Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rohtlad (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suure ala maakera maismaast katavad metsad?
  • Mispärast on mustmullad erilised?
Rohtlad #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor diamondnight Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
ppt

ROHTLAD

http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htmMaakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia põhikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Loodusvööndid, Kadri 2004, Vitsut, koostaja J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium ROHTLAD ROHTLAD Rohtla on kuiv ala, kus kasvavad kuivalembelised rohttaimed ja on väga vähe puid. · Asuvad parasvöötme lõunaosa keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll · Levivad mandrite siseosades ja rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlaid nimetatakse erinevatel mandritel erinevalt: Euraasias stepp; stepp Ungaris pusta; pusta Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas

Geograafia
thumbnail
1
docx

Rohtlad

Rohtlate töö 8.klassile. 2.variant Leia loetelust rohtlatele iseloomulikud tunnused: 1. Kasvavad metsad 2. Pusta on rohuga kaetud ala Ungaris 3. Rohtlad jäävad lähisekvatoriaalsesse kliimavöötmesse 4. Probleemiks on uhtorgude teke 5. Sademetehulk aastas 3000 mm 6. Suvel valitsevad troopilised õhumassid ja talvel ekvatoriaalsed õhumassid 7. Paiknevad mandrite sisealadel 8. Pimerott on hea muldade kobestaja 9. Sademetehulk aastas 200-400 mm 10. Suvi on kuiv ja soe, sademeid tuleb kevadel ja talvel lumena 11. Mustmullad 12. Ferraliitmullad 13. Paljud loomad elavad puudel 14

Geograafia
thumbnail
3
docx

Rohtlad

Rohtlad Ava internetilehekülg http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm. Loe läbi tekst (ka vasakul menüüs olevad leheküljed) ja täida ülesanded. 1. Rohtlad jagatakse nende päritolu järgi: a) looduslikud b) poollooduslikud c) tehislikud (inimtekkelised) Lisa pilt, mis annaks edasi rohtlate üldilme! http://loodusvoondsavann.blogspot.com/2017/04/luhitutvustus.html 2. Rohtlaid nimetatakse eri kohtades erinevalt. Täida tabel. Lisa internetist rohtlate kaart! Koht Rohtla nimetus Euraasia stepp; Ungari pusta

Geograafia
thumbnail
1
doc

Rohtlad

Rohtlaks nimetatakse maastikku, kus kasvavad peamiselt kuivalembelised ja lühikese kasvueaga rohttaimed. Puid ei kasva seal sademete vähesuse tõttu. Euraasias on rohtlad levinud pideva vööndina Ukrainast üle Venemaa lõunaosa ning Kasahstani põhjaosa kuni Mongoolia ja Hiinani ning laiguti Ungaris. P-Ameerikas katavad rohtlad USA keskosa ja Kanada lõunaosa, L-Ameerikas on neid Argentiinas, Brasiilia lõunaosas, Uruguays ja Paraguays. Aafrikas esineb neid ainult LAV-I keskosas. Rohtlavööndis sajab aastas 200-400 mm, jaanuari keskmine temp. on ­5 kuni +5ºC, juulis aga +15 kuni +25ºC. Aastaaegu on 4. Kuiva aja elavad paljud taimed üle säilitades veevaru oma maaalustes osades ­ paksudes juurtes, mugulates või sibulates. Rohtlaid ohustavad kuivuse tõttu tulekahjud

Geograafia
thumbnail
19
pptx

Rohtla

v Anomaalne pojeng Puid: v Hikkoripuu v Hõbevaher Loomastik: v Savanniga võrreldes liigivaene v Suurem osa on pisiimetajad, närilised v Elavad urgudes ning toituvad rohtla taimedest v Suuremaid imetajaid vähe v Rohttaimed on toiduks näiteks piisonitele v Leidub ka lihatoidulisi loomi, linde ja putukaid Loomad: Piison v v Koiott v Stepi Vaskuss v Suur trapi Rohtla nimetusi: v Eri paikades kannavad rohtlad erinevaid nimetusi v Euraasias stepp v PõhjaAmeerikas preeria v LõunaAmeerikas pampa v LõunaAafrikas veld Inimene rohtlas: v Rohtlad on tugevasti mõjutatud inimtegevusest v Põldude harimine, rändamine v Erosiooni tõttu on tekkinud uhtorud ja selle tõttu on vähenenud taimedele sobiv maapind v Maavarade leiukohtades suured tööstusasulad Uhtorud: v Tiheda juurestikuga taimkate kaitseb muldi erosiooni eest v

Geograafia
thumbnail
6
odt

Rohtla ja metsad

geograafia kontrolltõõ rohtlad ja metsad. 1.loodusvõõndite asend kaardil vastus-okasmets-parasvõõtme mandriline lehtmets-parasvõõtme mereline rohtla-parasvõõde 2.mullad,võrdlus,nimetused,tunnused,kliima ja taimestiku mõju mulla tekkele. vastus-lehtmets-pruunmullad (viljakas) okasmets-leetmullad (väheviljakas) rohtla-mustmullad (kõige viljakam) lehtmets-kiire aineringe,pakshuumuse horisont,palju mikroorganisme,viljakad mullad ,sest mikroorganismidele hea elukoht ja sajab palju ning kõdunevat materjali on üsna palju. okasmets-aeglane lagunemis protsess,vihmavesi uhtub pealmise viljaka kihi alla ning peale jääb väheviljaks õhuke hele kiht. rohtlad-rohttaimestik annab palju taimejäänuseid mis kõdunevad kiiresti,paks huumuse horisont (kuni 20 m) ,mullabakterid ja selgroogsed kobestavad mulda,puid pole ,sest vihma sajab vähe. 3.keskkonnaprobleemid nendes loodusvõõndites. vastus- lehtmets-tõõ

Geograafia
thumbnail
14
docx

Okasmetsad, sega- ja lehtmetsad, rohtlad

 Tööstus  Tiheda asustuse ja intensiivse tootmisega aladel on looduskeskkonna reostusoht suur.  Tööstuse ja transpordi jääkainete mõjul tekivad happevihmad.  Õhusaaste tõttu on halvenenud metsade seisund, eriti Kesk-Euroopas.  Veekogude reostumine.  Veeressursside ammendumine.  Tööstusjäätmete halb ladustamine.  Raiutakse liiga palju metsa maha.  Liigasustus. Metsastepp ehk puisrohtla Rohtlad Maailma suurimate põllumassiividega alad, pinnamood on tasane. • Parasvööde (v.a. pampa). • 4 aastaaega. • Talv: suht külm -5°C …+5°C • Suvi: pikk ja soe suvi, sajab vähe • Sajab: 200-400 mm, kevadel. Probleemid: tolmutormid, tulekahjud, erosioon- uhtorud Kaitse: metsaribade istutamine Taimkate • Taimed puhkavad külmal talvel ja kuival, kuumal suvel.

Geograafia
thumbnail
4
docx

Parasvöötme metsad ja rohtla

läänetuuled. Viljakad mullad. Euroopa lehtmetsade puud: tamm, pärn, pöök, vaher, kask, haab, jalakas, lepp, kuusk Loomad: metssiga, põder, ilves, hunt, mäger. Sega- ja lehtmetsavöönd on soodsate elutingimuste tõttu tihedalt asustatud, põllustatud, kasvatatakse veiseid ja lambaid, tegeletakse metsandusega. Keskkonnaprobleemid: jääkainete tõttu tekivad happevihmad, veekogude reostumine, liigasustus, raiutakse liiga palju puid maha. Parasvöötme rohtlad: suve ja talve kliima väga erinve, sajab mõõdukalt 300-400mm aastas. Suvi on pikk ja soe, sademetevaene. Talv on külm. Taimkate- valitsevad kõrrelised ja lühikese kasvuperioodiga taimed mis taluvad põuda ja külma. Varakevadel, kui on rohkem niiskust, puhkevad õide taimed, kellel on maa-alustes osades toitainete varu (nt. tulbid, pojengid). Suvisel põuaperioodil taimed kolletuvad ja kuivavad. Mustmullad- maailma viljakamad. Huumuskiht kuni 2m.

Geograafia



Lisainfo

1lk

Kommentaarid (1)

ljapa profiilipilt
ljapa: hea
12:59 18-10-2008





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun