Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kultuur ja olme Eesti Vabariigis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis
Grete  Küppar
2013
Kultuuri areng
Kultuur muutus proffesionaalsemaks
1925.a. loodi Eesti Kultuurkapital, mis  finantseeris kultuuri
Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt, lõbuasutuste 
maksustamisest
Kultuurkapitali sissetuleku 
jagunemine
Jagunes kuue sihtkapitali vahel:

Kirjandus

Helikunst

Näitekunst

Kujutavad kunstid

Ajakirjandus

Kehakultuur
Kirjandus
20ndate  aastate alguses luule (Siuru 
rühm)
Moto: “Loomise rõõm – see olgu meie 
ainus tõukejõud.”- Tuglas
Click to edit Master text styles

Siuru 
1917.aa
stal
Second level

Third level

Fourth  level

Fifth level
Kümnendi keskel tõusis  esikohale  proosa, 
realistlik  romaan
A. H.  Tammsaare  “Kõrboja  peremees
Click to edit Master text styles
Second level
Anton Hansen 

Tammsaare

Third level

Fourth level

Fifth level
Arbujad
Noorem luuletajate põlvkond 1930ndatel
Pildil ees vasakult: H. Talvik, P.  Viiding , B. Kangro, B.  Alver , taga K.  Merilaas , U. Maasing, A.  Sang

Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
Muusika
Kammermuusika, koori- ja soololaulud
Loometeed alustasid kodumaal õppinud noored helikunstnikud
Heatasemelised orkestrid, andekad interpreedid
Uued sümfoonilised suurvormid :

E. Aava ooper “Vikerlased”

A. Kapi oratoorium “ Hiiob
Teater
Keskus Tallinn (3 kutselist teatrit)
Kutselised teatrid veel: Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas
Poolkutselised  trupid : Kuressaares,  Valgas , Võrus
Estonia
Kujunes rahvusteatriks
Sõnalavastused
Operetid
Bal ettid
Ooperid
Click to edit Master text styles
Second level
Estonia teater enne II maailmasõda


Third level

Fourth level

Fifth level
Kujutavad kunstid
Edendajateks:
Tartus ühing Pallas
Tallinnas Eesti Kunstimuuseum
Kunstihoone
Graafikuist suurim tuntus: E. Viiralt
Skulptoritest suurim tuntus: J. Koort, A. Starkopf
Kunstnike noorem põlvkond: 
Adamson- Eric , A.  Bach , E. Ole, J. Vahtra
Eesti kunsti vanameistrid:
K. Mägi, N. Triik, A. Vabbe, K. Raud
Haridus
Mindi  üle emakeelsele õppele
Lihtsustati koolisüsteemi
Töötati välja uued õppekavad
Uued õpikud
Ehitati hulk uusi koolimaju
Rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine
Kuueklassiline  koolikohustus
Gümnaasiumid ja kõrgkoolid
Gümnaasium oli viieklassiline
Kõrgharidust sai omandada:
Tartu Ülikoolis
Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas
Tartu Kõrgemas Muusikakoolis
Tallinna Tehnikumis
Tallinna Konservatooriumis
Riigi Kõrgemas Kunstikoolis
Sport
Populaarsed  spordialad:
Tõstmine 
Maadlemine ( Kristjan Palusalu)
Jalgpall
Korv- ja võrkpall
Välisreisid
Regulaarsed laevaliinid: Soome, Rootsi, Lätti, Saksa-, Prantsuse- ja 
Inglismaale
Rongiühendus: Eesti, Läti, Saksamaa ja Venemaaga
Lennukitega pääses Tallinnast enaminke Euroopa riikide pealinnadesse
Seltsiliikumine
Seltsiliikumine rikastus ja kaasajastus, jõudes uuele tasandile
Rahvas osales ka ise kultuuriloomes
Uued rahvamajad, mitmesugused ühingud ja seltsid
Üldlaulupeod toimusid regulaarselt Tallinnas iga viie aasta tagant
Noorteorganisatsioonid
Skautide ja gaidide malevad
Noored  Kotkad ja Kodutütred
Noorte Meeste Kristlik Ühing, Noorte Naiste Kristlik Ühing
Ülemaailmne Eesti Noorsoo Ühendus
Eesti Haridusliit
Eesti Lauljate liit
Olme
Uued mööbliesemed: diivanvoodid, raamatukapid jms
Elektrivalgustus , keskküte, vesikäimla,  omaette   vannituba
Mitmesugused uued  kodumasinad : õmblusmasinad, külmkapid, 
pesumasinad
Telefonid , grammofonid, raadiod
Rõivamood
Naiste hulgas läks moodi poisipea, järjest lühemaks 
muutusid  kleidid  ja  seelikud
Meeste rõivastus jäi traditsioonilisemaks ja 
Click to edit Master text styles
konservatiivsemaks
Second level
Naiste rõivamood 

1930ndatel

Third level

Fourth level

Fifth level
Tänan tähelepanu eest!
Kasutatud allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Siuru_1917.jpg (5.04.2013)
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Anton_Hansen_Tammsaare,_000290.jpg
(5.04.2013)
http://et.wikipedia.org/wiki/Arbujad (5.04.2013)
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_luule_1918%E2%80%931940 (5.04.2013)
http://et.wikipedia.org/wiki/Estonia_(teater)  (5.04.2013)
http://www.femme.ee/moekas/stiilivihjed/3972?P=1  (5.04.2013)
A. Pajur, T.  Tannberg  “Eesti ajalugu II”, Avita 2006

Document Outline

  • Slide 1
  • Kultuuri areng
  • Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine
  • Kirjandus
  • Slide 5
  • Arbujad
  • Muusika
  • Teater
  • Estonia
  • Kujutavad kunstid
  • Slide 11
  • Haridus
  • Gümnaasiumid ja kõrgkoolid
  • Sport
  • Välisreisid
  • Seltsiliikumine
  • Noorteorganisatsioonid
  • Olme
  • Rõivamood
  • Slide 20
  • Kasutatud allikad
Vasakule Paremale
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis #1 Kultuur ja olme Eesti Vabariigis #2 Kultuur ja olme Eesti Vabariigis #3 Kultuur ja olme Eesti Vabariigis #4 Kultuur ja olme Eesti Vabariigis #5 Kultuur ja olme Eesti Vabariigis #6 Kultuur ja olme Eesti Vabariigis #7 Kultuur ja olme Eesti Vabariigis #8 Kultuur ja olme Eesti Vabariigis #9 Kultuur ja olme Eesti Vabariigis #10 Kultuur ja olme Eesti Vabariigis #11 Kultuur ja olme Eesti Vabariigis #12 Kultuur ja olme Eesti Vabariigis #13 Kultuur ja olme Eesti Vabariigis #14 Kultuur ja olme Eesti Vabariigis #15 Kultuur ja olme Eesti Vabariigis #16 Kultuur ja olme Eesti Vabariigis #17 Kultuur ja olme Eesti Vabariigis #18 Kultuur ja olme Eesti Vabariigis #19 Kultuur ja olme Eesti Vabariigis #20 Kultuur ja olme Eesti Vabariigis #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gretekup Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kultuur ja olme Eesti Vabariigis
17
pptx

Kultuur ja olme Eesti Vabariigis

Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Margit Martinson 11.B klass Kultuur Omariikluse suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel moodsa rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastamise või venestamise tõttu Hakati tähelepanu pöörama eestlaste rahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest Algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest Eesti Kultuurkapital Loodi 1925. aastal Peamine kultuuri finantseeriv asutus Tegevuseks laekuvad summad tulid: 1) Alkoholi- ja tubakaaktsiisist 2) Lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst

Eesti ajalugu
I Eesti Vabariik
5
doc

I Eesti Vabariik

Eesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament)

Ajalugu
Eesti Vabariik
7
odt

Eesti Vabariik

EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas

Ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun