Müütilised koletised/olendid (2)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Müütilised koletised/olendid.
Gorgo

Olid vanakreeka mütoloogias maapealsed olevused.
Neid oli kolm ja kaks neist olid surematud.
Nende nimed olid Euryale, Sthenno ja Medusa
Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks.
Gorgod peletasid rahva arvates kurja eemale.

Kentaur

Kentaurid on vanakreeka mütoloogias hobuinimesed.
Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes.
Enamasti olid nad metsikud olevused, rohkem siiski loomad, kui inimesed.
Kuna kentaur on mõistuslik ja oskab rääkida, siis ei tohiks teda rangelt võttes elukaks nimetada, aga Võlukunsti Ministreerium on ta selleks liigitanud tema enda palvel .
Nende oskuste hulka kuuluvad võlujõu abil ravitsemine, ennustamine , vibulaskmine ja astronoomia .
Sümboliseerivad inimese taltsutamatust ja instinktiivset külge.

Graiad

Nad olid Gorgode õed.
Nende nimed olid Deino, Enyo ja Pemphredo
Nad olid kolm halli naist ja neil oli kokku vaid üks silm ja üks hammas.
Nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised.
Silma kandsid nad keset otsaesist.

Pegasos

Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune.
Pegasuse läikiv karv oli valget värvi ning tema metsikust ei ole võimalik kuidagi muud moodi taltsutada kui püüda ta kinni kuldsete rakmetega.
Teda seostati ojadega, oskas lennata
Zeus muutis ta tähtkujuks, mis kannab Pegasose nime.
Pegasose kabjalöögist tekkis muusade mäel Helikonil Hippokrene („hobuseallikas“), seetõttu sai Pegasosest hiljem luulehobu ja luuletajate kõrgelennulisuse sümbol.
Üldisemas plaanis on Pegasos inspiratsiooni, loomepuhangu ning luulehobu võrdkujuks.

Kimäär

On vanakreeka mütoloogias olend , kes Hesiodose järgi on eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu , keskelt kits .
Kimääri kirjeldatakse nt ka kahepealisena, kusjuures eespool on lõvi pea, keskel aga kitsepea, mis sülgab tuld.
Tihti nimetatakse kimääriks ka mis tahes veidratest komponentidest kokku pandud soerdit või asja, sh kujutlust millestki , mida tegelikkuses ei eksisteeri
Kimääriks nimetatakse ka inimest, kellel on mitme inimese geenid (näiteks lapsel on ema poolt päritud nii ema kui ka ema venna geenid), kusjuures erinevates elundites domineerivad erinevad geenid

Hydra

Hydra on vanakreeka mütoloogias olend, 9 peaga koletis , kes elas mädasoos.
Üks hydra peadest oli surematu.
Teised pead olid ka ohtlikud, sest kui üks pea maha raiuda kasvas kaks samasugust sedamaid asemele.
Elas Argoses Lerna järve juures (seda järve enam ei ole).
Tema tapmine oli Heraklese teine vägitöö.
Ta oli Typhoni ja Echidna järglane ning seega Nemea lõvi ja Kerberose lähisugulane.
Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava.
Zeus tõstis Hüdra ja Vähi taevasse tähtkujuks.

Draakon

Draakon on mesopotaamia mütoloogias olend, kellel on mao pea ja saba, lõvi keha ja esijalad ning pistriku tagajalad.
Draakonid kaunistasid Ištari väravat, mis kroonis linna läbivat tseremoniaalset teed.
Draakonid sümboliseerisid Mardukid, legendaarse Babüloni linna kaitsejumalat.
Draakonid sümboliseerisid Mardukid, legendaarse Babüloni linna kaitsejumalat.

Minotauros

On pooleldi härg, pooleldi mees.
Minose naise Pasiphae ja imeilusa sõnni ristsugutis, kes elas arhitekt Daidalose rajatud labürindis

Kerberos

Oli vanakreeka mütoloogias Hadese kolmepealine koer.
Kreeka allmaailma valvur ning peatas kõik, kes püüdsid minna tagasi elavate maailma.
Kerberose äratoomine Hadesest oli viimane Heraklese 12 vägiteost.

Sireenid

Linnu keha ja inimese – enamasti naise – peaga kurjad deemonid.
Neil olid üliinimlikud teadmised ja võime muuta ilma.
Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid.
Sireenid elasid saarel keset merd ning pole teada, missuguse välimusega nad olid, sest nende nägija ei pääsenud eluga.
Sireene võitsid laulus ka muusad, kes röövisid sireenide suled ja kandsid neid peaehetena.

Harpüiad

Linnu ja inimese vahepealsed olendid, kellele omistatakse kõiki kurje ja halbu omadusi.
Nad on kiskjalikud, vägivaldsed, vaenulikud, haisvad ning nende eluviiside kirjeldamiseks ei leidu sobivaid sõnu.
Nende käed on kaetud soomustega.
Nende juuksed on kasimata, sassis.
Neil on kitkutud sokku habe ning keha on kaetud sulgedega.
Neil on jalgade asemel kotkaküünised ning seljal nahkhiiretiivad.
Nad on peamiselt raipesööjad, kuid vajaduse murravad ka ise ohvri maha.

Fööniks

Föönikseid peetakse lindudeks, kellel on võime uuesti sündida
Nende hinge elutuli, ja tulest on need linnud ka loodud, on nii hele ja püsiv, et kui keha hukkub, ei jää hing ekslema vaid sünnib uuesti fööniksina.
Vahel öeldakse, et fööniksite hinged on sündinud ka inimestesse või haldjatesse.
Föönikseid on vähemaks jäänud – kui ammustel aegadel hõivasid nad suuri alasid ja neid võis siin ja seal näha, siis nüüd on see, kes fööniksit näeb, õnnega koos.
Fööniksi sulestik koosneb punastest ja kuldsetest sulgedest, tiivad on vikkerkaare toonides ja jalad on erepunased – aga kujult näeb ta välja nagu kotkas.
Peamiselt toituvad nad mereloomadest ja kaladest.
Usutakse, et fööniksi pisarad tervendavad haavu ja toovad lohutust väsinud hingedesse.

Basilisk

Räägitakse, et esimene basilisk oli konna poolt väljahautud kukkepoeg.
Ja selline basilisk ka välimuselt on – kukke ja konna ristsugutis.
Vanasti külvasid nad maailmas õudu, kuid nüüdseks on inimesed tõrjunud nad eemale – kõrbealadele.
Samas usutakse, et basiliskid teenivad ka kurjuse jõude.
Basiliski kohta ei saagi välja tuua, mis teda siis nii mürgiseks teeb – ta on üleni mürgine ja tappev – väike puudutus kõrvetab nahka, pilk ja ohver langeb basiliski võimusesse.

Ükssarv

Ükssarvikute puhul tegu olevat väljasurnud liigiga .
Samas on räägitud, et täiskuu öödel on nähtud looduskaunites kohtades, kus vanasti usuti ükssarvikuid elavat ikkagi nende maagiliste loomade siluette.
Ükssarvikuid on kaua jahitud – nende hinnalise sarve pärast.
See on hinnaline mitte nii oma kauni välimuse kui peamise omaduse poolest – mis iganes ainest see ka ei oleks, kuid see on võimsaim vastumürk, mida tuntakse.

Greif

Greif oli kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias.
Kõige kiirem, tugevam ja halastamatum müütiliste olendite seas.
Usutavasti pidi seda otsmikuplaati kandev ratsu kihutama sama kiiresti, sama jõuliselt, sama tulemuslikult kui tulekera taeva all.
Neid seostati meteoriidikatastroofiga ( Altai greifid).
Võlurid kasutavad greife nagu sfinksegi sageli varanduse valvajana.
Kuigi greifid on üsna metsikud, on teada, et käputäiel kogenud võluritel on läinud korda ühega neist sõbraks saada
Greifid toituvad noorest lihast.
Greif on kasutusel ka heraldikas vapiloomana.

Näkk

On eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees.
Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada
Usuti, et näkk esineb enamasti naise kujul, kuid võib moondada ennast ka erinevateks esemeteks.
Näkk kuulub eesti rahvapärimuses mõjukaimate tegelaste hulka.
Näkitaolised veeolendid on tuntud väga paljude rahvaste mütoloogias, palju ühisjooni on Kesk- ja Põhja-Euroopa rahvaste näkikujutelmadel.
Näkiga sarnane tegelane on Lääne-Euroopa mütoloogias tuntud (kuid väga ammuse algupäraga) veeolend inimese pea ja keha ning kala sabaga
Rootsi rahvapärimuses on näkk alasti inimese kujul esinev üleloomulik olend, kes mängib viiulit.
Nende iseloomulikuks väliseks tunnuseks olid pikad lahtised juuksed, samas kui naised ja tüdrukud üldiselt pidid oma juukseid katma või palmitsema.

Kratt

On kodukaitsja ja varavedaja.
Oli vaid osades majapidamistes.
Kratt varastab peremehe jaoks naabritelt vilja, raha jmt.
Seetõttu suhtuti kratti pidavasse perekonda vaenulikult .
Uskumusjutud räägivad võõra krati varastamisest spetsiaalsete nõiasõnadega.
Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees .
Kratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi.
Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest.
Kratil on imepärane töövõime: ühe ööga ehitab ta maja või lauda, künnab, külvab ja koristab põllu, valmistab sadu toite.
Kui peremees unustab kratile tööd anda, võis see hävitada kõik tehtu ja peremehe igaveseks maha jätta või muutuda mingiks loomakeseks.
Et tüütust abilisest vabaneda, andis peremees kratile võimatuid ülesandeid: liivast nööri punumine , soo veest tühjendamine jne.
Krati saamiseks kasvatab peremees seitse aastat kukke, kes muneb kaks väikest muna, mida peremees ja perenaine hoiavad kaenla all kolm või kuus nädalat.
Kratt võib olla linnu pea ja mao sabaga olend; kassike, kes mahutab oma põsekottidesse kaks naela vilja või väikse inimese kuju võttev kanapoeg.
See pöidlapikkune kratike elab ahju all seitse aastat, kuni kasvab küünrapikkuseks ja kogub jõudu majaomaniku teenimiseks.

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 18 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

airi244 Õppematerjali autor

kentaur gorgo graiad pegasos kimäär hydra draakon minotauros kerberos sireenid harpüiad fööniks basilisk ükssarv greif näkk kratt

Sarnased õppematerjalid

ppt

Müütilised olendid ja koletised

Müütilised olendid ja koletised Ragnar Rebane Gorgod Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik Tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Kentaurid Kentaurid on vanakreeka mütoloogias hobuinimesed. Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Graiad

Usundiõpetus

ppt

Müütilised olendid

olid Phorkyse ja Keto Perseus varastas nende tütred silma ega andnud enne Deino, tagasi, kui oli neilt saanud Enyo ja Pemphredo abi Neil oli kolme peale üks võitlemiseks Medusa vastu. silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised Pegasos kimäär Kimäär on vanakreeka Kimääriks nimetatakse ka mütoloogias olend, inimest, kellel on mitme kes Hesiodose järgi on inimese geenid "eestpoolt lõvi, tagantpoolt Kimääri madu, keskelt kits" tappis Pegasose abiga kahepealisena müütiline kreeka Kimääriks nimetatakse ka kangelane Bellerophon. inimest, kellel on mitme inimese geenid Arezzo Kimäär - Etruski pronksskulptuur Lerna hüdra ehk Hydra Veemadu Elas Argoses Lerna järve juures Tema tapmine

Kirjandus

doc

Müütilised olendid

Graiad-ehk hallid naised (kreeka keeles vanaeided) olid Phorkyse ja Keto tütred. Nende nimed olid Deino, Enyo ja Pemphredo. Neil oli kolme peale üks silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised. Silma kandsid nad keset otsaesist nagu kükloobid. Nad elasid Okeanose kaljupangal. Perseus varastas nende silma ega andnud enne tagasi, kui oli neilt saanud abi võitlemiseks Medusa vastu. Kimäär-on vanakreeka mütoloogias olend, kes Hesiodose järgi on "eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits". Kimäär pole tingimata pandud kokku lõvi peast, mao sabast ja kitse kerest. Kimääri kirjeldatakse nt ka kahepealisena, kusjuures eespool on lõvi pea, keskel aga kitsepea, mis sülgab tuld. Kimääri tappis Pegasose abiga müütiline kreeka kangelane Bellerophon. Hydra-ehk Lerna hüdra oli vanakreeka mütoloogias koletis, kes elas Argoses Lerna järve juures (seda järve enam ei ole)

Kunstiajalugu

doc

Kreeka mütoloogilised olendid

Poseidon-Vastab number 18.Ta on vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks on kolmhark. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks oli tormine meri. Teda kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. Minotauros- Ta oli vanakreeka mütoloogias inimese keha ja pulli peaga koletis. Ta oli Kreeta kuninga Minose naise Pasiphae ja sõnni poeg. Zeus-Vastab number 19. Ta oli vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata, Zeusil õnnestus pääseda, väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma

Ajalugu

doc

Mõisted kreeka mütoloogiast

Võitluse ajal moondus Achellos algul maoks, siis sõnniks ning Herakles murdis ära ta sarve. Acheloos vahetas selle hiljem imikuealist Zeusi toitnud nümfi Amaltheia küllusesarve vastu (Antiigileksikon, 1983). Phorkys kreeka mütoloogias Pontose (kreeka keeles `meri') ja maajumalanna Gaia poeg, oma õe Keto mees, gorgode ja graiade isa. Mõnes müüdis on ta ka teiste koletiste isa (Antiigileksikon, 1983). Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa. Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik. Nad elasid Okeanose taga kaugel läänes. Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks. Kunstnikud kujutasid neid sageli, keel suust väljas. Perseus lubas Polydektesele tuua Medusa pea. Jumalate abiga ta seda suutiski. Hermes

Kirjandus

rtf

Herakles ja tema 12 vägitegu

sisse tuua, vaid piirdus sellega, et neid linnamüüri pealt näha sai. On koguni väidetud, et edaspidi suhtles Eurystheus Heraklesega ainult heeroldi vahendusel, kelle nimi oli Copreus.Edaspidi kandis Herakles lõvi nahka nii, et selle pea moodustas midagi kiivritaolist. Nemea lõvi nahaga kaetud kohtadest oli Herakles järelikult haavamatu.Zeus muutis Nemea lõvi Lõvi tähtkujuks. 2.Lerna Hüdra tapmine-Lerna hüdra ehk Hydra (vanakreeka keeles 'veemadu') oli vanakreeka mütoloogias koletis, kes elas Argoses Lerna järve juures (seda järve enam ei ole). Tema tapmine oli Heraklese teine vägitöö.Ta oli Typhoni ja Echidna järglane ning seega Nemea lõvi ja Kerberose lähisugulane. Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava.Hüdra iga maharaiutud pea asemele kasvas kaks uut. Kui mitu pead tal oli, selles suhtes üksmeel puudub. Kirjanikud mainisid sealjuures suuremaid arve kui vaasimaalijad kujutasid. Kõige levinuma seisukoha järgi oli tal 9 pead

Ajalugu

doc

"Antiikmütoloogia" mõisted

· Medusa Gorgod olid, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa. Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik. Perseus lubas Polydektesele tuua Medusa pea. Jumalate abiga ta seda suutiski. Athena näitas, milline kolmest gorgost on Medusa, ja juhtis Perseuse kätt löögi ajal. Medusa peata kehast kargas välja Pegasos. Odysseus kohtas Medusat oma reisil allmaailma. · Gorgo Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa. Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik. Nad elasid Okeanose taga kaugel läänes. Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks. Allmaailmas ei muutnud Medusa nägemine kedagi kiviks. · Cerberus Cerberus oli Hadese kolmepealine koer. Tema ülesandeks oli valvata väravat allilma.

Kunstiajalugu

doc

Antiikmütoloogia

läbi raiuda, kilp, mis peegeldas nagu peegel, tiivulised sandaalid, koti, mis iga asja jaoks paraja suurusega oli, ja nähtamatuks tegeva mütsi, et gorgod ei näeks Perseust taga ajada. Gorgode peegelpildi vaatamine kiviks ei muutnud; niisiis jälgis Perseus gorgosid kilbi kaudu. Athena näitas, milline kolmest gorgost on Medusa, ja juhtis Perseuse kätt löögi ajal. Tasuks võttis Athena hiljem Medusa pea ja kilbi tagasi. Medusa peata kehast kargas välja Pegasus . Gorgo Gorgod olid koletised tiibadega ja draakoni kehaga. Kolmest oli ainult Medusa surelik. Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks. Perseus tappis Medusa ja tõi selle pea Polydektesele. Kerberos Allmaailma väravat valvav kolme pea ja draakonisabaga koer Kuldlõige Kuldlõige esineb ka kõige laialdasemalt kaustatavas ja kõige pühamas geomeetrilises

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid