Hansa Liidu võimu näitas suurte hansakontorite olemasolu: läänes Brügges ja Londonis, põhjas Bergenis ja idas Novgorodis. Veel oli väiksemaid kontoreid ka Pihkvas, Kaunases, Kopenhaagenis, Oslos ja Veneetsias. Hansa peamine kaubatee algas Novgorodis ja läbis selliseid linnu nagu Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg ja Brügge, jõudes lõpuks välja Londonisse. Hansa Liidul oli oma võimuorgan - hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Novgorodist viidi Tallinna ja Tartu kaudu läände eelkõige karusnahku, mida hinnati kõrgelt, sest talvel kütitud Põhjala karusloomade nahad olid eriti kvaliteetsed. Samuti toodi Novgorodist vaha ja mett, lina, kanepit ja loomanahku. Tallinnas ja Tartus kehtis otsekauplemise keeld. See tähendas, et mujalt tulnud Hansa kaupmehed ei tohtinud müüa oma kaupu vahetult Vene kaupmeestele (ja vastupidi), vaid vahetalitajaks pidi olema kohalik kaubahärra, kes selle pealt loomulikult kenasti teenis.
Iga mees valis trofeerelvade hulgast endale sobiva. Kui kõik olid relvastatud ja varustatud, algas grupp jalgsirännakut Venemaale. Rinde tagalasse, Jamburgi, jõuti 12. septembril, kus ööbiti purustatud akendega tsaariaegsetes kasarmutes. Osa grupist saadeti seejärel Kotlõsse vahiteenistusse. Rohkem meeste väljaõppega tegelda ei jõutud. 8. aprillil 1943 omistati Alfons Rebasele Raudristi 2. klass. Juunis ülendati Rebane majoriks. Pärast lahingulist rakendust Novgorodist põhja pool asuva Hutõni kloostri lähikonnas viidi Rebase pataljon Novgorod-Tshudovo maantee ääres asuva Podberezje küla kõrgusel oleva punaste sillapea vastu ja Volhovi ülemjooksu nurkpositsioonile. Sillapea oli püsinud Volhovi koti lahingutest peale, venelasi ei saadud kuidagi üle Volhovi tagasi lüüa ja sillapea oli aasta jooksul koguni laienenud. Sillapea neutraliseerimiseks pidid sakslased selle vastu asetama 19. Läti Relva-SS Vabatahtlike Diviisi.
Moskva metroo on oma ulatuselt suurim transpordi süsteem linnas ja reisijad sõidavad läbi linna transpordi süsteemist. Moskva on riigi tähtsaim kultuuri keskus alates sellest kui sinna rajati esimene kõrgharidus asutus riigis- Slaviano Greco Ladina akadeemia. Pärast hakati linna rajama suurel hulgal õppeasutusi. Esimest korda mainiti Moskvat Ipatevskoi kroonikas aastal 1147, kui Suzdalski prints Yuri Dologurki kohtus siin oma liitlasega Novgorodist Seversy printsi Svyatoslav Ologovishiga. Aastast 1260 on Moskva vürstiriigi keskus, 1460-1711 Venemaa keskus, RSFSR pealinn aastal 1918, USSR pealinn 1922 aastal, ja Vene Föderatsiooni pealinn aastast 1991.
Liivlaste umbusaldus sakslaste vastu- volitus paavstilt alustada ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198, lahing Riia all- hukkus Berthold. Ristisõda toetasid saksa kaupmehed- majandus! Theoderich- peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. PIISKOP ALBERT 1201- alustas Riia linna ehitamist. 1202- Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(mõõgavendade ordu) EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208- sakala, ugandi maakond 1210- Ümera lahing- VÕIT! sõjaretked Novgorodist, Pihkvast ristisõdijad ja eestlased sõjast tüdinud, KATK 1212- vaherahu 3aastaks 1215- sakslased ja liitlased rüüstasid ugandit, läänemaad ja kesk-eestit. Eestlaste retk Riia alla nurjus. 1216- Ugala ja sakala alistusid 1217- ugalased+sakslased sõjaretk venemaale Teised riigid tegid liidu venemaaga. Otepää linnuse piiramine- sakslased lahkusid Eestist. Lembitu: Riia vallutamine, 6000meest. 1217- Madisepäeva lahing(Viljandi)- KAOTUS! Lembitu langes, liivlaste juht Kaupo
olulisemad alad. Opritsninat pidi valitsema tsaar isiklikult oma teenistusaadli opritsnikute abil. Ülejäänud Venemaa piirkondadest, peamiselt äärealadest, moodustati 2) zemstsina. Opritsnikutele oli antud kogu Venemaal ja vallutatud aladel piiramatu võim: nad võisid tappa, trahvida ja piinata, rüüstata ja põletada. Ivan Julma ja opritsnikute terrori ohvriks langesid Novgorod ja Pihkva. Repressioone alustati küüditamisest. Toimusid ulatuslikud rüüstamised. Pärast Novgorodist ja Pihkvast tagasijõudmist korraldas Ivan IV veresauna ka Moskvas. Mõttetu terror andis tagasilöögi venemaa majanduse arengule ja demoraliseeris ühiskonda. Ivan IV järglaseks troonil pidi saama tema vanem poeg, kelle ta ära tappis. Ivan IV Julm suri 1584.a. Troonile astus tema teine poeg Fjodor, kes aga ei tundnud mingit huvi valitsemise vastu. Kuna ta oli naitunud bojaar Boriss Godunovi õega, siis valitses Venemaad tema ajal naisevend Boriss Godunov.
Laadoga ja Äänisjärve vahelisel alal (aunuse murret lääne ja lüüdi murret ida pool). Lüüdi murre on üpris lähedal vepsa keelele. Keeleteadlaste vahel pole karjala murrete rühmitamise osas üksmeelt. Aunuse ja eriti lüüdi murretes on nähtud ka eraldi keeli. Vene laensõnu kasutatakse arvukalt kõigis karjala murretes, enam siiski lõunapoolsetes. Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist pärinev tohtkiri kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi I poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Kasutati kirillitsat. Karjala keel ei juurdunud trükisõnas, kirjakeelena kasutati peamiselt vene keelt, Valge mere Karjalas ja mujal Soomega piirnevatel aladel ka soome keelt. Nõukogude Venemaa koosseisu kuuluvas Karjalas kasutati 1920.-1930
1222-1224.aasta 1222.a saabusid Saaremaale taanlaste väed ja alustasid kivilinnuse ehitamist Saarlased kihutasid taanlased välja ja asusid kogu Eestit vabastama 1223.aasta algas edukalt, kuid lõppes kurvalt 1224.a oli tähtsamatest linnustest vallutamata vaid Tartu Tartu langemine Juba 1222.a hakati otsima liitu venelastega läbirääkimised olid edukad 1223.a jõudis Tartusse vürst Vjatsko, kellel oli lubatud Novgorodist valitsusvõimu maakondades, mille ta suudab allutada 1224. vallutasid sakslased Tartu 1227.aasta 1227.a. talvel läks sakslaste suur vägi üle merejää Muhumaale Vallutati Muhu ja Valjala linnused Kogu Saaremaa ristiti Muistne vabadusvõitlus lõppes eestlaste allajäämisega Eestlaste kaotuse põhjused Sakslastel oli parem relvastus Rüütlid olid elukutselised sõjamehed vallutajaid toetasid Kaupmehed
http://www.erm.ee/?lang=EST&node=779&parent=83 1991. aastal välja kuulutatud Karjala Vabariigi (endine ANSV) ainsaks riigikeeleks on vene keel. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Ka soome keelt ei tunnustatud riigikeelena. Karjala kirjekeel või kirjakeeled on praegu loomisjärgus. Keele eripära Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist pärinev tohtkiri kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi I poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Venemaal elavaid Soome-ugri rahvaid ähvardab pealesuruva vene kultuuri all iseeneslik väljasuremine. Keele kõnelejad 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati 93 344 karjalast, neist 53% räägib karjala keelt. 1989
aastal. Räpina vanausulised kolisid ära Narva lähedale Mustjõe piirkonda. Aastast 1740. on andmeid vanausuliste palvemaja avamisest Kükital, andmeid on veel palvemajadest 19. sajandi alguses: Kasepääl, Kallastel, Mustvees, Varnjal, Piirissaarel ja Kolkjal. Vanausulised ei tunnistanud Vene Keisririigi ametlikku riiklikku õigeusku. 18. sajandi lõpus asus Peipsiveere kaluriküladesse arvukalt vanausulisi Vitebski ümbrusest, Novgorodi ja Tveri kubermangust. Ehitati mitmeid palvemaju. Novgorodist Eestisse põgenenud kaupmees Nikitin ja üks Moskva bojaar tõid kaasa kirikuraamatuid ja muid liturgilisi tarvikuid. Nikolai I valitsusajal vanausuliste pühakodasid suleti ja lammutati. Keelati vanausu tavade kohaselt ristida, laulatada ja matta. Asutati kirikukoolid, kus lapsi õpetati õigeusu vaimus. Säilis vaid üks palvemaja Kasepää külas. Võimude surve nõrgenedes hakkasid vanausulised organiseerima salajasi "tädikoole", kus anti vanausu õpetust.
KOGE KUJUTIS OLI KA PALJUDE HANSALINNADE VAPPIDEL JA PITSATITEL. Koged olid suured kaubalaevad, mis liikusid ühe purje abil. Ühele laevale paigutati mitme kaupmehe kaubad, sest nii oht kaup kaotada väiksem. Kuna keskajal aga suuri tehaseid ja manufaktuure ei olnud, veeti peamiselt tooraineid, mida siis inimesed kohapeal ise töötlesid.Hansa kaubalaevade - kogede teekond Lübeckist Tallinna ehk Revalisse kestis soodsa tuulega nädala, vastutuule puhul kaks nädalat. Novgorodist viidi Tallinna ja Tartu kaudu läände eelkõige karusnahku, mida hinnati kõrgelt, sest talvel kütitud Põhjala karusloomade nahad olid eriti kvaliteetsed. Samuti toodi Novgorodist vaha ja mett, lina, kanepit ja loomanahku. Tallinnas ja Tartus kehtis otsekauplemise keeld. See tähendas, et mujalt tulnud Hansa kaupmehed ei tohtinud müüa oma kaupu vahetult Vene kaupmeestele (ja vastupidi), vaid vahetalitajaks pidi olema kohalik kaubahärra, kes selle pealt loomulikult kenasti teenis.
Ehkki Eesti alad olid endiselt sakslaste ja venelaste rünnakute ohvriteks, ei kavatsenud Lembitu veel püssi põõsasse visata, vaid plaanis terve maaga vaenlasele vastu astuda. Nii saadabki ta saadikud naabermaakondadesse, kutsuma neid üles astuma ühisesse heitlusse vaenlase vastu. Ka venelastelt palutakse abi, saates neile rikkalikke kinke, eesmärgiks nende enda poole meelitamine võitluses sakslaste vastu. Nii tulidki saadikud Novgorodist ning kinnitasid venelastepoolset nõusolekut, lubades appi tulla suure sõjaväega. Samal ajal õnnestub Lembitul kokku koguda seninägematu 6000-meheline armee, mis asub Paala (Navesti) jõe ääres venelasi ootama. Kahjuks jäävad aga venelased hiljaks. Sakslased, saades teada Eesti plaanist, ruttavad aga sooritama pealetungi, enne kui venelased kohale jõuavad. Sakslaste vägi koosnes ristisõdijatest, ordurüütlitest, piiskopimeestest, lisaks veel liivi abiväest Kaupo
Henrik- saksa preester, tema kirjutataud Liivimaa kroonika on eestlastega seotud sündmuste põhiliseks ajalooallikaks. Kaupo- Toreida liivlaste vanem Andreas Sunesen- Mstislav Uljas- Novgorodi vürst, korraldas koos uue Pihkva vürstiga sõjaretke Eestisse. Lembitu- Leole linnuse vanem, tungis Pihkva linna ja rüüstas selle. Vladimir (Pihkva)- Pihkva vürst Valdemar II- Taani kuningas, juhtis Taani vägesid Eestis. Vjatško- Koknese vürst, saadeti 200 mehega Tartusse Novgorodist sisuliselt Ugandi halduriks. Modena Wilhelm- paavsti legaat Modena piiskop, püüdis lahendada tüliküsimust taanlaste ja sakslaste vahel. Millineoliisikuterolljakuivõrdedukadolidnadomateg evuses?
· Lõppes raske lüüasaamisega · 1212 sõlmiti kolme aastane vaherahu 1215 1221 · Sakslased kasutasid vaherahu ära põhjalike ettevalmistuste tegemiseks uueks rünnakuks · (rünnati) Sakalas rüüstati eestlaste vanema Lembitu linnus · Lembitu ja teised vanemad vangistati, kuid vabastati peale ristumist · Ristisõdijad said suuri abivägesid · Eestlased lootsid abijõude saada Novgorodist ja Pihkvast (abiväge ei tulnud) · 21. september on madisepäev 1217 a. · Madisepäeval, 21 september 1217 said eestlased rängalt lüüa. Langes Lembitu ja vastaspoolel Kaupo · Oma tagala kindlustusega sõlmis piiskop Albert Taani kuningas Valdemar II liidu 1218 a. · Taanlased ehitasid toompeale tugeva linnuse, oli tugev tugipunkt eestis · Legend Taani linn Tallinn Lõppjärk 1222 1227 · Eestlased tahtsid uuendada liitu venelastega
Õhtuti läks ta oma rahvaga jumalateenistusele ja pärast seda oli ühine söömaaeg , mis lõppes padujoomaga. Siis näidati õpetatud karusid ning vägistati ja piitsutati naisi. Hoolimata kõigest sellest oli Ivan pidevalt kinnismõtte võimuses, et tema vastu sepitsetakse vandenõu ning see muutis teda koguaeg veel raevukamaks. Ta tahtis ühe enam näidata oma kõikvõimuga ning ta ei saanud piirduda vaid üksikisikute karistamisega, tuli karistada linnu ning ta alustas Suur-Novgorodist ja Pihkvast. Sõdurid asusid linna ümber ehitama kõrgeid palissaade, et ükski inimene välja ei pääseks. Kirikud pandi lukku, mungad pidid lahkuma kloostrist, ülikud ja kaupmehed pandi oma majadesse aresti. Linna rahvas tsaari pandud karistuse põhjust ei teadnud. Igat sorti ohjeldamatus, joomingus, söömingud, seksuaalsed liialdused jätsid Ivani näole sügavad jäljed ning 40-aastaselt oli ta tugevalt rasvunud .
Tal oli õigus meremehi sõnakuulmatuse eest karistada. Meremees võis kergesti saada kapteni käest tubli rusikalöögi, kusjuures esimese löögi pidi ta vapralt välja kannatama ja alles teise löögi korral võis ta end kaitsta. Keskaegne kaubavahetus Keskaegne kaubavahetus erines tänapäevasest mitmel moel. Puudusid sellised tööstuskaubad, nagu on praegu. Enamasti veeti tol ajal tooraineid, millest alles hakati midagi valmistama. Venemaalt, peamiselt Novgorodist, veeti välja karusnahku ja vaha, vähesel määral aga ka kasetohtu ja hõbedat. Venemaakaudu toodi Lääne-Euroopasse idamaiseid kaupu, näiteks siidi. Läänest itta veetavate valik oli laiem. Venemaale veetavad võib jaotada kolmeks. 1) Kalev, lõng ja lõuend. 2) Metall ja metallikaubad. 3) Sool ja heeringad. Venemaale veetav riie oli pärit mitmelt poolt Lääne-Euroopast - Flandriast, Hollandist ja Saksamaalt. Väga tähtis kaup oli sool. See oli pärit
1217 · Ugalased osalesid koos sakslastega sõjaretkel Venemaale. · Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega ja ründasid koos Otepää linnust. 20 päevase piiramise järel andsid linnuses olnud ugalased ja sakslased alla ja sakslased kohustusid Eestist lahkuma. · Eestlaste edasine plaan oli minna Riiat vallutama. Lembitu juhtimisel koguti üle Eesti 6000 meest ning paluti abi Novgorodist. · Enne venelaste saabumist jõudsid siia sakslaste abiväed. 21. september 1217 toimus Madisepäeva lahing. Langesid vanemad Lembitu ja Kaupo ja eestlased kaotasid (kaotus omas väga suurt tähtsust). 1219 sõtta sekkusid taanlased, eesotsas kuningas Valdemar II-ga. Vallutasid Rävala ja lasid Tallinna alla ehitada kivilinnuse. Eesmärgiks oli kehtestada Eestis Taani võim, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. 1220
Eriti põhjamaades astus kirik liitu kuningavõimuga. Kasu oli mõlemapoolne, sest paganluse vastu võideldes laiendasid kuningad oma valdusi. Paganlus taganes kord rahumeelselt, kord vägivalla sunnil. Teatud mõttes olid paganad samas olukorras nagu kristlased märterkiriku aegu, kuid keskajal sellist võrdlust ei tehtud. Peeti endastmõistetavaks, et õige asja eest tuleb võidelda kõikide vahenditega. Novgorodi vürst Vladimir võttis ristiusu vastu 989. aastal, Novgorodist lähtusid ka esimesed ristiretked eestlaste-liivlaste aladele. Religioosne sallivus polnud keskaegne voorus. Kui Norra esimene ristitud kuningas Olaf Tryggvason kosis Rootsi kuningannat, siis läks see plaan nurja just usuliste tõekspidamiste tõttu. Norra kuningas Olaf nõudis, et Rootsi kuninganna Sigrid laseks end ristida ja pöörduks õigesse usku 13. sajandil oli eestlaste, liivlaste ja lätlaste naabruses elavatel slaavlastel juba olemas
* Alates XII saj. vedasid eesti hobust välja peamiselt Novgorodi ja Pihkva kaupmehed ning müüsid neid edasi Venemaa sisealadele eelkõige kohalike hobuste tõuparandajaks. * Novgorodi kaupmehed on ostnud nii suurel hulgal hobuseid, et Liivimaa Ordu olid sunnitud 1414.a. ära keelama hobuste väljaveo Eestist. Novgorodist on viidud palju eesti hobuseid edasi Vjatkamaale, millist piirkonda just asustati novgorodlastega. Eriti palju eesti hobuse verd oli vjatka, obvinka ja kaasani hobustes. * Hansa Liidu õitseajal on laevatäis eesti hobuseid müüdud koguni Hispaaniasse. *
ja Inglismaale, aga ka Islandile ja Viikingite asustusi on leitud nii Põhja-Ameeirkasse. Kõige esimesed kogukonnad tekkisid Gotlandilt, Mälareni järves 700. aasta paiku oli ka Norra aladel hõimudest, mis moodustasid liithõimud. Neid asuvalt saarelt, kui ka palju väikseid riigikesi. valitsesid kohalikud pealikud ning valitsesid Novgorodist. Kaks kohalikku Harald Kaunisjuus olevat teatud (enamasti külasuurust) ala. hõimu göötid ja svead olid kõige ühendandud väikesed riigid üheks mõjuvõimsamad ning lõid hiljem suureks Norra riigiks. kuningavõimuga pisiriigid, mille
Kirillits slaavi tähestik Iseloomusta ,,Jutustus möödunud aegadest" - Nestori kroonika ehk "Jutustus möödunud aegadest" on Vene munga Nestori kirjutatud kroonika, mis valmis 1113. aastal. Seda peetakse Vene vanimaks kroonikaks. Kroonika ise ei ole originaalis säilinud, kuid selle eri säilinud koopiatest koostas kompilatsiooni vene ajaloolane Vassili Tatistsev (17351800). Nimeta sündmusi, mis toimus aastal: 862 sai esimeseks vürstiks Novgorodist viikingipealik Rjurik. 882 Vürst Oleg vallutas Kiievi ja asutas Vana-Vene riigi. 988 valitses Kiievi suurvürst Vladimir. 1030-1061 vallutas Jaroslav Tark kagu-Eesti ja rajas Jurjevi kindluse Tartusse. Reformatsiooni algus Saksamaal. Defineeri e seleta mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: Reformatsioon - Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinudkatoliku kiriku vastane usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku
1223. aasta 29. jaanuaril saanud innustunud ülestõusust, tungisid Lõuna-Eestis sakalalased Viljandi linnuses sakslastele kallale ning tapsid orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt Mauritiuse. Järgnevalt võtsid sakalased kinni ka Järvamaa foogti Hebbe, kes toodi Viljandisse ja tapeti. Viljandi vanemad saatsid võiduteate Otepääle ja Tartu, kutsudes kõiki eestlasi talitama nende eeskujul. Pärast linnuse vallutamist olid sakalased sunnitud abi küsima venelastelt Novgorodist, kust saabus ka Viljandisse väikesearvuline vene kaitsesalk. 1223. aasta augustis aga vallutas linnuse tolle aja andekamaid ja kogenumaid väejuhte kogu Liivimaal Lippe Bernhard, pärast kahenädalast piiramist.Samal ajal tekkis aga Taani kuningas Valdemar II-l, kes oli sellel ajal kogu Põhja-Euroopat hõlmava Taani suurriigi valitseja konflikt vasallidega Põhja-Saksamaal ning taani sõjaline võimsus oli suunatud sealsele sõjategevusele. Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt
(Suvel Riia linna piiramine) Eestlased hakkasid abi otsima väljaspoolt kodumaad. 1216. aastal läkitati saadikud Polotski vürsti Vladimiri juurde, ettepanekuga rünnata Riiat. Valitseja oli nõus ja kogus peagi liitlasi Leedust ja Venemaalt. Sõjaretkele asumise ajal Vladimir suri ja üritus luhtus. Eestlaste ja venelaste vahel hakkas kujunema sõjaline liit, millele aitas kaasa ka see, et sakslased olid oma edasitungil ohustamas ka Vene alasid. 1217.a. veebruaris asus Novgorodist suurem vägi Eesti poole teele, Pihkvas liitus sellega sealne vürst. Eestis kutsusid saadikud rahvast Otepääd vallutama. Saarlased, harjulased ja sakalased koos venelastega asusid linnust piirama. Kokku oli mehi umbes 20 000. Ka sakslastele tuli Riiast abi - ordumeister Volquin oma väega. Linnuse piiramine kestis üle 17 päeva, mille järel sõlmiti rahu: sakslastel lubati lahkuda, tingimusel, et vabastataks kogu Ugandi ja Sakala. 14. Madisepäeva lahing 27. sept. 1217
Mandrieestlased tegid ühise retke vaenlase tagalasse aastal 1211 . Nad tahtsid Turaida linnuse ära vallutada . Plaan oli ilus , aga tulemus verine . Eestlasi ründas ootamatult ristisõdijate vägi .Aastal 1212 sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu . Mõlemad pooled vajasid aega puhkamiseks ja kosumiseks . Kahjuks said vaenlased sellest rohkem kasu kui eestlased , sest juba enne vaherahu korraldasid vaenlased uusi hävitavaid retki .Liitlasi otsiti nii Novgorodist kui ka Pihkvast , sest sealgi oldi ärevil sakslaste edasiliikumisest . Üheskoos saavutati võit sakslaste üle . Liit venelastega ei olnud aga väga kindel . Selgelt näitas seda suvi aastal 1217 ,kui eestlaste vanem Lembit koondas suurt väge . Venelased , aga ei saabunud kokkulepitud ajaks. Seda , aga kasutasid ära sakslased . 21 .septembril aastal 1217 madisepäeval , peeti lahing Viljandi.Tapluse alguses olid eestlased peaaegu kindlad ,et võit on nende käes. Kuid vaikselt
Äänisjärve vahelisel alal (aunuse murret lääne ja lüüdi murret ida pool). Lüüdi murre on üpris lähedal vepsa keelele. Keeleteadlaste vahel pole karjala murrete rühmitamise osas üksmeelt. Aunuse ja eriti lüüdi murretes on nähtud ka eraldi keeli. Vene laensõnu kasutatakse arvukalt kõigis karjala murretes, enam siiski lõunapoolsetes. Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist pärinev tohtkiri kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi I poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Kasutati kirillitsat. Karjala keel ei juurdunud trükisõnas, kirjakeelena kasutati peamiselt vene keelt, Viena Karjalas ja mujal Soomega piirnevatel aladel ka soome keelt. Nõukogude Venemaa koosseisu kuuluvas Karjalas kasutati 1920.-1930
tähestiku põhjal) · Bütsantsist ja Bulgaariast pärines ka kirikukirjandust · Kloostrites ja vürstide õukondades hakati koostama ka kroonikaid, kuhu tähendati yles aasta jooksul asetleidnud tähtsamad syndmused · Nestor-Kiievi Petserski suurkloostri munk, kes on ühe vanima ja tuntuma kroonika ,,Jutustus möödunud aegadest" koostajaks. · Kirjaoskus levis ka keskkihtidesse. (Novgorodist leitud kirjad) · Sisupoolest ahelkirjad, kaubanduslikud ylestähendused, testamendid jne. Leidub ka koolipoiste õpiylesandeid ja joonistusi. Bütsantsi ja V-Vene kunst Bütsantsi kunst · I õitsenguaeg 6 saj. Keiser Justinianus I ajal. · Sellest perioodist on pärit bütsantsi arhidektuuri suursaavutus Hagia Sophia kirk. · 8-9 saj tegid Bütsantsis kujutavale kunstile suurt kahju pildieitajad e. Pildirüüstajad
(Viena Karjalas), samuti keskosas, aga ka Tveri ja Novgorodi Oblastis. Teise ja kolmandasse rühma kuuluvaid murdeid räägitakse peamiselt Karjala Vabariigi lõunaosas, Laadoga ja Äänisjärve vahelisel alal. Lüüdi murre on üpris sarnane vepsa keelele. Peamiseks erinevuseks soome keelega võrreldes on see, et kõigis karjala murretes kasutatakse arvukalt vene laensõnul. (Õispuu, 1983) Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist pärinev tohtkiri- kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi esimesel poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Karjala keel ei juurdunud kirjakeeleks ning kirjakeelena kasutati peamiselt vene keelt, Viena Karjalas ja mujal Soomega piirnevatel aladel ka soome keelt. (Fenno-Ugria, 2015) 1991
saada nibelungide aare. Ta tapab oma vennad ja Tronje Hageni raevust, et Reini jõkke uputatud aare jäi tal kätte saamata. 31. Vana-vene kirjandus, Novgorodi kiri, kirillitsa ja ustav. Vana-vene kirjandus on arvatavasti üle 1000 aasta vana, tekkinud umbes 10. sajandil. Väga vähe on säilinud kirjalikke allikaid, alles on jäänud vaid mõned kiriklikud tekstid ehk klerikaalsed tekstid. Novgorodi kiri Novgorodist on leitud kõige vanemad kirjalikud märkmed. Novgorod oli sel ajal demokraatlik hansalinn. Nii mehed kui naised kirjutasid kasetohule, kiri sarnaned ruunikirjaga. Kirillitsa 9. Sajandil lõid pühakud Kyrillos ja Methodios vanaslaavi ruune ja kreeka tähestikku ühendades uue tähestiku, mis sai nimeks kirillitsa. Mõningate teisendustega kasutab kirillitsat enamik slaavlasi tänepäevalgi. Ustav vana-vene kirkukiri, tekst millel puudus kirjavahed 32
ideoloogilistel kaalutlustel kroonikaid ümberkirjutama. Et teeniks Moskva vürstiriigi huve ja näitaks naaberalade talle kuuluvust. Meile olulised Novgorodi ja Pihkva kroonikad. Kroonikate kirjutamise traditsioon 18. sajandini. Tähtsamate vürstide, kirikutegelaste ja pühakute elulood kroonikate kõrval. Need on kohati ehk slaavilikus ülistamises üle paisutatud aga teatud fakte ka. Lugulaulue ja sõjajutte. Bolina Vene eepiline kangelaslaul.Tohtkirjad, neid on leitud Vene linnadest, Novgorodist üle tuhande ning vanim 11. sajandist. Ka Pihkvast leitud, kus kultuurkiht tohtu hästi säilitab. Tohtkirjade hulgas on väga erinevate inimeste kirju. On arveid, armastuskirju, võlanõudeid, koolipoiste kirju. Idaslaavlaste päritolu temaatika Küsimusega on palju tegeldud, eriti peale II maailmasõda Nõukogude ajal. Keele alusel kolm rühma: I lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakid, sorbid), II idaslaavlased )venelased, valgevenelased, ukrainlased) ja III lõunaslaavlased
1223. aasta 29. jaanuaril saanud innustunud ülestõusust, tungisid Lõuna-Eestis sakalalased Viljandi linnuses sakslastele kallale ning tapsid orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt Mauritiuse. Järgnevalt võtsid sakalased kinni ka Järvamaa foogti Hebbe, kes toodi Viljandisse ja tapeti. Viljandi vanemad saatsid võiduteate Otepääle ja Tartu, kutsudes kõiki eestlasi talitama nende eeskujul. Pärast linnuse vallutamist olid sakalased sunnitud abi küsima venelastelt Novgorodist, kust saabus ka Viljandisse väikesearvuline vene kaitsesalk. 1223. aasta augustis aga vallutas linnuse tolle aja andekamaid ja kogenumaid väejuhte kogu Liivimaal Lippe Bernhard, pärast kahenädalast piiramist. Samal ajal tekkis aga Taani kuningas Valdemar II-l, kes oli sellel ajal kogu Põhja-Euroopat hõlmava Taani suurriigi valitseja konflikt vasallidega Põhja-Saksamaal ning taani sõjaline võimsus oli suunatud sealsele sõjategevusele
Järgnes piiramine milles hukkusid ka linna jäänud mõlemad Vsevolodi pojad ja linn langes 7 veb millele järgnesid suured tapatalgud. Edasi jagunes mongolite vägi väiksemateks gruppideks kes rüüstasid kogu Vladimir-Suzdalimaa, 4 märtsil hukkus ka suurvürst kes seni oli varjul olnud. Teine osa mongolite väest suundus samal ajal Torzoki vallutama mis oli omamoodi sillaks V-S ja Novgorodi vahel. Kohe linna vallutada ei suudetud ja see pidas vastu kaks nädalat lootuses saada abi Novgorodist kuid abi said hoopis piirajad ja nii linn langes ja kõik elanikud tapeti. Järgmine ohver näis olevat Novgorod kuid mingil põhjusel (kevad, väsimus) pöörasid mongolid hoopis lõunasse. Pikemalt jäädi toppama Tsernigovimaa väikese linna Kozeleski juurde mida ei suudetud7-8 nädalat vallutada. Suvel puhkasid nad steppides ja täiendasid vägesid ning järgmisel sügisel võeti sihikule l-venemaa. Kiiresti vallutati mitmed linnad ja peagi jõuti Kiievi alla
arenemine. Arhidektuur Kiievi suur vürstid kutsusid ehitusmeistrid Bütsantsist. 11.saj lasi Jaroslav Tark rajada Kiievisse Sofia katedraali (linna peakiriku) Sofia katedraalid. Üleval Kiievi ja Sama meest peetakse ka Tartu rajajaks all novgorodi kirik. 11.saj Suurepärased kirikud võib leida Eestile küllaldki lähedalt: Novgorodist(Sofia katedraal), Pihkvast ja Petserist (klooster) Domineerivad (sibul)kuplitega tornid. 13. Saj õitseage Vladimir-Suzdalimaa arhidektuuris Uspenski kirik ja Dimitri peakirik Vladimiris (1 kuppel, neid iseloomustab rikkalikult reljeefidega, kaunistatud fassaadid) Mongolite vallutus retked 13.saj pidurdasid ida-slaavlaste kultuuri arengut. 14.saj lõpul kujuneb rüüstatud Kiievi asemel ehituskunsti
Eestlased püüavad vallutada tagasi Otepääd, sõlmitakse vaherahu. Ühtlasi püüdrid riialased ennast Lõuna-Eestis tugevamini kindlustada, kuid eestlased olid edukamad ja sakslasi sunniti lahkuma Eesti alalt. 21. September- Madisepäeva lahing- eestlased tegid viimase meeleheitliku katse ristirüütleid liivimaalt välja ajada. Selleks koguti kokku kõikide maakondade malevad ja appi ka vene vürstid Pihkvast ja Novgorodist, kogenud ristirüütlid, mõõgavennad otsustasid anda ennetava löögi eestlaste kogunemiskohale Viljandi lähedal. Lahing toimus eestlastele ootamatult, ohvrid lid väga suured, langes ka vastupanu peamine organiseerija Sakalamaa vanem Lembitu. 1219. Taani kuningas Valdemar II saabus laevadega Tallinna sadamasse. Taanlased saavutasid võidu. Mõnede pärimuste järgi tuli võit taevast sadanud punase valge ristiga lipu tõttu-sellest sai Taani lipp. 1220
1370. a. võitis Hansa järjekordse sõja Taaniga ning Läänemeri kujunes ligikaudu 150 aastaks Hansa sisemereks. Eesti linnadest kuulusid Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. 13. saj algul saanud Hansa Liit tegutses kuni 1669. Aastani. Vana-Liivimaad nimetati Euroopa viljaaidaks, kuna siit viidi vilja, lina ja kanepit. Sisse veeti soola, kangaid, metalli, heeringat, vürtse. Vana- Liivimaa kaudu veeti Novgorodi kangaid, ehteid ja sõjariistu. Novgorodist toodi omakorda karusnahku, mett ja vaha. Talupoeg sai talle vajalikud kaubad mõisnikult. Vana-Liivimaal läks osa jõukust ka talupojale. Keskajast Eesti linnadesse voolanud rikkusest annab mõjuka tunnistuse säilinud arhitektuur. Tallinna kesklinnas näeme keskaegseid kirikuid, võimsaid maju, raekoda, gildi- ja kloostrihooneid ja muid kivi-ehitisi, enamikus ehitatud Tallinna õitseajal 14-15. Sajandil. Teistes kodumaa linnades on kahjuks aeg ja laastavad sõjad teinud
pärast nad pidid ristiusu uuesti vastu võtma. Koostöö venelastega 1222. a. astuti ühendusse Pihkva ja Novgorodiga, kust saadeti abivägesid, kes paigutati linnustesse, jagades nendega sakslastelt võetud vara. Sakalast saadeti saadikuid Suzdali, kust Vladimir (suurvürst) saatis oma venna Eestisse. Vene väed piirasid neli nädalat Tallinna, aga ei vallutanud seda. 1223. a. lõpul tuli Tartusse vürst Vjatsko, kellele oli Novgorodist lubatud valitsusvõim Tartus ja mujal, kus ta suudab võimu enda kätte saada. Tartu kaitsmine 1224. a. suvel oli omal jalul veel vaid Tartu, mille alla jõuti 15. augustil juba kolmandat korda. Ehitati kiviheitemasinaid, millega loobiti kive ja tulepotte, ehitati piiramistorn ja õõnestati alt kaevates valli. Tormijooksuga õnnestus sakslastel linnus vallutada ja kogu mandrieesti oli võõrvõimu all. Lõppvaatus Saaremaal 1227. a. kogusid sakslased suure väe, u
Ehitusaajast peaaegu ainsana säilinud peasaali dekooris on kasutatud barokiajastule iseloomulikke sümboleid ja kujundite retoorikat. Oma algpärasuses kujutab kadrioru lossi kaunis peasaal endast haruldast näidet Peeter I aegsest barokkinterjöörist, kuna Peterburis, Peterhofis ja Strelnas asuvad valitsejalossid on hilisemate ümberehituste või sõjapurustuste tõttu enamasti om algse kuju minetanud. Peasaali dekoori valmimine sai alguse 1721. aastal, kui Pihkvast ja Novgorodist saadetud müürsepad lõpetasid lossi võlvide ja müüride ladumise. Peasaali laemaalid on tehtud Titsiti ja Ovidi järgi. Lossi tööle oli värvatud kohalik kunstnik. Võrreldes rahvusvahelisel kõrgtasemel olevate stukk-kaunistustega on lossi laemaaling pigem provintslik, selle naisefiguurid on puisevõitu. Laemaalilt oodatakse heledat, freskolikku läbipaistvust, ent siinne maalija on lähtunud pigem õlimaali tehnoloogiast ja kinnitanud
Lindanise (Taanilinn). Saanud 29. jaanuaril 1223 innustunud ülestõusust, tungisid Lõuna-Eestis sakalalased Viljandi linnuses sakslastele kallale ning tapsid orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt Mauritiuse. Seejärel võtsid sakalased kinni ka Järvamaa foogti Hebbe, kes toodi Viljandisse ja tapeti. Viljandi vanemad saatsid võiduteate Otepääle ja Tartu, kutsudes kõiki eestlasi talitama nende eeskujul. Pärast linnuse vallutamist olid sakalased sunnitud abi küsima venelastelt Novgorodist, kust saabus ka Viljandisse väike vene kaitsesalk. 1223. aasta augustis aga vallutas linnuse tolle aja andekamaid ja kogenumaid väejuhte kogu Liivimaal – Lippe Bernhard, pärast kahenädalast piiramist. Samal ajal tekkis aga Taani kuningas Valdemar II-l, kes oli sel ajal kogu Põhja- Euroopat hõlmava Taani suurriigi valitseja, konflikt vasallidega Põhja-Saksamaal ja Taani sõjaline võimsus oli suunatud sealsesse sõjategevusse. Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt
Valgevene- Polotsk, Smolenski Kas Ukraina on olemas kui seal valitsevad Vene vürstid? Mis rahvus see on? Kas Vana-V ajaloos on venelased? Nõuka ajal arendati välja idee vanavene rahvusest, mis hiljem jagunes venelasteks, ukrainlasteks ja valgevenelasteks. Pärinemine : slaavi kolonisatsioon keelevahetus- slaavlased linnadesse (eelkõige) ja sealt kultuuriliselt integreeriti ümberpaiknev rahvastik. Kirjalikud allikad kirikuslaavi keeles (vanabulgaaria keel) Novgorodist leitud kasetohukirju (lühikesed naeiitsid ??) arved, teated, armastuskirjad - erinev paberil ja pärgamendil olenevast kirikuslaavi keelest. --- erinevad dialektid ja prolly pole vanavene keelt ühtsena olemas. Keskaja mõiste asemel Venemaal pigem Vana-V. (osaliselt sünonüüm, osaliselt kuni 15.saj /Moskva esiletõusuni/ kuni P I reformideni) ja Kiievi-Vst - ei kattu omavahel päriselt 19.saj alguseni/keskpaigani). Novgorod 8.-9. (10.) ; Kiiev (10.-12
Tsaar vihastas, liivimaalased lubasid erinevaid lahendusi, anda enda poolelt mõned inimesed panti. Venelased ei nõustunud ja sellega sai vene pool ettekäände sõja alustamiseks. 12.septembril lahkusid liivimaalased, tagasiminek oli raske, venelased takistasid tagasiminekut, ei leitud regesid, oli muid tehnilisi probleeme. Saadikud jõuavad tagasi alles 8.veebruaril. Liivimaa oli seetõttu teadmatuses. Teada on, et saadikutel õnnestus Novgorodist saata kiri Tartusse, et täielikku teadmatust siiski polnud. Venelased saatisid Liivimaale sõjakuulutuse. Jaanuari lõpus jõuab vene poole sõjakuulutusest teatav kiri Liivimaale, allkirjastatud oli see novembris. 16.saj Venemaal maanappus. Teenistuse eest maksti maaga. Tekib tõsine maa-nälg, maad on välja jagatud. Hõivatakse uusi territooriumi ja need kohe jagatakse välja. Venemaal kehtivad relvarahud naaberriikidega. 22
Alates 11. sajandist nimetati Vene kroonikates tšuudideks kindlasti juba eestlasi. Olav Trygvassoni saaga põhjal vangistasid eestlased merel hilisema kuulsa Norra viikingitejuhi ja kuninga, tol ajal veel 3-aastase poisikese Olav Trygvassoni ja tema 968 ema Astridi. Kuus aastat viibis Olav Eestis kolme peremehe valduses, kes teda üksteisele müüsid. Lõpuks ostis Novgorodist siia turule tulnud Olavi lihane onu Sigurd ta vabaks. Ema Astridi ostis hiljem välja rikas norralane Loden. Eestlaste eduka kauplemise tulemusena jõudis siia rohkesti hõbedat, araabia hõbemünte hakkasid asendama nüüd järk-järgult mitmesugused Lääne-Euroopa 1000–1150 mündid. Rahutute olude tõttu hoiti neid maasse peidetuna. Tänapäevaks on selle ajajärgu aaretest leitud juba üle 11 000 hõberaha.
3. Kalevipoja säng, rajati vooskele, otsad kaitsti vallide ja kraavidega. Alatskivi Kalevipoja säng. 4. Ringvall linnused. Kogu linnuse ümber rajati kunstlik vall, rahvasuus maalinnad Saaremaal ja Lääne Eestis, Valjala maalinn 11. Vahetuskaubandus kaup vahetati kauba vastu, sisse toodi hõbedat, pronksi, rauda, soola, paremaid relvu, peenemaid riidesorte, jms. luksuskaupu läänest, vastu vahetati karusnahku ja raha. 12. Vahenduskaubandus Novgorodist ja mujalt saadud toormaterjal müüdi kasudega edasi. 13. Adramaa sellega arvestati maa suurust, põllumaa, mida suudeti harida ühe adra ja selle juurde kuuluva rakendiga 14. Kolmeväljasüsteem põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili, kolmas oli kesal (kuni 19 saj. ) 15. 19 saj. alguses oli -45 kihelkonda (välisolu tõttu olid need liitunud maakondadeks) 8 maakonda:Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala 16
kogunesid al 1356 aastast. Hansal ega Hansa päevadel polnud täidesaatvat organismi, mõjukaimad linnad olid Lüübek, Köln, Danzig. Ka regionaalsete linnade päevad. Vendi linnad ( Põhja Saksamaa eesotsas Lüübekiga). Vestfaali linnad. Arutasid regionaalseid küsimusi ja valmistuti Hansa päevadeks, kuna väiksematel linnadel polnud nii palju raha ja huvi, et osaleda, esindasid neid suuremad linnad. Hansa kontorid (esindused, faktooriad), kus privileegide tõttu viibisid kaupmehed Novgorodist, Bergenist, Londonist, Brückest, mis ise polnud Hansa linnad. Liit stabiilne 16. sajandini. 20 Hansa linnade hulka mittekuuluvate linnade kaubandus pakkus konkurentsi. Hollandi kaubandus Liivimaal, kasulik linnadele aga mitte Hansa Liidule. Poola, Taani, Holland, Inglismaa ja Põhja Saksa vürstiriigid hakkavad Hansa privileege tagasi võtma ja enda kaubandust soosima. 17. sajandil lõpetab Hansa Liit tegevuse. 18. sajandil Hansaadid Lüübeck, Bremen jt. KESKAJA KIRIKULUGU
rahvusringkonna ametlikuks keel on vene keel ning permikomi keele positsioonid avalikus elus ja meedias on veelgi kehvemad kui (sürja)komi keele omad. Ajalugu Arvatakse, et permi keeli kõnelenud rahvastik asustas Kaama ja Vjatka jõgikonda. Sürjakomide esivanemad liikusid sealt I aastatuhande lõpul, võib-olla bulgaaride survel, Võtsegda basseini. Vene kroonikais mainitakse komide esivanemaid (perm´) esmakordselt 967. Juba 11. sajandi lõpul sattus sürjakomide asuala sõltuvusse Novgorodist. Novgorodlaste sõjasalgad käisid aeg-ajalt Komimaal makse kogumas, eelkõige huvitasid neid karusnahad. 14. sajandi lõpul õnnestus Permi Stefanil sürjakomid emakeelse misjonitöö abil õigeusku pöörata. See tähendas ka nende sattumist Moskva mõju alla. 1478. aastal liideti Stefani loodud Permi piiskopkond ametlikult Moskva suurvürstiriigiga. 15. sajandi II poolel õigeusustati ja liideti Moskvaga ka permikomide asuala (Perm Veliki). 19
on see, et Oswaldi lepinguga Poola-Leedu ja Liivimaa vaheline liit, mis olevat põhjuseks, miks Moksva Liivimaale tungis. Läbi 14.-15. sajandi olid Liivimaa ja Venemaa suhted olnud tasakaalus, mingite oluliste territoriaalsete muudatusteni sõjad ei viinud. 1470. aastatel muutus piirkonnas pol tasakaal olulisel: Moskva suurvürst liitis enesega Novgorodi 1471, 1478 kaotati Novgorodi autonoomia lõplikult. 1480. aastatel küüdiati Novgorodist 100% aadel Selonisse?. Välispoliitiliselt Pihkva lõplik liitmine Moksva Suurvürstiriigiga mingeid muutusid kaasa ei toonud, sest Pihkva oli varem juba Moskvaga seotud. Moskva sõjaline jõud oli teistsugune: 1480-81 esimene Vene-Liivi sõda, kus Liivi juhtkond püüdis peatada Pihkva liitmist Moskvaga, olulised olid ka Latgali piirivaidlused, aga sõjaline sissetund Venemaale Saksa Ordu poolt ei olnud edukas, küll aga venelaste vastusõjakäik 1481 ulatus välja Viljandini, aga
On juba aastasadu Eestis elanud. Peale Peipsi äärsete keskuste on neil oma väiksearvulised kogudused ka Tartus ja Tallinnas. Esimesed vene vanausulised ilmusid Peipsi rannikule Mustvee ja Kallaste kandis 17. sajandi lõpus. 18. sajandi lõpus asus Peipsiveere kaluriküladesse arvukalt vanausulisi Vitebski ümbrusest, Novgorodi ja Tveri kubermangust. Peamiselt olid need fedossejevlased ja pomoorlased. Ehitati mitmeid palvemaju. Novgorodist Eestisse põgenenud kaupmees Nikitin ja üks Moskva bojaar tõid kaasa kirikuraamatuid ja muid liturgilisi tarvikuid. Nikolai I valitsusajal vanausuliste pühakodasid suleti ja lammutati. Keelati vanausu tavade kohaselt ristida, laulatada ja matta. Pärast 1905 aasta revolutsiooni vanausuliste õiguslik olukord paranes. 1920.1930. aastail oli Eestis kümme tuhat vanausulist, kes moodustasid 12 kogudust Peipsi ääres, Tartus ja Tallinnas.
Moskva alla 15. saj. lõpus. Ülejäänud endise Kiievi-Venemaa alad, mis 12.sajandil olid lagunenud väikesteks vürstiriigikesteks, langesid 13.sajandi keskel kaheks ja pooleks aastasajaks tatari-mongoli ikke alla. Enne seda, 12.-13.sajandil oli aga suure kultuurilise ja ehituskunstilise tõusu läbi teinud Vladimir-Suzdalimaa, kus juba 12.sajandil kerkis rida esmaklassilisi ning omanäolisi sakraal- ja profaanehitisi. Erinevalt Novgorodist ja Pihkvast järgisid Vladimir-Suzdalimaa ehitusmeistrid Bütsantsi eeskujusid. Vladimiri suurima ehituse Uspenski peakiriku (12.saj.) lähtuti traditsioonilisest ristkuppelkirikust. Hästi tahutud kividest ehitatud seinapinna jaotab kaheks horisontaalne rippsammaste vöö, vertikaalselt liigendavad hoonet liseenid, mis katuse all ühinevad ümarkaartena. Taoline seinte liigendamine nagu ka astmeliselt ahenevad ümarkaarsed aknaorvad ja perspektiivportaalid
annaabi.ee 
