Fašistliku
diktatuuri tekkimine Itaalias
I
maailmasõja lõppedes oli Itaalia võitjate hulgas, kuid võit ei
tulnud kergelt. Itaalia ei olnud kuigi edukas ja kaotas sõjas ligi
0,5 miljonit inimest. Samuti oli Itaalia võtnud tohutuid võlgu .
Pariisi rahukonverentsil ei võtnud Antandi osapooled Itaaliat
võrdväärse partnerina ja jätsid itaallased ilma lubatud aladest.
Samuti suhtuti Itaaliasse üleolevalt, mis solvas itaallasi. Itaalia
majandus oli pärast sõda kaoses, valitses suur tööpuudus, mida
nõrgad koalitsioonivalitsused ei suutnud leevendada. Üha rohkem
tekkis tööliste ja muude rahulolematute väljaastumisi, mida
torkisid tagant kommunistid .
Sellises
Itaalia kaotas sõjas ligi pool mln inimest ja oli teinud tohutuid võlgu. Pariisi rahukonverentsil ei võtnud Antandi osapooled Itaaliat võrdväärse partnerina ja jätsid itaallased ilma lubatud aladest. Itaalia majandus oli pärast sõda kaoses, valitses suur tööpuudus, mida nõrgad koalitsioonivalitsused ei suutnud leevendada. Üha rohkem tekkis tööliste ja muude rahulolematute väljaastumisi, mida torkisid tagant kommunistid. Sellises olukorras kerkis Itaalias esile 1918. aasta lõpus Benito Mussolini poolt rajatud rühmitus "Fascio di Combattimento", kuhu põhiliselt kuulusid armeest demobiliseerunud ja töötuks jäänud mehed. Rahvas hakkas neid kutsuma fashistideks. Fasistid jutlustasid tugevast riigist, pidasid kommunistidega lööminguid ja suutsid paljudele kriisi käes vaevlejatele jätta endast mulje kui ainsast majanduskaosest välja viivast jõust. Mussolini lubas taastada Itaalia kunagise võimsuse.
kuningas oli fasistide põhimõtete austaja, määraski ta Mussolini 1922. a. oktoobris Itaalia peaministriks. Mõne aastaga likvideeris Mussolini demokraatliku riigikorralduse ning temast sai Euroopa esimene diktaator. 1925.a. kehtestati üheparteisüsteem (ainsaks lubatud parteiks jäid loomulikult fasistid), Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda (tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne). Itaaliat loetakse küll totalitaarsete diktatuuride hulka, kuid võrreldes Stalini ja Hitleri vägivallaga oli Mussolini suhteliselt tagasihoidlik vägivalla rakendamisel. Majandus võeti riigi kontrolli alla, töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Mitmesugustele suurejoonelistele
Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Artur Sepp Diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendatud, jõule toetuv võim. Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigijuhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu nind eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur järgevatel põhjustel: Pariisi rahukonverentsil ei võtnud Antandi osapooled Itaaliat võrdväärse partnerina ja jätsid itaallased ilma lubatud aladest. Itaalia majandus oli pärast sõda kaoses, valitses suur tööpuudus, mida nõrgad koalitsioonivalitsused ei suutnud leevendada. Üha rohkem tekkis tööliste ja muude rahulolematute väljaastumisi, mida torkisid tagant kommunistid
Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? 1925.a. kehtestati üheparteisüsteem (ainsaks lubatud parteiks jäid loomulikult fasistid), Mussolinile ehk ducele anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda (tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne). Itaaliat loetakse küll totalitaarsete diktatuuride hulka, kuid võrreldes Stalini ja Hitleri vägivallaga oli Mussolini suhteliselt tagasihoidlik vägivalla rakendamisel. Peagi aga Mussolini populaarsus langes. 1930. aastate alguses pettusid Duce's paljud itaallased
Sinu nimi IX c klass BENITO MUSSOLINI Referaat Juhendaja: õp nimi Tallinn 2008 Sissejuhatus: Viimastel aastatel on nähtud ja kuuldud, kuidas eestlastele ekslikult fasismi pähe määritakse, mis seostub paljuski Benito Mussoliniga. Paljud inimesed ei mõista fasismi tegelikku tähendust. Teatmeteosed defineerivad fasismi kui juhikultust, militarismi ja rassismi propageerivat poliitilist voolu, mis sai oma äärmusliku vormi Itaalias ja Saksamaal. Tänapäeval jaguneb itaallaste arvamus Mussolinist enamasti kahte gruppi: ühed arvavad, et Mussolini oli kurjategija, ühiskonna saast, ehkki ta tegi mõningaid üksikuid asju, mis ei olnudki nii kohutavad (mõningane sotsiaalabi, teatud riigitöökohad - aga see oli nagunii juba tekkiv trend), siis on olemas see teine pool, kes arvab, et Mussolini oli suurepärane, kuna ta hävitas kommunismi ja ametiühingud ja lõi Itaaliasse korra.
Duce omistas filmikunstile ülimat tähendust (Itaalias olid kõik kinod riigi omandis ning dokumentaalfilmide tootmine riigi monopol), Ta vaatas isiklikult läbi rahvale mõeldud nädalaringvaated, andes alati korraldusi parandusteks. Reeglina oli paranduste mõtteks isiklikult talle pühendatud filmimahu kärpimine, mida ei põhjustanud tagasihoidlikkus, vaid Duce veendumus, et liialdamise tulemuseks on naeruväärsus, igavus ja ebausutavus. Mussolini diktatuuri tunnustati paljudes riikides, tema austajaid leidus esialgu isegi demokraatia pooldajate hulgas. Paljude arust oli ta suutnud luua hästitoimiva riigi. Peagi aga Mussolini populaarsus langes. 1930. aastate alguses pettusid Duce's paljud itaallased. Fasistide soov muuta Itaalia riigiks, mis täielikult varustab end ise, tõstis tarbekaupade hindu. Samal ajal jäid aga palgad endisele tasemele. Kõigele lisaks sattus Mussolini 1935. aastast alates üha enam Saksamaa
FASISTLIK ITAALIA.....................................................................................................9 2.1 Itaalia enne Mussolini võimuletulekut......................................................................... 9 2.2 Fasistliku liikumise teke............................................................................................... 9 2.3 Üleminekuperiood 1922-1924....................................................................................10 2.4 Diktatuuri algusaastad 1925-1930..............................................................................11 2.5 Fasistlik majanduspoliitika.........................................................................................12 2.6 Fasistlik välispoliitika.................................................................................................13 1922-1929...................................................................................................................13
mail 1915. aastal. Sõda lõppes Itaalia jaoks 3. nov. 1918, mil ta sõlmis Austria-Ungariga vaherahu. Suurte saavutustega Itaalia sõjas kiidelda ei saanud. Ei olnud temast kasu ka liitlastel. Üks lahing Caporetto (1917) sai isegi ränga kaotuse sünonüümiks. Kui 1919. a tuli kokku Pariisi rahukonverents, läks Itaalia esindaja Orlando sinna teatud lootustega. Saabus pettununa. Järgnenud rahuaeg kujunes väga raskeks. Rindelt saabusid koju sõjamehed, kelle jaoks Itaalias kohta nagu polnudki. Tööturg oli täis, neid ei vajanud peale omaste keegi. Ise pidasid nad endid sõjasangareiks, kes olid kodumaale sõjas võidu toonud. Riik oli aga tänamatu, kaevikutes oldud aeg ja valatud veri tundus asjatuna. Itaalia poliitikud ei osanud nende meelest ka võidu vilju lõigata, lasid ennast Pariisi rahukonverentsil tahaplaanile tõrjuda. Kasvas rahulolematus. Julgemalt hakkas ennast näitama maffia
Kõik kommentaarid