Fotogrameetria I ja II praktikum (0)

 
EESTI MAAÜLIKOOL 
Metsandus - ja maaehitusinstituut 
Geomaatika  osakond  
 
 
 
 
FOTOGRAMM - MEETRIA  JA KAUGSEIRE ALUSED 
Laboratoorne töö 
MI.0718 
 
 
 
 
Koostaja : Kristi Ruul 
Juhendaja : dotsent Natalja Liba 
 
 
 
 
 
 
 
Tartu 2018  
SISUKORD  
LABORATOORNE TÖÖ NR 1- AEROFOTODE KVALITEEDI JA FOTOGRAMM-MEETRILISTE 
KARAKTERISTIKUTE MÄÄRAMINE ................................................................................................................. 3 
LABORATOORNE TÖÖ NR 2- PLAANILISE AEROPILDISTAMISE ARVUTAMINE .............................................. 6 
 
 
 
 
LABORATOORNE TÖÖ NR 1- AEROFOTODE KVALITEEDI JA 
FOTOGRAMM-MEETRILISTE 
KARAKTERISTIKUTE 
MÄÄRAMINE 
 
Kasutatud töövahendid:  Joonlaud, mall , snipping ja paint  
Töö  eesmärk:  Koordinaatide  mõõtmine  ning   pildistamise   baasi,  lennukiiruse  ja  pikikattuvuse 
arvutamine. 
Töö tulemus: 
Esmalt   valisin    aerofotol  kaks  situatsioonipunkti  ( nimetame   A  ja  B-ks),  mis    olid  plaanilised. 
Plaanilisteks koordinaatideks valisin teede ristumise kohad. Järgmisena määrasin antud punktide 
koordinaadid  ja arvutan  pildistamise baasi.  Koordinaatide määramiseks  esmalt   otsisin   aerofotol 
üles tsentri. Järgmisena määrasin  punktide (X ja Y) kauguse  aerofoto   tsentri suhtes (vaata joonist 
1.1.)  Nii  mõlematel  aerofotodel  ja  kandsin  töö  tulemused tabelisse 1.1. Töö tulemused kandsin 
tabelisse millimeetri täpsusega. 
 
Joonis 1.1 Aerofoto koordinaatide määramine 
Järgmisena  arvutasin  baasi  kasutasin  baasi  valemit   bx = XV-XP, kus bx on baas. XV on vasaku 
aerofoto   koordinaat   ja  XP  parema  aerofoto  koordinaat.  Järgmisena  leidsin  Op.    Võtsin  vasaku  
Aerofoto tsentrtri nulliks. Järgmisena otsisin parema aerofoto pildi pealt vasaku aerofoto  tsentri 
üles ja mõõtsin joonlauaga ära vahe ja kandsin tabelisse 1.1 
Tabel 1.1 Aerofotode punktide koordinaadid ja baasid 
PUNKT 
Xv  
Yv  
Xp  
Yp 
Bx 
A 
-5 mm 
51 mm 
-127 mm 
51 mm 
122 mm 
B 
30 mm  
-26 mm 
-93 mm 
-26 mm 
123 mm 
Op 
0 mm 
0 mm 
122 mm 
2 mm 
122 mm 
Keskmine 
123 
mm 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Baaside  keskmise  leidmiseks  liitsin  baasid  kokku  ja  jagasin  arvuga  kolm.  Järgmisena  leidsin  
𝑙̔̕̕   
aerofotode  piki  kattvuse.    Aerofoto  pikki  katvuse  arvutan   valemist   P= ×100  %  ,  kus  l ̏    on 
𝑙̔̕̕
kattuva osa pikkus (see on 181 mm) ja l on aerofoto laius, mis on 300 mm ja p on piki kattuvus. 
175
𝑝 =
× 100%=58,3% 
300
𝑙̔̕̕𝑥
Aerofoto  põikikattumise  valem  q= ×100  %  ≤  25%,  kus  q  on  põikikatumine.  Aerofoto 
𝑙̔̕̕
kaldenurga pildistamisel olla: 
𝑎0 = 0  on aerofoto horisontaalne  
𝛼0 ˂30 on aerofoto plaaniline 
𝛼0 > 30 on aerofoto on perspektiivne   
𝛼0 ≈ 900 on aerofoto vertikaalne  
Kaldenurk   määramiseks  kasutame  ümarvesiloodi  (aerofoto  üleval  vasakus  nurgas  olev 
𝑎′
ümarvesilood). Kaldenurga arvutamise valemiga  
× 10, kus 𝑎′ on  mulli  kaugus ümarvesiloodi 
𝑎
keskpunktist ning 𝑎 on jaotise vahe laius. Polnud võimalik määrata, kuna aerofoto vana ja oli liiga 
tume.  
Aerofoto  pöördenurga  leidsin  nii  et,  otsisin  üles  aerofoto  tsentrumi  kandsin  teisele  fotole  selle 
tsentrumi ja mõõtsin malliga nende keskpunktide vahe ning sain  3°. Aerofoto pildistamise aja sain 
aerofoto all paremas nurgas kella pealt vaata  tabelit 1.2. 
Tabel 1.2 Aerofotode  intervalli määramine 
Aerofoto nr 
T (aeg) 
J ( intervall ) 
515 
10h 12׳ 27 ׳׳ 
13׳׳ 
156 
10h 12׳ 40 ׳׳ 
 
𝐵
Lennukiiruse arvutasin valemi 𝑊 = 𝑥 abil, kus 𝐵
𝐽
𝑥 on baas ja J on pildistamise intervall. 
1,23 𝑘𝑚
𝑊 =
= 341 𝑘𝑚/ℎ 
13 𝑠/3600𝑠
Töö analüüs: Arvan et, antud töö eesmärk sai täidetud, kuigi kaldenurga ei  leidnud, kuna antud 
aerofotod  olid liiga tumedad. Töös algselt tuli viga sisse koordinaatide määramisel, kuna unustasin 
jälgida  märke.  Töö  oli  iseenesest  lihtne  ja  ei  nõudnud  palju  aega.    Töös  oli  palju  uut  näiteks  
pildistamis baasi arvutamine. 
 
 
LABORATOORNE 
TÖÖ 
NR 
2- 
PLAANILISE 
AEROPILDISTAMISE ARVUTAMINE  
 
Töö eesmärk: Plaanilise aeropildistamise arvutamine kui, Dx,Dy= 50 km.  
Töö tulemus: 
Minu i- variandi  number on 8. Antud kaardi mõõtkava on 1:50 000, lennukiirus 330 km/ h  ning 
fookuskaugus on 220 mm. Pildistamise mõõtkava  arvutan valemiga: 
 10 000+1 000×i → 10 000+1 000×8 =18 000. Seega pildistamise mõõtkava on 1: 18 000. 
 Maksimaalse ja minimaalse kõrguse nivoo saan kasutades  valemeid: 
Amin=91,4m + i →91,4×18 000 + 8=1 645 208 mm 
  Amax =159,1m + i →159,1×18 000  +8=2 863 808 mm 
S 
S 
S 
Hi 
Hkeskm. 
Hi 
Amax 
max kõrguse 
Habs 
nivoo 
+   h 
keskm.  kõrguse 
nivoo 
-   h 
Amin 
Z0 
min.  kõrguse nivoo 
0-nivoo 
 h = Amax – Akeskm. 
 
Joonis 1.1 Kõrguste nivood 
Arvutan järgmisena kõrguse nivoo keskmise valemiga: 
𝐴𝑚𝑎𝑥+𝐴𝑚𝑖𝑛
Akeskm=
,  kus  Amax  on  2  863  808  ja  Amin  on  1  645  208  →2 863 808+1 645 208 =
2
2
2 254 508 𝑚𝑚.  
Lennukõrgus keskmise tasandi suhtes arvutan valemist 
Hkeskm=f×m, kus f=220 mm  ning m=18 000 → 220×18 000=3 960 000 mm= 3 960 m 
Lennu absoluutne kõrgus arvutame:  
Habs=Hkeskm+Akeskm kui, Akeskm=2 254 508 ja Hkeskm = 3 960 000→2 254 508 +3 960 000=6 214 
508mm = 6214,508 m 
Kõrguskasv keskmise tasandi suhtes kasutan valemit: 
  h  A
 A
, kus A
2863808  2254508
 609 300 
max
kesk .
m
keskm 2 254 508 ja Amax on 2 863 808→

mm= 609, 3 m 
suurenduse koefitsienti leian kui: 
1/m – pildistamise mõõtkava 1:18 000 
1/M – fotoplaani mõõtkava 1:50 000 
 m
18 000
K

 = 0,36 
M
50 000
Tabel 1.1 Normatiivsed piki- ja põikikattuvused 
Aeropildistamise 
Pikikattumine 
Põikikattumine 
mõõtkava 
% 
% 
1:2000 – 1:4000 
65 
25 
1:5000 – 1:10 000 
64 
25 
1:10 000 – 1:20 000 
62 
25 
1:21 000 – 1:35 000 
61 
25 
 
Minu  aeropildistamise  mõõtkava  on  1:18  000.  Seega    pikikattumine  on  62%  ja  põikikattumine 
25%. 
Nõutav pikikattumine % saan valemist: 
h
609300
P  62  50
P  62  50
x
 kus h=609 300 ja Hkeskm =3 960 000 
=69,7%  
H
x
3960000
kesk .
m
Nõutav põikikattumine % saan valemist: 
h
609300
q  25  50
P  25  50
y
 kus h=609 300 ja Hkeskm =3 960 000 
=32,7%  
H
x
3960000
kesk .
m
Pildistamise baasid aerofoto mõõtkavas  saan valemist: 
l 10
0  P )
300 10
0 
7
69 )
x
b 
→ b 
 90,9 mm 
x
100
x
100
kus l -  on 300 mm ja  on  pikikattumine, mis on 69,7%. 
Marsruutide vahekaugus aerofoto mõõtkavas: 
l 1
( 00  q )
y
300 1
( 00 
32 7)
b 
→
y
=201,9 mm 
100
100
kus l on 300 mm ja qy-  on 32,7% 
Pildistamise baasid maastikul  arvutan valemist: 
B  b  m  →
9
90 18000  1 636 200 mm =1,6km 
x
x
Marsruutide vahe maastikul; 
 
B  b  m  201,9× 18 000=3634200 mm= 3,6km 
y
y
Aerofotode arv ühes marsruudis  
n  Dx  2 →50+2=33 
B
1,6
x
Marsruutide arv objektil 
Dy
k 
→50+2=16 
B
3,6
y
Aerofotode koguarv objektil  
N  n  k →33×16=528 
Aerofotode objekti pindala (km2) 
S
 D  D →50×50= 2500 km2 
obj
x
y
Pildistamise aeg  
k  D  1
16  50  1
T
x

→
=2,4 h 
w
330
Pildistamise intervall  
B   3600
B  3600
I
x

→ x
=17 s 
w
330
Töö analüüs: Arvan et, antud töö eesmärk sai täidetud Töös tuli algul palju arvutus vigu sisse. 
Töö oli iseenesest lihtne, aga pidi pidevalt jälgima, mis ühikutes ning pidi vaatama et, arvutus vigu 
sisse ei jääks.