Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis ...
Õigus ja ühiskond Õiguse funktsioon = Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid, tava ja moraal Õiguse tunnused: Õigus on - käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus ...
Humanitaarõiguse analüüs Kaisa Kamenik Erinevalt inimõigustest, mis on laiem mõiste, on humanitaarõigus rohkem seotud relvakonfliktidega, mis püüab eelkõige kaitsta selles kannatavaid ja osalevaid tsiviilisikuid. Samas pole humanitaarõigused lihtsalt etteantud normide kogum, vaid sellega kaasnevad lisaks õigustele ka kohustused, mistõttu on see tekitanud sõjakolletes palju poleemikat – vana arusaam, et sõjas on kõik lubatud, ei tohiks ikkagi kehtida. Eristada saab kahte rahvusvahelist õigust – Haagi õigus, mis reguleerib relvakonfliktis osalejate õigusi ja peale II ms loodud põhjalik Genfi konventsioon, mis eelkõige sätestab tsiviilisikute kaitse. Samuti on Genfi konventsioonis oluline osa inimlikul sõjapidamisel (ei tohi piinata, rünnata tohib ainult sõjalisi objekte jne..). Selle sajandi kaks suurimat konflikti (Iraagi ja Afganistani sõda) on eelmainitud õigu...
ÕIGUSEÕPETUS. KORDAMISKÜSIMUSED I 1. Õiguse tekkimine. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide ...
tavaõigus-riigi tekkele ja seaduste kodifitseerimisele eelnev pärimuslike õigusnormide ja tavade kogum, millele tekkinud riik andis tavaliselt seaduse jõu. Ajalooliselt esimene õiguse vorm õigus-ükdkohustuslik käitumisreeglite ja normide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. seadus-kõrgema riigivõimuorgani akt, millel on teiste õigusaktide suhted kõrgeim õigusjõud. moraal-põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist mingi sotsiaalse terviku(perekond, rahvas) piires ja määrab nende suhtumist teisteste inimrühmadesse kodifitseerimine 1) muistse tavaõiguse kirjapanek ja riikilikuks õiguseks muutmine 2)korrastamata või halvasti korraldatud õigusnormide korrastamine, süstematiseerimine mingi õigusharu ulatuses. Esimesena kujunes välja tavaõigus. TAVA-tõekspidamine, harjumus, mis korrastab inimkäitumist. Ei järgne otsest karistust. Miks järgiti? 1)traditsioo...
1. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Tava, kui sotsiaalse normi spetsiifika seisneb tava üldkohustuslikus iseloomus – st. Tema imperatiivsus on endastmõistetav ehk ei teki küsimust,miks tavanorme täitma peab. Positiivne ja negatiivne aspekt. Positiivse puhul tagatakse täitmine harjumusjõuga, negatiivse puhul tuleb kasutada sunniaparaati. 4. Õigust on võimalik määratleda: 1.Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. 2.Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. 3.Õiguses väljendub riigi tahe. 4.Õigus on üldkohustuslike normide kogum. 5.Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. 6.Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 5. Õigusnorm on käitumisreegel, mis on üldise...
1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Avalik võim- seadusandlik,täidesaatev,kohtuvõim. Territoorium-riigipiiriga piiratud maismaa,territoriaal-ja siseveed, õhuruum nende kohal,maapõu nende all,atmosfääris asuvad riigi lennu-ja kosmoseaparaadid,kauba-ja reisilaevad avamerel riigi lipu all,sõjalaevad. Rahvas- kodanikud,kodakondsuseta isikud. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia,vabariik. Persident on täidesaatva riiigivõimu tipuks,teine aga rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. 3. Millised on riikliku korralduse vormid?unitaarriik,föderatsioon. 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? See kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit,mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist yhiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi tegevuse p...
2. ÜHISKOND, RIIK JA ÕIGUS. Lk 8-35 2.1 RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE JA RIIGI PÕHIMÕISTED Lk 8-26 2.1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE. RIIGI ERINEVUS SUGUKONDLIKU KORRA VÕIMUORGANISATSIOONIST. AVALIK VÕIM, RAHVAS JA TERRITOORIUM RIIGI TUNNUSTENA. RIIGI MÕISTE Lk8-14 Riik tekkis ühiskonna loomuliku protsessi tulemusena: a) Kogukondlikud vahendid sugukonnas teostas võimu pealik(valitud juhiks austuse ja autoriteedi tõttu), sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile, käitumist juhtisid tavad. b) Riik ja avalik võim tekkis malev (et teistelt sugukondadelt vägivaldselt vara ...
Õigusõpetuse I KT küsimuste vastused 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kog...
Õiguse alused I vaheeksam. 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. V: Õigus ja riik on omavahel lahutamatus seoses, sest ilma riigi vahenduseta ei saa rahva tahe muutuda õiguseks. Õiguses väljendub riiklik tahe. Riik ei saa läbi ilma õiguseta. Õigus on riigivõimu teostamise otseseks vahendiks. Õigus tekkis koos riigiga. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu, riik on poliitilise võimu organisatsioon. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. V: Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud riigi poolt. V: Õigussüsteem on mingis riigis kehtiv õigus-normide süsteem. Ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja institutsioonide kaupa. V: Õiguse allikad on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnusta...
Ärieetika peatükk. Kontrolltöö Sobiv vaste: Leia igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. A B I 1. Äri A. Normide, väärtuste ja tõekspidamiste süsteem, mis paneb paika indiviidi või ühiskonna jaoks õige ja vale. G 2. Eetika B. Eetika valdkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades. B 3. Ärieetika C. Kirjapandud normide ja väärtuste kogum, millele toetudes on võimalik antud olukorras leida õige ...
Õigus Õigus on sotsiaalne norm (juhised või reeglid), millega puutume kokku iga päev. Õigus kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud ühiskondlike normide kogum, loodud inimkäitumise korrastamiseks, täitmise tagab riik. Iseloomustab o Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum, haarab formaalselt kõiki indiviide. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõigile. o Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigused on koondatud seadustesse. o Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon (Eesti Parlament) o Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagab selle riik. Kui ei taga riigisunniga siis ei ole tegemist õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigused põhinevad juriidilisel kohustusel. Kui tava lähtub käitumisharjumustest ja kõlblus filosoofiast,...
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2. Õiguse tunnused: Käitumisreeglite või normide kogum, mis kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud ja kehtestatud riigi poolt, selles väljendub riigi tahe. See on üldkohustuslike normide kogum ja nende normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3. Õigusperekonnad. Kontinentaalne õigusperekond, üldise õiguse perekond ja Romaani-Germaani õigus 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. 6. Riigi tunnused. Territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. Valitsemisvorm on üldine raamistik, millega määratakse riig...
Maailmas on palju riike. Teatavasti peavad olema riigil oma seadused ja õigused seal elavatele inimestele, et riik toimiks. Inimesed peavad seadusi järgima, muidu neid võidakse seaduse mittetäitmise eest karistada ja vahel suurema seaduserikkumise korral isegi vangi panna. Kuid inimestel on ka õigused. Õigus on sotsiaalne norm (normi all mõeldakse juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tegema. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: · Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes sa...
Õiguse tekkimine.- Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Riigi mõiste. Riigi funktsioon.- Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. · Õiguses väljendub riigi tahe. · Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Mis on riigiaparaat, selle süsteem. kodanike ühiskonna institutsioon. Õiguse mõiste.- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem.- Ühiskondlikke suhteid reguleerivate õigusnormide teatud kvalitatiivselt määratletud ühtsus. · Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. · Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. · Nimeta õiguse allikad. - Õiguse allikas on õigunormi väljendamise viis, mis on kasutusel...
SOTSIOLOOGIA Kontrollgrupp etalon või standard, millega saab mõõta inimese staatust ja rollikäitumist, olles või olemata ise selle grupi liige. Kontsentrilise tsooni mudel kirjeldab linna kui seeriat ringe, mis on ehitatud keskse südamiku ümber, kus asuvad kultuurikeskused ja ärirajoon. Konventsionaalne hulk koosneb inimestest, kes on ettekavatsetult kogunenud sündmusele, mida viiakse läbi väljakujunenud normidele vastavalt. Koopteerimine lahkarvamusel oleva grupi liikmete liitmine endaga domineeriva grupi poolt. Korilus toidu hankimine, korjates seda säilitamiseks valmiskujul. Korporatiivsed linnad arenesid välja, kui tootmine oli detsentraliseeritud ja majanduslik võimsus oli keskendunud väiksematesse asulatesse ja linnadesse. Korporatsioonid nii era- kui ka avalikus omandis formaalsed organisatsioonid, juriidilised isikud, kus kontroll tegevuse üle kuulub m...
I teema. Sissejuhatus tsiviilõigusesse 1. Eraõigus õiguskorra osana Õiguse võib jagada: · Objektiivne õigus eelkõige õigusnormide kogu; õigusnorm üldkehtiv riiklikult tagatud kirjutatud käitumisreegel · Subjektiivne õigus võimaldab ise kuidagi käituda või nõuda kelleltki teatud käitumist, mis on riiklikult tagatud Objektiivne õigus omakorda jaguneb (mitte kõigis õigussüsteemides, vaid nendes, mis põhinevad Rooma õigusel): · Avalik õigus · Eraõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel Eristamise kriteeriumid: · Huviteooria avalik õigus suunatud riigi huvide järgi, eraõigus isiku huvide järgi · Subordinatsiooniteooria avalik-õiguslikes suhetes osalejad pole võrdsed · Subjektiteooria avalikus õiguses alati osaleb riik või KOV võimu kandjana, eraõiguses käib kõikide subjektide kohta ? Õigussüsteemid: · Mandri-Euroop...
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on haka...
Õiguse vorm- ehk allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riika annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õigusvormidena kasutuse olnud õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikes suhetes osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiiv ehk üldakt on suunatu objektiivsete õiguste kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Liigid: seadus, seadlus, määrus, otsus. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus - normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konst...
Äri on eesmärgipärane majanduslikku kasu taotlev tegevus Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õigevale, hea halva vahel Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades Moraal on normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistese inimestesse ja gruppidesse. Etikett on kultuuris kehtestatud käitumisreeglid mis on viisakas ja mis mitte Eetika aluseks on väärtused ja väärtushinnangud.· Väärtuste näiteks on elu, armastussuhted, vabadus, privaatsus, õnn, usaldus, loominguline tegevus, ausus, tervis, majanduslik turvatunne Eetikakoodeks on kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate eetiliste konfliktide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul Eetilise juhtimise põhimõtted · Lähtu seadustest ja täida n...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Õiguse tekkimine õiguse tekkimine on seotud riigi tekkimisega. Nimelt riigi tekkimisega muutusid ühiskondlikud käitumisreeglid ja juhtimissuhted ning nende reguleerimiseks ei piisanud enam ainult tavadest. Uued normid kujunesid kahtviisi: 1. Võeti üle sobivad tavad (tavaõigus) 2. Riik hakkas ise uute normide loomist (riigi õigusloome) Mõlemal viisil kujunenud õigusvormide täitmist hakati sunnivahenditega nõudma ja tekkinud uut sotsiaalsete normide liiki nimetataksegi õiguseks. Riigi mõiste Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riik koosneb kolmest komponendist: avalik võim, territoorium ja rahvas. Õiguse seos riigiga Riik ja õigus on lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele ...
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normi...
SOTSIOLOOGIA VAHEEKSAM Mida tähendab sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ka ühiskonna liiget. Millest kahest sõnast koosneb antud mõiste ja mida nad tähendavad? Ld societas ,,ühiskond" ja kr logos ,,mõiste,õpetus". Võib leida ka teisi tähendusi: societus ,,ühine, ühis-, seltsiline, kaaslane"; socio, socium ,,ühendama, liitma, ka kollektiiv, grupp, kooslus"; societas ,,ühiskond, seltskond, ühing". Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Marie Auguste Francoise Xavier Comte (1798-1857), enne ta kasutas mõistet sotsiaalne füüsika. Mida tähendab sotsiaalne kujutlus? Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Isiklik kogemus eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub. Ühiskondlik kogemus faktorid, mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis mõ...
Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 07.01.2009 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll ühiskonnas. Vastus: Teadusharu ja amet, mida sageli aetakse segamini sotsiaaltöö ja "inimeste aitamisega". Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andmete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Sotsioloogia on teadus, mille roll pole mitte ainult esitada andmeid, vaid seletada ja ennustada ühiskonnas toimuvat. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese käitumist grupis. Eeldus, et inimese käitumist ei saa seletada vaid tema isiksuseomadustega, vaid tema käitumist mõjutab keskkond, tema teod on suunatud teistele inimestele ja teised inimesed omakorda mõjutavad tema käitumist. Sotsioloog kui statistiliste andmete koguja. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Oluline on siinjuures, et sotsioloog oleks huvitatud nägema kaugemale nö. tavateadmisest. Vaat...
Tava Tava on pikemaajalise kasutamise tulemusena kujunenud harjumus, mida kasutajad tunnustavad kui siduvat: o Iseeneslik teke o Ei ole kehtestatud, nad on välja kujunenud o On hakatud ühtviisi talitama o Suuline tavaõigus nn kohtupidamine Tavade autoriteet põhineb enamasti austusel, neid järgitakse vabatahtlikult. Tava Ühiskondlik Kolmanda isiku otsus kokkulepe Kõlblus ,,Kõlbluse" sisu avaldavad hinnangulised kategooriad nagu hea ja kuri. Kõlblusnormid on kriteeriumid, mille alusel hinnatakse inimkäitumist hea ja kurja skaalal. Kõlbeline mida peetakse õigeks, austusväärseks. Kõlvatu millegi kirja, halva, hukkamõistea suhtumine. Õigus Õigus on sotsiaalne norm (juhised või reegl...
Mõisted Kasvatusfilosoofia – arutleb väärtusküsimuste üle, sisaldab maailmavaatlist ainest Kasvatusantropoloogia – vaatleb inimolemuse kujunemist kasvatuse vaatenurgast Kasvatuspsühholoogia - seob psühholoogilist teadmist kasvamise ja kasvatamisega Didaktika – uurib õpetamist ja õppeprotsssi Kasvatussotsioloogia – uurib kasvatustegevuse sotsiaalset poolt Võrdlev kasvatusteadus – võrdleb ja uurib eri kultuuride kasvatussüsteeme Kasvatuse ajalugu – uurib eri ajastute ja nende esindajate kasvatusalast mõttelugu Eripedagoogika – uurib erivajadustega indiviidide õpetamist Andragoogika – uurib täiskasvanuid õppijatena ja arndab välja toimivaid täiskavanute õpetamisviise Paradigma - algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide. Väärtused- Väärtused on sinu sisemised tõekspidamised, mis ...
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta: I pool 1. Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumise...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond TH1 FILMIDE „INTOUCHABLES“ JA „MANDARIINID“ ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. mandariinid....................................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid......................................................5 1.2. Ühiskond.................................................................................................................6 1.3. Kultuur....................................................................................................................7 1.4. Sotsialiseerumine............................................................
1. Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahte moodi: 1) Riik aksepteeris tavasid , mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist ( riigi õigusloome) Õigusnormide täitmist asus riik tagama tema käsutuses oleva sunnijõuga. Oli tekkinud uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakkatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- Riigi tekkimist iseloomustab1)ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostav avalik võim. 2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mit...
Õigusõpetus II Riigiaparaat Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu.Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa, mis kujutab endast praktiliselt tema tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Riigiorganite tunnudes on: Riigiorgan on riigiorganite süsteemi ehk riigiaparaadi element ehk struktuurne osa Riigiorganil on riigivõimu volitused Riigiorganil endal on omakorda kindle süsteemne sisemine liigitus ehk struktuur, mis üldjuhul koosneb funktsiona...
Äriseadustik - kas õigus või õiglus? Äriseadustik on Eesti Vabariigi Riigikogu seadus, mis reguleerib ettevõtjate tegevust. Pärast omandiõiguse alused sätestanud asjaõigusseaduse vastuvõtmist 1993. aastal seati sihiks korrastada majanduskeskkond ja luua euroopalik ärikultuur ning selleks asuti välja töötama 1993. aastal äriseadustikku. Seadustik võeti vastu 15. veebruaril 1995.aastal ja jõustus 1.septembril 1995 aastal. Kuigi nüüdseks äriseadustikus sätestatud õigussuhted tunduvad meile praegu, kümmekond aastat hiljem, palju mõistetavamad, ei läinud nende kehtestamine kaugeltki lihtsalt. Algselt oli äriseadustik ettevõtjaile uudne ja keerukas reeglistik, mis kodifitseeris kõik majandustegevuse alusnormid, hõlmates ka mitmeid tollal reguleerimata valdkondi. Seadustiku koostamise protsess oli kantud soovist reguleerida selgelt äriühingute tegevust, vähendamaks majanduskuritegevuse võimalust j...
Õigusnormid Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimestevahelised suhted ja inimkäitumine on allutatud teatud reeglitele. Inimkäitumises valitseb kindel kord. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, millest toimivad ühe elemendina ka õigusnormid. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Süsteemi iseloomustatakse teatud tunnuste kaudu: Hierarhilisus-süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem., iseseisvus, eesmärgistatus, organiseeritus, isereguleeruvus. Iga süsteem omab oma struktuuri. Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel normidel-on ajalooliselt kujunenud. Üldkohustuslikud käitumisnormid-„et...
Õigusnormid ja õigussüsteem Referaat Õppeaine: Õiguse alused Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 SOTSIAALNE REGULEERIMINE JA SOTSIAALSED NORMID.......................................4 1.1. Sotsiaalsed normid...........................................................................................................4 ÕIGUSNORM............................................................................................................................6 2.1. Liigid...............................................................................................................................6 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR....................................................................8 3.1. Hüpotees.............................................................................
3. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM lk 36 58 3.1. SOTSIAALSETE SUHETE NORMATIIVNE JA KASUAALNE REGULEERIMINE. SOTSIAALSETE NORMIDE SÜSTEEM. Lk 36-38 Sotsiaalne reguleerimine inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine: Normatiivne reguleerimine Kasuaalne ehk individuaalne reguleerimine inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli inimeste käitumine määratakse kindlaks abil, millega määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil, iga käitumismudel, etalon, mida kasutatakse konkreetse isiku küsimus lahendatakse just vastavat liiki käitumisaktide või subjektide se...
Sotsioloogia mõisted 1. Mis on sotsioloogia- teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid ja neid mõjutavaid makroprotsesse: 1) isiklik kogemus; 2) ühiskondlik kogemus. 3. mis on sotsiaalne fakt? Kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Faktid, mis ühiskonnas aset leiavad. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 4. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism-väärtustevaba ja objektiivne teadus, sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. Positivistlik lähenemine- lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas. Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjusi ette näha. 5. Mehaaniline ...
-1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsept...
Kordamisteemad ärieetikas 1.Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika – kõlblusõpetus, õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. On olemas ka praktiline eetika. Moraal - ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Moraal - Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika - mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. 2.Erinavaid eetikateooriaid. 1)Reeglipõhine eetika ehk deontoloogia - seab tähtsaks reeglid, sest need tähistavad õiget käitumist. Deontoloogia seab eetilised kohustused kõige olulisemaks ning konkreetne situatsioon ei oma tähtsust. Reeglipõhine mõtlemine on selge ja konkreetne, kuid ei ole paindlik erandite tegemiseks. 2)Tagajärjepõhine eeti...
Ühiskonna KT kokkuvõte vms . · Germaani ehk saksa õigussüsteem - mõjutatud Rooma õiguse poolt, omased on mitmesugused keerukad & aeganõudvad protsessid oma õiguste fikseerimiseks, tähtsamaiks osaks on Saksa tsiviiseadustik. · Anglosaksi ehk inglise õigussüsteem - kohus võib ise õigust luua, koodeksite puudumine, suulise tavaõiguse suur tähtsus, Rooma õiguse vähene mõju, kriminaalkohtupidamises keskne koht vandemeestel. · Islami õigussüsteem - ehk sariaat, regulaarib inimeste elu hoopis hoopis üksikasjalikumalt, teod jaotatakse viide rühma (kohustuslikud, soovitatavad, ükskõiksed, ebasoovitatavad, keelatud) , islami kriminaalõigus on üsna arhailine, abielu kujutab endast mehe ja tema äia vahelist tehingut. Õigus allikad: 1) Õiguslikud tavad 2) LEPING- vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel 3) Kohtulahendid ehk PRETSEDENDID 4) Õigusteadlaste ehk juristide arvamused 5) Üldaktid Õigusejagune...
Teema 1. Õigus ja ühiskond 1) Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 2) Õiguse tunnused. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult,vaid kogumina, nad kujutavad endast tervilikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest (normidest, õigusinstituutidest, õigusharudest). See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides ...
Juhtimise tööleht 1) Leia mõistele õige seletus. Lisa tühja kastikesse õige täht. 1 D Roll a)rühmaliikme positsioon, mille . määrab rühmasisene staatuse hierarhia. 2 A b) kõigi asjaosaliste suunamine ja . Staatus motiveerimine ning konfliktide lahendamine. 3 C . c)määrab ära, mis on õige ja mis Juhtimiseetika on vale on üldtunnustatud 4 E kõlblus- normide kogum. . Plaan d) on isiku käitumismudel suhetes 5 B ...
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVAL...
Õiguse entsüklopeedia - "Õigusõpetus" Küsimused lk.36. "Ühiskond, riik ja õigus": 1.Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelses ühiskonnas oli võim korraldatud suhteliselt lihtsalt. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul, erinevalt riigivõimust, polnud ja käitumist juhtisid väljakujunenud tavad. 2.Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Kuna tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikajalise ja korduva kasutamise tõttu, tema imperatiivsus on iseenesestmõistetav ja selle täitmiseks ei ole vaja kasutada sunniaparaate. 3.Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse kolme põhitunnuse abil: avalik võim, territoorium ja rahvas (+võimalus võimu teostada). Seega on riik erilisel viisil organiseerunud...
1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam Tekkis küsimus, ...
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema k...
Sotsiaalhoolekande ülesanded: -abi osutamine isikule või perekonnale toimetuleku raskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks ja kergendamiseks; -sotsiaalsete erivajadustega isiku turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Sotsiaaltöö (hoolekande) põhimõtted: -inimõiguste järgimine; -isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest; -abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad; -isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine. Sotsiaaltöö eetika: on kõlblaste normide kogum, mis korraldab, sätestab, reguleerib hoolekandealast tegevust. Sotsiaaltöö meetodid: -klienditöö(hätta sattunud inimesed); -kogukonnatöö(elukeskkonnale, kus elab ka teisi); -grupitöö(nt AA); -maailmaparandamine Sotsiaaltöötaja rollid&tegevused/sotsiaalteenused: -ärakuulaja/informeerija/konsulteerija; -nõustaja; -vahendaja/suhtekorraldaja; -juhtumikorraldaja(kriminaalhooldaja); -käsutäitja; -advokaat/kl...
1. Õigus-riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse idee jaguneb õigluseks (inimkoosluse põhiväärtus), õiguslik garanteeritus (usaldus õiguskorra vastu) ja eesmärgipärasus (suunatlus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. 2. Õiguse liigid avalik õigus (riigi õigus, rahvusvaheline õigus, finants õigus, teenistus õigus jne. Eraõigus (Tsiviilõigus-asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus ja Äriõigus) 3. Õigusharu-õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlike suhteid.(tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus) Õigusharu sees võivad reguleerimisobjekti erisustest lähtudes tekkida omakorda normirühmad, mis teataval määral võivad erineda teistest. Neid õigusnormide rühmi, mis on suhtel...
Ontogenees-muutused munaraku viljastamisest kuni surmani. ARENGUPSÜHHOLOOGIA*uurib arengulisi muutusi, *füüsiline, kognitiivne, sotsiaalne areng, *areng-kasvamise ja küpsemise protsess, *uurib, kuidas laps erineb täiskasvanust, lapse arengu seaduspärasus, PÄRILIKKUSE JA KESKKONNA MÕJU ARENGULE *inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus, *geneetiliselt ainulaadne, *keskkonnast sõltub mil moel saab pärilik info avalduda, *Jean Pignet kognitiivse arengu teooria., *Inimese psühhosotsiaalne areng(Erik H.Erikson) PÄRILIKKUS*23 paari( igas paaris üks emalt, üks isalt) annavad edasi pärilikke omadusi, *genotüüp-vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, *fenotüüp-genotüübi väljendumine konkreetsel inimesel, *Kromosoomid koosnevad geenidest, mis on pärilikkuse kandjad ning DNA struktuuri osa M=fy N=xy .Psühholoogia-kr keeles psyche-hing logos-teadus, õpetus. Hing=psüühika-inimest ümbritsevate ja inimeses toimuvate protsess...
*sotsioloogia on ühis teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, grupi konstruktsioone ja ka viis kuidas inimene mõtestab oma tegevust. Kus lähtutakse sellest, et inimene elab ja osaleb mitmesugustes gruppides. * sotsioloogia lähtekohad: 1)huvi ühiskonna elu, kui terviku vastu, st seoste otsimine majanduse, perekonna, usu, politiika jt valdkondade vahel, ka viisi kuidas ühiskonna probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. 2)rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile, elu välistele jõududele, neis kujunedavad ja suunavad indiviidi otsuseid. Nt pidevalt suureneb vanuritest naiste osakaal. 3)tunnistamine, et tähendus tekib sots interaktsiooni(suhtumise)tulemusel. 4)rõhu asetamine ühiskonna ja indiviidi vahelistele suhetele mis kujundab ühiskonna elu. *K. Marx käsitles ühiskona, kui orgaanilist tervikut, kus igal alaosal on täita on kindle funktsioon. Tõi esile majandusliku sentori tähtsuse, st majandus mõjutab suurel määral...
ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSÕPETUS Ainepunktid: 2,5 Õppetöö vorm: loengud Teadmiste kontroll: suuline arvestus 4 kodutööd (õiguse teooria, riigiõigus, kriminaalõigus, eraõigus) aktiivsus loengutes Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus Õige õigus? Õiguse formaalne definitsioon Õigus on käitumisr...
KOHTUPSÜHHOLOOGIA Probleemid · Mõistetel õigusteaduses ja psühholoogias erinev sisu. · Uued teadmised psüühika kohta levivad väga lihtsustatud kujul. · Psüühika uurimine on multidistsiplinaarne. · Võivad olla kaasatud: psühholoog, psühhiaater, logopeed, neuropsühholoog, lastepsühholoog... · Psüühikahäiretega seotud probleemide hulk ühiskonnas suureneb o Vananemine, narkootikumid, ajukahjustused. Erinevused Õigusteadus Psühholoogia Teo lõpptagajärg Käitumine Inimese käitumise ideaal Organismi toimimise seaduspärasused Hierarhiliselt organiseeritud järjestikuste protsesside Samaaegselt toimivate protsesside keerukas süsteem jada Sündmus asendatakse tekstiga Verbaalne arutlus- ja järeldusvõime on vaid üks osa ...
annaabi.ee 
