Trepid (3)

Kutsekool - Ehitus - Ehitus alused

5 VÄGA HEA

Paide Kutsehariduskeskus

Üldehitus

ÜE-2

Germo Klaas
Referaat

TREPID

Juhendas: Peeter Savisaar
Paide 2010
Sõltumata matrjalide valikust võiks nimetada kahte põhilist trepitüüpi :

Lahtine ehk varvaslaudadeta trepp , mille eelisteks on avarus , õhulisus ja valguse läbilaskvus.
Kinnine ehk varvaslaudadega trepp, mille puhul on võimalik trepi alla jäävat ruumi ära kasutada näiteks panipaigana või hoopis mööbli osana (kapp, riiul vms.).

Trepp võib toetuda nii puit- kui ka metallkanduritele ning lähtuvalt ruumi iseärasustest saame pakkuda viit erinevat trepilahendust :

Sirge trepp
L-trepp
U-trepp
Kaartrepp
Vahelitiastmetega e. kindlajala trepp

Kasutatavate materjalide valik on väga lai alates kodumaisest männist, lõpetades eksootiliste väärispuitude ja spoonidega. Laia kasutust leiavad erinevad vineerid ja MDF- plaadid .Puit-metalltreppide kandevkonstruktsioonides kasutame Ruukki Products AS kvaliteetmetallist toruprofiile. Metallkonstruktsioonid kaetakse enamjaolt pulbervärviga (RAL- kataloog ). Treppide ja mööbli puitdetailid on võimalik peitsida, lakkida, värvida ning õlitada spetsiaalsete puiduõlidega.
Trepid, astmed
Trepiastmed ei pea olema alati puidust või mõnest muust matrjalist. Tihti kardetakse klaasist astmeid, kuid kuna klaas mida kasutatakse on karastatud ja lamineeritud turvaklaasid, ei ole klaas nõrgem materjal. Klaastrepp on eriline sisustuselement, mis sobib ühtviisi hästi nii modernsesse interjööri kui ka paekiviseinte vahele, andes õhulise ja avara mulje ning ei varja valgust.Klaastrepp on puhtuse suhtes nõudlik, kuna klaas tuhmub kiirelt välisjalanõudega käimisel.Seega soovitame klaasist treppi siiski ainult kodude sisetreppideks.
Trepi- ja rõdupiirded
Piirded on võimalik kinnitada trepi põskede või vahelae külge punktkinnitustega. Samuti võib kasutada põranda või astme külge kinnitatavaid metallposte. Sellisel juhul on klaas paigaldatud metallpostide vahele. Metallpostide on RAL värvitkaardi järgi värvitud või roostevaba teras.
Trepid on hooneosad , millede kaudu toimub liikumine korruselt korrusele, kuid ka tänavalt esikusse.

Trepid liigitatakse asukoha järgi:
11-1 Sisetrepid
11-2 Välistrepid
Kuju järgi liigitatakse: sirgeteks ja keerdtreppideks
Hoonesse ehitatavad trepid võivad omada mitmesugust lahendust nii konstruktsioonilt kui kujult: kahe- või mitme käiguga sirge trepp. T- kujuline, sirgete külgedega, kaartrepid( ühe ja mitmekäiguga) ehk spiraaltrepid.
Treppide materjaliks võib olla: raudbetoon , looduslik või kunstkivi, teras, puit.
Trepid võivad olla kohapeal ehitatavad või monteeritavad ;
Trepp koosneb trepimarsist, korruse ja vahemademest ning trepi võrest- käsipuust;
kuni 5- korruselise hoone korral tehakse pääs trepikojast pööningule terasredeli abil, kõrgemate hoonete korral ehitatakse trepp tõusuga pööningule ja sealt pääs katusele;
trepid projekteeritakse tavaliselt vasaku pöördega, kuid võib olla ka parempöördelisi treppe.
Trepi tõus projekteeritakse kaldega 1:1 kuni 1:2 et trepp oleks mugav kasutada. Arvestatakse järgmise seosega: 2h+b=63...64cm ( kus h-astme kõrgus cm ja b- astme laius cm)
trepi minimaalne laius elamutes on

korruselamutes 1,3m
kõrghoonetes 1,6 m

Trepid ei tohi olla trepimarsist kitsam kui astme esiservad ei ole paraleelsed siis astme laiust mõõdetalse ühe käigureaga trepil o,6m kaugusel astme kitsamast otsast. Keerdtrepi astme laius kitsamast otsast peab olema vähemalt 15cm trepi käsipuu kõrgus peab olema 1,0 meetrit käsipuu vaba kaugus seinast või kinnisest piirdest on minimaalselt 45mm ühe trepimarsis peab olema vähemalt 3 astet, kuid mitte üle 18 astme
Sirged trepid võivad olla:
a)ühekäigulised
b)kahekäigulised
c)kolme-või enamkäigulised
d)kaarkülgsed- kahe sirge käiguga
Keerdtrepid võivad olla
a) sirgkülgsed ühekäigulised
b) sirgkülgsed kahekäiguised
c) kaarkülgsed üheläigulised
d) kaarkülgsed ühekäigulised
Trepielementide tüüpid
T Sirged kesktalaga trepid
U sirged umbtrepid
KT kesktalaga keerdtrepid
KU umb- keerdtrepid
K keskpostiga keerdtrepid
Käigupind
Viimistusvarjandid:

mosaiikbetoonist plaadid
pesubetoonpind
liivapritsiga töödeldud pind
vormipind

Alumine pind
Viimistusvahendid:

terashõõtutudpind
rullpind
harjapind

Koormused
Kasutuskoormus 4kN/m2. Punktkoormus 2kN Toodud koormused on normatiivsed koormused.
Sirged kesktalaga trepid
Konstruktsioon; kandev kesktala ja konsoolsed astmeplaadid. Astmeplaatide pealis- ja külgpinnad: mosaiikbetoon, besubetoon või vormipind
Kesktala tõstetakse elemendi otstes olevatest sisekeermega hülssidest.
Terastrepid
•Teras ei ole tulekindel materjal, mistõttu seda mitmekorruseliste hoonete ehitamisel ei soovitata kasutada.
•Terastreppe ehitatakse enam väikemajades ja vähekorruselistes hoonetes;
•oma planeeringult, konstruktiivselt lahenduselt võivad ka terastrepid olla otsetrepid, trepid pöördega või keerdtrepid;
•otsetrepi laiusega üle 1,0 m valmistatakse kahel metallkandjal;
•otsetrepid laiusega alla 1,0 m koosnevad moodulitest ühel keskkandjal;
•moodulitest koosnevad ka keerdtrepid;
Puittrepid
Puittreppe on lubatud ehitada ainult kuni 2-korruselistele hoonetele. Trepp koosneb põsk-, astme- ja varvaslaudadest ning trepivõrest. Astmelaud valmistatakse tavaliselt 40…50 mm paksusest materjalist
Trepi põsklauad peavad olema valmistatud võhemalt 180…220 mm laiad ja 70…80 mm paksud.
•Varvaslauda kasutatakse trepi ehitamisel, kui on ette nähtud valmistada umbtrepp.
• Varvaslaua paksus on reeglina 25 mm.
• Trepi valmistamiseks kasutatakse hööveldatud laudu. Ühendused tehakse tappidega, naeltega, poltidega.
• Trepi-, mademe- ja kaldteetarandid tehakse kogu trepi pikkuses – olenevalt olukorrast kas ühel või mõlemal küljel.
•Ohutuspiire võib olla: latt - või profiilvarrastarand, plaattarand, metallvõrktarand, metall - või puitkarkassiga puittarand;
•tarandid peavad olema:
Välistrepid
Hoone välistreppe on soovitav varustada varikatusega või varustada soojendusega, et vältida jäätumist
•Väline tuletõrjeredel valmistatakse üldjuhul metallist. TP-2 ja TP-3 hoonetel võib see olla ka puidust.
•Redeli min laius tehakse 700 mm, pulkade vahe tehakse 300 mm.
•Vertikaalne tuletõrjeredel on lubatud kõrgusevahe 20 m puhul, kusjuures üle 10 m korral peab olema kumer seljakaitse. Üle 20 m korral tehakse redel kaldega 6:1.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 141 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

141 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

getter89 Õppematerjali autor

Välistrepid, Puittrepid, Terastrepid, Sirged kesktalaga trepid, Trepi- ja rõdupiirded, Trepid, astmed

korralik

Sarnased õppematerjalid

doc

Hoonete konstruktsioonid exami abimees 1

Korvuti täispuidust taladega ( max pikkus 6 m) kasut ehitusel suurte avade puhul liimpuidust kandureid. Ripplaed kasut 1)lae alla paigaldatud turustike varjamiseks 2)ruumi kõrguse vähendamiseks 3)süvistatud algustite paigaldamiseks 4)lae viimistlemiseks 5)parema akustika tagamiseks. Ripplaed kinnitatakse vahetult lakke või konstruktiivsest laest madalamale spets riputite abil. TREPID- hoone osad, millede kaudu toimub liikumine korrsuelt korrusele. Üldjuhul peavad trepid asuma tulekindlates ruumides e trepikodades.. Treppide materjaliks võib olla raudbetoon (sirged kesktalaga trepid,sirged umbtrepid, kesktalaga keerdtrepid, umb- keerdtrepid, L-trepid), looduslik või kunstkivi, teras (otse , pöördega ja keerdtrepid) ning puit. Trepid võivad olla kas kohapeal ehitatavad või monteeritavad. Trepp kooseb trepimarsist, korruse aj vahemademest ning trepi võrest e käsipuust. Kuju järgi

Hoonete konstruktsioonid

doc

Hoonete konstruktsioonid exami abimees 2

FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk väiksemaid ruume paikneb 1 suure ruumi

Hoonete konstruktsioonid

pdf

TTK Eksamiküsimused Hoone osad

1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: 1) otstarbekus 2) nägusus 3) tugevus ja püsivus 4) kestvus ja tööiga 5) tulekindlus 6) tervisekaitse 7) keskkonnakaitse 8) majanduslikkus Kõik hooned koosnevad osadest ja elementidest, mida võib liigitada kolme põhimõtte järgi: a) ruumilised hooneosad - korrused, sektsioonid, üksikud ruumid, trepikojad jne; b) konstruktsioonielemendid - vundamendid, seinad, katus, trepid jne: c) ehitustooted - elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonielemendid - tellised, kivid, paneelid, trepiastmed jne. 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kandekonstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse nad järgmiselt: 1

Hoone osad

doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus

Hoonete konstruktsioonid

pdf

Hoone osad

Kasutatakse ka täiesti rõhtsaid katuseid. Pööning kujutab endast kütmata ruumi sooja pööningulae ja katuse (sarikad, roov ja kate) vahel. Katuslae korral puudub pööning katus ühendatakse soojapidava laega. Seintesse ehitatakse akna- ja ukseavad. Nendesse paigaldatakse akna- ja ukseplokid, mis koosnevad koos aknaraamide või uksetiibadega. Hoone sisemus jaotatakse üksikuteks ruumideks vaheseintega. Korruselt korrusele liikumiseks ehitatakse hoonetesse trepid ja liftid. Koostas: Meeli Kams 4 Hoone osad EPMÜ 1. ALUSED Looduslikud alused pinnasekihid, mis võtavad vastu ehitiste koormuse. Pinnas koosneb skeletist (teradest) ja pooridest. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas,

Ehitus

118

pdf

Hoone osade Eksam

· keskkonnakaitse 3 Põhiosad: Hoonete tarindid jagunevad kande- ja piirdetarinditeks: 1. hooneosi, mis võtavad vastu koormusi (omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi) ja kannavad need üle teistele hoone osadele või alusele, nimetatakse kandetarinditeks; 2. hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdetarinditeks. Kandetarinditeks on vundamendid, seinad, sambad/postid, talad/fermid, laepaneelid, trepid, rõdud ning piirdetarinditeks kõik seinad, uksed, aknad, vahelaed ja laed, katused. Eelnevast selgub, et mõned hooneosad võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdetarindid seinad. Välisseinad liigitatakse: a) kandvateks, kui nad kannavad lisaks omakaalule ka vahelagedelt ja katuselt tulevaid koormusi ning tuulekoormust; b) ennastkandvateks, kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses;

Eelarvestamine