Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esitlus: Ämblikud (3)

4 HEA
Punktid
Ämblikud
Üldist infot
· Ämblike on umbes 35000 liiki
· Väliselt eristab ämblikke putukatest jalgade arv: ämblikel
neli ja putukatel kolm paari.
· Meie aedades elab palju eri suurusega ämblikke:
väikestest hüpikämblikest suurte huntämblikeni.
· Kõige tuntum ja arvukam on harilik ristämblik.
Saagi püük
· ämblikud on röövloomad
· Suurem osa ämblikke püüavad saagi võrku
· leidub ka neid, kes peavad jahti
· krabi-, hunt- ja hiidämblikud kasutavad
passimisstrateegiat
Nägemine
· nägemismeel suhteliselt ebatäiuslik
· paremini näevad päevase eluviisiga liigid
· neil on kaheksa lihtsilma
· eristavad valguse tugevust, suunda ja suurte
objektide liikumist
· parimad nägijad on hüpikämblikud
Paljunemine
· Isased ilmuvad välja paaritusajal, mille lõppedes emane
isase tavaliselt ära sööb.
· Paaritumisel mängib tähtsat osa ristämbliku võrk, sest
emasämblik tunneb isase ära erilise "võrguvärina" järgi.
· Ristämblike püünisvõrke märkame sagedamini suve lõpul,
sest siis on kevadel koorunud noored saanud täiskasvanuks.
Hiidämblik
· Hiidämblik elutseb peamiselt niisketes
kohtades, näiteks kalda- või veetaimedel.
· Toitub vees või veekogu ääres elavatest
putukatest ning suuremad isendid võivad
mööda taimi vette ronida, et kalamaime püüda.
Uskumused
· Must ämblik tähendab Põhja-Eesti uskumustes enamasti
muret, õnnetust või surma.
· Kui hommikul näed üht väikest halli ämblikku, siis
tähendab see kogu päevaks õnne.
· Värvuse järgi on iseloomustatud veel kollase- või
punasevärvilist (hea õnne enne) ja rohelist ämblikku
(surmaenne).
· Ristiga ämblik tuleb ära tappa, siis ei sure nii ruttu ära
· Harilikku ämblikut puutuda ei tohi.
· Välja arvatud Kagu-Eestis, on oluliseks peetud ämbliku
nägemise aega.
· Tähenduslikuks on peetud samuti seda, kas ämblik
laskub võrguniiti pidi allapoole või tõuseb ülespoole.
· Looma pesasolek on halva ilma, äikese, vihmasaju
enne; aktiivne tegutsemine hoones või väljas
tähendab ilusat, kuiva, sooja ilma.
Kasutatud allikad
· http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=89&id
· http://images.google.ee/imgres?
imgurl=http://www.zbi.ee/satikad/images/201-...
· http://images.google.ee/images?hl=et&q=Hiid
%C3%A4mblik&lr=&ie=UTF-8&oe=UTF-
8&um=1&sa=N&tab=wi
Vasakule Paremale
Esitlus-Ämblikud #1 Esitlus-Ämblikud #2 Esitlus-Ämblikud #3 Esitlus-Ämblikud #4 Esitlus-Ämblikud #5 Esitlus-Ämblikud #6 Esitlus-Ämblikud #7 Esitlus-Ämblikud #8 Esitlus-Ämblikud #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mannnuke Õppematerjali autor
Powerpointi esitlus teemal ämblikud.

Sarnased õppematerjalid

BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed ­bakter, kingloom või ka hulkraksed ­ imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii

Bioloogia
Eesti loomastik-Selgrootud
29
doc

Eesti loomastik. Selgrootud

Selts: Ämblikulised (Araneae) Tüüpilise ämbliku välimusega. Pearindmik väiksem kui tagakeha. Tagakeha on pearindmikuga ühenduses peene varrekese abil. Esinevad võrgunäärmed. Võrku kuduvatel liikidel on jalgade tipus sugaküünised. Väga mitmesuguse eluviisiga, enamasti kuivalembesed röövtoidulised loomad. Liikide arv: 523 Ämblike uurija oli Asta Vilbaste Praegu Mart Meriste, töötab Tallinna Ülikooli Tartu filiaalis Kirjandus: Vilbaste A., 1969. Eesti ämblikud I. Tallinn Vilbaste A., 1987. Eesti ämblikud (Aranei). Annoteeritud nimestik. Tallinn Esindajad: võrkurlased ristämblik Araneus diadematus, vesiämbliklased vesiämblik Argyroneta aquatica, hiidämbliklased hiidämblik Dolomedes fimbriatus, krabiämbliklased krabiämblik Misumena vatia, hüpikämbliklased. Selts: Ebaskorpionilised Pseudoscorpiones Väikesed, 5-8 mm pikkused välimuselt skorpione meenutavad ämblikulaadsed. Erinevalt skorpionidest puudub neil peenike tagakeha

Loodus
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

* Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putukaid (prussakad). On ka selliseid selgrootuid, kes toituvad väljaheidetest ja surnud organismide jäänustest

Bioloogia



Meedia

Kommentaarid (3)

k2rtu profiilipilt
k2rtu: väga hea sain kõik teada mida tahtsin:D
16:55 03-03-2011
fucker profiilipilt
Oliver. T.: väga viis värk !
15:26 23-03-2011
TheRav3n profiilipilt
TheRav3n: Jäi lühikeseks.
19:07 17-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun