3-astmelisel käivitusel nominaalreziimini Alalisvoolu mootori ankrureaktsioon kompenseeritakse lisapooluste väljaga Alalisvoolu mootori magnetvälja moonutus Jadaergutusega mootori kiirus-voolu ja mehaanilised tunnusjooned Alalisvoolumasina (rööpergutus) kiirus-voolu ja mehaanilised tunnusjooned ALALISVOOLU AJAMID JAHTLAEVAS · Haalamispelid ja ankrupelid · Diisel- või otomootori starterid · Vööripõtkurid · Taglastusvintsid · Vee- ja kütusepumbad · Ventilaatorid · Jahutusseadmete kompressorid Toodetavate alalisvoolu mootorite kataloog
...................................................................... 2. 10 välist näitajat, et Diisel Generaator ei tööta korralikult ................................. Kütusest põhjustatud avariid Laeva kütus võib jagada kaheks: - FHO - Heavy fuel oil - MDO - Marine diesel oil . Peale selle peamine kütuse ülesanne on toota energiat kui põlenud ja jahutada ning määrida kütuse süsteemi ja sõlmpunkte. Kütuse viskoossus peab vastama standardile muidu pihustid ja kütusepumbad kiiresti vananevad ja muutuvat kasutamiseks kõlbmatuteks. Kõrge viskoossusega kütus destabiliseerib mootori ja raskendab käivitamis protsesse ja annab ka palju suitsu korstnast. Enne sattumist süsteemi kütus peab olema korralikult ära puhastatud veest ja muust negatiivsetest tahke osakestest. Selle jaoks laevas kasutatakse erinevad meetodid: - SETTE tangid - Erinevad filtrid - Separaatorid Kütuse tihedus peab kindlasti vastama Euroopa Liidu standarditele
Samuti on võimalik biodiislile tavalist diislit otse autopaaki ilma kahjulike kõrvalnähtudeta. 1 IFO, 2002 2/ Nagu ka tavalist diislit, lisatakse Biodiislile lisandeid külmadeks kuudeks, mis tagab diisli töö temperatuuridel 20°C. 3/ Enamus diislimootoreid peale 2000 aastat on biodiisli kasutamise võimelised. 4/ Pikale eelnevalt fossiildiislit kasutanud mootorid vajavad muudatusi. Kas puhastust või osade vahetust. Peamiselt kütusepumbad, torustik, filtrid japihustid. Põhjuseks, et biodiisel mõjub lahustina ja lahustab kütusesüsteemist tavadiisli ladestunud kõrvalosakesed, mis võivad ummistada filtri. Vanematel diisliautodel on kütusesüsteemis kasutusel tavaline kummi, mis pikema biodiisli kasutusel muutub hapraks. tavadiisel biodiisel
(suurte lennukite puhul), o Kui on lähenemas äikese pilv, tuleb tankimine katkestada o Vesi vajub kütusepaagi põhja, kausikujuline põhi, kus on dreenklapp, sealt saab vett välja lasta o Kui on vesi sees, siis ei tohi õhku tõusta o Mootori all võib olla kütusefilter, aeglustab liikumist, vesi vajub põhja ja siis võib vee välja saada dreen klapiga o Meh ja el. kütusepumbad, stardi ja maandumise ajal peavad mõlemad töös olema (rõhk peab suurem olema) o Trikilennukitel on kahel poolt paaki võimalik kütust võtta o Kui lennukis tulekahju siis tuleb koheselt sulgeda kütuse kraan o Kahe paagilistel on o Kui on pöörangud siis kulub ühes paagis rohkem kütust kui teisel o Suurtel lennukitel vesi nii suureks probleemiks pole, o Ohtlik on kui turboreaktiivmootorisse satub suur kogus vett ja korraga
2.5 hüdropumbad 3. Arendatava rõhu P järgi 4. Tootlikuse Q järgi 3.1 madalsurve kolbpumbad P= < 5Pa 4.1 väihetootlik pumpQ= < 20m³/l 3.2 kesksurve kolbpumbad P= 5 – 50 Pa 4.2 kesktootlik pumpQ=20-60m³/l 3.3 kõrgsurve kolbpumbad P= 50 < Pa 4.3 suurtootlik pump Q=60< m³/l 5. Käigu kiiruse järgi 6 Pumbatav keskond 5.1 aeglase käigulised h= 80p/min 6.1 veepumbad 5.2 norm. käigulised h= 80- 150p/min 6.2 kütusepumbad 5.3 kiire käigulised h=150-750p/min 6.3 õlipumbad 5.4 ülikiire käigulised h=750< p/min 6.4 õhupumbad KOLBPUMBA EHITUS 1.Pumba silindrid valatakse peamiselt malmist või terasest ( kõrgserve pumpade silindrid valmistatakse sepitsetud terasest). Tavaliselt vala – takse pumbasilinder koos korpuse ja alusega ühestükis. Kuid ka pum – pasid milledel hülsid valmistatakse pumbakerest eraldi.Mereveepumba pumba hülsid valmistatakse pronksist. 2
- ülekandemehhanismiga ( reduktor , rihmülekanne jne.), - otsetoimivad pumbad (pumba tööorgan on otseselt ühendatud töövõlliga , aeglasekäigulised aurupumbad ). 5. Töökiiruse järgi: - aeglasekäigulised ( kuni 80 p/min.), - normaalkäigulised (kuni 150 p/min.), - kiirekäigulised (150 kuni 350 p/min), 23 - ülikiirekäigulised (350 kuni 750 p/min ). 6. Pumbatava keskkonna järgi: - veepumbad, - õlipumbad, - kütusepumbad, - õhupumbad (ventilaatorid ). 7. Silindrite arvu järgi: - ühesilindrilised, - kahesilindrilised, - jne. 8. Silindri telje asetuse järgi: - vertikaalpumbad, - horisontaalpumbad, - kaldpumbad. 9. Kolvi konstruktsiooni järgi: - ketaskolbpumbad, - mändkolbpumbad (plunzerkolbpumbad). 10. Tegevuskordsuse järgi (mitu protsessi toimub pumba ühe käiguga ): - üksiktoimekolbpump ( e. lihttoimega kolbpumbad ), - kaksiktoimekolbpum (e. duplekspump)
· võlliliini pidur on kinni · dedvudi tihend on üle pingutatud · sõukruvi on kinni kiilunud · starterkäivituse korral on aku laadimata või started juhe ei annaühendust · võllipööramisseade on välja lülitamata · automaat- ja kaugjuhtimise korral võib puududa kaugjuhtimisploki toide. Väntvõll pöörleb küllaldase kiirusega, kuid ei käivitu või seiskub kohe pärast käivitumist: · kütusesüsteem on kinni · kütuses on palju vett ja õhku · kütusepumbad on valesti reguleeritud (0-asend) · temperatuur masinaruumis on madal · kütuse pihustamine on halb · klapid on ebatihedad · turbokompressorid ei anna õhku silindrisse. Käivitamisel kaitseklapid pauguvad : · ebaõige KKP reguleerimine · osa pihusteid tilgub · kaitseklapi vedrud on reguleerimata jne. Mootor ei võta koormust: · mootor on ette soojendamata · kütusefiltrid on ummistunud · kütus ei ole normaalselt ette soojendatud, viskoossus on kõrge
8. Sõukruvi kinni kiilunud 9. Starterikäivituse korral aku laadimata või starterijuhe ei anna ühendust 10. Võlli pööramisseade on välja lülitamata 11. Automaat ja kaugjuhtimise korral võib puududa toide kaugjuhtimisblokile II Väntvõll pöörleb küllaldase kiirusega , kuid ei käivitu või seiskub kohe peale käivitumist Põhjused: 1. Kütusesüsteem kinni 2. Kütuses ja kütusesüsteemis vett ja õhku 3. Nõrk kompressioon 4. Kütusepumbad valesti reguleeritud (0 asend) 5. Temp masinaruumis on liiga madal 6. Kütuse halb pihustamine 7. Klapid ebatihedad 8. Turbokombressorid ei anna õhku silindrisse III Käivitamisel kaitseklapid pauguvad Põhjused: 1. Ebaõige KKP reguleerimine 2. Osa pihusteid tilguvad 3. Kaitseklappide vedrud reguleerimata IV Mootor ei võta koormust taha Põhjused: 1. mootor ette soojendamata 2. Kütusefiltrid ummistunud 3
4. Ajamiga ühendamisviisi järgi: - ülekandemehhanismiga ( reduktor , rihmülekanne jne.), - otsetoimivad pumbad (pumba tööorgan on otseselt ühendatud töövõlliga , aeglasekäigulised aurupumbad ). 5. Töökiiruse järgi: - aeglasekäigulised ( kuni 80 p/min.), - normaalkäigulised (kuni 150 p/min.), - kiirekäigulised (150 kuni 350 p/min), - ülikiirekäigulised (350 kuni 750 p/min ). 6. Pumbatava keskkonna järgi: - veepumbad, - õlipumbad, - kütusepumbad, - õhupumbad (ventilaatorid ). 7. Silindrite arvu järgi: - ühesilindrilised, - kahesilindrilised, - jne. 8. Silindri telje asetuse järgi: - vertikaalpumbad, - horisontaalpumbad, - kaldpumbad. 9. Kolvi konstruktsiooni järgi: - ketaskolbpumbad, - mändkolbpumbad (plunzerkolbpumbad). 10.Tegevuskordsuse järgi (mitu protsessi toimub pumba ühe käiguga ): - üksiktoimekolbpump ( e. lihttoimega kolbpumbad ), - kaksiktoimekolbpum (e. duplekspump)
annaabi.ee 
