbes 1,5 kuni 6 korda bensiinist ja diislikütusest kallimad. Kui masstootmine ja tehnoloogia areneb, siis vahe väheneb. Kui maailma naftavarud vähenevad kriitilise piirini, tõuseb tõenäoliselt ka üha
määrata on nõutud? korrosiivsust, vees lahustuvad happed ja alused 37. Miks on normitud suvistel ja talvistel bensiinidel erineva vahemikuga aururõhk? (Suvistel: 45 kPa-70 kPa; talvistel: 65kPa-95 kPa) kuna talvel on jahedam ja on vaja suuremat aururõhku, et toimub süttimine. 38. Mis bensiini koostisosa muutes saame aururõhku muuta? lisatakse aururõhu suurendamiseks väga madala keemispunktiga kergesti lenduvaid ühendeid, näiteks propaan 39. Miks on diislikütusel ja bensiinil erinevad nõuded? mootrite tööpõhimõte on erinev 40. Võrrelge 1 kg H2 ja diislikütuse energiasisaldusi (121 MJ/kg; 43...45 MJ/kg) 41. Millised lisandid mootorikütuses põhjustavad küttesüsteemi ja heitgaaside väljalaskesüsteemi korrosiooni? väävliühendid, vees lahustuvad happed ja alused 42. Nimetage kütuse põlemise viise. Mis on detonatsiooniline põlemine? leegitsemine, hõõgumine, plahvatus. detonatsioonile põlemine ehk plahvatus- Plahvatused on väga
puhastusastme poolest. Autobensiine tehakse kahesuguseid: suvised ja talvised. Suviseid müüakse l. aprillist kuni 1. novembrini, talviseid l. novembrist kuni l. Aprillini. Induktsiooniperiood, olenevalt margist, on 600...900 min., kvaliteetsematel bensiinidel kuni 1200 min. Summaarne väävlisisaldus ei või ületada 0,01 %, vaikainete sisaldus ei tohi olla suurem kui 7, 0 ... 10 mg/100 ml. Leektemperatuur on bensiinil ligikaudu - 40°C ja veel sellel temperatuuril moodustub küttesegu. Hangumistemperatuur on bensiinil alla 80°C. Petrooleum Petrooleum on tugeva lõhnaga kergesti voolav hele vedelik, mis saadakse põhiliselt nafta destilleerimisel. Tema tihedus on 780...850 kg/m³. Nagu bensiingi koosneb ta paljudest süsivesinikest. Kindel keemistemperatuur puudub. Keemispiirkond on 150...300° C, leektemperatuur umbes 30°C ja parafiinide kristalliseerumise algus - 60°C. 20 sajandi esimesel
elektriline, igal labal on oma ketas Kütusesüsteemid kasutusel olevad kütused: AVGAS 100(suur plii sisaldus) (rohekas) ja AVGAS 100LL(väike plii sisaldus) (helesinine) osad võivad kasutada autokütust MOGAS 95 ja 98 võib tankida reaktiivmootoritel kütuseks JETA (rohkem USA) võib -40 kraadini kasutada ja JETA1 JETB kuni -60 kraadini (segu petrooleumist ja bensiinist tihedus) mõeldud 15 kraadi juures bensiinil 0,77 petro. 0,82 Põhi kulule lisaks 45 min reserv erand korras 30min reserv 3 eri liiki paagid o Pehmed paagid, kere või spets kohtades paksus 0,5 ja 1mm vahel kõige kergem marliit (kaks kihti nailonit ja kummeeritud kütusekindlaks) o Jäigad paagid-al sulamid, plastik. o Integraal paagid- integreeritud tiiva kessiooni sisse, polüsulfiidi
..550°C juures). Kütuse välise ja sisemise vee sisaldus mõjutab suuresti näiteks küttepuidu ja turba kütteväärtust. Küttepuidu veesisaldus võib olla sõltuvalt kuivamisest 20....40% ja tuhasisaldus 0,3 ...1,0%. Kütteturba veesisaldus võib olla 10...50% ja tuhasisaldus 1...20%. Põlevkivil on veesisaldus 10...20% ja tuhasisaldus 40...80%. Kivisöel on veesisaldus 5...10% ja tuhasisaldus 2...30%. Diislikütuses on veesisaldus 0...1% ja tuhasisaldus 0,01...0,08%. Bensiinil vee- ja tuhasisaldus puudub. Nafta koostis ja kasutamine Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis esineb koos põlevate maagaasidega. Olenevalt leiukohast on nafta värvuselt helekollane kuni must. Tihedus naftal võib olla vahemikus 750...1030 kg/m³ ja kütteväärtus 43,7...46,2 MJ/kg. Nafta oma olekult võib olla väga erineva viskoossusega ja osades leiukohtades isegi tahke. Mida suurem on nafta viskoossus, seda keerulisem on kaevandamine
..550°C juures). Kütuse välise ja sisemise vee sisaldus mõjutab suuresti näiteks küttepuidu ja turba kütteväärtust. Küttepuidu veesisaldus võib olla sõltuvalt kuivamisest 20....40% ja tuhasisaldus 0,3 ...1,0%. Kütteturba veesisaldus võib olla 10...50% ja tuhasisaldus 1...20%. Põlevkivil on veesisaldus 10...20% ja tuhasisaldus 40...80%. Kivisöel on veesisaldus 5...10% ja tuhasisaldus 2...30%. Diislikütuses on veesisaldus 0...1% ja tuhasisaldus 0,01...0,08%. Bensiinil vee- ja tuhasisaldus puudub. Nafta koostis ja kasutamine Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis esineb koos põlevate maagaasidega. Olenevalt leiukohast on nafta värvuselt helekollane kuni must. Tihedus naftal võib olla vahemikus 750...1030 kg/m³ ja kütteväärtus 43,7...46,2 MJ/kg. Nafta oma olekult võib olla väga erineva viskoossusega ja osades leiukohtades isegi tahke. Mida suurem on nafta viskoossus, seda keerulisem on kaevandamine
Väävlisisaldus on rangelt normeeritud (kuni 0,0015 %). Vedelgaaside oktaaniarv on 90...120. Küttesegu on süttimisvõimeline, kui = 0,4...l,7. Vedelgaasi eeliseks on hea segunemine õhuga ja tahmata põlemine. Detonatsioonikindlusest ja tahmata põlemisest tingituna pikeneb mootori detailide ja mootoriõli tööiga. Ka on vedelgaas bensiinist natuke odavam. Puuduseks on väike tihedus (520...540 kg/m³) ning selle tõttu mahuline kütteväärtus ligi 1,5 korda väiksem kui bensiinil. Järelikult sama töö tegemiseks kulub vedelgaasi mahult rohkem ja gaasiballooni maht peab olema bensiinipaagi mahust suurem. Vedelgaasi balloon peab olema valmistatud 5...6 mm paksusest lehtterasest ja seetõttu kaotavad autod mõningal määral kasulikust kandevõimest. Vedelgaasi ballooni on raske paigaldada sõiduauto kere sisemusse, kuna kuju peab olema sel silindriline. Autode ottomootorites kasutakse kahte vedelgaasi marki: Suvine - põhikomponentideks on butaan ja buteen 60 %
Juba 10-15 min pärast Esimene meetod tema tootmiseks oli etanooli Diiselkütuse keskmine valem on C12H23. kattus katalüsaator süsiniku (koksi) kihiga. Seejärel hakati dehüdreerimine (1797): Tihedus on ~ 832 kg/m 3, st ~ 12% kõrgem kui kasutama liikuva katalüsaatori kihiga reaktoreid. 300-400, kat. etanoolivabal bensiinil. Katalüsaator ringleb reaktori ja regeneraatori vahel. CH3CH2OH = CH2=CH2 + H2O EL-s müüdaval diiselkütusel on järgmised piirsisaldused: Katalüütiline krakkimine kulgeb seadme ülemises osas Tänapäeval toodetakse etüleeni põhiliselt etaani ja · väävel 50 ppm (max)
korral põlevvedelikku aurub nii palju, et põlemine jätkub ka pärast välise tuleallika eemaldamist. Isesüttimistemperatuur (autoignition temperature, ignition temperature) on madalaim temperatuur, mille juures aine süttib iseenesest ja põleb välise tuleallikata leegiga või sädeleb. Iseüttimistemperatuur langeb süsivesiniku molekulmassi kasvades. Seega on diislikütuse ja määrdeõli isesüttimistemperatuur madalam kui bensiinil. Plahvatuspiirkond. Lahtise tule toimel võivad nafta aurud plahvatada. Kuid plahvatus toimub ainult juhul, kui neid aure on õhus teatud hulk. Vähimat aurude hulka õhus, mille juures toimub lahtise tule toimel plahvatus, nimetatakse plahvatusohu alumiseks piiriks (lower flammable limit, LFL), suurimat aurude hulka aga plahvatusohu ülemiseks piiriks (upper flammable limit, AFL). Kui aurude hulk õhus jääb allapoole plahvatusohu alumist
Näiteks mar - Mootorrataste (motorollerite ja mopeedide) ekspluatatsioo- gis A-76 märgib A autobensiini ja 76 oktaaniarvu. Oktaani- nis läheb vaja mitmesuguseid ekspluatatsioonimaterjale, arv on leppeline mõiste: ta näitab protsentides isooktaani sooritada hooldustöid ning kõrvaldada tekkinud rikkeid. sisaldust etalonkütuses, millel on sama suur detonatsiooni- Ekspluatatsioonimaterjale on aga palju ja algajal on raske kindlus kui iseloomustataval bensiinil. Oktaaniarvu suu- orienteeruda nende valikul. Samuti tekib väheste koge- rendamiseks lisatakse bensiinile tootmisel antidetonaato- muste korral raskusi hooldustööde sooritamisel ning rikete reid. Neist tõhusaim on tetraetüülplii, mida lisatakse ben- avastamisel ja kõrvaldamisel. Nendes küsimustes püüab siinile etüülvedelikuna. Sõltuvalt margist võib l kg ben- abi osutada raamatu käesolev osa. siini sisaldada 0,41 .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
