Ökoloogilised tegurid konspekt (0)

Ökoloogilised tegurid
Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks .
Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest, eristatakse abiootilise ja biootilisi tegureid.
Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade – õhu, mulla ja vee – mõju sõltub nende koostisainete omadustest ja kontsentratsioonist. Olulisel kohal on ka konkreetne elukeskkonna kliimategurid: päikesekiirgus temperatuut, niiskus, tuul, jt.
Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik.
Abiootilised ja biootilised tegurid soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ja evolutsiooni.
Abiootilise tegurite mõju valguskiirguse ja temperatuuri näitel:
Inimene näeb valgust lainepikkusega 380-760nm – seda nimetatakse nähtava valguse vahemikuks. Sellest lühilainelisem on ultravalgus ning pikalainelisem infravalgus.
Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Ka loomade nägemismeel on seotud nähtava valgusega. Silmviburlasel on vaid retseptorvalgud , mis eristavad valguse olemasolu või puudumist. Hulkraksetel loomadel on aga spetsiaalsed nägemisorganid – silmad. Sinna jõudvad valguskiired ärritavad nägemisretseptoreid. Kujutise teravus ja värvide eristumine sõltub eri organismide silma ja närvisüsteemi ehitusest. Seejuures on tähtis ka valguskiirguse iseloom – lainepikkus ja intensiivsus.
Hämaras tegutsevatel videviku- ja ööloomadel on arenenud eriti suured silmad, seevastu maa all elavad mutil on nägemismeel tugevasti taandarenenud.
Infravalguse ja ultravalguse toime:
Valdav osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub mitmesugustes objektides ning muundub seejärel pikalainelisemaks infravalguseks, mida nim ka soojuskiirguseks. See võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada – s.t tõsta oma kehatemperatuuri. Kui valguse intensiivsus muutub organismi jaoks liiga suureks ja tekib ülekuumenemise oht, siis püüab ta selle eest varjuda. Taimed ei saa oma asukohta muuta ning seetõttu on neil mitmesuguseid kaitsekohastumusi. Õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse suunale ja intensiivsusele , osa neist on aga kaetud valgust hajutavatele karvadega.
Ultravalgus on suures koguses kahjulik kõigile organismidele – rakkude sisemusse tungides põhjustab see DNA mutatsioone ning denatureerib valke. Seega on ülemäärane päevitamine inimselele kahjulik. Mõõdukas koguses on aga ulteavalgus kasulik, sest soodustab meie naharakkudes D-vitamiini sünteesi.
Temperatuuri mõju organismidele:
Enamik Maal elavatest organismidest on kõigusoojad, nende ainevahetus ei ole piisavalt intensiivne ja seetõttu sõltub nende kehatemperatuur otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Üksnes imetajad ja linnud on püsisoojased, nad suudavad säilitada kehatemperatuuri ka siis kui välistemperatuur on märgatavaslt madalam või kõrgem.
Talvel kui temperatuur on madal, on meie piirkonna taimedel pukeperiood, kõigusoojased loomad elavad talvise külmaperioodi üle soojematesse paikadesse varjudes või langedes talveunne. Talve saabudes jäävad ka mõned imetajad taliuinakusse – mäger ja karu. Paljud linnud võtavad ette talve saabudes lühemaid ja pikemaid rändeid. Püsisoojaste loomade kaitsekohastumused võimaldavaid neil soojusenergiat kokku hoida. Neil on enamasti paks talvekarv, nahaalune raskavkiht, lühikesed kõrvad ja ninaosa ning tuule eest kaitstud pesapaik
Ökoloogilise teguri toime organismidele:
Igal ökoloogilisel teguril on oma kindel mõju organismile. Kõige ülevaatlikumalt saab ökoloogilise teguri toimet kujutda graafiliselt. Temperatuuri intensiivsust saame mõõta kraadides , selle toimet aga hinnata taime arengu või ainevahtuse ontensiivsuse järgi.
Ökoloogilise teguri intensiivsus taset, mille alandedes organismi areng seiskub nim alumiseks taluvusläveks. Enamiku taimede kasv pidurdub juba 4 kraadi juures ning kui madal temp. püsib pikemat aega, siis taim sureb . Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi areng peatub, nim ülemiseks taluvusläveks. Meie kliimapiirkonna taimedel on ülemine taluvuslävi ligikaudu 40 kraadi. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles oragnism saab areneda nim ökoloogiliseks amplituudiks. Enamiku meie piirkonna taimedel on see 4-40 kraadi. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam nim ökoloogilise teguri optimumiks.