Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Prints (Kalevipoeg) „Teekond Haldjamaailma“ („Teekond maailma otsa“) (0)

1 Hindamata
Punktid

Prints (Kalevipoeg)
Teekond Haldjamaailma“ („Teekond maailma otsa“)
Ühel päeval otsustas prints minna Haldjamaailma, maailma, mis oli nii kaugel, et sinna ei olnud veel ühegi inimese jalg astunud. Kuna aga ükski inimene seal kunagi käinud ei olnud, siis ei teadnud ka keegi kuidas prints Haldjamaailma pääseks. Ainult vana troll oskas printsile nõu anda: „Seal, kus näed helesinist vett ja suuri kõrkjaid selle kaldal, trambi parema jalaga kolm korda vastu maad ning sulle avanebki tee Haldjamaailma.“. Kuulanud trolli nõu ära, hakkas prints laeva ehitama ja meeskonda otsima . Laeva laskis ta ehitada kalleimast hõbedast ning pani sellele nimeks „Laev“. Endale laskis prints teha kuldse kuue, laevameestele tegi ta aga hõbedast, nõuandjatele vasest ning tarkadele terasest kuued . Peale laevameeste, nõuandjate ja tarkade kutsus prints laevale veel keeletarga, kes oskas kõiki maailma keeli, nii inimeste kui ka loomade ja lindude.
Kui „Laev“ oli juba mõned päevad teel olnud, hakkas puhuma tugev tuul ning kerkis torm. Keeletark küsis seepeale mööda lendavatelt lindudelt, et mis sellist tugevat tuult põhjustab. Linnud vastasid keeletargale: „Soome nõiad panid tuuled möllama ning katsid kinni päikese ja tähed, et prints ei leiaks üles õiget teed.“.
Nii, ilma kindla suunata ning tugeva tuulega sõitis „Laev“ seitse ööd ja seitse päeva, siis märkasid nad aga võõrast randa. Prints juhtis laeva kaldale ja astus saarele . Ta kutsus endaga kaasa keeletarga ning paar sõpra, kellega koos asuti saart avastama . Juba tükk aega teel olnud, märkas reisiseltskond väikest majakest, mille trepil istus tüdruk. Prints astus tüdrukule lähemale, kuid tüdruk ehmatas, hüppas püsti ja jooksis kiljudes tuppa . Mõne hetke pärast tuli tüdruk koos saare targaga tagasi välja. „Mis te mehed teete siin?“ küsis tark meeste käest. Mehed rääkisid siis targale, et nemad tulid Haldjamaailma otsima ning vana troll oli neile seletanud kuidas sinna sisse saab. Selle peale hakkas tark aga kõva häälega naerma, „Minge parem koju tagasi,“ ütles tark. Prints ei olnud aga nõus koju tagasi pöörduma ning kutsus tarka hoopis endaga kaasa. Tark oli nõus, kuid soovis ka palka saada. „Ma soovin palgakas seda, mis ripub sul kodus seina peal,“ ütles saare tark printsile, kes oli sellega ka nõus.
Peale saarelt lahkumist oli „Laev“ juba kaua aega sõitnud, isegi Põhja piirist juba möödunud, kui lõpuks jõuti Sädemete saarele. Seekord läksid saart avastama printsess ja teenija . Olles vaid paar minutit saarel kõndinud said nad juba aru, et saart ei hüüta ilmaasjata Sädemete saareks. Terve saar oli täis tuld purskavaid lohesid, kellel lendas ka ninasõõrmetest sädemeid. Saarel valitsev kuumus oli nii suur, et printsessi pikad ripsmed hakkasid koheselt krussi tõmbama ning ta jooksis kohe tagasi laevale. Laevale jõudes küsisid teised talt aga, et ega ta teenijat näinud ei olnud. Printsess ütles, et oli ta juba ammu silmist kaotanud. Sel ajal lendas laevale valge lind, kelle käest keeletark koheselt uuris, et ega tema polnud kuskil teenijat näinud. „Te võite edasi sõita, tema enam tagasi ei tule. Teenija on teisel pool saart koos kaunite näkineidudega ning elab seal ilusti kuni oma elu lõpuni,“ ütles lind keeletargale. „Laev“ purjetas edasi.
Olles juba mitu päeva teel olnud jõudsid nad jällegi võõrale saarele. Seekord läksid saarele keeletark ning printsi sõbrad Kalev ja Malev. Nad kõndisid saarel tundide kaupa ringi, kuid ei leidnud midagi huvitavat. Lõpuks otsustasid nad magama heita. Hommikul äratas neid aga hiiglase tütar. Ta pani mehed oma põlle sisse ning viis koju isale näidata. Neiu isa tahtis kindlaks teha, et mehed on ikka targad ning hea peal väljas. Ta esitas neile mitmeid mõistatusi, millele kõigile oskas keeletark ka vastata. Nähes, et mehed on targad ning ei taha midagi halba, käskis hiiglane oma tütrel nad laevale tagasi viia. Tütar võttis keeletarga ja printsi sõbrad jällegi oma põlle sisse ning viis tagasi laevale, lisaks puhus ta ka laevale tuult, et see ikka ilusti liikuma saaks.
Pärast mitmeid pikki virmalistega täidetuid öid jõudis „Laev“ järgmisesse võõrasse randa. Seal saarel elasid notsusabalised, inimese näo ja notsu keha ja sabaga olevused. Prints hüppas laevalt alla ning hakkas kurje notsusabalisi igasse ilmakaarde laiali pilduma. Õnneks leidis ta omale hobuse. Prints hüppas koheselt hobule selga ning hakkas aina hoogsamalt ja hoogsamalt notsusabalisi tapma . Lõpuks õnnestus ka notsusabalistel printsile halba teha, nad tapsid printsi hobuse. See aga vihastas teda veel rohkem ning ta hakkas veelgi hoogsamalt notsusabalisi tapma. Printsi tapatööd märkas aga kohalik tark, kes kohe printsi maha rahustas ning küsis, et mida too üldse seal teeb. Prints rääkis targale ära, et nad tulid Haldjamaailma otsima ning, et vana troll õpetas neile kuidas sinna sisse saada. „See vana troll pettis teid! Tema õpetuse järgi saate te ainult kurja trolli koopasse , Haldjamaailma sissepääsu ei tea keegi,“ väitis tark. Ta käskis reisiseltskonnal otsa ümber pöörata ning koju tagasi pöörduda. Sel korral oli ka prints sellega nõus. Ta katkestas oma Haldjamaailma otsingud ning pöördus koju tagasi. Ta ütles kõigile oma reisikaaslastele, et kõik saavad selle palga, mis neile lubatud oli, hoolimata reisi tulemusest. Peale pikka reisi tundus kodumaal kõik väga tuttav ja hea. Kõik reisilised olid õnnelikud, et tagasi kodumaal olid.
Prints-Kalevipoeg- Teekond Haldjamaailma--Teekond maailma otsa- #1 Prints-Kalevipoeg- Teekond Haldjamaailma--Teekond maailma otsa- #2 Prints-Kalevipoeg- Teekond Haldjamaailma--Teekond maailma otsa- #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor EliisaE Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kalevipoja seiklused reisil maailma lõppu
1
docx

Kalevipoja seiklused reisil maailma lõppu

Kalevipoja seiklused reisil maailma lõppu Kalevipoeg oli uudishimulik mees ning ta tahtis teada, mis on maailmalõpus, seega ta otsustas sinna sõita. Ta lasi teha hõbedast laeva, mille nimeks sai Lennuk. Laev koos Kalevipoja ja teiste meestega hakkasid Soome poole seilama. Nad purjetasid mitu päeva ja ühel päeval märkasid maad. Nende mõtteis mõlkus kohe, et see ei saa olla Soome. Kui nad maale jõudsid, küsis keeletark lindudelt, mis koht see selline on. Vares vastastalle, et see on Lapu rand

Eesti keel
Eesti eepose-Kalevipoeg-16-lugu
2
odt

Eesti eepose “Kalevipoeg” 16. lugu

Eesti eepose "Kalevipoeg" 16. lugu Kalevipoeg tahtis maailma lõppu sõita- sinna kus keegi polnud ennem käinud ja kus on taeva ja maa ühenduspunkt. Ta küsis nõu kaarnalt, kes talle seletas, milline peaks maailma lõpp välja nägema. Kalevipoeg loetles veekogusid, mida ta on vaevata läbinud ning ütles et ookeani (ilmajärve vms) polnud ta veel ületanud kuid soovis seda teha. Ta mõlgutas mõtteid, kuidas jõuda maailma lõppu ning kes saaks teda sellega aidata. Ütles Olevile, et ta leiaks mehe, kes raiuks maha suure tamme, mille tüvest teeks tarbelaevad, ladvast sõjalaevad, kauba- ja orjalaevad. Laastudest lastelaevad ja nurkadest neitsilaevad. See, mis järele jääb, jätku alles. Jäätmetest saaks Järva linna, riismetest Riia ja laastudest Lääne linna, varjukoha Virumaale, peidupaiga Põltsamaale. Jäägid jätku jällegi

Kirjandus
Kalevipoeg-16 lugu-kokkuv6te
2
doc

"Kalevipoeg" 16.lugu, kokkuv6te

Eesti eepose "Kalevipoeg" 16. lugu Kalevipoeg tahtis maailma lõppu sõita- sinna kus keegi polnud ennem käinud ja kus on taeva ja maa ühenduspunkt. Ta küsis nõu kaarnalt, kes talle seletas, milline peaks maailma lõpp välja nägema. Kalevipoeg loetles veekogusid, mida ta on vaevata läbinud ning ütles et ookeani (ilmajärve vms) polnud ta veel ületanud kuid soovis seda teha. Ta mõlgutas mõtteid, kuidas jõuda maailma lõppu ning kes saaks teda sellega aidata. Ütles Olevile, et ta leiaks mehe, kes raiuks maha suure tame, mille tüvest teeks tarbelaevad, ladvast sõjalaevad, kauba- ja orjalaevad. Laastudest lastelaevad ja nurkadest neitsilaevad. See, mis järele jääb, jätku alles. Jäätmetest saaks Järva linna, riismetest Riia ja laastudest Lääne linna, varjukoha Virumaale, peidupaiga Põltsamaale. Jäägid jätku jällegi

Kirjandus
Kalevipoeg - kuueteistkümnes lugu
2
doc

Kalevipoeg - kuueteistkümnes lugu

Kuueteistkümnes lugu Kalevipoeg mõtles: "Läheks purjetaks sinna, kus keegi ei ole veel käinud." Selle mõtte peale tuli temaga tark lind rääkima. Peale vestlust Kalevipoeg hakkas laulma: "Ma sõuan Soome poole, kus ma leian sugulasi ja tuttavaid, kes mind reisiks ette valmistavad." Siis soovitas Olevil: " Kutsu külast linnameister ja mõistetark. Võta maha tammepuu ja tee sellest laev. Mis tuleb järele jäta vaestele varjupaigaks." Olev kostis selle peale: "Ma teeksin seda, kui leiduks siin maal nii tugev mees, kes tamme maha võtaks." Lind kuulis seda kuuse otsast ja soovitas: "Minge metsa ostima" Mindi

Kirjandus
Kalevipoja seiklused reisil maailma otsa-Kokkuvõte 16-pt
1
doc

Kalevipoja seiklused reisil maailma otsa (Kokkuvõte 16. pt)

Kalevipoja seiklused reisil maailma otsa 16. peatükis Kalevipojale tuli tahtmine minna kohta, kus keegi teine varem käinud ei ole. Lind rääkis talle maailmalõpust, kus pidi väga hea olema. Kalevipoeg mõtles, et äkki leiab Soomest inimesi, kes on teda nõus aitama. Ta lasi laeva hõbedast ehitada. Kui see valmis sai, nimetas Kalevipoeg selle Lennukiks. Ta kogus kokku meeskonna ja läks siis merd-mööda seilama. Laeval oli nii sõjamehi kui ka perepoegi. Kalevipoeg pani mehed laeva sõudma, ise viibis ta tüürimehe juures. Sõidu ajal tekkis küll raske ning tuuline torm ja selles süüdistati Soome sortse, kuid hiljem muutus ilm paremaks ning välja ilmus isegi päike. Pärast seitset ööpäeva sõitmist jõudis "Lennuk" Lapu ranna kaldale. Kalevipoeg sulpsas ennast vette ja ujus kaldale

Kirjandus
Kalevipoeg - peatükid 15-16-17 - kokkuvõte
3
odt

Kalevipoeg - peatükid 15, 16, 17 - kokkuvõte

KALEVIPOEG 15, 16, 17 Kui Kalevipoeg kodu poole kõndis, kihutasid ta kannul Vanakurat koos 70 selliga. Vanakurat aias Kalevipoega taga, kuna ta tahtis, et Kalevipoeg oma võla tasuks. Seejärel kurat küsis, et kas Kalevipoeg on tema asju põrgust kaasa võtnud. Kalevipoeg sai aru, mis Vanakurat küsib ja vastas pilgates, et vist võttis need asjad kaasa. Lõpuks Kurat küsis, et kas Kalevipoeg tahab temaga tülli minna ja siis Kalevipoeg vastas pilgates jälle , et võib ka , ning järgmine kord tuleb ja teeb kuradi varakambreid tühjendama. Sellepeale tormas Vanatühi minema. Kui videvik jõudis kätte, Kalevipoeg oli väsinud, heitis lauakoorma seljast, istus murule, sõi ja jõi ning ning jäi magama

Kirjandus
Kalevipoja 16 jutu kokkuvõte
1
odt

Kalevipoja 16 jutu kokkuvõte

Kalevipoeg 16.lugu *Kalevipoeg mõlgutas mõtteid et sõita maailma otsa, kus pole veel keegi teine käinud. Sellepeale laskis ta valla laulu,kus kavatses selle teekonna ette võtta hobusega läbi metsade ja laante,kui poleks aga merd ees, siis võiks minna kotka seljas üle merede ning nõnda maailma lõppu puudutada. *Selle peale lendas mööda kaaren ja õpetas teda, et mingu ta Sinivee äärde, kus kasvab kõrkjas ja võhumõõk ning seal tuleb parema jala kannaga vastu kallast põrutada, siis pidavat salavärav lahti minema ja sealtkaudu maailma otsa saama. *Kalevipoeg arvas et see ei ole tema jaoks probleem,sest ta tunneb kõiki järvi ja meresi.Lauldes mõtiskles ta, et purjetab Soome poole kus saab tuttavatelt teed küsida.

Kirjandus
Kapten Tonks
2
docx

Kapten Tonks

Kapten Tonks Reisi algus Elas kord üks mees, kes oli vaene laeva kapten. Ta reisis ülemaailma koguaeg ja peatus ,et tuua kaupa juurde või siis mehi juurde värvata. Ükskord ühel ilusal päeval maabus kapten Hiinas ja värbas seal palju meremehi ja ostis palju kaupa ,et teha suur reis. Ja kuna tal oli raha vähe siis ta pidi tegema rahvale väikse reisi üle mere. Väga palju rahvast tahtis kapten Tonksi laevale pääseda aga ainult mõned said laeva pardale. Nädal aega hiljem hakkasid kapten, meremehed, reisijad ning kaup lahkuma. Kapten pidi ületama Vaikse Ookeani. Üks päev oli väga tormine ja nad olid pool oma teekonnast läbinud ja kapten soovitas rahval alla peitu minna. Tund aega hiljem oli torm läbi, inimesed tulid alt välja tekile. Kõik imetlesid ilusat ilma, sest päike paistis, pilvi polnud ja meri lainetas. Reis läks jälle ilusti edasi. Kuni järsku hakkas kahurikuule lendama, rahvas läks

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun