Organismi regulatsioonisüsteemid Närvisüsteem ja humoraalne süsteem NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne
valgeaine - valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked, seljaajus asub ümber hallaine ja peaajus on ta hallaine keskel ajukoor - juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused. Mälu kogetud info salvestamine, meenutamine, kasutamine Närviimpulss - närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust teise. Kahe närviraku vahel on pisut ruumi, kui ülekandeainet on kogunenud vabasse ruumi piisavalt, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi. vegetatiivne närvisüsteem - piirdenärvisüsteemi osa, mis juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste, mitmesuguste näärmete talitust. Selle talitus on automaatne. Selles eristatakse kahte vastandliku toimega osa: üks võimendab, intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse, teine
peamiselt fosfolipiidest, glükolipiidest ja kolesteroolist.. Refleksid · Refleks on KNS-i vahendusel toimuv vastus/reaktsioon väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele · Refleksevõib vallandada väga erinevalt, näiteks teatud kohta kehal kergelt hõõrudes või koputades, või äkilise heli või valguse muutusega Närviimpulsid · Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise Allikad · Seljaaju: https://et.wikipedia.org/wiki/Seljaaju · Refleksid: https://et.wikipedia.org/wiki/Refleks · Närvirakk https://et.wikipedia.org/wiki/Neuron
hõbehall metall. Tantaal on erakordselt püsiv ja vastupidav keemilistele mõjutustele. See lahustu üheski happes ega kuningvees. Reageerib ainult vesinikfluoriidhappe ja lämmastikhappe seguga. Tantaal esineb looduses 2 isotoobina. Isotoop massiarvuga 181 on stabiilne. Isotoop massiarvuga 180 on radioaktiivne. Et tantaal ei ärrita eluskudesid, siis kasutatakse seda plastilises kirurgias ja luude operatsioonides; tantaalniidiga õmmeldakse närvikiude või tantaalklambritega ühendatakse veresooni. Umbes pool tantaali maailmatoodangust leiab rakendamist sulamite valmistamisel. Tantaalilisand muudab metallisulamid ülitugevaks korrosiooni- ja kuumakindlaks. Tantaalisulamite saranuses tõttu plaatiniga valmistatakse neist ehteid. Tantaaliühendite sisaldus inimorganismis on väga väike. Luudes on tantaali 0.003 ppm.
Meeleelundid 1.SILM:Pisaravedeliku ül-niisutav silmamuna kaitsesüsteem,vähendab hõõrdumist,parandab silma optilisi omadusi jms.Pupilli ül-e. Silmaava kaudu pääsevad valguskiired läätsele.Võrkkest-paikneb silma tagaosas ning selles on valgustundlikud rakud.Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt.Kepikese ül-eristab musta valgest.Kolvikese ül-võimaldab tajuda värvusi.Pimetähn-koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga.Kollatähn-Koht võrkkesta pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed.Nägemisteravus kõige suurem.Kaugelenägevus- kaugele näeb, lähedal sitasti.Tingitud:silmalääts lame v silmamuna normist lühem.Abi saab kumeraid +klaasidega prille kandes.Lühinägevus-Lähedale näeb, kaugele ei.Tingitud:Kumer silma sarvkest või silmamuna pikergune.Abi:nõgusad e klaasidega ürillid.Värvipimedus(daltoonikud)-pole ravitav,kaasasündinud,näevad üldjuhul must/valgelt.Toitumine+nägemine ja mõju-vitamiini...
80% inimestel esineb asümptoomset viiruskandlust, s.t. inimene on küll viirusesse nakatunud, kuid tal puuduvad aktiivsed haigusnähud. Sagedaste ägenemiste puhul on haigus oluliselt elukvaliteeti häiriv, kuid langenud immuunsuse korral ka eluohtlik. HUULE HERPES Püsimeigi puhul toimub huulte servade trauma, mille tagajärjel on väikeste närvilõppude rebend. ”Maganud” viirus aktiviseerub ja aktiveerudes liigub viirus uuesti mööda närvikiude nahka, põhjustades uue lööbe ning rikkub mineraalvärvi jagamist, mis võib esile tuua värvi muutust, teha värvituks lööbe piirkonnas. Kuipärast haigestumist nahk on taastunud siis värvitu koht võib halveneda protseduri tulemust. HUULE HERPES Profülaktika: Selleks et vältida herpese tekket pärast protseduuri on vaja kasutada apteekide käsimüügis on erinevate nimetustega atsükloviirisisaldavaid
s 11. Silmade tervishoiu reeglid Lugemis- ja kirjutamiskaugus 30-35 cm Töökoha valgustatus Lugemine liikuvas sõidukis Pidev töötamine arvutiga A-vitamiinirikas toit 12. Kuidas tekib lõhnaaisting? 1) Sissehingamisel õhus olevad aineosakesed ninaõõne piirkonda 2) Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi põhjustades närviimpulsse 3) Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju 13. Kuidas tekib maitseaisting? 1) Süljes lahustunud aineosakesed läbi väikeste avade maitsmispunga 2) Maistmispungas puutuvad kokku tunderakkudega tekitades närviimpulsse 3) Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve peaajju, kus maitsed eristatakse
Trummikile paneb võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva jõudnud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked tekitavad närviimpulsse, mis liiguvad piki kuulmisnärvi peaaju kuulmiskeskusesse. 6. Kuidas tekib lõhnaaisting? Nimeta 3 etappi Sissehingamisel sisenevad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad need impulsid peaaju vastavasse keskusesse, kus lõhn kindlaks tehakse. 7. Kuidas tekib maitseaisting? Nimeta 3 etappi Süljes lahustunud aineosakesed satuvad maitsmispunga sisse. Aineosakesed puutuvad kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve vastavasse ajukoore piirkonda, kus neid eristatakse. 8. Kuidas hoida silmi(3) ja kõrvu(3)? Kõrvad: Hoiduda pidevast mürast, mitte lasta kuulmekäigul ummistuda, mitte vigastada kõrva
Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva ja amortiseeriva kihi. Füsioloogiliselt väheaktiivne rasvkude täidab ka omalaadset lahusti rolli, selles võivad talletuda hüdrofoobsed, mittemetaboliseeruvad kehavõõrad ained. Termoisolatsioon (nahaalune rasvkude) Lipiidid võimaldavad elektrilist isolatsiooni Meie kehas on nii müeliiniga kui ka müeliinita närvikiude. Esimesed on kaetud lipiidse müeliintupega, mida võime piltlikult võrrelda isoleeritud kaabliga. Selge on see, et mööda isoleeritud närvikiude liigub erutuslaine tunduvalt efektiivsemalt. Toidulipiidid on olulised sapiväljutajad Lipiididel on struktuurne kui ka varuaine roll. Varuainena saab vaadelda reservlipiide, milleks meis on põhiliselt neutraalrasvad Metaboolse vee tekitamine.
1. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk koosneb rakukehast, dendriitidest ja aksonitest. Dendriite pidi liigub erutus rakukeha suunas. Aksonid juhivad erutuse impulsse rakukehast eemale. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on närvikiude kattev valge rasvaine. Muudab närvikiude sisaldavad kesknärvisüsteemi osad valgeks ja palja silmaga nähtavaks. 3. Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Põhilised virgatsained on atsetüülkoliin(õppimine, mälu, ärkvelolek), dopamiin(üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus), serotoniin(meeleolu, hetkeajede kontrollimine, ärkvelolek) ja noradrenaliin (tähelepanu, ärksus). 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad?
eferentseid kiude. · Kraniaalnärve on 12 paari. · Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimbust, mis kulgevad läbi sõelluu · Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude aksonid, neid on veidi üle miljoni · Kolmiknärv koosneb kolmest harust: ülemisest, keskmisest ja alumisest, ehk siis silmanärvist, ülalõuanärvist ja alalõuanärvist. · Näonärv on peamiselt näo lihaste motoorne närv, milles on ka sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa maitsmispungadest. · Esiku-teonärv on närv, mida mööda levib sisekõrvast kuulmis- ja asendiimpulsse. · Keele-neelunärv innerveerib motoorselt neelamisrefleksis osalevaid lihaseid; · Uitnärv annab kiude kõigile rinna- ja kõhuõõne siseelunditele kuni jämesooleni. · Keelealune närv innerveerib keelt motoorselt Peaaju ja seljaaju · Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks.
tuumatsentreid (filogeneetiliselt vanemad hallaine kogumid, neid ümbritseb valgeaine) kortikaalsed tsentrid [nooremad moodustised hallaine ladestused valgeaine pinnal (aju ja ajukese koor)] Juhteteid - aferentsed, eferentsed ja assotsiatiivsed Lõppaparaate - retseptorid ja efektorid Seljaaju (medulla spinalis) Ca 40 - 45 cm pikkune ja 1,5 cm laiune lülisambakanalis paiknev silinderjas väät Seljaaju vastaspooli seob närvikoeline kommissuur Seljaaju hallaine Hallaine sisaldab peeni närvikiude (müeliinita ja õhukese müeliinkattega) neurogliia elemente multipolaarseid neurotsüüte (ühesuguse suuruse, struktuuri ja talitlusega rakud on isekeskis koondunud närvituumadeks) Seljaaju hallaine neurotsüüdid jagunevad: 1. Juure- ehk radikulaarrakud paiknevad eessammaste motoorsetes tuumades, aksonid lahkuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu, kulgevad efektorini 2. Motoorsed vegetatiivsed närvirakud - paiknevad vegetatiivsetes tuumades, aksonid
Rakenduslikud harud - kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, äripsühholoogia. Ajupiirkondade funktsioonid - Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi. Lisaks tagavad keskajust tulenevad närviimpulsid lihaste pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju etendab olulist rolli ainevahetuse reguleerimises, samuti mõningate teiste füsioloogiliste protsesside kooskõlastamises
MIS ÜLESANNE ON NÄRVISÜSTEEMIL? REGULEERIB JA KOORDINEERIB ORGANISMIS KÕIKIDE ELUNDITE TALITLUST JA KOHANDAB SEDA SISE- JA VÄLISKESKKONNA MUUTUSTELE. MILLINE ON NEURONI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE? EHITUS: KOOSNEB RAKUKEHAST NING 2 LIIKI JÄTKETEST (DENDRIIDID, AKSON); TÖÖPÕHIMÕTE: ERUTUS KULGEB NEURONISSE MÖÖDA DENDRIITE, LÄBIB RAKUKEHA JA VÄLJUB SEALT AKSONI KAUDU; IMPULSID LIIGUVAD NEURONITE AHELAS KINDLASUUNALISELT: PERIFEERIAST MÖÖDA TUNDENÄRVIKIUDE KNS'I JA KNS'IST MÖÖDA MOTOORSEID NÄRVIKIUDE PERIFEERIASSE. MILLINE ON NÄRVISÜSTEEMI EHITUS? SOMAATILINE: KESKNÄRVISÜSTEEM (PEAAJU JA SELJAAJU), PIIRDENÄRVISÜSTEEM (PEAAJUNÄRVID JA SELJAAJUNÄRVID); KONTROLLIB KOGU ELUTEGEVUST, REGLUEERIB LIIKUMISELUNDITE TÖÖD, SAAB INFOT VÄLISMAAILMAST; AUTONOOMNE: SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM , PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM; SELLE KAUDU TOIMUB SISEELUNDITE, SISENÕRENÄÄRMETE, SÜDAME JA VERESOONTE TALITLUSE REGULEERIMINE. SELJAAJU ASUB LÜLISAMBAKANALIS; ÜL...
ummistumine, mitmesugused viiruse- ja bakterhaigused, tugev müra, osa ravimeid Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud. HAISTMINE JA MAITSMINE Haista saab vaid neid aineid, mis eraldavad õhku molekule (nt lõhnaõli) Sissehingamisega satuvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades närviimpulsse Mööda närvikiude kanduvad impulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees või süljes. Keele pinnal on keelenäsad, mille tipul ja külgedel on maitsmispungad. Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse. Närviimpulsid kanduvad aju maitsmispiirkonda, kus maitsed eristatakse. Inimene tajub viit põhimaitset: soolast, magusat, kibedat, haput ja
nende ülesanne? Haistmisrakud on meelerakud, millest väljuvad kaks jätket- dendriit ja akson. Haistmisrakud paiknevad ninaõõne ülemises osas, nad võtavad vastu lõhnaaineid 2) Millised on haistmise etapid? Haistmise etappe on 3 1) sissehingamisel satuvad aineosakesed õhust ninaõõne haistmispiirkonda 2) limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimplusse 3) mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse 3) Millised tingimused peavad olema täidetud, et tunda lõhna või maitset? Lõhna tundmiseks peavad aineosakesed olema lahustunud, ninaõõne sisepind peab olema niiske aga ei tohi olla väga paku limakihi all. Maitse tundmiseks peab aine lahustama vees või süljes, tahke toidu maitset ei tunne, kui keel on kuiv ja sülge eritub vähe. 4) Mis mõjutab haistmist?
aegset viibimist mingi lõhna sees, me seda enam peaaegu ei tunne. Vanus - nooremad tunnevad paremini lõhnu, vanemad enam mitte nii hästi. KUIDAS ME HAISTAME? Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Haistmisrakul on haistmiskarvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju, kus lõhnaallikas kindlaks tehakse. 4 Katse Nagu eespool mainitud, peab katses olema 25 nuusutavad asja. Asjad mida nuusutatakse on täiesti ise valitud. Hüpotees Inimese nina eristab paremini keemilisi ained ning ei suuda üle 10 asja järjest nuusutada. Katsekäik Katse ajaks seon oma silmad kinni nii, et ma ei näeks, milline toiduaine
meelerakke Meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. Maitsmi Keelenäs ne Maitsmispungadega keelenäsad ad Keelenäs Maitsmispung Maitsmispungas on tunderakud Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus KUIDAS ME TUNNEME LÕHNA? Limas Mööda Sissehingamiseg lahustunud närvikiude a satuvad aineosakesed kanduvad aineosakesed ärritavad impulsid peaaju ninaõõne haistmisrakkude vastavasse haistmispiirkond karvakesi, piirkonda, kus a põhjustades lõhn kindlaks närviimpulsse tehakse
Hallaine paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt,moodustades ajukoore. Peaaju sisemuses ,valgeaines, esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on hallaine tsentraalselt, moodustades seljaaju ristlõikes liblikat meenutava kujundi, valgeaine selle ümber asub perifeerselt. 3. Närvi ehitus – sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp (sensoorsed e. aferentsed ja motoorsed ehk efektoorsed närvid) Funktsiooni järgi eristatakse afentseid ja motoorseid närvikiude. Afentsete närvikiudude kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi, motoorsed annavad impulsse ajust lõppelundisse- lihastesse või näärmesse. Sensoorsed ehk tundenärvid sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. Motoorsed ehk liigutajad närvid sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. 4. Närvi funktsioon. Selgita
Oimusagar kuulmiskaskus, haistmiskeskus, maitsmiskeskus c. Kiirusagar nahakeskus, lihastundlikkus keskus d. Laubasagar mõtlemiskeskus, kõnelemiskeskus 15. Kirjelda seljaaju ja tema ülesandeid. Paikneb: selgrookanalis Koosneb: seest- hallaine Väljast valgeaine Pikkus: 40-45cm Ülesanded: vahendab informatsiooni peaaju ja keha vahel Juhib lihtsaid tingimatuid reflekse Väljuvad: 31 paari seljaaju närve Seganärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude: * toomakiud selgmised * viimakiud - kõhtmised 16. Mis on närviimpulss ja kuidas ta levib? Närviimpulss närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga närk elektriline muutus Levimine närviimpuls liigub ühest närvirakust mööda pikka jätket, teise närviraku lühikestele jätketele, ülekanne pikalt jätkelt lühikestele toimub keemiliste ühendite abil 17. Kui kiiresti levib närviimpulss ja mis võib seda aeglustada?
Meelerakkudes tekkinud närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. 10.Kuulmise tervishoid Kasuta kõrvaklappe õigesti Helid ei tohi olla liiga valjud 11. Haistmis ehk lõhnaaistingu tekkemehhanism, 3 etappi 1. Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninõõne haistmispiirkonda 2. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisraku karvakesi , põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse 3. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda kus lõhn kindlaks tehakse. 12. Maitseaistingu tekkemehhanism, 3 etappi 1. Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi väikeste avade maitsepunga sisse 2. Maitsepungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse 3. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve vastavasse ajukoore piirkonda kus neid analüüsitakse ja maitseid eristatakse 13
hallaine(ristlõige meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat). Seljaaju välimise kihi moodustab närvirakkusest koosnev valgeaine. Seljaaju kaalub 35g, pikkus on 40-45 cm ja läbimõõt 0,7-1,4 cm. Seljaaju vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi(nim. tingimatuteks refleksideks), mis aitavad hädaolukorras kiiresti reageerida. Närvid väljuvad selgroolülidevahelistest avadest. Seljaajunärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude: selgmised kiud, mis toovad seljaajusse infot kõhtmised kiud, mis viivad infot seljaajust välja Seljaaju vigastuse korral side peaajuga katkeb ning vigastuskohast allpool olevad kehaosad ei saa normaalselt talitleda, nende tegevus on halvatud. Peaaju teised osad Suuraju Kõige suurem peaaju osa, kõige arenenum osa, moodustab 70% peaaju mahust. Suuraju jaguneb paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks, mis onomavahel närvidega ühendatud. Koosnevad peamiselt valgeainest, välispind hallainest
Närvikude - Kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, erutusi edasi kanda ja neid salvestada Neuron - närvirakk, pikad jätked Neuriit e takson - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsi teistele rakkudele Dendriit - Närviraku lühem jätke, võtavad teistelt rakkudelt närviimpulsse vastu Sünaps - Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise rakku Mediaator - Virgatsaine Närviimpulss - Närvirakkudes toimuv lühiajaline nõrk elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude Kollageen - Sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk Sidekude - hajuselt paiknev rakkude kude, ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi Rasvkude - Sidekoeliik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud Kõhrkude - Elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude Luukude - Jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure Müofibrillid - Koosneb kordutavast struktuurielementidest, lihaskiudude sees Veri - Vedel sidekude
rohkelt filamente · rakukehas vähem filamente Erinevat tüüpi neurogliia rakud Kiuline Protoplasmaatiline astrotsüüt astrotsüüt Oligodendrotsüüt Mikrogliia Ependüüm Oligodendrogliotsüüt · Astrotsüütidest väiksemad, väheste õrnade jätketega (Kr.k. oligos, vähe) · Paiknevad enamasti reastunult piki närvikiude ja ümbritsevad närvirakkude kehasid · Moodustavad müeliini kesknärvisüsteemis ja on homoloogsed Schwanni rakkudele perifeerses närvisüsteemis · Astrotsüüdid ja oligodendrotsüüdid moodustavad koos makrogliia Mikrogliia · Gliiarakkudest kõige väiksemad väheste tugevalt hargnevate jätketega · Sarnased sidekoe makrofaagidele Ependüüm · Ependüüm vooderdab epiteelitaolise kihina pea- ja seljaaju
12. Närvisüsteemi väikseim osa on närvirakk ehk neuron mis tekitavad ja juhivad närviimpulsse. 13. Ärritustele vastatakse tingimatute refleksidega (kaasasündinud) ja tingitud refleksidega. 14. Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini: ärrituse ehk stiimuli tekitatud närviimpulsi võtavad vastu retseptorid ning impulss kandub mööda tundenärvikiude edasi kesknärvisüsteemini, kust reaktsioon liigub mööda motoorseid närvikiude teostuselundini. 15. Inimese psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on erutus ja pidurdus. 16. Inimesed ei mäleta imikuiga, sest: - puduuvad seosed närvirakkude vahel - puudub seostatud kõne - puudub mina-tunne 17. Poiste ja tüdrukute käitumise erinevused tulenevad peamiselt kasvatusest, meestel kujuneb välja arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel kui vastastikku sõltuvast minast. 18. Erik Eriksoni kaheksa arenguastme teooria:
XI. MEELEELUNDID 1. Silma ehitus. Nägemisretseptorid kepikesed ja kolvikesed, nende funktsioon Silmal eristatakse kesti: 1)Fibrooskest sellel on sarvkest(cornea) ja kõvakest. 2)Soonkest sellel on : a)vikerkest ehk iiris (annab silmale iseloomuliku värvuse). Iirise keskele jääb silmaava ehk pupill, mille läbimõõdu muutmise teel kahe erineva lihase abil saab suurendada või vähendada silma langevat valgust. Pupilli ahendajat innerveerib parasümpaatiline närvisüsteem. Pupilli laiendajat innerveerib aga sümpaatiline närvisüsteem. b)ripskeha (corpus ciliare). Ripslihase ja läätse vahel on ligament (ligamentum Zinni), mis võimaldab läätse läbimõõtu muuta. Kui ripslihas pingutub, siis see ligament aga lõõgastub, lõdveneb ja lääts omandab oma elastsuse tõttu ümarama kuju. Vastupidiselt aga kui ripslihas ise lõõgastub, siis ligament pingutub ja lääts lameneb. Silma läätse...
(kontakt 2neuroni vahel). Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. Sünaps koosneb mediaatoripõiekestega varustatud presünaptilisest ja retseptoritega postsünaptilisest membraanist ning nende vahele jäävast pilust. Sünapsi ehitus tagab erutuse leviku mööda neuronite ahelat ainult ühes suunas: dendriit neuroni keha neuriit. S.t., et mööda aferentseid närvikiude levib erutus ainult perifeeriast (retseptorilt) kesknärvisüsteemi, mööda eferentseid närvikiude närvikeskusest perifeersesse lõppelundisse lihasesse või näärmesse. 22. Erutuse edasikandjaks sünapsis on mediaatorid.. Erutuse ülekanne ühelt neuronilt teisele toimub sünapsis tekkivate keemiliste ainete mediaatorite (noradrenaliin, atsetüülkoliin, serotoniin jms) vahendusel. 23. Närvikeskused.
15. Mis on merehaigus? Millest tekib? Vastus: Kui inimene pöörleb, kiigub või pidevalt õõtsub, tekib vahelduv erutus ka nendes närvirakkudes, mis tavaliselt ei erutu, ja inimese enesetunne halveneb, tekib nn merehaigus. 16. Kuidas toimub haistmine? Vastus: Sissehingamiselt satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse. 17. Kuidas, mille abil ja milliseid maitseid inimene tunneb? Vastus: Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi väikeste avade maitsmispunga sisse. Maitsmispungas puutuvad osakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve vastavasse ajukoore piirkonda, kus neid analüüsitakse ja maitsed eristatakse. Inimene tunneb viit põhimaitset:
närv ripslihast nervus ciliaris??) Nägemismeele tsentraalsed juhteteed ja nägemisaistingu teke Kujutis tekib silma võrkkesta retseptorites erutuse: valges-kolvikestes. Erutus antakse nägemisnärvi kiududele. Silma võrkkestalt lähtuvate närviimpulsside kulg ajju kulgeb võrkkesta seesmisest ja välimisest poolest erinevalt. Kummagi silma sisemiselt poolelt pärit närviimpulsid kulgevad mööda närvikiude, mis ristuvad ajus, ristumiskohta kutsutakse ristmikukohaks. Pärast ristmikku liiguvad ajju vasakul pool need närviimpulsid, mis pärinevad vasaku silma võrkkesta välimiselt poolelt ja parema silma sisemiselt poolelt. Aju paremasse poolkerra suunduvad need impulsid, mis pärinevad võrkkesta välimiselt poolelt ja sisemise silma vasakult poolelt. Nägemisnärvide ........... nimetuvad ümber välimistes põimikkehades. Siin asuvad neuronite kehad, kuklasagaras moodustavad Brodmani 17.-19.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- loodusteaduskond teaduskond Üldloodusteadus Referaat TTX ehk tetrodotoksiin Plumsugar16 YASB 11 Tallinn 2012 1 Tetrodotoksiin ,,Tetrodotoksiin ei ole alkaloid, steroid või karbohüdraat. Samuti pole see sarnane mitte ühelegi seni teadaolevale aminohappele. Tetrodotoksiin- see on väike molekul väikse molekulmassiga, millel on ainulaadne ,,jalgpalli-kujuline" struktuur." Nii defineeris tertodoksiini Harry Mosher, kes tegi 1960. ndatel kindlaks TTX-i keemilise struktuuri, eraldades mürgise molekuli vesilikest, kes asustasid Stanfordi linnas asuvat järve Lagunita. [1, 2] Tetrodotoksiin (TTX) on merelise päritoluga mürk, mis on oma nime saanud kala järgi, kelles see mürk avastati- Tetraodontiformes (tetras tähendab neli ja odontos hammast) ehk eestikeelse nimetusega jaapani kerakala. TTX on värvit...
· ... välimise kihi moodustab närvirakkude jätketest koosnev valgeaine · Vahendab informatsiooni paaju ja ülejäänud keha vahel · Juhib kaasasündinud (tingimatuid) reflekse, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras · Tingimatute reflekside keskus asub seljaaju hallaines · Sellest lähtub 31 paari seljaajunärve, mis väljuvad seljaajust selgroolülidevahelistest aladest · ...närvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude selgmised toovad seljaajusse infot kõhtmised viivad infot seljaajust välja · Seljaaju vigastuste korral side peaajuga katkeb ning vigastuskohast allpool olevad kehaosad on halvatud Piirdenärvisüsteem · Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga · Mööda närve liigub info väliskeskonna ja keha seisundi kohta peajusse, kus se
nimi, sünnikuupäev, salvestatakse väga sagedasel harjutamisel, kättesaadavus väga kiire, unustamist pole, maht väga suur, kestus püsiv sünaptiline summatsioon – mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus ööpäevarütmid – maakera pöörlemisest tingitud ligikaudu 24-tunnise perioodiga muutused organismi talitluses – närviimpulss – elektrilineimpulss, liigub kiirusega 100m/s ühest närvirakust e neuronist teise mööda närvikiude e närvirakkude jätkeid, on alati ühe tugevusega, kahe impulsi vahel on kindel aeg – sünaps – koht, kus ühe neuroni aksonilt antakse impulss edasi teise neuroni dendriitidele – elektrilised sünapsid – närvirakkude jätked ühenduses, impulss antakse vahetult edasi – keemiline sünaps – närvirakkude jätkete vahele jääb vahe e sünaptiline pilu. Impulss ei saa vahetult edasi kanduda, vaid ülekanne toimub spetsiaalsete vaheainete e mediaatorite abil.
käsklusi edasi eri elunditele (nt-lihastele). Peaaju ka talletab infot. Seljaaju-ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega, seljaaju kaudu liigub informatsioon keha närvide ja peaaju vahel, seljaaju juhib ka tahetele allumatuid liigutusi. 12. Kirjelda närviraku ja närvi ehitust ja talitlust! Närvirakul on keha ja kaht tüüpi jätked: üks pikk akson ja mitu lühikest dendriiti. Närvi ehitus sisaldab kahesuguseid närvikiude: ühed juhivad närviimpulsse organitest pea-ja seljaajusse. Teised aga kesknärvisüsteemist elunditesse. 13. Kuidas omandab inimene uut infot, kui on teada, et närvirakkude arv ei suurene? Õppimise ja kogemustega luuakse närvirakkude vahel pidevalt uusi seoseid. 14. Nimeta peaaju osad ja nende ülesanded! Suuraju-juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist.
Esiteks vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Mööda seljaaju valgeainet liigub info peaajju ja sealt tagasi. Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaassündinuid käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, st aitab kiiresti reageerida hädaolukorras. Tingimatute reflekside keskus asub seljaaju hallaines. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Närvid väljuvad seljaajust selgroolülide vahelistest avadest. Seljaajunärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude. Selgmised kiud toovad seljaajusse infot, kõhtmised kiud aga edastavad infot seljaajust väljapoole. REFLEKSID Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. Üks reflekse on inimesel kaasasündinud ehk pärilikud, näiteks imemiserefleksid või neelamisrefleksid. Pärilikud refleksid on tingimatud
Lõplik levik toimub peaaju närvide kaudu, peale seda võimalik kõnelemine. · Kirjasõnast arusaamine, lugemine: erutus levib silma võrkkestalt mööda nägemisnärvi ja aju XXX kiude kuglasagarasse esmasesse nägemiskeskusesse (17 väli), siis 18.ja19.väljale. Sealt 39-le, edasi kaarkimbu kiude mööda Broca alasse, kus moodustub sõna neuraalne mudel, sealt vokaliseerimisalasse ja sealt vastavaid närvikiude mööda lihastele, mille abil sõna moodustub. Vanasti arvati, et nägemiskeskuse erutus peab levima ka Wernicke alasse, kuid PET(positronemissioontomograafia) abil tehtud uuringud on näidanud, et see pole vajalik. PET vähem kui 20 a vana meetod, võimaldab visualiseerida aju vereringes toimuvaid muutusi psüühiliste protsesside või vaimsete tegevuste korral. Häired kõne ontogeneesi arengus: kõnekeskus lokaliseerub enamasti vasakul pool ajus. Kui
Järvamaa Kutsehariduskeskus Majandus- ja teenindusõppe osakond AV III Mairo Hanninen NÄRVISÜSTEEM Referaat Juhendaja: Ene Takk Paide 2011 SISUKORD · Närvisüsteem...................................................................................................................3 · Kesknärvisüsteem (KNS) ...............................................................................................4 · Närvirakud ja närvid .................................................................................
valuvaigistavad ained. Valu põhjustab iga ärritus, mis on võimeline kahjustama kudesid: termiline, põletikuline, mehhaaniline, keemiline jne. Valuaisingu tekkes peetakse oluliseks kahjustava teguri toimel kudedest vabanevate teatud keemiliste ainete hulka. Substants P, katehhoolamiinid (noradrenaliin ja adrenaliin), somatostatiin ja gamma- aminovõihape on olulisimad ained, mis vahendavad impulsse notsitseptiivsüsteemis. Selles süsteemis vahendatakse impulsse närvikiude mööda seljaajju ja sealt peaaju kõrgematesse keskustesse. Mida rohkem on neid aineid kahjustava teguri toimel vabaneb, seda tugevam on valuimpulss ajule ja seda tugevamat valu me tunneme. Et inimene igast valust shokki ei saaks, on ka teine, valuimpulsside ajju jõudmist pidurdav süsteem. Antinotsitseptiivsüsteemis on mediaatoriteks serotoniin ja endogeensed opioidid endorfiinid ja enkefaliinid. Viimastel on tugev valuvaigistav toime ning nende retseptoriteks ajus on opioidreptsetorid.
F: hoiab eemal mikroobid ja kahjulikud ained. 2. Pärisnhahk ehk derma DERMIS 1. näsakiht e * kohevast kiulisest sidekoest, moodustab harjad ja vaod -> eriti sõrmedel -> PAPILAARKIHT SÕRMEJÄLG - papillaarjoonis * kimpudeks koondunud silelihasrakud-> kinnitudes karvakotikese külge-> KARVAPÜSTITAJAD lihased, mis kontraheerudes-> kananahka * palju vere- ja lümfisooni, närvikiude ja -lõmeid 2. VÕRKKIHT * sassiskiulisest tihedast sidekoest * annab nahale iseloomuliku tugevuse * palju veresooni, närvikiude, meelerakke, silelihasrakke * higi- ja rasunäärmed, karvade juured * läheb alandedes üle ALUSNAHAKS VERERSOONTE F - TERMOREGULATSIOON - ahenevad või laienevad! * u 3x paksem kui epidermis
891ffda0na muutustele. Psüühika ja bioloogia vahelisi seaduspärasusi uurib psühhobioloogia. Närvirakk ehk neuron tekitab ja juhib närviimpulsse. Neuron koosneb rakukenast ning 2 liiki jätketest: dendriitidest ja aksonist. Erutus kulgeb neuronisse mööda dendriite, läbib rakukeha ja väljub sealt aksoni kaudu. Närviimpulsid liiguvad neuronite ahelas kindlasuunaliselt: perifeeriast mööda tundenärvikiude kesknärvisüsteemi ja kesknärvisüsteemist mööda motoorseid närvikiude perifeeriasse. Närviimpulsid on elektrokeemilised protsessid. Nende kiire ja sihipärase liikumise tagab aksonit ümbritsev müeliinkest. Närviimpulsside ülekandekohta nimetatakse sünapsiks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete - virgatsainete vahendusel. Virgatsained on närvisüsteemi suhtes kas erutava või pidurdava toimega. Närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist.
eeskätt rasva- ja lihasrakkudesse. Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon glükagoon. Pärast söömist suurem osa verre imendunud glükoosist deponeerub ehk talletub maksas ja ka teistes kudedes (lihastes) ühendina, mida nim. glükogeeniks. Pankreas ehk kõhunâäre. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Hüpotaalamus asub vaheajus taalamusest allpool ja sele kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri, toitumiskäitumist. Antidiureetiline hormoon- sünteesitakse hüpotaalamuses, hüpofüüsi ehk ajuripatsi tagasagaras (ülesanne vee regulatsioon). Termoneutraalne tsoon- vahemik, kus kehatemperatuuri säilitamiseks ei kulu lisaenergiat. 5. Inimese närvisüsteemi üldine ehitus. Peaaju osade (5) ülesanded.
ainevahetust. Vask tõstab insuliini aktiivsust ja soodustab süsivesikute täielikumat utiliseerimisprotsessi. See mikroelement osaleb sidekoe struktuurvalkude – kollageen ja elastiin – formeerumises ning millised kuuluvad luu- ja kõhrkoe, naha, kopsude ning veresoonte struktuuri. Seetõttu võib vase puudusel kergesti tekkida aordi või peaaju veresoonte aneurüsm. Vase puudus põhjustab luukoe demineralisatsiooni ja osteoporoosi. Vask osaleb närvikiude ümbritseva rakumembraani – müeliini – moodustumises ja millede degeneratsioon võib viia sclerosis multiplexi ja teiste raskete närvisüsteemi häirete tekkimiseni. JOOD (I) Jood reguleerib kilpnäärme ja hüpofüüsi tööd, ennetab radioaktiivse joodi ladestumist organismi ning tõstab organismi kaitsevõimet radiatsiooni vastu. Jood kuulub kilpnäärme hormoonide türoksiin T4 ja trijoodtüroniin T5 koostisesse
Australopithecus Afarensis 4-3 MAT A. africanus 3,5-2,5 MAT Inimese aine- ja energiavahetus Inimene kui tervikorganism - Organismi omadus - tagada homöostaas - NS (närvisüsteem) ja hormoonid - NS talitluse aluseks on refektsikaar (mingisugune ärritaja) - Sensoorne signaal liigub mööda aferentset närvisüsteemi, see viiakse KNS (kesknärvisüsteemi), mis annab motoorse signaal mööda pikieferentseid närvikiude ja tulemuseks muutb vastava elundi talitlus (süda kiiremini liikuma v refleksid vms..) - Hormonaalne reguatsioon - hormoonide liikumine veres ja koevedelikes. - Homöostaas tagatakse negatiivse tagasiside põhimõttel kõrvalekalde kohta tulevate signaalide põhjal püütakse algolukorda taastada - Positiivne tagasiside kõrvalekalde süvendamine, 3tk: o Vere hüübimine (tekitab kooriku peale) o Oksendamine (väljastab mürki vms maost) o Sünnitus
Nimed jäävad meelde, aga näod lähevad Sa oskad kirjeldad, aga teha ei oska sassi (vasaku ajupoolkera häire) Analüüs ja arvutamine, loogiline mõtlemine Loovus kirjanduses ja sõnalistes asjades Kujutava kunsti loovus (käsitöö, maal jne) Aisting ja taju · Taju on aistingute summa · Väline ärritaja (nõel) Mõjutab reptseptoreid (nahas) Liigub mööda närvikiude Liigub aju vastavasse keskusesse (naha tundlikkuse keskus) Analüüs ning tekib valuaisting Liigub tagasi reptseptorisse tagasi Tekib refleks · Taju- aistingute summa · Piiratud taju o Osad aistingute tajud on välja lülitatud · Sensoorne isolatsioon- Piiratud taju äärmuslik näide ehk tähendab seda, et taju on välja lülitatud o Hakati uurima seoses kosmoselendudega Taju omadused · Püsivus
veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks kõhunäärmele, et see eritaks küllaldase koguse insuliini ja veresuhkru tase normaliseerub. (Täht:1999) Tervel inimesel on veresuhkru tase tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l ja kaks tundi pärast sööki mitte üle 7,8 mmol/l. Diabeedi puhul on see tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on püsivalt üle 10mmol/l, hakkab suhkur erituma ka uriiniga. Pikaajaline normist kõrgem veresuhkru tase kahjustab veresooni ja närvikiude kogu organismis. (Halling: 1994) Eristatakse kahte diabeedi tüüpi - insuliinisõltuv ehk I diabeedi tüüp ja insuliinisõltumatu ehk diabeedi II tüüp. (Täht: 1999) 3 2. DIABEEDI TÜÜBID 2.1. I tüüp ehk insuliinisõltuv diabeet Tekib reeglina lastel või noorematel inimestel, kuid sellesse võib haigestuda ka vanemas eas. Kuna insuliinisõltuv diabeet areneb kõhunäärme insuliini tootvate rakkude hävimise
Tunnetuspsühholoogia. Küsimused ja vastused. I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Dendiitideks kutsutavad lühikesed järked rakukeha otsas kannavad elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri' kitsend aitab signaalidel kiiremini kesknärvisüsteemist lihasteni jõuda. Neuriidi lõpu ülesanded jagunevad kaheks pikendamine ja harunemine. Schwannirakud toodavad perifeerses närvisüsteemis neuronitele müeliini. Müeliintupe peamiseks ülesandeks on suurendada impulss...
Teos paikneb arvukalt karvakestega kuulmisrakke. Keskkõrvast tulnud võnked levivad mööda tigu edasi ning liigutavad kuulmisrakkude karvakesi ja tekitavad sellega neis rakkudes närviimpulsse. 56. Kuidas toimib haistmiselund? Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse. 57. Kui hea on inimese lõhnataju? Tänapäeva inimese lõhnataju on märksa halvem kui primitiivsetel esivanematel. 58. Kuidas inimene tajub erinevaid maitseid? Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustisi - keelenäsasid, mille külgedel paiknevad tunderakud. Kui aineosakesed ärritavad tunderakke, saadavad need ajusse närviimpulsse ja inimene tunneb nt magusat või haput maitset
Haistmisnärv rakkudest haistmissibulani. Frontaalsagaras on haistmisanalüsaatori osa. Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi ja hüpotalamusse Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Haistmisrakul on haistmiskarvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju kus lõhna allikas kindlaks tehakse. Maitsmine - Maitsmissibulad keelel, suulaes, kõripealises ja neelu tagumises seinas. Maitsmisnärvid retseptoritest peaajju. Peaajus tekivad maitsmisaistingud ja käivituvad seederefleksid. Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustisi ehk keelenäsasid. Keelenäsade küljes on tunderakud mis aineosakeste ärrituste toimel saadavad ajusse närviimpulsse ja inimene tunneb maitset.
Insuliin aitab glükoosil siseneda rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse energia allikana. Kui organismis ei ole piisavalt insuliini, tõuseb glükoosi tase veres. Tervel inimesel on veresuhkur tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l ja kaks tundi pärast sööki mitte üle 7,8 mmol/l. Diabeedi puhul on see tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on püsivalt üle 10 mmol/l, hakkab suhkur erituma ka uriiniga. Pikaajaline normist kõrgem veresuhkru tase kahjustab veresooni ja närvikiude kog organismis. Diabeedi vormid Diabeedil eristatakse nelja vormi: · 1. tüüpi diabeet · 2. tüüpi diabeet · sekundaarne diabeet (tingitud nt kõhunäärme kahjustusest) · rasedusaegne diabeet ehk gestatsioonidiabeet 4 1. tüüpi diabeet Tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Haiguse teket soodustab, umbes pooltel juhtudest, pärilik eelsoodumus, mis kohtub mingi välise faktoriga
amortiseeriva kihi. Füsioloogiliselt väheaktiivne rasvkude täidab ka omalaadset lahusti rolli, selles võivad talletuda hüdrofoobsed, mittemetaboliseeruvad kehavõõrad ained. 6 Termoisolatsioon (nahaalune rasvkude) Lipiidid võimaldavad elektrilist isolatsiooni Meie kehas on nii müeliiniga kui ka müeliinita närvikiude. Esimesed on kaetud lipiidse müeliintupega, mida võime piltlikult võrrelda isoleeritud kaabliga. Selge on see, et mööda isoleeritud närvikiude liigub erutuslaine tunduvalt efektiivsemalt. Toidulipiidid on olulised sapiväljutajad Lipiididel on struktuurne kui ka varuaine roll. Varuainena saab vaadelda reservlipiide, milleks meis on põhiliselt neutraalrasvad Metaboolse vee tekitamine.
ja hattude ehitus) *Ringkurrud algavad 12sõrmiku keskosast, kus nad on kõige tihedamad ja kõrgemad (kuni 1 cm), tühisooles jäävad nad hõredamaks ja madalamaks, niudesooles on neid ainult selle algusosas. *peensoole hatud kujutavad endast 0,3-1,5 mm kõrgusi limaskesta väljasopistisi. Hatt sisaldab vere- ja lümfisooni ning närvikiude, nende koguhulk on ligikaudu 4 miljonit. 12sõrmikus ja tühisoole ülemises osas on hatte kõige tihedamini, allpool muutuvad nad pikkamisi hõredamaks ja väiksemaks. ülesanded Peensooles toimub toidu peamine seedimine ja toitainete imendumine lümfi ja verre. · Joonis lk 113 + tv joonis 12 82. Jämesool: Jämesoole osad Umbsool, käärsool ja pärasool. iseloomulikud Pikkus ligikaudu 1,5-2 m.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
