Töökeskonna ohutus (0)

Töötervisehoid
Tegemist on ennetava meditsiiniharuga, mille eesmärgiks on tervisehäirete sh ka kutsehaiguste vältimine ja optimaalsete töötingimuste loomine.
Tervis on füüsiline, vaimne ja sotsiaalse heaolu seisund
Tervisele avaldavad mõju:
* keskkond ja sotsiaalsed faktorid .
* inimese teadmised tervisest.
* geneetilised faktorid.
* arstiabi ehk meditsiin .
(suund haiguste ravimisele, mitte nende ennetamisele).
Vabaaeg - elu- tööaeg
* Inimene töötab oma elus 1/3. 1/3 puhkab ja viimase kolmandiku moodustab vabaaeg. Töötingimused seega väga olulised.
* Tervis annab produktiivsuse.
* Soodustused tööandja poolt.
Olulised faktorid töökoha juures:
1. Tööandja
2. Palk
3. Töötingimused
4. Kaastöötajad
5. Tööaeg
6. Töö kaugus
7. Soodustused
Oht tervisele
* Töötamine peale tööaega kodus.
* Arstid on töötervishoiu osas halvasti ettevalmistatud
Töökeskonna spetsialist
* Peamine nõue, et oleks töökeskonnaalast koolitust.
* Ametisse määrab firma juht.
* Tasustatud amet.
* Peab tundma töötervishoiu ja tööohutuse alaseid õigusakte ja ettevõtte
tööspetsiifikat.
* Täiendõpe üks kord viie aasta jooksul.
* Lõplik vastutus lasub tööandjal.
* Töökeskonnaspetsialisti ametisse määramisest peab teavitama
Tööinspektsiooni (10 tööpäeva).
Töökeskkonnavolinik
* Töötajate esindaja.
* Valitakse töötajate üldkoosolekul.
* TKK töökeskonnaalasele koolitusele saadab tööandja (kolm päeva).
* Volitused kestavad kaks aastat.
* Valitakse, kui töötajaid on ettevõttes üle kümne.
* Igas vahetsues oma TKKV.
* Kui on alla 10 töötaja, peab neid töötervishoiu ja tööohutuse alaselt
nõustama tööandja.
TKK volinik
* Teatatakse 10 päeva jooksul Tööinspektsiooni.
* TKKV peab tundma töötajatele kohustuslikke juhendeid õigusakte.
* Jälgima töötajate ohutust.
* TKKV töölt vabastamie lubatud ainult tööinspektsiooni nõusolekul.
* Vabaaeg voliniku ülesannete täitmiseks 2 tundi nädalas põhitöö ajast,
säilitatakse keskmine töötasu.
Töökeskkonna nõukogu( TKK nõukogu)
* Lahendab ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.
* Ettevõttes rohkem, kui 50 töötajat.
* Vähema arvuga ettevõtetes võib TTK nõukogu loomist nõuda
tööinspektsioon.
* Nõude aluseks sagedased tööõnnetused või kutsehaigused.
TKK Nõukogu
* Vähemalt 4 liiget, sh TKK spetsialist ja volinik. Valitakse 2 aastaks,
võrdselt töötajate ja tööandjate esindajaid.
* Koolitus TKK nõukogu liikmetele sama, mis TKK volinikule.
* Aruandmine oma tegevustest Tööinspektsioonile 1 kord aastas.
Töötajate juhendamine
* Oluline valdkond -miks? (tööõnnetus, seadme purunemine)
* Tööandja korraldab juhendamise ja väljaõppe.
Sissejuhatav juhendamine
* Enne töötaja tööleasumist ettevõttesse.
* Keskkonna spetsialist viib läbi.
* Käitumine tööõnnetuse või õnnetusohu korral.
* Töötaja kohutstused ja õigued. (erinevad seadused)
* Tutvustada ettevõtte TKK voliniku, esmaabi anjat ja kohaliku
tööinspektsiooni kontakte
Esmajuhendamine
* Juhendamine töökohal, kus töötaja hakkab tööülesandeid täitma.
* Läbi viib kompetentne töötaja, kes tunneb tööd.
* Tutvustatakse ohutusjuhendeid , töökeskkonna ohutegureid,
isikukaitsevahendeid ja ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja võtteid.
* Tule - ja elektriohutus nõudeid.
* Valge rist rohelisel taustal.
* Ohutusmärguanded, evakuatsiooniteed.
Väljaõpe
* On mõeldud ohutute töövõtete omandamiseks ja peab toimuma pärast
esmajuhendamist.
* Väljaõppe võib ära jätta, kui töötaja on tulnud samalaadselt töölt, tunneb
töövõtteid, mis on vajalikud ohutuks tööks või kui tema töölaad seda ei
nõua.
Täiendjuhendamine on vajalik:
* Kui kehtestatakse uued töötervishoiu- tööohutuse juhendid, õigusaktid,
või neid muudetakse
* Kui töötaja töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg või muudetakse
töökorraldust.
* Kui töötaja paigutatakse teisele tööle või tema tööülesandeid oluliselt
muudetakse.
* Kui töötaja on põhjustanud või oleks võinud põhjustada tööõnnetsue
tööohutusnõuete rikkumisega.
* Kui töötaja peab tegema sellist tööd või tegevust, mis ei kuulu tema
töölepinguga määratud tööde hulka.
Sisekontroll
* Tagada töötervishoiu ja tööohutuse reguleerivate õigusaktide
täitmine ettevõttes.
* Käitsta materjaalseid väärtusi ja inimressursse.
* Sisekontrolliplaan.
Sisekontrolli plaani 5 etappi
* Strateegia kavandamine ( territooriumil ka alltöövõtjad)
* Töötajate organiseerimine ühise eesmärgi nimel.
* Ohtude kindlakstegemine .
* Tegevuskava koostamine.
* Järelvalve ja kontroll.
Ohtude kindlakstegemine ja riskianalüüs.
* Mis on oht?
( Oht on kahju/vigastuste põhjustaja)
* Mis on risk?
( Risk on ohu realiseerimise tõenäosus ja sagedus ohtlikus olukorrast).
* Riskianalüüsi jaoks võetakse arvesse, milline on ohu suurus, kui tõsised on
oletatavad tagajärjed ja millise tõenäosusega sündmus ise juhtub.
Riskianalüüsi viis sammu
1. Otsige ohtusid - ohtudeks on kõik, mis võivad tekitada ükskõik millist
kahju
* ohtude otsimisel küsitleda ka töötajaid.
* üle kontrollida tootja poolne märgistus.
2. Segitada välja kes on ohustatud ja kuidas.
* Lisaks tavatöötajatele veel.
a) uued
b) rasedad
c) inimesed, kes konkreetses töökohas eu viibi terve päev.
d) avalikkus . (ehitusel möödujad).
3. Hinnatakse riski suurust ja seejärel otsustatakse:
* Kas olemasolevad abinõud kahju tekkimise
vältimiseks on piisavad.
* Kas olemasolevaid abinõusid on vaja veel täiendada.
4. Dokumenteerida avastused.
5. Analüüsida hindamise tulemusi ning teha vajalikud parandused ja
korrektiivid ( kui tehnoloogia või tööprotsess muutub).
Tööga seotud ja põhjustatud haigus.
* TTOS paragraf 23 lg 2.3
* Tööga seotud haigus võib olla kas kutsehaigus või tööst põhjutatud haigus
* Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus,
mida ei loeta kutsehaiguseks, kuna kutsehaiguste loetellu ei kuulu
psühholoogilistest ohuteguritest põhjustatud haigused.
Isteasend
* Halb tool ja valesti mõõdetud istumiskoht võivad põhjustada selja
deformeerumist.
* Istumiskohta mõõtes tuleb lähtuda sellest, et pole olemas standatdset
istet, mis sobiks kõikkidele inimestele, vaid iste tuleb reguleerida iga
töötaja mõõtmete kohaselt ning antud töö nõuetele vastavalt.
* Töölaua sobiv kõrgus on küünarnukikõrgusel, siis kui töötatakse laua
tasandil.
Tooli reguleerimine
* Tooli kõrgus tuleb reguleerida endale sobivaks .
* Tool liiga kõrge - tooli serv surub reielihastele ja takistab vereringet.
Olete sunnitud kummargil istuma, normaalne hingamine on häiritud ja
rüht on vale.
* Tool on liiga madal - küünarvarred jäävad liiga alla. Tööd on kergem teha,
kui need on vabalt masinalauast kõrgemal.
* Õlad on liiga tõstetud. Deltalihaste pingutamine põhjustab peavalu.
* Istmik väsib. Istmiku lihased on pinge all.
* Seljatoe kõrgus - seljatugi tuleb reguleerida nii, et selle ülemine serv
oleks vöökoha kõrgusel. ristluude piirkond saab niimodi tuge.
Seismiskõrgusele reguleeritud töökoht
* Mõnikord tööiseloom nõuab istumiskoha tõstmist seismiskõrgusele
nagu näiteks mantlite montaazisektsioonis kraede külgeõmblemise ja
varrukate otsaõmblemise operatsioonidel, kui pooltoodang liigub
töökohale ripptrantsortnööri abil.
* Sellisel juhul tõstetakse õmbleja töökoht platvormile , et õmbleja saaks
vabalt masinale kätt pingutamata sirutades trantspordinöört tõsta
pooltoote masinale.
Jalgade asend pedaalil
* Vasak jalg reguleerib kiirust
* Parem jalg on piduriks, põlvega liigutatakse põlvekangi.
* Pedaali kõikkide võimaluste ärakasutamiseks tuleb jalgadega katta
võimalikult suur osa pedaali pinnast.
Pedaali reguleerimine
* Mõnikord tuleb reguleerida ka pedaali ja masina kõrgust.
* Pedaal on võlliga kinnitatud masinalaua aluse külge.
* Jalgpiduritega masinatel läheb alati pedaali paremast ülanurgast jäik
varras mootori käivitusvarda külge.
* Selle varda pikkust saab reguleerida, reguleerides sellega ka pedaali
kallet.
* Jalad peavad olema pedaalil normaalasendis, täiesti pingevabas
puhkeasendis siis, kui masin ei tööta ega vajuta pedaali
Masinalaua kõrgus.
* Masinalauad on valmistatud tavaliselt selliselt, et nad sobivad keskmise
kasvuga inimestele.
* 160-170 cmk asvuga inimese puhul leitakse tavaliselt õige tööasend
reguleerides tooli kõrgust ja selle kaugust msinast, nig reguleerides
pedaali ja põlvekangi.
* Kui aga inimene on lühem või pikem, tuleb tavaliselt ka masinalaua
kõrgust seada inimese kasvule vastavaks.
* KUI HAKKAD OMA MASINAGA PÄRISELT TÖÖLE, NÕUA OMA TERVISE
HUVIDES, ET SINU MASINA KÕRGUS TÕEPOOLEST REGULEERITAKSE
SINU KASVULE VASTAVAKS!
* Paljudes töökohtades on seda harjutud võtma kui vähetähtsat asja.
* Vead selguvad alles aastate pärast, kui ilmnevad esimesed tervisehädad, siis on aga juba hilja viga parandada.
Keskkonna tingimised
* Informatsiooni ümbritseva keskkonna kohta saab inimene:
* Haistmismeel 3%
*Maitsmilmeel 3%
*Kompamismeel 6%
*Kuulmismeel 13%
*Nägemismeel 75%
Töökoha valgustus
* Tuleb eelistada loomulikku valgust, kuid eelistus ei ole kohustuslik nõue,
ning kui eelistamine ei ole võimalik, siis tuleb kunstliku valgusega tagada
piisav ruumide valgustus.
* Valgustus peab olema küllaldane, et silmad ei väsiks.
* Väsimuse tagajärjel tekib silmade kipitus pisarate vool, peavalu jne.
* Valgustuse vajaduses kasvab võrdväärselt vanusega.
Püstiasend
* Võimaluse piirides püütakse töötada istudes .
* Kui töö nõuab laia tegevuspiirkonda, ühest kohase teise siirdumist või jõu
kasutamist. Tehakse tööd seistes.
* Seistes töö koormab jalgade vereringet ja selga rohkem kui istudes töö.
* Töötasapinna kõrgus sõltub töö iseloomust.
Seisva tööviisi puhul sobivad jalanõud:
* Tugeva tallaga.
* Piisavalt laiad et toatuspind oleks võimalikult suur, sii ei suurene lihaste koormus
seisva asendi toetamiseks.
* Suhteliselt madala kontsaga (2-4 vm)
* Mitte lahtise kannaga, vähemalt rihm peaks kanda toetama .
Seismistööd korraldades tuleb jälguda, et:
* Ei töötaks pidevalt kummargil ja pöördasendis.
* Tööd ei tehtaks ülestüstetud ja pinges kätega.
* Töötades toetutakse mõlemale jalale.
* Töö ei nõuaks pidevalt kummarduste ja kükkide tegemist.
* Puhkepauside ajal oleks võimalik istuda.
* Töökohas oleks piisavalt ruumi seismiseks ja liikumiseks.
* Põrand ei tohi olla libe, ega ebatasane .
Isteasend
* Halb tool ja valesti valesti mõõdetus istumiskoht võivad põhjustada selja deformeerumist.
* Istumiskohta mõõtes tuleb lähtuda sellest, et pole olemas standartset istet, mis sobiks kõikidele inimestele, vaid iste tuleb reguleerida iga töötaja mõõtmete kohaselt ning antud töö nõuetele vastavalt.
* Töölaua sobiv kõrgus on küünarnukikõrgusel, siis kui töötatakse laua atasandil.
Värvi mõju valgusele : värv mõjutab suurwsti, kui palju valgust me vajame.
Tööstusmüra
* Igasugune häirivana mõjuv heli on müra
* Müra tugevust möödetakse detsibellides- db
* Kuulmiskahjustuse piir on 85 db
* Tööstusmüra on mitmesuguse tugevuse ja sagedusega helide kogum, mida tekitab tehnoloogiline sisseseae, masinad , tööriistad.. jne.
Mida teha müra vältimieseks:
* Hankida väiksed masinad
*Tükesta müra levik
*Takista kaja levik.
* Kasuta tõhusid isikukaitsevahendeid.
Töötamine kuumas
* Õhutemperatuur tööruumis sõltub:
a) Masinatest levivast soojusest.
b) Töötajatest eralduvast kehasoojusest.
c) Valgustitest eralduvast soojusest.
d) Päikesekiirgusest ja välistemperatuuridest.
Kuuma keskkonna mõjud organismile:
* Paikne põletustrauma
* Minestus
* Veetustumine – liigne hihistamine
* Kuumakurnatus
* Kuumarabandus
Abinõud kuuma vältimiseks:
* Ventilatsioon
*Kaitse- ekraanile
*Vaheseinu
*Õhkkardinad
*Sagedad puhkepausid
*jahutavad protseduurid
*joogid
*Riietus
Külma kliimat soodustavad 3 aspekti
* Organismist lähtuvad asjaolud – kurnatus , alatoitlus, vedelikukadu, must rass
suitsetamine, vähene harjumus
* Keskkonnast lähtuvad asjaolud . liigniiskus ja liiga tugev tuul koos külamaga.
* Muudest asjaoludest tngitud probleemid – alkoholi liigtarbimine .
Sissejuhatus
* Igal aastal saab Eestis tööünnetuste tagajrjel kannatada tuhandeid inimesi.
* Surmajuhtumite arv on viimasel kümnel aastal püsinud 50 ringis , rsake
tervisekahjustuse on saanud 400-500 inimest aastas, kergemate
tööünnetuste arv jäb 2000-2500 piiresse.