Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Müütilised olendid ja koletised (1)

2 HALB
Punktid
Müütilised olendid ja
koletised
Ragnar Rebane
Gorgod
Gorgod olid vanakreeka
mütoloogias koletised Igaüks, kes neid vaatas,
muutus otsekohe kiviks
Phorkyse ja Keto tütred
Euryale, Sthenno ja
Medusa
Kaks esimest neist olid
surematud, ainult Medusa
oli surelik
Tunnusteks peeti
lõustaks virildunud
näojooni, madusid juuste
asemel ja õudset
möirgamist.
Kentaurid
Kentaurid on vanakreeka
mütoloogias
hobuinimesed.
Kentauril oli inimese pea,
rindkere ja käed hobuse
keha küljes.
Graiad
Graiad ehk hallid naised Silma kandsid nad keset
olid Phorkyse ja Keto otsaesist nagu kükloobid
tütred
Graiade nimed olid
Deino, Enyo ja
Pemphredo
Neil oli kolme peale üks
silm ja üks hammas ning
nad olid sündimisest
peale vanad, kuigi
punapõsised
Kimäär
Kimäär on vanakreeka Kimääri tappis Pegasose
mütoloogias olend abiga müütiline kreeka
Kimäär on pandud kokku kangelane Bellerophon
lõvi peast, mao sabast ja
kitse kerest
Kimääri kirjeldatakse nt
ka kahepealisena,
kusjuures eespool on lõvi
pea, keskel aga kitsepea,
mis sülgab tuld
Hydra
Lerna hüdra ehk Hydra oli
vanakreeka mütoloogias
koletis, kes elas Argoses
Lerna järve juures
Ta oli Typhoni ja Echidna
järglane ning seega
Nemea lõvi ja Kerberose
lähisugulane
Lerna hüdra mürgine
hingus hävitas kõik elava
Tema tapmine oli
Heraklese teine vägitöö
Kerberos
Kerberos oli vanakreeka
mütoloogias Hadese
kolmepealine koer
Kerberose äratoomine
Hadesest oli viimane
Heraklese 12 vägiteost
Minotaurid
Minotaurid olid kreeta
kultuuris olend
Minotaurid olid koletised
pooleldi pull, pooleldi
mees
Minotaur oli Minose naise
Pasiphae ja imeilusa
sõnni ristsugutis, kes elas
arhitekt Daidalose rajatud
labürindis
Sireenid
Sireenide elupaigaks oli
Sireenid on kreeka kaljude ja karide poolt
mütoloogias kolm algselt ümbritsetud Sirenum
linnu keha ja naise peaga scopuli saared
imeilusat ohtlikku kurja
deemonit
Nad võlusid ja hukutasid
oma peibutava lauluga
mööda seilavaid
meremehi, kes unustasid
laevajuhtimise ja sõitsid
karidele
Basilisk
Basilisk on mütoloogiline Räägitakse, et esimene
roomaja-laadne koletis basilisk oli konna poolt
Neid on peetud madude väljahautud kukkepoeg
kuningaks Ta on üleni mürgine ja
Basiliskide välimust on tappev väike puudutus
kirjeldatud erinevalt - kõrvetab nahka, pilk ja
hiiglasliku sisalikuna, ohver langeb basiliski
suure maona või võimusesse
koletisena, kellel on mao
saba ja hambad, kuke
pea ja lohe tiivad
Greif
Greif oli kotka pea ja
tiivulise lõvi kehaga loom
antiikmütoloogias
Greife kujutati
skulptuuridena assüüria-
babüloonia kultuuris. 8.
sajandil
Greif on kasutusel ka
heraldikas vapiloomana.
Näkk
Näkk on eesti
rahvausundis enamasti
pahatahtlik mütoloogiline
olend, kes elab vees
Usuti, et näkk esineb
enamasti naise kujul, kuid
võib moondada ennast ka
erinevateks esemeteks
Usuti, et näkk meelitab
ettevaatamatuid veekogu
või kaevu äärde ja püüab
neid sinna uputada
Kratt
Kodukaitsja, varavedaja Ta teeb oma peremehe
Kratt varastab peremehe rikkaks, suurendab karja
jaoks naabritelt vilja, raha ja hoolitseb selle eest
jmt
Ühe ööga ehitab ta maja
Seetõttu suhtuti kratti või lauda, künnab, külvab
pidavasse perekonda ja koristab põllu,
vaenulikult valmistab sadu toite
Kratti hoiti majas või
aidas ja teda toitis
peremees
Kratt nõuab pidevalt tööd
ja täidab peremehe iga
soovi
Ükssarv
Mütoloogias on ükssarv
tuntud kui ühe sarvega
hobusetaoline olend, kel on
tervendavad võimed
Sarve kujutatakse sageli
spiraalsena, see kujutab
Kundalini spiraalselt
põimunud jõudusid
Selles tähenduses on
ükssarv see, kes tahab
inimest teenida
Pegasus
Pegasus nägi välja nagu
hobune ikka, kuid tema
külgedel asetsesid lausa
jumalikud tiivad
Pegasuse läikiv karv oli
valget värvi ning tema
metsikust ei ole võimalik
kuidagi muud moodi
taltsutada kui püüda ta
kinni kuldsete rakmetega
Draakon
Need on loomad, kelle Lisaks sellele suudab ta
võimsus, maiesteetlikus, veel nahkhiire tiibasid
vatsupidavus ja pikk meenutavate tiibade ka
eluiga on paljudele, et lennata
mitte öelda kõigile, Draakonite elupaigaks on
mõistatuseks jäänud tavaliselt koopad, kuhu
Draakonite keha katab nad armastavad kulda ja
paks soomuste kiht, mis varandust kokku koguda
on neile looduse poolt
antud kaitse
Draakonite küünised on
teravad ja need võivad
inimestele vägagi haiget
teha
Harpüia
Tegu on linnu ja inimese Juuksed on kasimata,
vahepealsete olenditega, sassis
kellele omistatakse kõiki Neil on kitkutud sokku
kurje ja halbu omadusi habe ning keha on kaetud
Nad on kiskjalikud, sulgedega
vägivaldsed, vaenulikud, Jalgade asemel on
haisvad ning nende kotkaküünised ning seljal
eluviiside kirjeldamiseks nahkhiiretiivad
ei leidu sobivaid sõnu
Nad on peamiselt
Nende käed on kaetud raipesööjad, kuid
soomustega vajaduse murravad ka ise
ohvri maha
Fööniks
Föönikseid peetakse Fööniksi sulestik koosneb
lindudeks, kellel on võime punastest ja kuldsetest
uuesti sündida sulgedest, tiivad on
nende hinge elutuli, ja vikkerkaare toonides ja
tulest on need linnud ka jalad on erepunased
loodud, on nii hele ja Kujult näeb ta välja nagu
püsiv, et kui keha hukkub, kotkas
ei jää hing ekslema vaid Peamiselt toituvad nad
sünnib uuesti fööniksina mereloomadest ja
Vahel öeldakse, et kaladest.
fööniksite hinged on Usutakse, et fööniksi
sündinud ka inimestesse pisarad tervendavad
või haldjatesse haavu ja toovad lohutust
väsinud hingedesse
Kasutatud materjal
http://et.wikipedia.org
http://www.hot.ee/logosevaimud/loomad.html
Vasakule Paremale
Müütilised olendid ja koletised #1 Müütilised olendid ja koletised #2 Müütilised olendid ja koletised #3 Müütilised olendid ja koletised #4 Müütilised olendid ja koletised #5 Müütilised olendid ja koletised #6 Müütilised olendid ja koletised #7 Müütilised olendid ja koletised #8 Müütilised olendid ja koletised #9 Müütilised olendid ja koletised #10 Müütilised olendid ja koletised #11 Müütilised olendid ja koletised #12 Müütilised olendid ja koletised #13 Müütilised olendid ja koletised #14 Müütilised olendid ja koletised #15 Müütilised olendid ja koletised #16 Müütilised olendid ja koletised #17 Müütilised olendid ja koletised #18 Müütilised olendid ja koletised #19 Müütilised olendid ja koletised #20 Müütilised olendid ja koletised #21 Müütilised olendid ja koletised #22 Müütilised olendid ja koletised #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kerlixxx3 Õppematerjali autor
powerpointi esitlus, uurimistöö.

Sarnased õppematerjalid

Müütilised olendid
16
ppt

Müütilised olendid

olid Phorkyse ja Keto Perseus varastas nende tütred silma ega andnud enne Deino, tagasi, kui oli neilt saanud Enyo ja Pemphredo abi Neil oli kolme peale üks võitlemiseks Medusa vastu. silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised Pegasos kimäär Kimäär on vanakreeka Kimääriks nimetatakse ka mütoloogias olend, inimest, kellel on mitme kes Hesiodose järgi on inimese geenid "eestpoolt lõvi, tagantpoolt Kimääri madu, keskelt kits" tappis Pegasose abiga kahepealisena müütiline kreeka Kimääriks nimetatakse ka kangelane Bellerophon. inimest, kellel on mitme inimese geenid Arezzo Kimäär - Etruski pronksskulptuur Lerna hüdra ehk Hydra Veemadu Elas Argoses Lerna järve juures Tema tapmine

Kirjandus
Müütilised koletised olendid
8
doc

Müütilised koletised/olendid

muud moodi taltsutada kui püüda ta kinni kuldsete rakmetega. · Teda seostati ojadega, oskas lennata · Zeus muutis ta tähtkujuks, mis kannab Pegasose nime. · Pegasose kabjalöögist tekkis muusade mäel Helikonil Hippokrene (,,hobuseallikas"), seetõttu sai Pegasosest hiljem luulehobu ja luuletajate kõrgelennulisuse sümbol. · Üldisemas plaanis on Pegasos inspiratsiooni, loomepuhangu ning luulehobu võrdkujuks. Kimäär · On vanakreeka mütoloogias olend, kes Hesiodose järgi on eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits. · Kimääri kirjeldatakse nt ka kahepealisena, kusjuures eespool on lõvi pea, keskel aga kitsepea, mis sülgab tuld. · Tihti nimetatakse kimääriks ka mis tahes veidratest komponentidest kokku pandud soerdit või asja, sh kujutlust millestki, mida tegelikkuses ei eksisteeri · Kimääriks nimetatakse ka inimest, kellel on mitme inimese geenid (näiteks lapsel on

Ajalugu
Müütilised olendid
3
doc

Müütilised olendid

Graiad-ehk hallid naised (kreeka keeles vanaeided) olid Phorkyse ja Keto tütred. Nende nimed olid Deino, Enyo ja Pemphredo. Neil oli kolme peale üks silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised. Silma kandsid nad keset otsaesist nagu kükloobid. Nad elasid Okeanose kaljupangal. Perseus varastas nende silma ega andnud enne tagasi, kui oli neilt saanud abi võitlemiseks Medusa vastu. Kimäär-on vanakreeka mütoloogias olend, kes Hesiodose järgi on "eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits". Kimäär pole tingimata pandud kokku lõvi peast, mao sabast ja kitse kerest. Kimääri kirjeldatakse nt ka kahepealisena, kusjuures eespool on lõvi pea, keskel aga kitsepea, mis sülgab tuld. Kimääri tappis Pegasose abiga müütiline kreeka kangelane Bellerophon. Hydra-ehk Lerna hüdra oli vanakreeka mütoloogias koletis, kes elas Argoses Lerna järve juures (seda järve enam ei ole)

Kunstiajalugu
Kreeka mütoloogilised olendid
3
doc

Kreeka mütoloogilised olendid

Poseidon-Vastab number 18.Ta on vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks on kolmhark. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks oli tormine meri. Teda kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. Minotauros- Ta oli vanakreeka mütoloogias inimese keha ja pulli peaga koletis. Ta oli Kreeta kuninga Minose naise Pasiphae ja sõnni poeg. Zeus-Vastab number 19. Ta oli vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata, Zeusil õnnestus pääseda, väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma

Ajalugu
Mõisted kreeka mütoloogiast
10
doc

Mõisted kreeka mütoloogiast

Võitluse ajal moondus Achellos algul maoks, siis sõnniks ning Herakles murdis ära ta sarve. Acheloos vahetas selle hiljem imikuealist Zeusi toitnud nümfi Amaltheia küllusesarve vastu (Antiigileksikon, 1983). Phorkys ­ kreeka mütoloogias Pontose (kreeka keeles `meri') ja maajumalanna Gaia poeg, oma õe Keto mees, gorgode ja graiade isa. Mõnes müüdis on ta ka teiste koletiste isa (Antiigileksikon, 1983). Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa. Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik. Nad elasid Okeanose taga kaugel läänes. Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks. Kunstnikud kujutasid neid sageli, keel suust väljas. Perseus lubas Polydektesele tuua Medusa pea. Jumalate abiga ta seda suutiski. Hermes

Kirjandus
Vana-Kreeka
52
doc

Vana-Kreeka

e. Kr. ­ I saj. e. Kr. rooma hellenism I saj. e. Kr. ­ IV saj. p.Kr IV saj-iks oli atika ja joonia murde baasil tekkinud kreeka ühiskeel e. koinee. 7 9. Mütoloogia. Eelhellase kosmogooniline müüt Mütoloogia koosneb kosmogooniast (maailma, jumalate ja inimeste teke) ja kosmoloogiast (millest koosneb kosmos, maailm jne.) Kosmogoonia. On müüt Eel-Kreekast. Esimene olend oli jumalanna Eurinome, kes tuli Kaosest. (Kaos on etümoloogiliselt seotud haigutusega.) Eurinome oli alasti ning tal oli ebamugav olla, ta eraldas taeva merest ja hakkas tantsima mere peal liikudes lõuna suunas. Kuna Eurinome liikus kiiresti, hakkas tema taga liikuma põhjatuul Boreos suunaga põhjast lõunasse. Boreos muutus maoks nimega Offis ja põimus ümber Eurinome, mille tulemusena viimane rasedaks jäi. Siit kõnekäänd "Boreose jõuga rasedaks jääma" (tähendab umbes nagu

Ajalugu
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (1)

everleigh profiilipilt
everleigh: Väga hea materjal.
17:58 23-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun