Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nüüdisühiskond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
industriaal, sektor, teadmis, reform, nüüdisühiskond, postindustriaalne, haridus, keskklass, tehnoloogia, maksud, modernism, kodanikuühiskond, taotle, poliitikud, polüarhia, kihistumine, mittetulundussektor, sektorid, kõrgtehnoloogia, vähenenud, ratsionaalsus, tööhõive, avalikest, liberaalne, ülekandmine, kapitalism, eliit, dahl, otsimahakati rääkima uuest ühiskonnatüübist  postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast, mis tähendab kõrgeltarenenud tööstusühiskonda, mille omadusteks on kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kiru klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kiiresti kasvas tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus. Kui tööstusühiskonnas tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab rohkesti haritud spetsialiste erinevalt tööstusühiskonnale, mis enim vajas konveieritöölisi. Kujunes välja keskklass, kes olid kõrge kvalifikatsiooniga, kindla ning suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötavad ametnikena büroodes ja pankades, pakuvad haridust, tervishoiu- või nõustamisteenuseid. 20. sajandi keskpaiku inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid. Eriline roll progressis,
............................................................................................. 21 2 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sissejuhatus Ajalooteadus tavatseb koondada sajandid pikemateks ajastuteks, mida iseloomustavad teatavad ühiskonnasuhted, elukorraldus ja majandus. Sarnaseid üldistusi kasutab ka sotsiaalteadus, piirdudes küll enamasti lähema ajaloo süstematiseerimisega. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit – turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.
Nüüdisühiskond Ãœhiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja Âväärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ãœhiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond.
· Põllupidajate arv kahanes · Domineerisisd töölisedosatähtsusest esikohale tõusevad teenindussektoris hõivatud inimesed 2. Missugused olid tööstusliku pöörde tagajärjed? · Muutused tööhõive, majanduse põhivaldkondades üha rohkem inimesi töötlevas sektoris · Linna- ja maarahvastiku suhtarv suurenes linnaelanike arv · Leibkonnamudel väiksed pered · Tööaeg domineerib puhkeaja üle · Tekib palgatööliste klass · Tähtsaks muutub haridus · Inimesed asuvad elama linnadesse · Perekonnad muutuvad väiksemateks 3. Võrdle industriaalset ja postindustriaalset ühiskonda! Industriaalne Postindustriaalne Riik ei sekku toimub isevalik, piiranguteta Riik sekkub majandsse, reguleerib Firmad Ülikool
- oluline on loovus - oskus töötada meeskonnas - oskus rakendada oma teadmisi - ülemuse ja alluva roll pole rangelt määratud Postindustriaalne ühiskond- tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenindussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur Postindustriaalse ühiskonna tunnused: - teenindussekstori osatähtsuse kiire kasv - teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses - insenertehniline personal - teenindussektori töötajata osakaal tööjõus Polüarhia (paljude võim)  kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel Polüarhia tunnused: - alternatiivsed infoallikad - vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat
1 I NÜÜDISÃœHISKOND Ãœhiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja Âväärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ãœhiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond
sotsiaalseid ja majandust reguleerivaid ülesandeid. Riik sekkub aktiivselt majandusse. Tõuseb esile sotsiaalne õiglus. Iseloomustab sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses. Riik korraldab haridust, tervishoidu, tururegulatsiooni, makse. Tunnused: 1. ressursside ülekandmine 2. 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. 5. Heaoluühiskonna mudelid: 1. Sotsiaaldemokraatlik- solidaarsus.Riik on peamine heaolu pakkuja. Kõrged maksud. Jõukamatel inimestel kõrgemad maksud. Aluspõhimõtteks on universalism 2. Konservatism- vanim heaolumudel. Orienteerub palgatöötajatele. Lastetoetused on väikesed ja vanureid ei toetata. Oluline on perekond, usk ja traditsioonid. 3. Liberaalne heaolumudel- ,,Igaüks on oma õnne sepp"- tagab kõrge tööhõive. Madalad maksud. Inimene ise vastutab oma tervishoiu ja sotsiaalhoole eest. Riigi roll väike. Noorte, eneskindlate ja edukate ühiskond.
kujuneb masstootmine Linnastumine  urbaniseerumine(ladinak) Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND  ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool põhi rõhk teenindsektoril masstarbimine heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I  infoühiskond kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilé Durkheim Vabaturumajandusest Kapitalistlikust Kapitalistluku Sotsioloogiateaduse  propageeris tootmisest ja tootmisviisi rajaja.
millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Tööstusühiskonna ajal oli majanduses esikohal tööstuslik tootmine. Range arvestus, aja otsstarbekas kasutamine, ratsionaalsus, bürokraatia tugevnemine Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna- ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiutiste rakendamine Paindlik ja vabam töökorraldus
- Valitsev majandamisviis  turumajandus - Levinuim riigivorm  parlamentaarne monarhia/vabariik - Valitsuse roll  riigi julgeolek,sots.hoolekassa - Perevorm  väikepere · Demokraatlik ühiskond  ühiskond, kus võimuinsitutsioonid annavad regulaarselt aru parlamendis. · Infoühiskond  ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsuses ja igapäevaelus. · Postindustriaalne ühiskond  ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal on teenindussektoris. · Agraarühiskond  ühiskond, kes põllumajandus areneb kiiresti ja elanikest vähemalt 50% on hõivatud põllumajandusega. · Teadmusühiskond  ühiskond, kus majanduses ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi. (info oskuslik kasutamine) - Eestis on infoühiskond, sest meil on info igalt poolt kättesaadav  loen uudiseid
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned ÜHISKOND on inimeste kooselu norm. NÜÜDISÜHISKOND tänapäeva arenenud ühiskond ,mida iseloomustab kolme sektori eristatavus, rahva osalus ühiskonna elus , vabameelsus vaimuelus ,inimõiguste tunnustamine. Kolm etappi : 1. Tööstusühiskond (19saj-) majandus põhineb tööstusliku tootmisel. 2. Postindustriaalne ühiskond (20saj-)teenindusühiskond, kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. 3. teadmusühiskond  1980 -... majandus ja ühiskonna juhtimine põhineb teadusuuringute tulemustel .Olulised ühiskonna institutsioonid on ülikoolid ja uurimisasutused . Majanduse Tööaeg Töö Sotsiaalsed muutused Ühiskonna Majanduse
inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja elutus. Algas Inglismaal tööstusliku pöördekäigus.RATSIONAALSUS-kasutati aega mõistuse päraselt. Manufaktuuritootmine asendus vabrikutootmisega. Linnastumine, väikesed leibkonnad, töö ja puhkeaeg eraldatud. Tähtsad maisnad. Aeg on raha. *Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgen ühiskond-19 SAJ LÕPP.. kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, teenindussektor ülekaalus, haritud tööjõud, tootmise automatiseerimine, roboti tehnoloogia. Massimeedia mõju tugevneb ja inimeste töö muutub pingelisemaks. Teadmised on väga olulised. Spetsialistid. Kujuneb keskklass. *Infoühiskond-20 SAJ.arenenud postindustriaalsest ühiskonnas ja infotehnoloogia tähtsus väga suur ja kasutatakse informatsiooni maksimaalselt ära. Info kerge kättesaadavus. Mobiil, Internet,. Infotehnoloogia. *Teadmusühiskond-1970. A. majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, rakendada teadus koos tööga
Nüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond  ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre  üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda
· Majanduses tõusis esikohale tööstuslik tootmine. Töö konveieritel. Pikad tööpäevad (12-14 tundi= · Töö ja elu on muutunud ratsionaalsemaks. Kirjalike normide tähtsus · Bürokraatia- ametnike võim tugevnes · Eraldi töösfäär ja puhkesfäär- loteriid, kabareed, kasiinod iseloomusta põhjalikult postindustriaalühiskonda Õ lk 5 - 12 Hakkas kujunema 20.saj viimasel veerandil. Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond. · Kõrgeltarenenud ühiskond, millele on omane kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · Teenindusosatähtsus kasvas kiiresti. Teaduse ja tehnoloogia osa majanduses · Vaja on hoopis teistsugust tööjõudu- haritud spetsialiste, teeninduspersonali · Mitmekesised väärtushinnangud iseloomusta põhjalikult infoühiskonda Õ lk 5 - 12 Arenenud postindustriaalne ühiskond- infoühiskond.
ühiskondlikust staatusest, eriti kasulik ülalpeetavatele ja tõrjututele; riik on peamine heaolu pakkuja, kindla baasosaku pakkumine kõigile; vt nt Briti valitsus peale II maailmasõda; 3) liberaalne (omane USA-le, Jaapanile)  aluspõhimõtteks riigipoolne jääkfinantseerimine, st "igaüks on oma õnne sepp": riigi ülesanne ei ole pakkuda heaolu, vaid tagada konkurents ja kõrge tööhõive; maksud olgu madalad, et raha jääks kodanike kätte ja nad ise saaksid vastutada oma hariduse ja tervise kindlustamisel; toetust makstakse ainult vaestele. Heaoluriigi kujunemine: 1880.aastatest Saksamaal, XX sajandi esimesel kümnendil Põhja-Euroopas, USAs 1930.aastatel (F.D.Roosevelt´i "uus kurss"), 1950-1970 heaoluriigi kuldaeg, 1980.aastate majanduslanguse järel rõhk heaoluühiskonnal: valitsus vaid üks
2. Eesti Majandus  lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis 2008 Nüüdisühiskonda iseloomustavad järgmised tunnused (õpik, lk 5-16) 1. Ühiskonnasektorite eristatavus 2. Ühiskonnasektorite vastastikkune seotus 3. Tööstuslik kaubatootmine 4. Rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses 5. Vabameelsus inimsuhetes 6. Inimõiguste tunnustamine Veel ühiskonna kohta kasutatavaid oskussõnu 1. Valitsemine  demokraatia, diktatuur 2. Majandus, tehnoloogia  tööstusühiskond, postindustriaalühiskond infoühiskond, teadmusühiskond  uus majandus  teadmistepõhine majandus 3. Sotsiaalne võrdsus ja õiglus  heaoluriik 4. Sotsiaalfilosoofid  modernsus, postmodernsus (väärtused, inimsuhted, maailmatunnetus) Vaatame lk 5 joonist Agraarühiskond 1. Töötegemine sõltus ilmastikust 2. Rahvakalendri tähtpäevadest 3. Usupühadest 4. Pidutseti tavaliselt tööperioodi lõpus, mis oli jätk töisele
kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenenud arengumaades. Põhijooned: töö konveieril,
kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenenud arengumaades. Põhijooned: töö konveieril,
avatud ühiskond 8 Ühiskond koosnbeb erinevatest gruppidest ehk kihistus 9 Inimesi saab gruppideks jagada mitmete tunnuste järgi  stratifikatsioon 10 Oluline on, et erisused inimgruppide vahel ei lõhuks ühiskonda vaid koondaks, 11 lõimiks seda. 12 Tähtis on juhtida ühiskonna kõiki valdkondi harmooniliset 13 Avalik sektor 2.2 14 Avaliku sektori moodustab riik, poliitika(riigi või linna juhtimise kunst) 15 Riigi tunnused o Võimu teostamine o Seadused ja õigusnormid o Territoorium(10500 aastat on elanud eestlased Eesti aladel) o Riigi institutsioonide avalikkus  on õigus teada millega riigi organid tegelevad Riigi institutsioonid 16 Kohus 17 J
3 Heaoluriik ja heaoluühiskond Heaoluriik- lisaks riigi klassikalistele funktsioonidele on see riik võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandust reguleerivaid funktsioone. See on riik, mis sekkub aktiivselt majandusse, mis jagab maksupoliitika abil tulusid ümber ning korraldab haridust ja tervishoidu. Majandusliku efektiivsuse kõrvale seatakse siin alati sotsiaalne õiglus. Kuigi algselt peeti riikliku heaolupoliitika ajamisel silmas vaeseid, siis tänapäeval on selle sihtgrupiks saanud keskklass, kes moodustab ühiskonna enamuse. Sellel on kaks tunnust: 1) ressursside kandmine ühest valdkonnast teise ja rikkamatelt ühiskonnaliikideelt vaesematele. 2) Riik võib suunata saadud majandamis- ja maksutulusid kulutada mitmel otstarbel. Heaoluriigi põhimudel: 1) Konservatiiv - korporatiivne heaolumudel: see orienteerub palgatöötajatele. Kindlustushüvitiste suurus ja ulatus elualade kaupa ning kvalifikatsioonide järgi varieerub.
· tugevnes bürokraatia · kujunes töölisklass ja kodanlus · leibkonnamudeliks kujunes väikepere · tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt · suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond · teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt · kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · vajatakse haritud spetsialiste · kujunes keskklass, masstootmine, massikultuur ja massimeedia · elustiilide erinevused vähenevad · valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond · info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus · olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised · maailmamajanduse globaliseerumine · 2/3 inimestest töötab teenindussektoris? · kaugtöö  ei pea kontorisse minema tänu sidepidamisvahendite arengule Teadmusühiskond
• tugevnes bürokraatia • kujunes töölisklass ja kodanlus • leibkonnamudeliks kujunes väikepere • tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt • suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond • teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt • kõrgtehnoloogia massiline kasutamine • vajatakse haritud spetsialiste • kujunes keskklass, masstootmine, massikultuur ja massimeedia • elustiilide erinevused vähenevad • valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus • olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised • maailmamajanduse globaliseerumine • 2/3 inimestest töötab teenindussektoris? • kaugtöö – ei pea kontorisse minema tänu sidepidamisvahendite arengule
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda.
Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seostus Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste tunnetamine Postindustriaalne ühiskond: Ühiskonnatüüp, kus suurem osa inimesi on hõivatud teenindussektoriga (teenindusühiskond) ning tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Kujunes välja 20.sajandi viimases veerandis Haritud spetsialistid Keskklass (kindel ja kõrge sissetulek, ametnikud) Masstootmine ja massikultuur Kõige suurem osa oligi just keskklassil, kõrg-ja alamklassi inimesi oli tunduvalt vähem Teadmusühiskond (I etapp) Infoühiskond: Ühiskonnatüüp, kus kõigis elusfäärides on informatsiooni valdamine olulise tähtsusega
igapäevaste vajaduste rahuldamine ning riigi rutiinse haldamise korraldamine. Avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika. Avalikust poliitikast (ingl.k. public polcy) eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitika valdkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor (2,3) - üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine avalik õigus (2) - õiguse haru, mille puhul on ülekaalus avalikud( riigi) huvid ja õiguse subjektid on ebavõrdsetes, alluvuslikes õigussuhetes avis (5) - spetsiaalse küsimustiku baasil välja töötatud Euroopa Komisjoni arvamus iga EL
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit  turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.
kapitalistid e. kodanlus kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kes omab tootmisvahendeid keskklass kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria, mida kõrvuti alamklassi ning kõrgklassi terminitega kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse struktuuri iseloomustamiseks. Arenenud demokraatiamaades moodustab keskklass suurima kihi sotsiaalses struktuuris. kodanikkond demokraatliku ühiskonna elanikud, kellel on juurdepääs poliitiliste otsustuste protsessile (näit. valimisõigus, sõnavabadus, õigus saada informatsiooni); poliitikateadus arvab kodanikkonna hulka ka need inimesed, kel pole riigi kodakondsust, kuid kellele laienevad kodanikuvabadused
sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid. Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. ESIMENE TASE Defineeri ühiskond. · Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused ja kujunemisaeg. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1. Tööstuslik kaubatootmine 2. Rahva osalemine valitsemises 3. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskond kujunes 19. saj - 20. saj lõpuni ja see areneb ning muutub pidevalt. Millal ja kus algas tööstusrevolutsioon. Tööstusrevolutsioon algas 18. saj lõpul Inglismaal. Defineeri kodanikuühiskond, kuidas seotud riigiga. Kodanikuühiskond - kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasav osalusühiskond, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike
uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusuhted ning argielu. Bürokraatia tugevnes, tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle. Tööstusühisk. muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 3. iseloomusta põhjalikult postindustriaalühiskonda. ehk tööstusjärgne ühiskond. Suurim nihe puudutas tootmistegevust. Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. See ühiskond vajab haritud spetsialiste. Juhtimine on tsentaliseeritum ja paremini kooskõlastatud, inimeste elustiili muutus, masstootmine ja massikultuur (raadio, telekas jne) 4. iseloomusta põhjalikult infoühiskonda. oluline suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda infot, teave pole mõjukas ainult majanduskonkurentsis vaid ka argielus. Teabe edastamise võimalused avardusid tänu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiilile ja internetile
Indusstriaal ehk tööstusühiskond  tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond  tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur infoühiskond  arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil teadmusühiskond, teadmispõhine ühiskond  kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi; töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust; teadmusühiskonnas on ülikoolid ja
ÜHISKOND Argaarühiskond- tsivilisatsiooni tekkimisest tööstusliku pöördeni. Ca 90% töötab põllumajanduses, suur ühiskonnas kihistumine (feodaalid,vaimulikud, III seisus) sotsiaalne mobiilsus väike, naturaalmajandus, absolutism. Industriaalühiskond- Algab tööstuspöördega, iseloomulik tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahva suhtarv, leibkonnamudel(muutus väiksemaks), demokraatia laienemine. Postindustriaalne ühiskond- teadus- ja tehnikarevolutsioon. Kasutusele tulevad kõrgtehnoloogiad, teadus-mahukas tootmine. Iseloomulik masstootmine, suurima tööhõivega on teenindussektor, keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Iseloomulik info võrde käätesaadavus kõigile, seda interneti, mobiilside, kaabeltelevisiooni jms näol.
oon iskond Uusaeg Konstitutsioonili Tööstusühiskond Klassid ne monarhia XX saj. demokraatia Teenindusühiskond kihiühiskond Nüüdisühiskonna tunnused:  Tööstuslik kaubatootmine  Rahva osalemine ühiskonna valitsemisel  Vabameelsus ja sallivus inimsuhetes ja vaimuelus  Heaoluühiskond, postindustriaalne, teenindus, info, teadmusühiskond, kodanikuühiskond, tarbimisühiskond jne. Heaoluriik sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib riigi majandust. Heaoluriik sekkub
ÜHISKONNAÕPETUSE I PERIOODI KONSPEKT NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED (Õ. LK. 5-28) 1. Tööstusühiskonna põhijooned: (töö konveieril, range arvestus töötegemise üle, bürokraatia tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on
annaabi.ee 
