Närvisüsteem - õppematerjal (0)

Närvisüsteemi tähtsus ja ülesanded
Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talituse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb org. väliskeskonna muutustega ja organismis eneses toim. protsessidega.
ÜLESANDED: ●reguleerib elundite talitust
●kooskõlastab erinevate elundite ja elundkondade tegevuse talitust
●kooskõlastab organismi ja väliskeskkonna tegevust
Närvisüsteemi osad
NÄRVISÜSTEEM
Kesknärvisüsteem
Piirdenärvisüsteem
Peaaju
Seljaaju
Koosneb närvidest, neuroni pikkade jätkete kiudude kimpudest.
Suuraju
Selgrookanalis paik- nev nöörikujuline närvirakkude kogum
Vaheaju
Keskaju
Piklikaju
Väikeaju
Refleksid
Refleksid on närvisüsteemi talituse põhivaldused. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele.
Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena.
Osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud- tingimatud, nt neelamisrefleks , osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas.
Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul- tingitud, kujunemine algab pärast sündimist, nt ohtudest põhjustatud valurefleksid.
Refleksikaar
Tee mida mööda erutus kulgeb nim. refleksikaareks.
Refleksikaar koosneb- ●erutust vastuvõtvatest(retseptoorsetest) närvirakkudest
●närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi
●kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs
●närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse
●reageerivast organist
Refleksikaare ülesanne on erutuse vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse.
Peaaju - lähtub 12 paari peaaju närve
Peaaju juhib inimorganismi, kesknärvisüsteemi põhiosa, juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust. Peaaju koosneb närvirakkudest(≈14 miljardit), mis moodustavad erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Ühtedes toimub kehast närvide vahendusel laekuva info kogumine, teistes analüüsitakse infot ja kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse.
Peaaju kaalub umbes 1,3-1,4 kg ja meenutab sültjat massi, kõige rohkem on koostises vett. Peaaju toestavad ja kaitsevad vigastuste eest ajuvedelik , ajukestad ja koljuluudest moodustuv luuline ümbris.
Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude arv väheneb.
Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb närvirakkude kehadest ja valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked.
Seljaaju – lähtub 31 paari seljaajunärve
Seljaaju paikneb selgrookanalis. Seljajaju keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine(ristlõige meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat). Seljaaju välimise kihi moodustab närvirakkusest koosnev valgeaine.
Seljaaju kaalub 35g, pikkus on 40-45 cm ja läbimõõt 0,7-1,4 cm.
Seljaaju vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi(nim. tingimatuteks refleksideks), mis aitavad hädaolukorras kiiresti reageerida.
Närvid väljuvad selgroolülidevahelistest avadest .
Seljaajunärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude:
●selgmised kiud, mis toovad seljaajusse infot
●kõhtmised kiud, mis viivad infot seljaajust välja
Seljaaju vigastuse korral side peaajuga katkeb ning vigastuskohast allpool olevad kehaosad ei saa normaalselt talitleda, nende tegevus on halvatud .
Peaaju teised osad
Suuraju
Kõige suurem peaaju osa, kõige arenenum osa, moodustab 70% peaaju mahust. Suuraju jaguneb paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks, mis onomavahel närvidega ühendatud. Koosnevad peamiselt valgeainest, välispind hallainest. Suuraju välispinda nim. ajukooreks( 3 mm paksune, moodustub mitmest närvirakkude kihist ). Suuraju välispind on kurruline ja vaoline, see annab ajukoore pindala juurde. Mida suurem on pindala seda rohkem on seal närvirakke ja seda keerukamat käitumist see võimaldab.
Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja vastupidi. Paremajupoolkera määrab muusikalised, kunstilised võimed ja kujutlusvõime. Vasak pool aga on seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega.
Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist ja vaimest tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näit. kuulmis -, nägemis-, maitsmis -, ja haistmis- ning kõnelemis keskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus.
Ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist ja püsimälu. Unustamine väldib mälu tarbetut ülekoormamist. Inimesel on arenenud erinevad mäluliigid - nt kuulmis-, nägemis- või ruumimälu.
Väikeaju
Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd, kooskõlastab erinevaid liigutusi, tänu sellele saame sõita jalgrattaga tasakaalu hoides ja niiti nõelast läbi ajada.
Keskaju
Suhteliselt väike, edastab infot suurajust seljaajju, vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest.
Vaheaju
Seal asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. reguleerivad keskused.
Piklikaju
Ühendab peaaju seljaajuga, seal asuvad mitmed eluliselt tähtsad juhtekeskused, mis reg. Meie tahtele allumatut elundite teg. Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust, piklikuaju vigastamisel inimene sureb .