Eri loomadel võivad meeled olla erinevad ja neid võib olla erinev arv. Oluline on eristada meelelist informatsioonitöötlust ja taju. Taju sisu võib oluliselt muutuda ilma meelelise informatsioonitöötluse muutuseta (vt. joonist "Taju ja meelelise infomaatsioonitöötlus"). Teaduskirjanduses kasutatakse tihti ka aistingu mõistet, mis võib viidata retseptorrakus aset leidvale füsioloogilisele protsessile, kuid vahel viitab teadvustatud meelelisele elamusele. Nägemismeel Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k. sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Imetajad detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi silmavõrkkestas paiknevate fotoretseptorite. Kuulmismeel Kuulmine ehk kuulmismeel (ingl. k. hearing, audition) on võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil[6].
NÄGEMISMEEL · Silmamuna ehitus · Pupill · Silmamuna liigutused · Silma kaitsvad struktuurid · Silma optiline süsteem · Fotokeemilised protsessid võrkkestas · Värvuste nägemine · Võrkkesta tsentraallohk · Lääts ja ripskeha · Nägemismeele tsentraalsed teed · Silma reflektsiooni anomaaliad ja uuringud · Nägemismeel on inimese tähtsaim meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest (sclera) 2. Võrkkest e reetina pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja ganglionirakud, sensorirakud (kepikesed ja kolvikesed) 3
Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ja evolutsiooni. Abiootilise tegurite mõju valguskiirguse ja temperatuuri näitel: Inimene näeb valgust lainepikkusega 380-760nm seda nimetatakse nähtava valguse vahemikuks. Sellest lühilainelisem on ultravalgus ning pikalainelisem infravalgus. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Ka loomade nägemismeel on seotud nähtava valgusega. Silmviburlasel on vaid retseptorvalgud, mis eristavad valguse olemasolu või puudumist. Hulkraksetel loomadel on aga spetsiaalsed nägemisorganid silmad. Sinna jõudvad valguskiired ärritavad nägemisretseptoreid. Kujutise teravus ja värvide eristumine sõltub eri organismide silma ja närvisüsteemi ehitusest. Seejuures on tähtis ka valguskiirguse iseloom lainepikkus ja intensiivsus.
1. Nähtav valgus 380-760 nm - seda 2. Ultraviolettkiirgus e ultravalgus 380-10 nm 3. Infrapuna kiirgus e infravalgus 760nm- 1 mm Seda vajavad rohelised taimed fotosünteesiks. Erinevatel taimeliikidel on erinev nõudlus valguse suhtes: 1. valguslembesed taimed- vajavad täisvalgust. N: niidutaimed 2. varju taluvad taimed- kasvavad tavaliselt täisvalguses kuid võivad elada ka varjus. N: mustikas. 3. varjulembesed taimed- alusmetsataimestiku taimed. N sinilill ja jänesekapsas. Loomade nägemismeel on seotud valgusega. Hulkrakstel on silmad, ainuraksetel valgulised retseptorid. Nad reageerivad valguse olemasolule ja puudumisele. Loomad reageerivad valguskiirguse lainepikkusele ja intensiivsusele.
3)katse 4)andmetöötlus 5)järeldus 6. Objekt on nähtus, mida me uurime. 7. Mudel on mudelikoopia originaalist. 8. Füüsika keel: 1)füüsikalised suurused (nt pikkus) 2)tähis (l või s) 3)mõõtühik (m) 9. SI-Süsteem: 1)pikkus 2)mass 3)temperatuur 4)aeg 5)valgustugevus 6)voolutugevus 7)ainehulk 10. Sündmuse all mõistame igat fakti, mis antud vaatlse või katse käigus võib toimuda või mitte. 11. 5 inimese meelt on nägemismeel, haistmismeel, maitsmismeel, tasakaalumeel ja kompimismeel. 12. Mikromaailm-peab vaatama mikroskoobiga, pole palja silmaga nähtav. Makromaailm-on suuremad kehad, mida inimene näeb palja silmaga. Megamaailm- veel suuremad kehad, mida inimene näeb ilma abivahenditeta. 13. Mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. 14. Mõõtmist liigitatakse: 1)otsemõõtmine-kus tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt 2)kaudmõõtmine-tulemused saadakse arvutuste abil 15
mida lähemal on ese. Võrreldes vaateväljas olevate esemete omavahelist nihkumist, hindab inimene jällegi kogemustest lähtuvalt nende ruumilist paiknemist. Binokulaarne nägemine Binokulaarne nägemine tähendab eseme(te) vaatlemist üheaegselt kahest erinevast punktist, näiteks kahe silma abil. Asudes teineteisest 6 8 cm kaugusel, näevad silmad ümbritsevat maailma pisut erinevalt (esemed on parallaktilises nihkes). Inimese nägemismeel, tema aju "pilditöötluskeskus" muudab need kaks tasapinnalist pilti ühtseks ruumiliseks kujutiseks. Kuidas Hologrammi pildistatakse? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuidas hologrammi manatakse? Click to edit Master text styles
kohalolekust. Tänaseks on välja selgitatud, et mitmed linnu-, kala-, ja putukaliigid kasutatavad orienteerumisel või liigikaaslaste äratundmisel ultravioletset nägemist. Näiteks mõned kalaliigid näivad inimestele täiesti sarnased, kuid kalad omavahel eristavad liigikaaslasi UV märgiste järgi näos. Kalad näevad lähedale, nende keskmine nägemisulatus on umbes 1 m. Kahepaiksed on suhteliselt hästi arenenud nägemismeel. Erinevalt kaladest on neil silmad enamasti silmalaugudega ja varustatud pisaranäärmetega, kuid reageerivad ainult liikuvatele objektidele. Roomajatel on hästi arenenud nägemine. Enamasti eristavad nad hästi vaid liikuvaid objekte. Lindudel on meeleelundid ebaühtlaselt arenenud. Nende juhtivaks meeleks on nägemine. 2013/2014
ta olla täiuslik. Väidetavalt polegi teda seetõttu võimalik näha. 5. Paljud inimesed ei suuda uskuda Jumala olemasolu ja tunnetada hinge, sest nad mõtlevad ainult materiaalsetest asjadest. Kõik, mis näib kujutletav on nende jaoks mittemõistetav. See, mida inimene ei oska tunnetada, see ei jõua ka ta mõstuseni. Seetõttu nad ei suudagi tunnetada hinge. Kuulmis-, haistmis- ja maitsmismeel aitavad meil tunnetada sama hästi kui nägemismeel, kuid see kõik on võimalik tänu mõistusele.
MEELEELUNDID Eesti iseloomustamine väliskülalisele kolme meeleelundi kaudu. Koostaja: Ann Hansen Eesti iseloomustamine piltide abil (nägemismeel) Miks ma just need pildid välja tõin? Ma valisin need pildid sellepärast kuna need pildid iseloomustavad hästi Eesti loodust, komdeid(laulupidu, jaanipäev) ja välja tõin ka Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese. (Kaks esimest pilti on minu enda tehtud ning ülejäänud on alla laetud googlest). Eestit iseloomustav muusikapala või heli(kuulmismeel) Eesti hümn https:// www.youtube.com/watch?v=0wwQFsyqy m0 Saaremaa valss-Georg Ots https:// www.youtube.com/watch?v=qHAFMorQSf s Tõnis Mägi- Koit https:// www.youtube.com/watch?v=i-6tLn6 hQ7Q muusikainstrumendid Parmupill- https:// www.youtube.com/watch?v=IONq0UiQes Q Torupill- https:// www.youtube.com/watch?v=TV...
kaitsmine puhkamine puhkamine Kaitseklaasid Kaitseklaasid nutiseadmetel nutiseadmetel e, e, prillid prillid Kasutatud kirjandus Eesti Entsüklopeedia. (2009). Silm. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 (14.09.16) Lorents, A. (2016). Nägemismeel. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:N%C4GEMISMEEL (25.09.16) Burnie, D. 1995: 68. Lühientsüklopeedia „Inimkeha“ Koolibri 2002. (toim). Eesti Entsüklopeedia. (2006). Nägemine. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%A4gemine3 (16.09.16) Kirsman, E. (2016). Nägemine. Värvid. Õpikus: Füüsika põhivara. https://opik.kirsman.ee/pohikool/8klass/nagemine/ (25.09.16) Norman Optika. „Sinist valgust blokeerivad prilliklaasid
neli ja putukatel kolm paari. · Meie aedades elab palju eri suurusega ämblikke: väikestest hüpikämblikest suurte huntämblikeni. · Kõige tuntum ja arvukam on harilik ristämblik. Saagi püük · ämblikud on röövloomad · Suurem osa ämblikke püüavad saagi võrku · leidub ka neid, kes peavad jahti · krabi-, hunt- ja hiidämblikud kasutavad passimisstrateegiat Nägemine · nägemismeel suhteliselt ebatäiuslik · paremini näevad päevase eluviisiga liigid · neil on kaheksa lihtsilma · eristavad valguse tugevust, suunda ja suurte objektide liikumist · parimad nägijad on hüpikämblikud Paljunemine · Isased ilmuvad välja paaritusajal, mille lõppedes emane isase tavaliselt ära sööb. · Paaritumisel mängib tähtsat osa ristämbliku võrk, sest emasämblik tunneb isase ära erilise "võrguvärina" järgi.
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Inimese meeleelundid Referaat Koostaja: Jennifer Scholz Klass: 10B Juhendaja: Eliis Rikko Tallinn, 2010 Sisukord Sissejuhatus .. 1 Nägemismeel .. 2 Kuulmismeel .. 3 Maitsmismeel .. 4 Haistmismeel .. 5 Kompsimismeel .. 6 Kokkuvõte .. 7 Kasutatud kirjandus .. 8 Sissejuhatus Meeleelund anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja
1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne.) Meeleelund on valdavalt anatoomiaalane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Klassikaliselt eristatakse järgmisi meeli: nägemismeel (silm) kuulmismeel (kõrv), haistmismeel (ninaõõne haistmispiirkond), maitsmismeel (keele maitsmispungad) kompimismeel, valu ja temperatuurimeel (nahk). kinestees (lihased) tasakaal (kõrva sisene meeleelund) Funktsionaalsest aspektist vaadelduna koosneb meelesüsteem kolmest osast: sensorist ehk retseptorist, aferentsetest juhteteedest ning kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest.
pruugi olla kõigil inimestel sugugi võrdsel tasemel. Kuna ilu nägemine sõltub sellest meelest, siis võib siit tulenevalt väita, et sarnase nägemismeelega inimesed tunnetavad ka värviliste riiete ilu sarnaselt. See väide on aga kahtlemata vale. Käesolevas essees üritan tõestada, et lähtudes David Hume teooriast on arusaam ilust kõigil erinev. Meelteks ei tohi aga nimetada pelgalt neid 5 meelt, mille hulka kuulub ka eelpool mainitud nägemismeel. Meeleks võib pidada midagi sügavamat ning keerulisemat, mis jääb välisvaatlusel nähtamatuks- meie loomu. Tuginedes empiristlikule tunnetusteooriale, mida viljeles David Hume, et kõik teadmised ja ideed teatud asjadest saavad alguse kogemustest, võib väita, et ka meie teadmised meeltest on kujunenud varasemate kogemuste põhjal. Need varasemad kogemused on aga kõigil inimestel erinevad. Osad kogemused
your protection eyes eyes lower lower level level protection Covers/glasse Covers/glasse s s Literature Eesti Entsüklopeedia. (2009). Silm. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 (14.09.16) Lorents, A. (2016). Nägemismeel. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:N%C4GEMISMEEL (25.09.16) Burnie, D. 1995: 68. Lühientsüklopeedia „Inimkeha“ Koolibri 2002. (toim). Eesti Entsüklopeedia. (2006). Nägemine. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%A4gemine3 (16.09.16) Kirsman, E. (2016). Nägemine. Värvid. Õpikus: Füüsika põhivara. https://opik.kirsman.ee/pohikool/8klass/nagemine/ (25.09.16) Norman Optika. „Sinist valgust blokeerivad prilliklaasid
emale kanduvad. Seminari filmi vaatamise käigus sain teada seda, et väga paljud haigused, väärarengud ning füüsilised eripärad võivad tekkida alles siis, kui embrüo on vaid mõne päeva vanune, kuna embrüo kinnitub emaka seinale alles 6-8 päeval ning senikaua on loode ülimalt vastuvõtlik välistele mõjutustele. Embrüonaalsete protsesside visualiseerimine toetab väga suurel määral inimese arengu mõistmist, kuna inimese nägemismeel ning nägemismälu on väga hästi arenenud. Visuaalselt nähes saab aimdust füüsilistest suurustest ning seega on enese jaoks teatud protsesse lihtsam lahti mõtestada. Lisaks aitab mingi elusorganismi visuaalselt nägemine hiljem kaasa, kui on vaja kirjalikult või suuliselt selle ehitust kirjeldada. Millised on progeneesi etapid? Gametogenees ja viljastumine. 1. Mis on sügoot? Sügoot e üherakuline loode on viljastatud, ergastatud,
Närvisüsteem - juhib ja reguleerib inimprganismi kõigi elundite talitamist See jaguneb 2 osaks: kesknärvisüst. ja piirdenärvisüst(närvid).Kesknärvisüst : pea-ja seljaaju. Väikeaju-reg. Lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju-reg. Tahtele allumatuid tegevusi Keskaju-Närviimpulsside liikumine pea-ja seljaaju vahel ning tagab lihaste pingeseisundi Vaheaju-regl. Ainevahetust, paljunemist, keha Suuraju-painevad kõrgema mõtlemistasandi keskused, sensoorsed keskused(nägemine...) Ajukoores kujuneb mälu, millel on võime salvestada, säilitada ja taasesitada inffi. Sensoorne mälu-lühiajaline,väga kiire unustamine, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks Lühiajaline mälu-kestus 30sek, Selle laiendamisvõimalus- infi üldistamisega suurteks ühikuteks, et õppimine roimuks peab uus teadmine pikaajalisse mällu jõudma, infole tähenduse leidmine, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega Pikaajaline mälu-info liikumine sellesse toimub kordamise teel, k...
"1940. a avastas K. Landsteiner koos A. S. Wieneriga nn reesusfaktori, s.o lisaks eelpool kirjeldatud valkudele veel ühe erilise valgu punaste vererakkude pinnal." · Peatükid paraja pikkusega · Kasutatud samaealiste pilte nt: · Peatüki lõpus erinevad küsimused, millele vastamine näitab, kas materjal selge nt: "Mis ülesanded on pisaravedelikul ja miks seda peab pidevalt erituma? Mis värvi on sinu silmad? Millest see sõltub? Arutlege, miks on nägemismeel meeleelunditest kõige olulisem." 5. Inimestest rääkimine · Ei räägita inimestest ja kuidas nad on elus hakkama saanud, v.a ajaloolised isikud, kelle elulugu on natuke käsitletud 6. Emotsionaalsus ·Laused kergesti mõistetavad ·Lisainfo ja faktid heleda taustfooniga eraldatud ·Piltide all selgitav tekst ·Tekstis alapealkirjad teise värviga (hõlbustavad lugemist) nt: Kahe silmaga korraga vaadates näeme ruumiliselt
4.Mille poolest erineb roomaja kael kahepaiksete omast ? V: Kahepaiksetel on üks kaelalüli, roomajatel on mitu 5.Milline luuline moodustis on roomajatel siseelundite kaitseks? Nimeta veel üks ülessanne, mida see täidab. V:Roided, 6.Missuguse kujuga on sisaliku ja mao keel? Mis on keele ülessanne? V: Keel on kaheharuline ja sellega nad maitsevad, kombivad maad või mingit objekti 7.Millised meeled on sisalikul tähtsad toidu otsimisel? V: Haistmismeel, nägemismeel ja maitsmismeel ka 8.Miks ei saa roomajad hingata naha abil? V:sest kuiva naha abil ei ole hingamine võimalik.Nad on nii arenenud et kopsudest piisab elutegevuseks. PTK. 12 1. Loetle peamised roomajate rühmad. Iseloomusta neid. V: Sisalikud, maod, krokodillid ja kilpkonnad. Nad on kõigusoojased soojalembesed loomad, kuid ei talu väga kõrget temperatuuri, kes elavad maismaal ja mõned liigid ka vees. nad liiguvad jäsemete abil või siueldes , osal neist pole jäsemeid. 2
Stereopsis, aitab ära tunda objekti taustast. Orienteerume paremini ruumis, annab meile parema käe-silma koordinatsiooni. 8.Milliseid nõuded peavad olema täidetud, et binokulaarne nägemine saaks toimida? kaks silma ja nende vahe, närvide tee, närvide töötlemise süsteem, korras silmade välislihased, korras kontrollsüsteemi mootor, ,,objektide kolmnurk", mis säilitab binokulaarse taju 9. Millised on meie 5 peamist meelt ja millised meeleelundid nendega seonduvad? nägemismeel (silmad); kuulmismeel (kõrvad); haistmismeel (nina); maitsmismeel (keel); kompimismeel (käed) 10. Kuidas jaotatakse sensoreid ärritaja iseloomu järgi? fotoretseptorid (valgus), mehhanoretseptorid (kuulmis, tasakaal, kompimis), baroretseptorid (rõhk), termoretseptorid (nahas, limaskestas), kemoretseptorid (haistmis, maitsmis, siseelundites), osmoretseptorid(koevedelike rõhk) 11.Millise kahe väärtusega on ruumis määratud objekti asukoht? Objekti suuna ja suhtelise kaugusega. 12
Ökoloogia 1. Ökoloogilise teguri mõiste. Abiootilised, biootilised ja antropogeensed tegurid. Fotoperiodism. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele. Tolerantsuskõver. VASTUS: Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Fotoperiodism- organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele Temperatuuri mõju organismile- enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased, seega sõltub nende keha temp. otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel on meie piirkonna taimedel puhkeperi...
2a) Kuna meeled meid mõnikord petavad, siis tahtsin ma oletada, et pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2b) Vaimu sattunud asjad ei ole unenägude illusioonides tõelisemad. 3a) See oli sisendatud täiuslikuma loomuse. 3b) Need olid seal ebatäiuslikkuse tõttu. 4) Descartes usub, et inimesele on midagi kõrgemalt poolt antud, mille üle mõtelda ja teooriaid luua. 5) Kuulmis-, haistmis- ja maitsmismeel aitavad meil tunnetada sama hästi kui nägemismeel, kuid see kõik on võimalik tänu mõistusele. 6) Geomeetrilises tõestuses vajame täiuslikkust , seega Jumal eksisteerib. Mõisted: Mina ma olen substants, mille kogu olemus sisaldub ainult mõtlemises. Jumal täiuslikeim loomus, mis sisaldas endas kõiki täiuslikkuseid. Tõelisus kõik see, mis me mõtleme selgelt ja distinkselt. Vastuväited ja kriitika: Minu meelest on Descartes hakkama saanud vägagi väidete ja argumentide rikka kirjutisega.
Kui mehel on valikuvõimalus käituda kas järeleproovitud viisil või võtta omaks suuri võimalusi tõotav uus, riskib mees uue kasuks. Intellektuaalsed erinevused: Tüdrukute intellekt areneb sõnade kaudu (hakkavad keskmiselt varem rääkima kui poisid, sõnavara täieneb kiiremini, verbaalsed võimed paremad kui poistel) Meelde jätmiseks piisab reeglina lugemisest ja kuulmisest. Naistel üldse parem kuulmismeel ja kõik sellega seonduv, ka koordinatsioon. Meestel enam arenenud nägemismeel, ruumiline taju, abstraktne mõtlemine. Meeste intellekt enam mobiilne: meelde jätmiseks peavad nad vahetult kogema (nägema, katsuma, lahti võtma, kokku panema). See intellektitüüp aitab toime tulla varem tundmata ülesannetega. Sugudevaheline erinevus ei ole tegelikult nii suur kui arvatakse. Erinevus on pigem sissekasvatatud (mida konkreetses kultuuris ja ühiskonnas peetakse mehelikuks ja naiselikuks). Sooteadvust hakatakse inimeses kujundama sünnist alates (tüdruku värv
mida on siinsamas oma igapäevast tööd tehes nähtud, oma igapäevast elu elades kogetud ja oma lähedastelt kuuldud. Igakord kui me teeme oma elus vea, hoiame me oma lapsi seda viga kordamast ning nemad omakorda enda lapsi. Nii käivad meiega kaasa põlvest põlve ka endas hoiatusi ja õpetusi peitvad vanasõnad. Milliseid õpetusi siis kätkeb endas see rahvatarkus. Kõigepealt hoiatab vanasõna petliku välimise poole eest. Enamikul juhtudel on just inimese nägemismeel, see mis ümbritsevaid asju esimesena tajub. Teist inimest hindame me ikka esmalt tema välimuse põhjal. Samamoodi tundub meile poes ahvatlevam kenama pakendiga toidukaup. Kui selle kena pakendi sees on aga keskpärane sisu, siis mõistame me oma viga ja enamasti ei tundu meile enam ahvatlev ka see pakend. Sarnaselt võib ka esmapilgul meeldiv inimene osutuda oma sisult või siis olemuselt ebameeldivaks. Kuidas me
Tunnetusprotsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mis on vajalikud informatsiooni vastuvõtmiseks ja selle töötlemiseks. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTING Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.) Aistingud jagunevad: a) klassikalised : nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompeaisting. b) uued: temperatuuri-, tasakaalu-, valuaisting. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs. Analüsaator koosneb retseptoritest, mis võtavad ärritusi vastu, närvikiududest, mis toimetavad närviimpulsse edasi ja peaaju piirkondadest, kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Nägemine Nägemismeel on kõige tähtsam selle kaudu saab 80-90% informatsioonist. Nägemisaisting tekib valguse mõjul silma võrkkesta valgustundlikes rakkude...
Inimene 12. klass Inimese süstemaatiline kuuluvus. RIIK loomariik, HÕIMKOND (selgroogsed) keelikloomad, KLASS imetajad, SELTS esikloomalised ehk primaadid, SUGUKOND inimlased, PEREKOND inimene, LIIK homo sapiend ehk tark inimene. Primaatidele iseloomulikud tunnused. *Jäsemete viis sõrme ja varvast, *hea nägemine, *suur aju, *jäsemed kohastunud haaramiseks, *tähtsaim meel on nägemismeel, *kahel jalal liikumine, *lame nägu, *kehal puudub karvakte. Kes on inimese lähimad sugulased loomariigis ja mis on selle tõendiks? Meie lähimad sugulased on SIMPANSID, BONOOBOD, GORILLAD ja ORANGUTANGID. Suguluse kindlaim tõend on mitmete valkude samasugune aminohappeline järjestus ja DNA struktuur. Millised on ühised jooned: INIMAHVIDELE geenide ja valkude struktuur AINULT INIMESELE *suur
Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. Nägemismeel: silmad, Kuulamine: jalad, keha, Haistmine: tundlad, Kompimine: tundlad, maitsmine: jalad, tasakaal: vaakpõuke 5. Kuidas putukad sigivad? Suised: haukamissuised e hammustamissui sed, imemissuised, pistmissuised. Toit: taimedest(lehe täid, kooreürask), nektarist(mesi lased, liblikad), röövtoidulised (lepatriinu, jooksik), verd imevad(sääsed, parmud), teistest materjalidest( paberi- ja riidekoi, muuseumimardik as), jäänustest(rai samatja, sitasitikas). 6
Kemp on saatnud politseiülemale Adye'le kirja, et too tuleks Griffinit kinni püüdma. Kui politsei kohale jõuab, suudab Griffin siiski põgeneda. Kemp ja Adye alustavad terve linnalise programmi, et Griffin kätte saada ja annavad kogu linnarahvale nõu, kuidas Griffini eest end kaitsta. Põhiliselt keskendutakse kogu toidu ja magamisasemete kättesaamatuks tegemisele. Muretsetakse ka verekoerad, kes küll ei näe Griffinit, aga haistavad teda. Koertel on haistmismeel nagu inimestel nägemismeel. Griffin saadab Kempile kirja, kus ähvardab teda tappa ja kogu linn hirmuvalitsusse võtta. Griffinit pimestab viha ja kättemaksuhimu. Teda on reedetud juba kaks korda, nii Marveli kui Kempi poolt. Kempi meelest on Griffin hull ja empaatiavõimetu mees keda huvitab ainult oma kasu. Kemp saadab teenijaga teele kirja Adye'le, kus on plaan kuidas Griffin lõksu saada. Griffin saab selle kirja enne ise kätte. Teenija aga jõuab Adye'ni ja Adye jookseb kärmelt Kempi juurde
Nastik Välimus Nastikute põhivärvus on erinevates varjundites hall, Eestis tavaliselt tumehall või pruun. Harva esineb osaliselt või täielikult musti nastikuid. Eestis tuleb täielikult musti nastikuid ette Saaremaal. Seljal ja külgedel on tumedaid ebakorrapäraseid plekke. Mõnel alamliigil (näiteks Natrix natrix persa) on piki selga kaks heledat pikitriipu, mõnel alamliigil (näiteks Natrix natrix helvetica) on külgedel tumedad põikitriibud. Kõhualune on valkjashall või kollakas, Eestis valge. Sellel on malelauamuster. Ka selg on hele. Nastiku kõige silmatorkavam tunnus on heledad laigud kummalgi poolel kukla piirkonnas. Need laigud on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Plekid võivad olla ka keskelt ühendatud, moodustades heleda paela. Siiski võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Kuklalaigud puuduvad alamliigil Natrix natr...
Pea on kolmnurkjas, hästi eraldatav rästiku kehast. Silmad on rubiinipunased, vertikaalsete "kassilike" silmateradega. Keel on tavaline, nagu madudel ikka kaheks hargnev. Rästiku siseehitus Rästik saab oma pead keha suhtes liigutada tänu sellele, et ta pea on kehaga ühendatud mitme lüli abil. Roided on tail kõigil selgroolülidel ja need moodustavad rinnakorvi kogu keha ulatuses. Rästikute selgroog on väga painduv. Kõige paremini on arenenud haistmismeel. Nägemismeel ei ole just kõige parem, enamasti näeb ainult liikuvat saaki. Rästik hingab kopsude abil. Rästikul on suhteliselt suur suu, kus asuvad suured mürgihambad. Mürgihambad on mürki täis. Seal asetsevad ka teised hambad, mis on palju väisemad. 4 LEVIALA Rästik on levinud kogu Euraasias: Inglismaast kuni Sahhalini saareni. Rästiklastest on ainult harilik rästik levinud ka polaarjoone taha Koola ja Skandinaavia poolsaarel.
jt) seotud tegurid. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Abiootilised ja biootilised tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. 2. Valguskiirguse ja temperatuuri mõjust organismidele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Ka loomade nägemismeel on seotud nähtava valgusega. Valdav osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub erinevates objektides ja muundub soojuskiirguseks. See võimaldab kõigusoojastel organismidel oma kehatemperatuuri tõsta. Ultravalgus on suures koguses kahjulik kõigile organismidele rakkude sisemusse tungides põhjustab see DNA mutatsioone ning denatureerib valke. Mõõdukas koguses on ultravalgus aga kasulik, sest soodustab naharakkudes D-vitamiini sünteesi.
FS ja koos sellega ka glükoosi moodustumine ning hapniku eraldumine. 2. Loomadel on valgus vajalik nägemiseks. Silmadesse jõudvad valguskiired äriitavad nägemisretseptoreid. Kujutise teravus ja värvide eristamine sõltub erinevate organismide nägemisretseptorite ehitusest. Olulise tähtsusega on ka ümbritsevatelt objektidelt peegelduva valguskiirguse iseloom. Hämaras tegutsevatel videviku- ja ööloomadel on välja kujunenud eriti suured silmad, seevastu maa alla elaval mutil on nägemismeel tugevasti taandarenenud. 3. Taimi jagatakse vastavalt kohastumusel valgustingimustega: Valguslembelised - niidutaimed Varjutaluvad võivad kasvada ka varjulisemates kohtades Varjulembesed alusmetsataimed 4. Valguse vajaduse järgi jagunevad taimed: Lühipäevataimed neil moodustuvad õied vaid siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi. Nt riis, kanep, daalia... Pikapäevataimed nõuavad päevapikkust rohkem kui 12 tundi. Nt. Nisu, oder, hernes, kartul...
TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus, keel. AISTINGUD Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting. Eristatakse ka veel temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jms aistinguid. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvissüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning selles toimub analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb : retseptoritest e tundenärvilõpmetest - võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; närvikiududest - mis toi...
Kõne põhiliseks eesmärgiks on info vahetamine ja vastu võtmine, ehk kommunikatsioon. Kommunikatsioon ehk suhtlus on organismidevaheline teabevahetus. Teabe vahetamine võib olla kas ühe- või mitmesuunaline. Ühesuunalist kommunikatsiooni nimetatakse informeerimiseks. Sel juhul ei oota teabe edastaja, et talle vastatakse või antakse tagasisidet MEELESEISUNDID Iga meeleelund on spetsialiseerunud kindlat liiki ärritajate vastuvõtuks 1. SILM - nägemismeel 2. KÕRV - kuulmismeel 3. NINA - haistmismeel 4. KEEL - maitsmismeel 5. NAHK – kompimine, puutetundlikkus KOKKUVÕTE Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajumine ja taju valivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus,
kehakesed (reageerivad õrnale puudutusele), Vater-Pacini kehake (vibratsiooni- ja rõhutundlikud kehakesed). Lisaks neile on ka soojale ja külmale reageerivad termoretseptorid. 6. Nägemismeel. Nägemismeele stiimul on valgus ehk elektromagnetkiirgus. Nägemise meeleorgan on silm, mis asub silmakoopas ning retseptoriteks on kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on tundlikud sagedusele ehk valguse värvile
mäluliigid: a.) autobiograafiline ajasrändamise võime b.) umbisikuline faktid maailma kohta c.) protseduuriline tegevused, mis on kord õpitud ja ära ei unusta nt: jalgrattaga sõitmine, lusikaga söömine. Inimestel on omane abstraktne mõtlemine - oskus kontrollida emotsioone, loomadel see võimalus puudub nad on impulsiivsed - jäsemete eripära - loomadel puudub mõiste vaba aeg, nad on pidevas liikumises ega laiskle - inimesel on oluliselt parem nägemismeel, taandarenenud aga haistmismeel - artikuleeritud kõne, loomadel viipekeel - inimesel on eesmärgipärane elu ja võime luua sotsiaalset keskkonda ja hoida seda - inimese kohastumused on minimaalsed/tagasihoidlikud, seda asendab arenenud aju neoteenia füüsilise arengu pidurdumine e aeglustumine Inimese koed: Inimesel on 4 põ kudet, mis määravad keha kuju ja vormid. Koed moodustavad elundeid ja elundkondi Igal rakul on inimese kehas oma ülesanne
Prenataalne areng ehk sünnieelne areng Miks saadakse järglasi? Selle tähendus on muutunud läbi aegade - Müüdid - nt kurge toomine - Tabus nt abielu välised lapsed - Traditsioonid nt ristsed Prenataalne periood: viljastumisest kuni sünnini 280 päevane arengutsükkel Perinataalne periood: 22st nädalast kuni 168 h ( seitsmenda elupäevani) peale sündi . Toimub kolm põhilist ontogeneesi pööret. Igas keharakus on 46 kromosoomi, ainukesed erandid on seemnerakk ja munarakk, milles on 23 kromosoomi. Sügoot(viljastatud rakukogum) sisaldab 23 paari kromosoome, mis sisaldavad geneetilist informatsiooni. Iga paari üks liige on emalt ja teine isalt. Iga kromosoom sisaldab tuhandeid geene, mille kaudu geneetilist infot edasi kantakse. Sugurakkude kromosonaalsed omadused: Munarakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X kromosoom). Seemnerakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X või Y). Kui kaks sugurakku saa...
Värvid enesekaitses Pigmendid keemilised ühendid, mis peegeldavad teatud lainepikkusega valgust. Nt melaniinid inimese juustes ja nahas, ning karotinoidid loomade kehakatetes). Struktuursed värvid saavutatakse kehakatte mikrostruktuuri abil, mis põhjustab valguse difraktsiooni, selektiivset hajumist või interferentsi. Abivahendid osad loomad kasutavad soovitud värvuse saavutamiseks keskkonnast saadud materjali. Enesekaitse kiskjate vastu, kellel on toiduhankimisel oluline nägemismeel: · varjevärvus püüd vältida märkamist (plussiks märkamatuks jäämine; miinusteks füsioloogilised kulud ja võimaluste piiratus) Selle omadused: iseloomulikud värvid (pruun, roheline, beez, must); varieeruv (raskendamaks otsingukujundi tekkimist, sobitumaks erinevate taustadega) Selle tüübid: taustaga sulandumine looma värvus ja muster sarnanevad tema tüüpilisele taustale.
Töötervisehoid Tegemist on ennetava meditsiiniharuga, mille eesmärgiks on tervisehäirete sh ka kutsehaiguste vältimine ja optimaalsete töötingimuste loomine. Tervis on füüsiline, vaimne ja sotsiaalse heaolu seisund Tervisele avaldavad mõju: * keskkond ja sotsiaalsed faktorid. * inimese teadmised tervisest. * geneetilised faktorid. * arstiabi ehk meditsiin. (suund haiguste ravimisele, mitte nende ennetamisele). Vabaaeg- elu- tööaeg * Inimene töötab oma elus 1/3. 1/3 puhkab ja viimase kolmandiku moodustab vabaaeg. Töötingimused seega väga olulised. * Tervis annab produktiivsuse. * Soodustused tööandja poolt. Olulised faktorid töökoha juures: 1. Tööandja 2. Palk 3. Töötingimused 4. Kaastöötajad 5. Tööaeg 6. Töö kaugus 7. Soodustused Oht tervisele * Töötamine peale tööaega kodus. * Arstid on töötervishoiu osas halvasti ettevalmistatud Töökeskonna spetsialist * Peamine nõue, et oleks töökeskonnaalast koolitust. * Ametisse mä...
Päikese laik kutsub maal esile magnettorme ning virrmalisi, selgesti on eristav 11-aastane periood. Tähesuurus iseloomustab tähe heledust, kõige heledam on 1 tähesuurus, mida suurem number, seda tuhmim täht. Tähtede heleduste määrangud sõltuvad sellest, millise aparatuuriga heledust mõõdetakse. Erinevate numbrite (ja ka järjestuse) saamise põhjuseks on see, et eri tüüpi kiirgusvastuvõtjad on tundlikud erinevas lainepikkuste piirkonnas. Kui otsustajaks on inimene, tema nägemismeel, nimetatakse vastavat heledust (tähesuurust) visuaalseks. Värvusindeksi saame värvust füüsikaliselt hinnates, selleks mõõdetakse tähe heledust erinevates spektripiirkondades, määratakse vastavad tähesuurused ning nende erinevused annavadki indeksi. Tähe läbimõõtu saab määrata temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu, massi aga kaksiktähe- gravitatsiooni kaudu. Värvus-heledusdiagramm (Hertzsprung-Russelli, HR-diagramm). Iga tähe asukoht graafikul vastab
1. Nimeta inimese meeled Kuulmismeel- kuulmiselundiks on kõrv, ja kirjelda eraldi iga retseptoriteks on kõrvas asuvad karvarakud. meeleprotsessi toimimist Karvarakude omadus on võtta vastu stiimuleid, täpselt (nt milline elund, mida saavad õhumolekulide võnkusel. Heli kus asuvad retseptorid, võimendub, signaalid saadetakse edasi ajju, nende nimetused, mida kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras. nad teevad jne). Peale seda on transduktsioon ning info kodeerimine Tasakaalumeel- suur töö tehakse ära lihastega tasakaaluhoidmisel, kuid vajalik tasakaaluelund on sisekõrvas. Raskusjõu muutumisel aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud. Tasakaalumeele toimimiseks on...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Valgus kui oluline keskkonnategur organismide jaoks Juhendaja: Merle Ööpik Tartu 2011 Meie peamine valgusallikas on Päike oma 24-tunnise tõusu ning loojangu tsükliga ja aastaaegadele vastava valge aja pikenemise ja lühenemisega. Ilma Päikeseta ei eksisteeriks elu planeedil Maa. Eelnev lause saab enamusele selgeks juba algkooli loodusõpetuse õpikutest ning see on ka täiesti tõene. Päike ja valgus on peamine elu allikas fotosünteesivatele taimedele, kellest omakorda toituvad loomad ning moodustub toiduahel. Valgus on loomadele ja ka inimestele vajalik ka lihtsalt selleks, et ümbritsevat näha ning taimedel on päikesevalgusest tulenevalt kujunenud fotoperioodiline raktsioon. Siiski mitte ainult päikeselt tulev nähtav valgus pole organismidele oluline, vaid ka teised kiirugused ja eelkõige s...
Töökeskonna ohtuse alused Riski analüüsi viis sammu : 1.otsige ohtusi- ohuks on kõik , mis võivad tekitada ükskõik millist kahju 1) Ohtude otsimisel küsitleda ka töötajaid 2) Üle kontrollida tootja poolne märgistus 2.Selgitada välja kes on ohustatud ja kuidas .. Lisaks tavatöötajatele veel : 1) Uued 2) Rasked 3) Inimesed kes konkurentses töökohas ei viibi terve päev 4) Avalikkus ( ehitusel möödujad) 3.Hinnatakse riski suurust ja seejärel otsustatakse: 1) Kas olemasolevad abinõud kahju tekkimise vältimiseks on piisavad 2) Kas olemasolevaid abinõusi on vaja veel täiendada 4.Dokumenteerida avastued 5.Analüüsida hindamise tulemusi ning teha vajalikud parandused ja korrektiivsed(kui tehnoloogia või tööprotsess muutub ) 1)...
3) Magus 3) Haistmiskeskus asub oimusagaras 4) Mõru 5. Kuulmine 1) Helide tajumine 2) Võime eristada helilaineid 3) Teha kindlaks heliallika asukohta ja liikumine ruumis Kuulmis- ja tasakaaluelund paikneb sisekõrvas ja võtab vastu heliärritusi ning keha asendi ruumis muutumisest tingitud ärritusi Helilained panevad võnkuma trummikile see omakorda kuulmeluukesed sealt edasi kuulmeteole võngete toimel tekkinud erutuse juhivad närvid peaajuu 6. Nägemismeel Valgusärritus lääts võrkkest N. OPTICUS kuklasagar Esemete vaatlemisel tekib silma võrkkestale ümberpööratud vähendatud kujutis Nägemiskeskus paikneb kuklasagaras FÜSIOLOOGIA: HINGAMINE Hingamine on füsioloogiline protsess, mille käigus organism omastab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. 1. Välimine hingamine See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri
1.7 Väärtused jagunevad · Seesmised väärtused on hüved, mida soovitakse nende väärtuste eneste pärast. Näiteks sõprus, armastus, õnn, heaolu jne. · Vahendiväärtused on need, mis aitavad kõrgema astme väärtusi saavutada, näiteks raha, tööriist või arstirohi. · Segaväärtused on sellised väärtused, mis on nii iseenesest head kui ka millegi jaoks kasulikud. Näiteks hea nägemismeel on väärtus iseeneses, kuid samas vahend selleks, et tunneksime ennast hästi. Segaväärtuste alla kuuluvad ka õppimine, töö või tervis. Väärtuste teema on tihedalt seotud küsimusega heast elust. Antiik-Kreekast alates on väidetud, et kõik inimesed otsivad õnne. Küsimused nagu ,,mida tähendab olla õnnelik" või ,,mis teeb elu heaks" kuuluvad moraalifilosoofia algseimate ning keskseimate küsimuste hulka.
Et aga nimetatud kaks vereringet pole teineteisest täielikult eraldatud, siis on kahepaiksete ainevahetus aeglane ning kõik nad on kõigusoojased loomad. Mida kahepaiksed söövad? Kahepaiksed on valdavalt loomtoidulised, kes söövad endast väiksemaid selgrootuid: usse, putukaid, nende vastseid ja limuseid. Suuremad päriskonnalised võivad aga alla neelata ka väiksemaid selgroogseid Millised on kahepaiksete peamised meeleelundid? Kahepaiksed on suhteliselt hästi arenenud nägemismeel. Erinevalt kaladest on neil silmad enamasti silmalaugudega ja varustatud pisaranäärmetega. Silmade taga paiknevad kuulmiselundid. Kahepaiksete haistmiselund on ühenduses silmadest ettepoole avanevate ninasõõrmetega. Kuidas kahepaiksed sigivad ja arenevad? Enamik kahepaikseid on lahksugulised. Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse. Sarnaselt kaladega on ka enamikul kahepaiksetest kehaväline viljastumine - see toimub kudemisperioodil veekeskkonnas. Kahepaiksetel on
Õuekeskkond õpikeskondade rohke võimas klassituba Õuesõppe pedagoogika on veel läbi käimata tee ning võib taolisele arengule kaasa aidata. Oluline on kasvatada keskkonnateadlikkust ja arusaama inimtervise ohustatusest terves maailmas. Seega on haridussüsteemil täita keskne tulevikku suunatud ülesanne ning kindlasti ka seda, et elujõulised teadmised luuakse sise- ja väliskeskkonna koosmõjus tekkinud õpikeskkonnas. Õppemaastikul saab ajaloo ja nüüdisaegse teadusega tegeleda sel kombel, et sellest võidavad nii tervis ja õppimine kui ka füüsiline keskkond ise. Õuesõppimise juures on olulisemaiks see, et õuekeskkond võimaldab saada isiklikke kogemusi, õpikutes sisalduvad tarkused muutuvad kogemuste kaudu õppides elulisteks. Õpetaja peavad olema teadmised: · erinevatest taime- ja loomaliikidest ning nende elutsüklitest, · aastaaegade vaheldumisest, · inimese elutegevuse jälgedest ja väljendustest Tervise, õppimise ja mängu vah...
painutajaid), vestibulospinaal- (aktiv. sirutajaid), retikulospinaal- (lihastoonus, kehaasendi püsivus), tektospinaalkulgla (orienteerumisrefleks - reakts. paugule, valgussähv.). 4. Meeleelundid meeled - nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine, temp.-, tasakaalu-, lihasmeel retsept. - ekstero-, entero- ja proprioretsept.; foto-, mehhano-, termo-, kemo-, osmoretsept. sensor -> aferentne juhtetee (tundenärv) -> KNS koosn.: nägemismeel -- silm -- silmamuna -- kõvakest, sarvkest => kiudkest (kaits. silma), soonkest - vikerkest e iiris (keskel pupill), võrkkest e reetina (nägemisretsept.) - kepikesed, kolvikesed, nägemisnärv, fovea e kollastähn, pimetähn, vesivedelik, lääts (koond. valguskiiri), klaaskeha; silma abielundid -- silmalihased (6), -laud, kulmud, pisara-aparaat kuulmis- ja tasakaalumeel -- kõrv -- väliskõrv -- kõrvalest, välim
Kanti väitel tulevad teadmised psüühikasse sündides, need on meile geneetiliselt programmeeritud, sellest sõltub järgneva informatsiooni vastvõtmine. J. Locke väitel sünnib inimene n-ö puhta lehena, võtab infot vastu objektiivselt nagu masin. Inimestel on passiivne taju. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted. Kõigil meeltel on ühine see, et nad registreerivad infot (heli, valgus, lõhnamolekulis jm) mis tuleb moondada `'neuronite'' keelde, seda protsessi nimetatakse transdruktsiooniks.
Vaatamata sellele, et tuhkrute metsikud sugulased on öise eluviisiga, kohanevad kodustatud tuhkrud oma peremehe elurütmiga kergesti. Nad magavad kaua 12-18 tundi ööpäevas, seejuures talvel tunduvalt kauem kui suvel. Eluviisilt on tuhkrud . poolurulise eluviisiga kiskjad, kes toituvad peaaegu eranditult loomset päritolu toidust. Neil on hästi arenenud meeleelundid, mille seast on suurema tähtsusega haistmis- ja kuulmismeel. Seoses öise poolurulise eluviisiga on nägemismeel nõrgemalt arenenud ja mängib väiksemat rolli; on olemas andmed selle kohta, et tuhkrud on üsna lühinägelikud. Tuhkrute nahk sisaldab rikkalikult rasunäärmeid, mis eritavad nõret, mis on vajalik karusnaha kaitseks väliskeskkonna ebasoodsate tegurite eest ning millel on spetsiifiline, pisut magusavõitu muskuselõhn. See meenutab vaseliini ,,Naarits" lõhna, mida on segatud mee aroomiga. See lõhn ei ole ebameeldiv, kuid kui see põhjustab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
