Madisepäeva lahing (1)

Gümnaasium
Referaat
Madisepäeva lahing
2008
Madisepäeva lahing
21. septembril 1217 . aastal toimus Sakalas, oletatavasti Vanamõisa küla väljal Madisepäeva ehk Paala lahing, mis oli üheks eestlaste vabadusvõitluse käigus toimunud lahingutest.
Ehkki Eesti alad olid endiselt sakslaste ja venelaste rünnakute ohvriteks, ei kavatsenud Lembitu veel püssi põõsasse visata , vaid plaanis terve maaga vaenlasele vastu astuda.
Nii saadabki ta saadikud naabermaakondadesse, kutsuma neid üles astuma ühisesse heitlusse vaenlase vastu. Ka venelastelt palutakse abi, saates neile rikkalikke kinke, eesmärgiks nende enda poole meelitamine võitluses sakslaste vastu. Nii tulidki saadikud Novgorodist ning kinnitasid venelastepoolset nõusolekut, lubades appi tulla suure sõjaväega.
Samal ajal õnnestub Lembitul kokku koguda seninägematu 6000-meheline armee , mis asub Paala (Navesti) jõe ääres venelasi ootama. Kahjuks jäävad aga venelased hiljaks.
Sakslased , saades teada Eesti plaanist, ruttavad aga sooritama pealetungi, enne kui venelased kohale jõuavad.
Sakslaste vägi koosnes ristisõdijatest, ordurüütlitest, piiskopimeestest, lisaks veel liivi abiväest Kaupo juhatusel ja lätlastest, kokkuvõttes oli neid ligikaudu 3000 meest.
Jõudes Sakalasse, said vaenlased eestlaste asukoha vangide käest teada ning edasi liiguti ettevaatlikult lahingukorras. Öösel puhkas sakslaste vägi Viljandi linnuse juures, kus peeti ka jumalateenistus.
Järgmisel päeval, 21. Septembril asus vägi sakslaste ja nende liitlaste vägi taas teele, otsides kohtumisvõimalust Eesti väega. Sellel päeval, Madisepäeval, see kohtumine toimuski.
Eestlaste vägi tungis vaenlastele metsast lahingukorras peale. Nende väe keskosale asuvad vastu sakslased oma ratsanike ja jalameestega ning löövad selle taganema. Ka Lembitu juhtimise all olev parempoolne tiib sunnitakse ägeda võitluse käigus taganema, kusjuures selle taganemise käigus saab surma üks eestlaste juhtivamaid vanemaid - Lembitu, kes langeb lätlase Veko oda läbi.
Lembitu riided võetakse ära ning pea raiutakse maha, mis hiljem võidutroffeena Riiga viiakse.
Samuti langeb võitluses ka teisi Sakala vanemaid, nagu näiteks Vootele ja Manivalde.
Võitlusse on jäänud vaid eestlaste vasak tiib, kuid ka see sunnitakse keskrinde ja parema tiiva taganemise tõttu põgenema.
Madisepäeva lahingus kaotas elu üle 1000 eestlase, sakslased said saagiks 2000 hobust, relvi ja muud varustust. Ka saklaste kaotused olid suured, teiste seas sai surmavalt haavata liivlaste vanem Kaupo.
Lahingu lõppedes läksid sakslased Lembitu külasse laagrisse. Nad puhkasid seal kolm päeva, samal ajal rüüstasid liivlased ja lätlased ümberkaudseid külasid.
Madisepäeva lahingu kaotus oli raskeks hoobiks tervele eestile, kuna seal hukkus eestlaste parim ja andekaim vanem Lembitu, tänu kellele erinevad maakonnad üldse ühiseks vastupanuks koonduma hakkasid. Vaatamata sellele, ei olnud eesti rahva vastupanuvõime veel lõplikult murdunud.
Faktid:

• Eestlase poolel oli ligi 6000 meest, saklaste omal aga ligikaudu 3000
  
• Lahing toimus eestlaste väe ning sakslaste, latgalite ja liivlaste ühendväe vahel
  
• Madisepäeva lahingus langes üle 1000 eestlase, nende seas eestlaste andekaim vanem Lembitu ning surmavalt haavata sai liivlaste vanem Kaupo
  
• Eestlaste kaotuse põhjuseks võib lugeda halba sõjalist väljaõpet, viletsaid relvi, halba koostööd ning venelaste abi hilinemist
  
• Lahingu tagajärjeks oli eestlaste kaotus
  

Kasutatud materjalid:
http://et.wikipedia.org/wiki/Madisep%C3%A4eva_lahing
http://209.85.135.104/search?q=cache:YQPEpcKqPPcJ:www.koolielu.ee/pages.php/03070102%3Ftxtid%3D2311%26get%3D0+madisep%C3%A4eva+lahing&hl=et&ct=clnk&cd=3&gl=ee
1.J. Parijögi, T. Algma, I. Koit , ''Eesti ajalugu algkoolile'', Eesti Raamat, Stokholm, 1946