Tantaal (0)

Tantaal
Tantaali avastajaks on Anders Ekeberg. Ta nimetas selle Tantalose järgi tantaaliks.
Legend räägib, et Zeusi poeg, rikas Väike- Aasia kuningas Tantalos oli jumalatega heas läbisaamises ja tal lubati nendega istuda ka pidulauas. Seal varastas ta nektarit ja reetis inimestele jumalate saladusi. Veendumaks jumalate kõiketeadmises tegi ta pöörase kuriteo tappes oma poja ning valmistades temast jumalatele toitu. Karistuseks panid jumalad ta igaveseks janu, nälga ja hirmu tundma. Nii pidi ta tundma piinu, mis tuntuks saanud Tantalose piinadena.
Ka Ekeberg olevat tundnud uue elemendi avastamisel lausa Tantalose piinu. Tantaal ei reageerinud hapete ega isegi kuningveega ning ületas püsivuselt isegi väärismetalle.
Tantaal on suure tihedusega(16,6g/cm³) rasksulav(3014 Celsiuse kraadi) hõbehall metall . Tantaal on erakordselt püsiv ja vastupidav keemilistele mõjutustele. See lahustu üheski happes ega kuningvees. Reageerib ainult vesinikfluoriidhappe ja lämmastikhappe seguga. Tantaal esineb looduses 2 isotoobina.  Isotoop  massiarvuga 181 on stabiilne. Isotoop massiarvuga 180 on radioaktiivne.
Et tantaal ei ärrita eluskudesid, siis kasutatakse seda plastilises kirurgias ja luude operatsioonides; tantaalniidiga õmmeldakse närvikiude või tantaalklambritega ühendatakse veresooni.
Umbes pool tantaali maailmatoodangust leiab rakendamist sulamite valmistamisel. Tantaalilisand muudab metallisulamid ülitugevaks korrosiooni- ja kuumakindlaks. Tantaalisulamite saranuses tõttu plaatiniga valmistatakse neist ehteid .
Tantaaliühendite sisaldus inimorganismis on väga väike. Luudes on tantaali 0.003 ppm.