TALLINNA
TEHNIKAÜLIKOOL
Matemaatika -
loodusteaduskond teaduskond
Üldloodusteadus
Referaat
TTX
ehk tetrodotoksiin Plumsugar16
YASB 11
Tallinn
2012
Sisukord
1 Tetrodotoksiin 3
1.2 Ülevaatlik informatsioon tetrodotoksiinist 3
1.3 Tetrodotoksiini mõju organismile 5
1.3.1. Ravi 5
1.4. TTX käitumine organismis 5
1.5. Huvitavaid fakte TTX-st 6
1.6. Huvitavaid
linke youtube.ee-s 7
Kasutatud materjalid 8
1 Tetrodotoksiin
„
Tetrodotoksiin
ei ole alkaloid , steroid või karbohüdraat. Samuti pole see sarnane
mitte ühelegi seni teadaolevale aminohappele. Tetrodotoksiin- see on
väike molekul väikse molekulmassiga, millel on ainulaadne
„jalgpalli-kujuline“ struktuur.“
Nii
defineeris tertodoksiini
Harry Mosher, kes tegi 1960. ndatel
kindlaks TTX-i keemilise struktuuri, eraldades mürgise molekuli
vesilikest, kes asustasid Stanfordi linnas asuvat järve Lagunita.
[1, 2]
Tetrodotoksiin
(TTX) on
merelise päritoluga mürk, mis on oma nime saanud kala
järgi,
kelles see mürk avastati- Tetraodontiformes (
tetras
tähendab neli ja
odontos hammast ) ehk eestikeelse nimetusega jaapani kerakala. TTX on värvitu,
teadaolevalt lõhnatu, kristalliline,
kuumakindel (va leelistelistes
keskkondades ), nõrgalt aluseline (pKa=8,7), vees lahustuv
mittevalguline aine, mis äärmiselt tugevatoimelise (umbes 10 000
korda tugevam
toksiin kui kaaliumtsüaniid) närvimürgina täidab
kaitsefunktsiooni mitmete mereasukate (sealhulgas fugu ehk jaapani
kerakala jt) elus. [2, 3]
1.2 Ülevaatlik informatsioon
tetrodotoksiinist
Joonis 1. Tetrodotoksiini molekul Molekulvalem :
C11H17N3O8
Molaarmass :
319.2706 g/mol
Molaarruumala :
114.661 cm3
Lahustuvus vees:
Lahustub lahjendatud äädikhappes või väävelhappes, piiratud
lahustuvus
etanoolis ja eetris, ei lahustu orgaanilistes lahustes.
Tabel
1. Kokkuvõte nimetustestSüstemaatilised nimetused - (4R,4aR,5R,6S,7S,9S,10S,10aR,11S)-2-amino-6-(hüdroksümetüül)-1,4,4a,5,6,7-heksahüdro-5,9-epoksü-7,10a-metanooksotsiino[4,5-d]pürimidiin-4,6,9,10,11(10H)-pentool
- (9α)-Tetrodotoksiin
- 5,9:7,10a-dimetano-10aH-[1,3]dioksotsiino[6,5-d]pürimidiin-4,7,10,11,12-pentool, 2-amino-1,4,4a,5,9,10-heksahüdro-12-(hüdroksümetüül)-, (4R,4aR,5R,7S,9S,10S,10aR,11S,12S)-
IUPAC -i nimetus - Oktahüdro-12-(hüdroksümetüül)-2-imino-5, 9:7, 10a-dimetano-10aH-[1,3]
dioksotsino[6,5-d]pürimidiin-4,7,10,11,12-pentool
Triviaalnimetused - Anhüdrotetrodotoksiin
- 4-epitetrodotoksiin
- TTX
[4]
Olulised
füüsikalised omadused:Tabel
2. Füüsikalised omadusedOMADUSARVUTATUD VÄÄRTUS*TINGIMUS Keemistemperatuur 772.09 °C
760 mmHg
Aurustumise entalpia 128.145 kJ/mol
Veeauru rõhk0 mmHg
25° C juures
Süttimismperatuur420.7 ± 64.2 °C
H aktseptor 11
H doonor9
pKa9.70 ± 0.70
Kõige happelisem (most acidic)
pKa11.94 ± 0.70
Kõige aluselisem (most
basic )
PoleriseerumisvõimeTihedus2.784 g/cm3
*Arvutatud väärtused on saadud kasutatdes AVD (
Advanced Chemistry Developement)
tarkvara (
Solaris Version 4.67). [2]
[3,4]
1.3 Tetrodotoksiini mõju
organismile
TTX-mürgistuse
puhul ilmnevad järgmised sümptomid, mida saab jagada 4 faasi:
Esimene
faas (kohesed sümptomid, mis ilmnevad 30 minuti jooksul):
Teine
faas: - suurenev paresteesia näos ja jäsemetes
- kerguse ja ujuvuse tunne
- peavalu, iiveldus, väga tugev kõhuvalu, kõhulahtisus ja/või oksendamine
Kolmas
faas: - suurenev halvatus
- jõuvaesed motoorsete liigutused, hingamisraskused, kõnehäired
Neljas
faas: - kesknärvisüsteemi häired
- täielik paralüüs
- surm
Tavaliselt
võivad sümptomid ilmneda juba 20 minuti jooksul, mõningatel
juhtudel ka 8 tunni jooksul. Sümptomite esinemise ajal on inimene
tavaliselt täie teadvuse juures. [2]
1.3.1. Ravi
Kuna
TTX-l puudub vastumürk, siis on TTX-ga nakatunud inimest väga raske
päästa. Esmaabiga saab siiski mürgistust leevendada: lähtutakse
sellest, et mürk tuleb organismist välja saada. Selleks tehakse
esmalt maoloputus. Manustada võib ka aktiivsüsi, mis absorbeerib
mürgi ja takistab selle
levimist maost ja sealt edasi soolestikku.
Siiski suur
annus mürki on
letaalne . [5]
1.4. TTX käitumine organismis
Tetrotoksiin
on organismile tugevalt mürgine. Letaalne kogus hiirele on 10
nanogrammi, inimesele
piisab ühest milligrammist. TTX blokeerib
närviimpulside ülekannet mööda närvikiude ja aksonite. Ohver
sureb tavaliselt respiratoorse paralüüsi (tekib neuromuskulaarne
blokaad ) tulemusel. [6]
Joonis
2. Illustratsioon tetrodotoksiini käitumisest naatriumkanalis. Na+
ja TTX-i molekuli suuruse piltlik võrdlus.TTX
kinnitub naatriumkanalile mimikeerides hüdreeritud Na+
ioone, mis omakorda takistab Na+
ioonidel rakku sisenemist. Seega blokeerib TTX Na+
ioonide talitlust. [2]
Arvatakse,
et ühendus TTX-i ja naatriumkanali vahel tuleneb TTX-i positiivselt
laetud guanidiino rühma ja negatiivselt laetud karboksülaadi
rühmade vahelisest interaktsioonist kanalisuudme kõrvalahelates.
[2]
TTX-i
molekulid on palju suuremad kui Na+
ioonid . Kui TTX- molekule on palju, siis blokeerivad nad sissepääsu
naatriumkanalisse, mistõttu Na+
ioonide
voog takistatakse. Selle tulemusel ioonide voog hajub. [2]
1.5. Huvitavaid fakte TTX-st
- TTX-ga nakatunutest sureb 50 % inimest, vastumürki pole veel leiutatud. [5]
- Kerakala, kes sisaldab endas TTX-i, tarbitakse toiduks. Paraku ei mõju mürgile ei kuumutamine ega külmutamine. [5]
- TTX-i on koguseliselt piisavalt, et tappa 30 inimest. [7]
- TTX-i seostatakse tihti Haiti zombidega. Nimelt on nn „zombipulbri“ üks koostisosa TTX. [7]
- Kõige rohkem koguneb toksiini fugu maksa, kuid ohtlikult mürgised on ka seedekulgla osad, sugunäärmed ( niisk ja mari) ja nahk. [7]
- Kuna fugut varustavad mürgiga mereveest pärit sümbiontsed bakterid (sümbioosis vetikatega), kellest tuntumad kuuluvad pseudomonaadide hulka, siis kasvatades kalu vangistuses ja andes neile toiduks neid baktereid mittesisaldavaid vetikaid, saab produtseerida toiduks mürgivabu fugusid. [7]
- TTX-le üritatakse praegu leida koht anesteesias. [2]
1.6. Huvitavaid linke
youtube.ee-s
Kasutatud materjalid
http://facultysenate.stanford.edu/memorial_resolutions/Mosher_Harry_SenD5289.pdf [14.10.2012]
http://www.ch.ic.ac.uk/local/projects/quek/chemprop.ht m [14.10.2012]
http://www.chm.bris.ac.uk/motm/ttx/ttx.ht m [10.10.2012]
http://www.chemspider.com/Chemical-Structure.9349691.html [10.10.2012]
http://www.youtube.com/watch?NR=1&v=_ANIeYieFzo&feature=endscreen [13.10.2012] (6:06-9:13)
http://www.life.umd.edu/grad/mlfsc/zctsim/ionchannel.html [14.10.2012]
http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel896_876.html [13.10.2012]
Kõik kommentaarid