50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
m4rtinest
Õppematerjali autor
Tallinna Polütehnikum Kas noori peaks huvitama poliitika? Referaat Koostaja: Rain Noormann Klass: AA-14 Sisukord Noorte panus poliitikasse....................................................................................... 3 Kui palju tegelevad noored poliitikaga?..................................................................5 Kas noored on tegelikult poliitikast huvitatud?.......................................................5 Noorte panus poliitikasse Noored ja poliitika. See ei ole just kõige levinum kooskõla tänapäevases ühiskonnas. Kuid kas see on hea või halb? Arvan, et pigem halb, kuna noored on ju need, kes tulevikus on inimesed, kes lahendavad päevakorras olevaid küsimusi. Oleks vajalik tõsta noorte huvi poliitika vastu ja nende teadvust üldse, kuidas riigi olulisi küsimusi lahendatakse.
............6-8 4. Kokkuvõte..........................................................................9-10 LISAD Ankeetküsitluse põhjal tehtud tabelid ...........................................................11-25 2 1. Sissejuhatus Käesoleva uurimustöö teemaks on ,,Jõhvi Gümnaasiumi noorte suhtumine abordi tegemisse". Inimese tervis on oluline ja selle hoidmine peaks igaühe jaoks olema tähtis. Kuna noorte seksuaaltervis sõltub eelkõige noorte teadlikkusest, siis on huvitav teada, kui palju meie kooli õpilased teavad abordi tegemisest. Valisime oma uurimustöö teemaks noorte teadlikkuse abordi tegemise kohta ka sellepärast, et abordi tegemine ja teadmised seksuaalkäitumisest on väga seotud. Otsustasime uurida, millised on Jõhvi Gümnaasiumi õpilaste teadmised abordist, tehes küsitlused, kus osales kokku 88 gümnasisti, pooled
pedagoogi poole oma isiklike muredega. Kuna maakohtades ei ole koolipsühholoogi teenuseid eraldi koolil võimalik kasutada, teeb seal selle töö ära kooli sotsiaalpedagoog. Sotsiaalpedagoogil on koolis ka julgustaja roll. Pedagoog püüab õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid suunata positiivsemale ellusuhtumisele ning efektiivsemale koostööle kodu ja kooli vahel. Lisaks innustab õpilasi koolielus osalema, millega on võimalik tõsta kooli sisekliimat. Noortele peaks jääma võimalus tajuda end loojana ja otsustajana. Anda võimalus noorel ürituse korraldamisel abiks olla ja luua noortele keskkond, kus nad saavad ennast proovile panna, aega veeta ja end mugavalt tunda. Nii tunneb noor, et seda kõike tehakse nende jaoks ja nende huvidest lähtuvalt. Loomulikult kõik noorte kaasamised 6
Töö üldeesmärgiks on saada teada, miks on eestlaste valimisaktiivsus Riigikogu valimistel nii madal. 1.2 Küsitlus Kuidas kodanikud Riigikogu valimistesse suhtuvad ? Miks inimesed valimas ei käi ? Antud küsimused olid head, kuna ankeedis oli nende alusel hea lisaküsimusi koostada ning põhiline eesmärk oli leida vastus antud uurimuse põhiteemale. 1.3 Vaatlus Kas poliitika kajastus meedias on valimisvälisel perioodil on piisav? Kuna sel hetkel ei toimunud valimisi ning ei olnud ka valimiseelne periood, on valimisaktiivsuse vaatlemine võimatu. Alternatiivseks teemaks võeti poliitika kajastumine televisioonis valimisvälisel perioodil. Taheti teada saada, kas poliitikute tegemisi kajastatakse piisaval valimisvälisel perioodil ning kas jagatakse piisavalt informatsiooni, et inimestel oleks lihtsam valimistel oma hääl sobivale kandidatuurile anda.
probleemid on sarnased ja ei paku enam eriti kaasamõtlemishuvi. Liiga palju on kujutatud meie ühiskonna lõhestumust ja teosest teosesse kordub sama hala. Annan endale aru, et see paneb küll mõtlema, aga tüütab samal ajal, seepärast mõjub ergastavalt klassikaline kirjandus, see ei unune ja puudutab, paneb mõtlema. 8 Mina kui noor lugeja arvan, et tänapäeval on raamatud paljuski nagu uks iseendasse, mille vahelt sisse vaatamata ei saa õigesti aru maailmas toimuvast, iseendast rääkimata. Meenub 2.01.2009 Eesti Televisioonis nähtud Vahur Kersna saade ,,Helenduvad olendid", kus intervjueeritav, näitlejast laulutekstide autor, praegu Vilsandi saarevaht Jaan Tätte põhjendas, miks ta üksildasel Vilsandi saarel telerit vaadata ei taha ja sellele tegevusele pigem lugemist eelistab
et teatud tegurid soodustavad kultuuridevahelist õppimist. Juba 1969. aastal püstitas Iisraeli psühholoog Amir kontaktihüpoteesi, mis toob välja kindla rühma näitajaid, mille abil saab hinnata, kui tõenäoline on konkreetse projekti käigus saavutada positiivseid kultuuridevahelisi õpiväljundeid. Amir tõi välja need aspektid, mis peaksid parima võimaliku keskkonna tagamiseks esinema: võrdne staatus – kontaktiolukorras osalevatel pooltel peaks olema üldjoontes sarnane sotsiaal- majanduslik staatus, et nad saaksid üksteisega samastuda; eesmärkide koondumine – mõlema poole eesmärgid või huvid peaksid mingilgi määral kattuma, et tagada pooltevaheline kontaktide väljakujunemine; sobivad hoiakud juba enne kontaktiolukorda – enne kokkupuudet ei tohiks pooltel olla ülemäära negatiivseid hoiakuid teistest kultuuridest inimeste vastu;
Ettevõtluse võimalused ja mina Tänapäeval on väga raske, kui mitte võimatu, luua oma firma ning sellega edukaks saada. On vaja piisavalt raha ja häid ideesid. Õigel ettevõtjal on enne oma ühingu loomist olemas eesmärk ja ressursid. See käib nii firma, FIE kui kõigi muude ühingute, ettevõtete kohta. Et midagi luua, peab kõigepealt paika panema äriplaani. See näitab ära, kas on piisavalt vahendeid, millised on riskid ning kas firma tasuks ära. Olemas on mitmed nipid, mida peaks uus ettevõtja järgima. Äriidee peab kindlasti olema uuenduslik ning silma paistma teiste omasuguste seast. Samas ei tohi ära unustada selle detailsust ning kvaliteeti, mida tuleks teistega võrrelda ning kindlasti üritada paremini sooritada. Tootele peab määrama kindla sihtgrupi, sest siis tagab müüki ka edu. Reklaam peab olema lööv ja tutvuma kutsuv. Kindlasti peab olema kursis kõige turul toimuvaga, et sellega siis ka oma ettevõte, toode ning muidugi hind kohandada
.......................... 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused........................................................................................................................... 7 1.4. Ajakirjandus ja poliitika............................................................................................................. 8 Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19)..............................................................................................................................................9 1.5. Uudis keelekujundajana.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid