Okasmets (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

36

pptx

Okasmetsad

 Taimed Kanarbik. Lehis. Mänd Nulg Erinevaid samblaid. Mustikas. Pohl  Taimed Jugapu u Kadakas Tsuuga Sekvoi a Seedermän d  o Tumetaiga on “tumedate” Taimestik okastega, mets on tihe ja varjuküllane. o Tihedad võrad kaitsevad • Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. metsa madalamaid rindeid • Okasmetsad on väga tundlikud kliima ja külma, tuule ja aurumise eest. kasvukoha suhtes. Seetõttu valitsevad Vähese valguse tõttu on põõsa-

Geograafia

4

doc

Okasmets referaat.

teised. Väga omapärased okasmetsad kasvavad Põhja ­ Ameerikas, Vaikse ookeani rannikualades. Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks (kuusk, nulg) ja heledaokkalisteks (mänd, lehis, seedermänd). Tumedaokkalised puud neelavad maksimaalselt päikesekiirgust ning alustavad fotosünteesi nii vara kui võimalik. Vastavalt sellele jaotatakse metsad tumetaigaks ja heletaigaks. Tumetaiga on "tume" okaste tumerohelise värvuse tõttu ning sellepärast, et mets on tihe ja varjuküllane. http://web.zone.ee/janneloodus/KURSUS/kobras2.jpg LOOMASTIK Loomastikku võib pidada suhteliselt liigivaeseks arvestades taigavööndi suurust. Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad (pruunkaru, hunt), kes jahivad suuri ja väikesi taimetoidulisi imetajaid. Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa- alade veereziimi. Linnud taigavööndis toituvad käbide seemnetest (v.a.

Loodusõpetus

34

pptx

Okasmetsad

Okasmetsad Hanna-Mary Suits  Asend • Okasmetsad on enim levinud Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal;      • Okasmetsavöönd on suhteliselt noor, tekkinud 10 000 aastat tagasi. KLIIMA • Neli aastaaega • Suvi on jahe ja niiske. • Talv on külm • Sajab mõõdukalt kogu aasta jooksul. • Kõige lumerohkem vöönd. • Lumi katab maad kuni 7 kuud aastas. • Sademeid on aastas 400-1000mm Lumerohke talv.  Veestik • Okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. • Siin pildil on Venemaa jõgi Vasjugan. Mullastik • Okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. • Mulla paksus kuni 1m.  Taimed Kanarbik. Lehis. Mänd

Geograafia

2

docx

Geograafia kordamine

4) Vihmametsade tähtsus? Vihmametsades elab ligikaudu pool maailma taime- ja loomaliikidest ehk koduks paljudele. Inimesed raiuvad vihmametsi ja kasutavad saadud puitu kütteks,mööbli ja paberi tegemiseks. Vihmametsade piirkonnas kaevandatakse kulda ja teiste metallide maake. 5) Vihmametsade probleemid? Illegaalne puude maha võtmine, mille tulemusel hävivad paljude loomade ja taimede elupaigad. Tekib niiöelda tühja metsa sündroom - mets on aga loomi pole.Puidu - olulise maavara raiskamine. Riigid - Brasiilia, Indoneesia. 6) Parasvöötme okasmetsad - Paiknevad parasvöötme põhjaosas, sest lõunas pole piisavalt maismaad. Riigid - Kanada, Venemaa, Soome, Rootsi. Kliima. Parasvöötme mandriline kliima, aastane temperatuuri kõikumine suur. Vähe sademeid võrreldes vihmametsaga, külm. Muld. Leedemullad - huumuse kiht puudub võion väga õhuke, sest okkad ei anna kõdu. Valge väljauhte horisont, toitainete vaene. Taimestik

Geograafia

14

docx

Okasmetsad, sega- ja lehtmetsad, rohtlad

Toiteainetevaensed mullad. Okaspuude kohastumine: igihaljad, okkad takistavad aurumist, fotosüntees saab alata varakevadel, koonusekujuline et lumi maha libiseks, pikk ja sirge tüvi et saaks rohkem päikesevalgust, paks ja tihe koor kaitseb puutüve pakase eest Heletaiga  Valgusrikas, hõre.  Kliima mandriline- külm ja kuiv.  Mullad väheviljakad: liivased, igikelts.  Mänd, lehis  Puhmad, samblikud. Tumetaiga  Tihe, varjuküllane.  Pime, paks mets.  Kliima merelisem –soojem ja niiskem.  Mullad viljakamad.  Kuusk, nulg, tsuuga, seedermänd.  Põõsa- ja rohurinne  liigivaene.  Puhmad, samblad. Euroopas: kuusk, mänd Aasias: siberi lehis , siberiseedermänd Põhja-Ameerikas: tsuuga, nulg, ebatsuuga Hiidsekvoia ja rannikusekvoia californias (hiid on lai, raaniku on pikem ja peenikesem) Loomastik: hunt, karu põder, orav, hirv, jänes, tihane, metsvint jne Inimtegevus:

Geograafia

22

pptx

Okasmetsad

okasmetsad 8A klass Krista Karing Helena Pass Hendrika Öpik  SISSEJUHATUS Click icon to add picture  SISSEJUHATUS Kõige suurem loodusvöönd; Enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC; Suved on soojad vihmased ja niisked; Taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras.  LEVIK Click icon to add picture Click icon to add picture  LEVIK Okasmetsad laiuvad katkemata ribana PõhjaAmeerikas ja Euraasias : Põhja Ameerikas Alaskalt Labradorini, Euraasias Norra rannikult Ohhoota mereni. Kuni Angara ja Leena jõeni on ülekaalus kuuse ja männimetsad, Leena jõest ja idas valdavalt lehisemetsad. Okasmetsad lausalist levikut katkestavad kõrgemad mäestikud, nagu Kaljumäestik, Skandinaavia ja Uurali mäestik. Okasmets on kõige laiemalt levinud loodusvöönd. Ka meie asume okasmetsalises loodusvööndis.  KLIIM

Geograafia

4

docx

MAAILMA METSAD

okaspuuliigid. Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, nulg ja lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad, et vähendada aurumist. Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks ja heledaokkalisteks. Tumedaokkalised puud neelavad maksimaalselt päikesekiirgust ning alustavad fotosünteesi nii vara kui võimalik. Vastavalt sellele jaotatakse metsad tumetaigaks ja heletaigaks. Tumetaiga on "tume" okaste tumeda värvuse tõttu ning sellepärast, et mets on tihe ja varjuküllane, selle tõttu on põõsa- ja rohurinne nõrgalt arenenud ning liigivaene. Kuid seentele ja mitmesugustele saprofüütidele on see sobiv keskkond. Palju on ka puhmaid ja samblaid. Tihedad võrad kaitsevad metsa madalamaid rindeid külma, tuule ja aurumise eest. Heletaiga kasvab liivastel ja soistel aladel ning lausalisel igikeltsal. Mets on hõre ja valgusküllane. Seal kasvab rohkesti puhmaid ja samblikke. Okasmetsade all kujunevad leedemullad

Geograafia

32

ppt

OKASMETSAD

OKASMETSAD • http://www.miksike.ee/documents/ma in/referaadid/okasmetsad.htm • http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus /taiga.htm • Loodusgeograafia põhikoolile, 3.osa, AS Bit 2004 • Koostaja: J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium  Okasmetsad on levinud parasvöötme põhjapoolses jahedamas osas.  OKASMETSAD • Okasmetsad levivad laia katkematu (непрерывным) vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. • Laialt on levinud okasmetsade teine nimetus TAIGA, TAIGA mis on tulnud vene keelest, sest Siberis on suured okasmetsad. Okasmetsa iseloomustavad tunnused: • kõige suurem loodusvöönd;     • Noor loodusvöönd, mis on tekkinud 10 000 aasta jooksul pärast viimast jääaega.  • enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal;      • 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0oC;      • suved on soojad/jahedad ,vihmased ja niisked; • taimeliike ja loomaliike ei

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)