Nõiad ja targad *Hilisemal aja hakkasid eestlased nõia ja nõia vahel vahet tegema. Kurja tegevat nõida nimetati nõiaks edasi. Algupärast ülesannet täitvat ehk head tegevat nõida hakati kutsuma targaks, teadjaks. *Ülepea valitses vanal ajal igal pool kange nõiduseusk. Tartumaal räägitakse praegugi veel nõidade hulgakaupa ärapõletamisest. Paides põletati 1615. a. 9 nõida ära. Saarte nõiad olid kuulsamad kui mandri omad. Kõige rohkem kardeti Sõrve ja Hiiu-Kõpu nõidu. *Eesti nõidadest kangemaid usuti olevat Soomes. Lapis pidi olema päris nõidade kodumaa, vägevamad pidid asuma Põhjala tundratel. *Iga rahvas usub, et nendest põhja pool on vägevamad ja targemad nõiad. * Targa ülesanne on vahemehe osa inimese ja vaimumaalima vahel. Tark püüab vaimude ja vaenulike vägede algust, loomust ja sündi ära mõista. Sellega satuvad nad targa meelevalda tark võib neid võita, taltsutada, heaks muuta. Tark omandab...
ÜRGINIMESTE USKUMUSED Katrina ja EevaRuth Esimesed uskumused Algsed uskumused olid tavaliselt seotud küttimisega. · Koopa seintele joonistati koopamaalinguid, mis kujutasid inimesi küttimas · Vooliti inimeste ja loomade kujutisi KÜTTIDE JA KORILASTE RITUAALID · Enne jahti tantsiti, põristati trumme ja lausuti nõiasõnu, mis pidid kindlustama jahi kordamineku · Peale trummide kasutati ka vilepille · Rituaale korraldasid targad ehk nõiad Varajaste põlluharijate uskumused · Koos tsivilisatsiooniga arenesid ka uskumused. · Inimesed sõltusid põlluharimisest ja karjakasvatusest, see aga omakorda ilmast ja loodusest. · Seetõttu austasid inimesed eelkõige loodusjõude. PÕLLUHARIJATE JA KARJAKASVATAJATE rituaalid · Tehti jumalatele ohverdusi · Tehti kujukesi ja kummardati neid · Pildil on peko, keda muistsed ...
Muinasusundi ja tänapäeva uskumuste võrdlus Uskumused tänapäeval ja uskumused muinasajal erinevad üksteised väga palju. Pika aja jooksul on muutunud inimeste eluviis ja koos sellega tavad ja uskumused. Muinasajal olid eestlased väga tihedalt seotud loodusega, see oli nende jaoks püha. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast nagu mina talle, nii tema mulle. Pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Vägi on muinasusundi üks põhimõiste ja põhielement. Lisaks füüsilisele kehale arvati, et igal elusolendil on ka eriline vägi. Väge oli ka teatud objektides ja paikades. Taeva vägi ilmnes eriti selgelt äikese ajal. Väge oli ka sõnades, nende abil sai loitsida, haigusi ravida ja nõiduda. Ainukesed, kes seda oskasid olid nõiad ja targad. Loomadel ja inimestel oli kõige rohkem väge peas, südam...
Essee: kristlik kultuur versus rahvakultuur Meie esivanemate muinasusund erines suuresti tänapäevasest kristlusest, kuid oli üsna sarnane teiste loodusrahvaste usule. Usk oli inimestele lähedasem, polnud keerukat mütoloogiat ega kutselisi preestreid, küll aga tegutsesid targad ja nõiad, kelle poole sai vajadusel pöörduda. Muinasusundi olulisemad osad olid animism usk hingestatusse ja esivanematekultus. Usuti loodushingedesse, kes elasid puudes, kivides, metsas, allikates ja mujal. Lahkunutesse suhtuti suure aukartusega. Muinasusund hakkas muutuma paikse eluviisi ja kokkupuudete tõttu balti ja germaani hõimudega. Tekkisid kujutelmad haldjatest ja koduvaimudest, kes erinesid varasematest looduse hingestatuse ideedest. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga said alguse tõneäoliselt muinasaja lõpusajanditel. Ristiusu leviku kohta Eestis on kirjutatud ka ,,Liivimaa kroonikas". Esimesi segunemise märke kristlu...
Eesti muinasusund (esitlus) USK Usutalitusi viisid suuremalt jaolt läbi tavainimesed ise. Tõsisemate probleemidega tegelesid kõrgelt austatud targad ja nõiad. Meie vanausund on tihti ebausklike kallakutega. Austati nii, kuidas meeleolu oli. Näiteks, kui peres oli palju haigeid, siis sooritati palju tervisega seotud toiminguid ja austati tervise eest hoolt kandvaid haldjaid või jumalaid. HALDJAD Peale surnukultuse pöörlebki muinasusund just haldjakultuse ümber. Iga loodusnähtuse ja objekti jaoks oli oma haldjas, mistõttu kogu loodust ja kõike ümbritsevat kujutati elavana. Haldjad on Viru- ja Harjumaal, lääne ja lõuna pool on aga vaimud. Muinasusundi järgi tekkisid haldjad surnutest. Vanemal ajal matsid (jätsid) eestlased surnud sinna, kus nad surid. Hing jäi sinna elama, sulandus loodusega ja sai haldjaks. Haldjate iseloom oli üldiselt pahatahtlik. Kurjad haldjad püüdsid inimestele halba teha, paremad e...
Eestlaste elatusalad muinasajal: · Maaharimine · Loomapidamine · Küttimine, kalapüük · Metsmesindus Esines kolmeviljasüsteem. Kaubandusel oli 2 liiki: 1. Vahetuskaubandus kaup vahetati kauba vastu 2. Vahenduskaubandus kaupa osteti ka edasimüügiks Esines sumbkülasi (Põhja-Eestis), hajakülasi (Lõuna-Eestis) ja ridakülasi (Ida-Eestis). Traditsiooniliseks elamuks kujunes rehielamu. Eesti ajalugu jaguneb muinasajaks (8,f at e.Kr.) ja ajalooliseks ajaks. Muinasaeg on periood inimkonna ajaloost, mille kohta puuduvad ajaloolised allikad. 1227 (13. saj algus) Muistne Vabadusvõitlus eestlased. Ajalooline aeg jaguneb vanaajaks, keskajaks, uusajaks, tänapäeva lühiajalooks. Ajaloo allikad on: kirjalikud (kroonikad), suulised ja esemed (materiaalsed allikad). Esiaja uurimisel on abiks arheoloogia, täppis- ja loodusteadused, antropoloogia, etnol...
Hingede aeg Hilissügisel, mihkli- (29.09) ja mardipäeva (10.11) vahel oli aeg, mil surnute hinged liikusid ringi ja võisid tulla kodu külastama ning neid tuli kostitada. See pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, sest see võis pahandada hingi. 2.(teisel) novembril eesti rahvakalendri järgi on hingedepäev. Vägi Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka sõnades. Sõnade abil võis: loitsida, nõiduda, haigusi ravida. Inimesed, kes oskasid seda teha, olid targad või nõiad Suhtumine loodusesse Loodust austati ja peeti omataoliseks. Inimesed ei pidanud ennast looduse valitsejateks. Vaimud, haldjad, jumalad Need olendid asustasid maad, vett, metsa ja isegi inimeste kodu või selle ümbrust. Konkreetsetest jumalatest Henriku Liivimaa kroonikas on nimetatud ainult Tarapitha või Taara. Hilisemal ajal austati veel Ukut Hing Hing oli inimese isikupära kandja. Magamise ajal hing võis kehast la...
Muinasusund. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. Eriti suure väega inimesed targad ja nõiad olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid. Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja t...
1. Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst. 2. Jää sulamine mõjutas Eesti maastiku. Tekkisid järved, sügavate orgudega jõed. Paksu jääkoorma all maapind vajus ja pärast vabanemist hakkas taas vähehaaval tõusma. 3. Allikad- kinnismuistsed, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, töö-ja tarberiistad, relvad, ehted, etnograafilised andmed, rahvaluule, eesti keel, kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad. Periodiseering- Muinasaeg: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. ...
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus. Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal.Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi nn karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. Eriti suure väega inimesed targad ja ...
Muinasaeg 1. Kuidas jaotatakse ajalugu? • Vanaaeg – 3000eKr-5 saj pKr (476, Lääne-Rooma langus) • Keskaeg – 5-16/17 saj (1453/1492/1517) Pütsantsi langus, Ameerika reformatsioon Saksamaal • Uusaeg 16-20 saj algus I MS 1914-1918, poliitilise korralduse uuesti ülesehitamine 1901 – viktoriaanliku ajastu lõpp 1871 – Saksamaa keisririik • Uusim aeg/lähiajalugu – 20 saj…… 2. Kuidas jaguneb muinasaeg? • Kiviaeg ü Vanem kiviaeg e paleoliitikum Esimeste inimeste kujunemisest jääaja lõpuni ü Keskmine kiviaeg e mesoliitikum - U 9000 - u 5000 aastat eKr ü Noorem kiviaeg e neoliitikum - U 5000 – u 1800 aastat eKr • Pronksiaeg 1800 eKr-500eKr • Rauaaeg 500eKr- 13 saj. 3. Kiviaja kultuurid. • Kunda kultuur – levis 11000-7000 a eKr ,Euroopa lõunaalad, asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni. Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapü...
Prints (Kalevipoeg) ,,Teekond Haldjamaailma" (,,Teekond maailma otsa") Ühel päeval otsustas prints minna Haldjamaailma, maailma, mis oli nii kaugel, et sinna ei olnud veel ühegi inimese jalg astunud. Kuna aga ükski inimene seal kunagi käinud ei olnud, siis ei teadnud ka keegi kuidas prints Haldjamaailma pääseks. Ainult vana troll oskas printsile nõu anda: ,,Seal, kus näed helesinist vett ja suuri kõrkjaid selle kaldal, trambi parema jalaga kolm korda vastu maad ning sulle avanebki tee Haldjamaailma.". Kuulanud trolli nõu ära, hakkas prints laeva ehitama ja meeskonda otsima. Laeva laskis ta ehitada kalleimast hõbedast ning pani sellele nimeks ,,Laev". Endale laskis prints teha kuldse kuue, laevameestele tegi ta aga hõbedast, nõuandjatele vasest ning tarkadele terasest kuued. Peale laevameeste, nõuandjate ja tarkade kutsus prints laevale veel keeletarga, kes oskas kõi...
Ajaloo kt muinasaeg 1) Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg? Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg -puuduvad kirjalikud allikad, umb 8,5 a.tuh ekr – 13 saj Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) Pronksiaeg (Eesti mitte väga oluline, sest Eestis polnud tina ega vaske) Rauaaeg (vanim rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorim rauaaeg) Vanaaeg Umbes 3000ekr- 5 saj. 476 Lääne Rooma langus Keskaeg Umbes 5saj (476) 1453 konstantinoopol vallutati. 1492- Ameerika avastamine 1512- reformatsioon Saksamaal, piibel peab olema emakeeles+jumala teenistus Patukirju hakati kirjutama ja abielluda võis. Uusaeg 1 MA (1914-1918)poliitiline korraldus lakkas olemast 1961 Kuninganna Viktoria 1 sureb, lõppeb viktorialik ajastu 1871 Saksa- Keisri riigi sünd Lähiajalugu Kestab veel 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur (11000-7000 a tuh tagasi) Sai oma nime Lammasmäe asukoha järgi, elamust...
Esiajalugu. Inimese kujunemine Umbes 5 miljardit arvatakse olevat planeet Maa vanuseks 3 miljardit tagasi ilmusid esimesed elusolendid. 6 miljonit aastat tagasi (siis oli noorem kiviaeg) ilmusid esimesed inimesesarnased olendid – inimlased ehk hominiidid, seal hulgas: a) australopiteekus ehk lõunaahvlane (4,5 milj. a.) b) homo habilis ehk osavinimene (2,5 milj. a) c) homo erectus ehk sirginimene (2,5 milj. a) 2,5 miljonit aastat eKr elanud hominiitidel oli täiuslikum lõualuu, kasutasid tuld, aga ise süüdata ei oskanud, Elasid algselt Aafrikas. Hiljem ka euroopas ja Kagu-Aasias. 2 milj aastat eKr oli I jääaja algus. Hominiidid surid teadmata põhjusel välja. (viimane jääaeg lõppes 13000 a eKr. 200 000 a eKr ilmusid neandertallased, kes olid uuteks inimlasteks ehk hominiitideks. Nende luid leiti Saksamaalt Neandertali orust 1856. aastal. Neandertallased surid välja 30 000 eKr. U 100 000 aastat tagasi (viimasel jääajal) kujunes välja ...
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus Muinasaega Eestis arvatakse olevat X at. eKr kuni XIII sajandi algus. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Muinasusundi kihistus oli üsna sarnane teiste loodusrahvastega ning selle üks olulisemaid osi oli esivanematekultus. Muudatusi uskumustesse tõi põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Kuid millised muinasusundi uskumused ja traditsioonid kajastuvad tänapäeva eestlaste elus? Muinaseestlased olid arvamusel, et nad on osa üks osa loodusest. Arvati, et loomadel, lindudel, kaladel, putukatel, taimedel, puudel, aga ka veekogudel, kividel, päikesel, kuul ja paljudel muudel asjadel on oma hing. Neile oli kombeks tuua ohvreid, paluda vabandust, kui inimene midagi rikkus või hävitas...
Eesti esiaeg 1. Defineeri mõiste: Muistis- nt tööriistad, savikillud, keel, sõnad Arheoloogiline kultuur- erinevates piirkondades esinev kultuuriline ühtsus/sarnasus, mis avaldub muististes Malev- maakonna sõjaline üksus Animism- loodususund 2. Nimeta ajastud ja iseloomusta neid ajastuid KIVIAEG 9.-2. at Paleoliitikum 1. Jääaeg Mesoliitikum 1. Pulli asula 2. Kunda kultuur 3. Arheoloogiline kultuur Neoliitikum 1. Kammkeraamikakultuur 2. Venekirveskultuur 3. Majade kujunemine (üheruumilised palkmajad) 4. Nöörkeraamika PRONKSIAEG 2- at-5.saj e.Kr 1. Adra kasutuselevõtt 2. Kivikirstk...
Kasvatus eri kultuurides Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituut dotsent, õppetooli juhataja Maria Tilk Pedagoogika ajaloo käsitlemisel on välja kujunenud praktika, kus põhihuvi ja -tähelepanu on suunatud pedagoogilise mõtte ajaloole: enamasti käsitletakse üksikute suurte pedagoogide panust kasvatusse, uuritakse pigem õpetamise ajalugu ning koolide ja õpetussüsteemide kujunemist ja arengut. Kasva- tusteemadele pööratakse vähem tähelepanu. See on ka mõneti arusaadav, kasvatamist peetakse lihtsamaks kui koolitamist, isikliku eeskuju najal on kasvanud sajad põlvkonnad. Tundub, et kasvatamine muutub tõsiseks alles siis, kui laps alustab spetsiaalse kooliõppega. On aga ka teisi olulisi kasvatuse aspekte, nähtusi ja tegureid, mis on kasvatust tegelikult mõjutanud: tavad ja kombed, religioon ja seadus ehk teisisõnu mentaliteediajalugu. Antud ettekanne pühendab taotlus...
Kiviaeg 9000 eKr a. Tekkis Pulli asula. Sellega algas Eesti alal 7000 eKr Kunda kultuur, asutati Kunda Lammasmäe. Kultuuri iseloomustus elatuti küttimisest, korilusest. Rändlev eluviis. Jääb keskmisesse kiviaeg e. mesoliitikumi aega. Kammkeraamikakultuur Paremini valmistatud savinõud. Nöörkeraamikakultuur Balti Hõim Venekirveskultuur- olid karjakasvatajaid, kes küttisid kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Alepõllundus Puud raiuti maha, põletati juuriti. Tulekivi loodi Lääne-Venemaalt, Leedust ja Valvgevenest.(ta tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi ) Noorem Kiviaeg e. Neoliitikum 5000 eKr Elati veekogude ääres. Juba paikselt külades kuni 50 inim. Jaht, kalastus, korilus. Kasvatada püüti otra ja nisu. Neoliitikumi teisel poolel e 9000a eKr, hakati kasvatama eestis veiseid, kitsi, lambaid ja sigu. Suurenes põlluharimine ja asutati elama rohkem sisemaal. Pronksiaeg Asulaid hakati ümbritsema paeplaatid...
TARTU ÜLIKOOLI AVATUD ÜLIKOOLI ÕPE eriala nimi EESTLASTE MATMISKOMMETE TEKE JA MUINASUSUND Uurimustöö Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord 2 Matmiskommete teke Eesti muistsed matusepaigad jagunevad kolme erinevasse rühma: kivikalmed, maahaudadega kalmistud(neid on nimetatud ka maa-alusteks kalmistuteks) ja kääpad. Muinasajal oli levinud kahesugune matmisviis surnute matmine põletamata ehk laibamatus ja hilisem surnute matmine põletatult ehk põletusmatus. Põletusmatust seostatakse enamarenenud kujutlustega hauatagusest elust. Põletusmatus ei tõrjunud kunagi laibamatust täielikult välja ja laibamatus esines põletusmatuse kõrval kogu ajaloo vältel. Kivikirstkalmed on suhteliselt leiuvaesed ja sisaldavad harva metallist või luust esemeid(ehtenõe...
Pronksi- ja rauaaeg 1800 eKr 1200 pKr Esimesed pronksesemed Pronksiaeg kestis umbes 1800 500 eKr Vanimad leitud pronksesemed on odaots Muhust (ülemine pilt) ja sirp Võrtsjärve äärest Vanem pronksiaeg (1800 1100 eKr) Eestis puuduvad pronksile vajalikud vask ja inglistina, seega ei toonud esimesed pronksesemed kaasa murrangut siinses elukorralduses. Enamik tööriistu valmistati endiselt kivist ja luust. Noorem pronksiaeg (1100 500 eKr) Umbes 1100 a eKr hakati rajama kindlustatud asulaid. Tuntuim neist on ASVA Saaremaal Asula kindlustamine näitab, et olemas oli varandus, mida kaitsta (loomad, vili, pronks) Elati peamiselt ranniku- piirkonnas, sisemaal oli asustus hõredam Millega inimesed tegelesid? Peamiseks tegevusalaks loomakasvatus Pronksiajast pärinevad Eesti vanimad põlispõllud Jahi ja kalapüügi tähtsus kahanes. Alguse saab kaubavahetus pronks oli va...
1 I. EESTI MUINASAEG: 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg (X at.eKr. 13.sajandi algus). Muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi: KIVIAEG · Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (X at.eKr. IV at. II veerand eKr.) · Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV at. II veerand eKr. II at.kp.eKr.) PRONKSIAEG II at.kp.eKr. 6.saj.eKr. RAUAAEG · Varane rauaaeg (6.saj.eKr. 1.saj.pKr.) · Vanem e. rooma rauaaeg (1.saj. 5.saj.) · Keskmine rauaaeg (5.saj. 8.saj.) · Noorem rauaaeg (9.saj. 13.saj. algus) Muinasaja lõpu...
TSIVILISATSIOONID. Arvestuslik töö nr.1 Õpilane: Klass: Kirjuta lünkadesse sobiv mõiste või termin. Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Sageli nimetatakse esimisi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba küttimiselt ja koriluselt üle mindud viljelusmajandusele. Enamasti langes tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega . Seega kerkisid nad esile umbes ühel ajal ulatuslikuma metallikasutuse algusega. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna selge varanduslik kihistumine. Neis kõigis on kujunenud riiklus, mis tähendab seda, et rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil. Riiklik kor...
EESTI AJALUGU Muinasaeg KIVIAEG 1)paleoliitikum puudus inimasustus, jääaeg. 2)mesoliitikum tekkisid esimesed püsivad asustused, kaugelt saabunud jahimehed asustasid endale elukohad, mesoliitikumist on päris vanimad asutused Kunda, Pulli, arvatavasti elasid sealt sarnase kultuuri ja kommetega inimesed. 3)neoliitikum asulate laienemine, tekkis rohkem inimesi, elati vähem sugukondades, piirkondadesse sattusid uued jahimehed, kes endaga kaasa tõid uued tööriistad, näiteks: · Venekirves kultuur · Kammkeraamika kultuur (nõud jms olid kaunistatud mustriga, mis meenutas kammimustrit) PRONKSIAEG - 4 a. t. 5 saj. eKr Asvakultuur kindlustatud asula kultuur, külad, asulad, mis olid kaitstud, kindlustatud. Põllumajanduse paranemine, saagikuse kasv, rikkuste kasv, tõi kaasa röövretked. Tänu tööriistadele. Eesti aladel ei esinenud väga, sest pronksi oli väh...
EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel. Palju luust ja sarvest esemeid. Asustus veekogude ääres, elati küttimisest, korilusest, kalapüügist. Asulad oli ajutised. Kasutusel vibu, ...
10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 1.Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? (4 näidet): Jääaeg tõi endaga kaasa suured relieefi muutused Eestis. Põhja- ja Lääne Eestis tõi jää nähtavale paekaldad, jättis endast maha rändrahne, sulamisel tekkisid järved ja jõed. Kagu-Eestisse tekkisid kuplid ja Kesk-Eestisse voored. Maapind vajus jää raskuse all, jää sulades hakkas aga uuesti tõusma, seda protsessi on võimalik näha ka tänapäeval. 2. Muinasaja mõiste ja selle periodiseering (TÖÖVIHIKUST): Muinasaeg on ajajärk inimeste saabumisest Eestisse, kuni muistse vabadusvõitluseni 13. sajandi algul. Seda periodiseeritakse:Kiviaeg: Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000a ekr), noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000a ekr 1800a ekr). Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg(1800ekr 1100ekr), noorem pronksia...
10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? Ühe-kahe kilomeetri paksused jääkihid paljastasid Põhja-ja Lääne-Eesti paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena, jää sulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored, samas on hakkanud paksu jääkoorma alt vabanenud maapind kerkima(Loode-Eestis on maapind kerkinud juba mitukümmend meetrit ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi) Muinasaja mõiste: Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaooutseni XIII saj. alguses p.Kr. nim... Muinasaja periodiseering: Kiviaeg...vanem kiviaeg e. paleoliitikum u9600-9000a. eKr keskmine e. mesoliitikum u9000-5000a. eKr noorem e. neoliitikum u50...
1 I. ANTROPOGENEES JA TSIVILISATSIOONIDE KUJUNEMINE: 1. AJALOO PERIODISEERIMINE JA ALLIKAD: 1.1. Ajaloo periodiseerimine: Ajalugu on teadusharu, mis uurib inimühiskonna arengut tema tekkimisest miljonite aastate eest kuni tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kindlad ühiskondlikud ja majanduslikud tunnused, mis vastavad ühele ajajärgule. Muinasaeg Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kaasaeg (e esiaeg) (e lähiajalugu) u 6 5 milj u 3000 eKr 476 pKr 15. 16.saj 20.saj eKr vahetus 1.2. Ajalooallikad ja ajalooteaduse harud: Ajalooallikad on jäljed / materjalid minevikust, mille abil on võimalik teha järeldusi ...
Rakvere Eragümnaasium 12.A klass Andrus Kivirähk REHEPAPP ehk NOVEMBER Uurimustöö Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 1.Autorist, loomingust............................................................................................... 4-6 2. Teose analüüs 2.1 Loo kaardistamine..................................................................................7 2.2 Jutu püramiid..........................................................................................8 2.3 Ühe sündmuse lahti kirjutus..................................................................9 2.4 Analoogia graafiline kujundamine...................................
Pronksi-ja rauaaeg · Vask · Pronks(tina+vask 3000 a eKr-1000a eKr ) · Raud · Kindlustatud asulad (Oli juba vara mida kaitsta) · Pronks/rauaajal oli mees perekonna pea. Uued tegevusalad: põlluharimine (varasemalt korilus) ja karjakasvatus(varasemalt küttimine), käsitöö, kauplemine(mõlemad seoses käsitööliste tekkega saanud alguse) . · Uued tööriistad: sirp, vikat, kirves. · Tarandkalmed, mässiti linasse ja maeti, kalm koosnes klibust ja oli hea peale matta. · Tekivad teatud meistrid- käsitöölised(põldu ei hari, vahetus kaubad) Küsimused lk 23 1. Eestis puudusid vajalikud tina- ja vasemaagid, et valmistada pronksesemeid, mujalt maailmast jõudis neid siia vähe. 2. Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed) Tekkisid ühiskannoas juba kihid, kellel oli rohkem ja kellel oli teistepoolt ihaldatud kaupa. 3. Kergem oli harida põldu, peamiseks erinevuseks oli...
Referaat Muinasusund Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres...
Kordamisküsimused Eesti vanas usus MS.0186 Sügis 2016 1. Äikese põhilised funktsioonid Kinnijäänud hingede tagaajaja ja väljaajaja. Hävitavad kinnijäänuid. Uksed/aknad kinni, loomi ei tohtinud tuppa lasta, tuli tuli põlema panna (küünal). Peita ei tohtinud ennast. Pikne, taevatall, taevasokk(tikutaja), tillilised, kivikirved; EI TOHI- puu all seismine(tamm), jooksmine, aknad uksed kinni, toas pidi põlema ahjus tuli(ajab eemale kurjad vaimud), tikke ei tohi olla ligi ega tulerauda, majas ei tohi olla piksepuitu, tulioksaga puitu ei tohtinud olla kusagil, eriti mustad koerad ja kassid välja, rauda ei tohi ligi olla.. 2. Majahaldjas (koduvaim) kui liitkujutelus. Millest ’’koosneb’’? 1) Ilmub vana inimesena – nirk, madu(nastik), kilk(ristikas vms), ehaema 2) Valvab, hoiab maja (kui teda toidetakse, maja püsib kaua) 3) Toitmine 4) Ei salli tülitsemist 5) Matustel valvatakse 6) Saab kaasa võtta (esimese palgina) ...
Vana-Idamaade haridusest Referaat Monika Sepp Kunstiõpetuse õpetaja magistriõpe Õppejõud Karmen Trasberg Tartu Ülikool 2011 Sissejuhatus Kuna territoriaalselt kuulub Vana-Idamaade alla väga palju riike küllaltki laialt maaalalt ning teadaolevalt on näiteks Sumerite kiilkirja peetud paljude hilisemate keelte eelkäijaks ning Egiptuse kultuuri õitsengut imetletakse tänapäevalgi, siis pakkus antud teema siinkirjutajale suurt huvi. Käesolevas referaadis uuritaksegi Vana-Idamaade rahvaste üldist ajalugu ning kasvatuskultuuri ja põhjalikumalt peatutakse kahe enimkajastatud riigi, Egiptuse ning Sumeri, kasvatus-ning hariduslool. Erilist huvi tundis siinkirjutaja meeste ja naiste võimalustest tolleaegses hariduses. Samuti intrigeerib refer...
TARTU MART REINIKU GÜMNAASIUM JÕULUD Referaat Tartu 2008 SISUKORD Mis on jõulupüha? lk 3 Pühade ajalugu Jõulud välismaal Jõulud Austraalias Jõulud Ameerikas Jõulud Inglismaal lk 4 Eestlaste jõulud Tähendus lk 5 Kombestik Jõulutoidud lk 6 Maagilised toimingud Meelelahutus Uusaastakombestik lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2 Mis on jõulupüha? Jõulud on 21.-27. detsembril tähistatav püha. Ühtede jaoks on see talvine pööripäev, teiste ...
Ajaloo suuline arvestus Pilet nr.1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg algas 9000eKr. Tegu on eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Esimesed teadaolevad inimesed eksisteerisid Pulli küla lähedal Pärnumaal umbes 11 000 aastat tagasi. Keskaeg algas eestlastel 5-11. sajandil pKr. ja kestis kuni Liivisõja alguseni ehk siis 16.sajandi alguseni. Keskaeg algas siis kui eestlastel olid kirjalikud allikad. Uusaeg algas Eestis koos Liivisõjaga (16.sajandi I pool) ja ka Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemisega. Uusimaeg algas Eestis pärisorjuse kaotamisega. Lähiajalugu algab Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. 2. Tartu Ülikooli asutamine · 1630 Johan Skytte eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium · 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias · 1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule · 15. oktoober ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium 16-19 sajand Euroopa suurriikides Referaat Tartu, 2007 Sissejuhatus Selles referaadis käsitlen Kesk-Euroopa, põhiliselt Inglismaa, Saksamaa ja Prantusmaa valgustust ning sõjalist ja teaduslikku arengut 16-19 sajandil. Välja on toodud ka mõndade isukute lühielulugu. Käesolev referaat on kokku pandud kooliõpiku tekstidest ning internetis leiduva info põhjal. Mingil määral sisaldab see ka autori enda teadmisi. Huvitavat lugemist! Sisukord Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustusideoloogia eelkäijad elalasid 17. sajandil, nende hiilgeaeg oli aga 18. sajandil. Üheks valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. See pani kahtlema ära kulunud tõdedes ja ülistas eelkõige...
MUINASAEG EESTIS Muinasaeg jaotatakse, kivi, pronksi ja rauaajaks. Kiviaeg 9-2 aastatuhat ekr Pronksiaeg u 2aastatuh- Rauaaeg 5saj ekr-13saj pkr 5saj ekr Jaotatakse 3ks: Põhiliselt Eesti aladel ei esinenud. Samal ajal Euroopas 13. saj 1)Paleoliitikum-inimesed kõrgkeskaeg ja tsentraliseeritud puudusid,jääeg riikide teke, rüütliajastu.Euroopas keskaeg 5.saj. Eestis tõrjus raud välja kivist ja pronksist tööriistad, kuna kohapeal ...
AJALUGU KONSPEKT 1-6 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Jääaeg.Kliimamuutused kogu Maal.Üldise jahenemise põhjused: Päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutumine, kosmiline tolm, erinevad protsessid atmosfääris, jneMägedel suured lumed ja jää lademed.Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku.Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa-, savimasse, paljastasid paepinna, lihvisid kaasavõetud kaljupanku, jätsid rändrahnudena maha.Jää sulamisel tekkisid järved ja jõgede sügavad orud,Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored.Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala praegusest palju väiksem, samuti oli väga karm kliima.Järk- jägult kliima soojen...
AJALOO SUULINEARVESTUS Pilet nr.1 1.Eesti ajaloo periodiseerimine *9000 eKr.-esimesed Eesti elanikud. 11000 aastat tagasi on elanud siin esimesed inimesed. *5-11 saj. EKr-keskaja algus. *13.saj- ristiusulaste sissetulek Eestis-samal ajal kõrgkeskaeg Euroopas. *16.saj I pool-uusaeg algav Liivisõjaga, peale Liivisõda läksid eesti alad jagamisele: Põhja-Eesti Rootsi Lääne-Eesti Taani Lõina-Eesti Poola *1816-pärisorjuse kaotamine eestis, algas uusimaeg. *24.veebruar 1918-Eestis algab lähisajalugu, EVB väljakuulutamisega. 2.Tartu Ülikooli asutamine *1630 Johan Skytte eestvõttel loodi tartus Akadeemiline gümnaasium *1631 avati gümnaasium Tallinas ja Riias *1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule *15.oktoober 1632 Taru Ülikooli-Academia Gustaviana-avamine *Ülikoolis oli 4 teaduskonda- õpinguid alustati kas teoloogia, arsti või õigusteaduskonnas. *Õppetöö ladina keel...
I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid 6 Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala teadlased paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud. Inimese otsesed eelkäijad olid...
I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid 6 Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala teadlased paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud. Inimese otsesed eelkäijad olid...
EESTI VANA USK LOENG 1 08.09.2011 Animatism: vägi, usk kõige väetatusse, vägi on ebaisikuline · preamanism · vitalism · filossoofiline hülosoism x4 · panpsühhism - x3 areng ja nö tihenemine, tihenemine inimeses x2 x1 x4 on suurem väe tajuvus kui x1? Subjektiivne tajumine. Väe tajumine langeb kokku geograafilise eristusega. Välised märgid: -geograafiline eristusega (Nt. põdrad...suurem vägi millisel põdral?) -sarved, nende suurus -viljakus -juht -suurus -hääl -liikuvus -anomaalia(värv nt. Must/kollane-mürgine, Sinine-paradoksaalne värv, sest materiaalses maailmas sinist peaaegu ei esine) -lõhn Subjektiivne tajumine: -muutused tunnetes -muutused kehaaistingutes -vibratsioon -tasakaal -proportsioonide muutus jne. Inimene(vägi...
Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõ...
Periodiseering 1. Muinasaeg : (lõpuks peetakse muistse vabadusvõitluse lõpliku kaotust) 1) Kiviaeg (10-4 a.t eKr), mesoliitikum 2) Neoliitikum (kesmine Kivia)( 4lõpp 2 a.t) 3) Metalliaeg: 1) pronkisaeg, kestis 1000 a, 2.-1- a-t, 2) Rauaeg 1 at 13 saj eKr : a) varane RA (Eelrooma rauaaeg) 1 at II pool eKr b) vanem RA (Rooma keisririik) 1 at I pool pKr c) keskmine RA (5-8 sajand) d) noorem RA (9-13) 2. Keskaeg (13 16 saj) (Liivi sõda) (17.saj) 3. Vara Uusaeg sõdade ajajärk, alates Liivi sõda Rootsi-Poola sõdade lõpp 4. Rootsiaeg 17 saj 5. Veneaeg 18-20 sajand Kiviaeg: Pulli asula vanim teadaolev asula. Enne kui see leiti Kunda lammasmägi. Kunda kultuur kütid ja korilased...
Ainekursuse "Folkloristika alused" kordamisküsimused eksamiks (2017) 1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); Rahvamälestused käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor < ingl. folklore = folk (ee rahvas) + lore (ee tarkus, pärimus); termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3 Pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsi...
Siim Kingu 1 Tartu Tamme Gümnaasium AJALOO KT KORDAMINE §6 9 §6. EESTLASTE MUINASUSUND · Muinasaja inimeste vaimse elu tähtsaimaks osaks oli ussund. · Ei saa rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommetega muinasusundist. · Osalt tingisid uusi kombeid tegevusalade teisenemine. · Usulistes muutustes mängis suurt rolli ka ka tihe kontakst naaberhõimude, -rahvastega · Muinasusundite kohta pole väga palju teada, kuna pole säilinud eriti palju allikaid. o Enamus teadmisi on siiski levinud suusõnaliselt põlvest põlve edasi. Pärimused ja rahvaluule. · Pärimuste ja rahvaluule seast teabe väljasõe...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustusajastu , sõjanduse ja teaduse areng Referaat Nimi: Ron Türnpu Klass:10b Õpetaja: Piia Jullinen Tartu 2007 Üleminek keskajast uusaega tõi kaasa palju muudatusi. Hakati teistmoodi mõtlema, teaduslikud uurimustööd läksid põhjalikemaks ja avastused olid kiired tulema. Ka sõjandus arenes. Sõjad muutusid lühikeseks ja ainult kindlal eesmärgil. Uusaeg tõi endaga kaasa ka valgustuse kui inimesed hakkasid riigi heaks reforme tegema ja uut mõttelaadi levitama. Mõiste valgustusajastu võttis kasutusele ametlikult saksa filosoof Immanuel Kant 1784 aastal kuigi selle mõtteviis oli alguse saanud juba tükk maad varem. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonna ideoloogia teravalt vastustanud uus inimesekä...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Euroopa 16.-19.sajand Referaat Koostaja: Toomas Kaarna 10b Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2008 Sisukord Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal.......................................................................................................... 3 Prantsusmaa ......................................................................................................................................... 3 Saksamaa ............................................................................................................................................. 4 Sõjandus 16.-18. sajandil.............................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi....................
Imede saar A.D. 1348 liikust idamaalt katk kulutulena. Genova- linn kus tegelased elasid otsustati katkukartuses sulgeda. Kuid päev enne linna sulgemis silmus sadamasse üks suur must hallide purjedega larev millesarnast polnud siinmail enne nähtud arvati et see oli Portugali oma. Laev jäi kaugemale sadamast ja sealt väljusid paadis kolm meest Jacopo, Ruffo ja Beppo, kes olid tulnud, et anda üle kiri kaupmehele- Hr. Casarmanale. Sadamas tuli meestele vastu Casarmana poeg Niccolo kes küll ütles et ta annab isale ise kirja edasi, kuid meremehed polnud sellega nõus kuna neil oli käsk anda kiri isklikult edasi, pidades niccolot sulaseks. Hiljem kui Noccolo oli meremehed koju juhatanud käskis ikkagi isa Tal kirja avada mis oli ahga kohutavalt kehvasti kirjutatud ja mingis võõras keeles. hiljem selgus et see oli Kreeka keel ja tolle kija oli kirjutanud Nikeforos- kes oli kaupmehe vana sõber ja sõjakaaslane. Hr. Casarmana otsustas saata oma te...
· Nõmm-liivatee (Thymus serpyllum) JA TÜÜMIAN Targad Taimed Taskus lk 49; Metsamoori Ravimtaime raamat lk 47; Taimede Varjatud Vägi lk 145 Mererannas, männimetsas, mäeseljandikel. Lõhnav ja väike. Juunikuust. Hingamisteede, häälepaelte ravim. Toimub rahustavalt, und taastavalt. Omapärase lõhnaga. Arvatakse, et liivatee pääastab kurjade sõnade mõjust. Kaetiserohuks kutsub vanarahvas. Lugupeetud taim. Ladinakeelne nim. Sõnast hing ja eluhingus. Arvati, et see taim ei anna tagasi mitte ainult tervist vaid ka elu. Keskaegsed nõiad kasutasid liivateed võlujoogi koostises, mis aitas näha teispoolsust. Legend räägib, et taim on saanud oma võlujõu sellepärast et Neitsi Maaarja puhanud kord liivateevaiba peal ja seetõttu andnud Jumal taimele erilise mõjujõu. Kui kanti liivateepärda (rüütlid vanasti), siis oli see vapruse ja julguse sümbol. Arvatakse, et kandes pärg...
1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
