Ori võlgades talupoeg v sõjavang Vabatalupoeg oli ennast koormistest vabaks ostnud Adratalupoeg talupoeg kes maksis maaisandale makse ja kandis teokoormisi Vabadik Vaene, maata või vähese maaga Sulane sõlmis töölepingu pikemaks ajaks ja oli peremehe eest koste all Üksjalg nooremad pojad kes rajasid oma talu külast välja, teeb üks päev töödN Talupoegade kohustused mida dokument kehtestas pidi andma igalt adralt kaks ja pool marka, noorlooma igalt adralt Maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine Linnaõiguse eesmärk tagada linnakogukonnale autonoomia, eristada seda ümbritsevats keskonnast, kaitses linna kodanikke Kuidas kaitses linn oma kogukonna vara ja õigusi? kaitses linna õigusega Mis on tsunfti kraa ja milleks see koostati? põhikiri mis määras ära mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks Millest sõltus keskaehse linnaelaniku sotsiaalne staatus
PÜHVLITE PIIMA- JA LIHAJÕUDLUS Kedy Sünter Sissejuhatus 170milj looma. Suurem osa pühvleid Aasias - 97% Pühvlipiim 12% maailma piimatoodangust India 60%, Pakistan 30% maailma pühvlipiimast Indias 55%, Pakistanis 75% kogutoodangust Aastas u 76milj t piima, 3milj t liha Piimajõudlus 6-7l päevas jõe-tüüpi loomadel, 18st tõust 12 piimatootmiseks Lihajõudlus Arenenud lihastik Kõrge kvaliteediga noorlooma liha Lihakeha musklilisem, luu-ja rasvasuhe väiksem Lihas 10% rohkem mineraalaineid, 67% vähem kolesterooli ning 92% küllastunud rasvu. Piimajõudlus U 70 milj väikefarmerit 500 000 eemalasuvates külades Rasvasisaldus 7...8%, proteiini 4,2...4,5% (kodulehmadel 4% ja prot 3,5%) Jõe tüüpi loomad suurema tootlikkusega Murrah-2 000...2 100, nili-ravi 1800...2000, sruti 1600...1800kg lakt.perioodil Pühvli piim
LP Põllumuldade huumusesisaldus on valdavalt keskmine või vähene (1,9-2,4%) ja üldlämmastikusisaldus keskmiselt 0,13%. Näivleetunud põllumulla ülemised horisondid on tavaliselt nõrgalt happelise reaktsiooniga või neutraalsed, sest neid on mitu korda lubjatud, looduslikus olekus mullal happelised. Kahkjad mullad on üle keskmise viljakad, kerged harida ja sobivad hästi ka rühvel- kultuuridele ja linale. Pariisi talus on 10 täiskasvanut lüpsilehma, 4 noorlooma ja 5 vasikat, nende sõnnikut kasutatakse põldudel. Vajadusel ostetakse sõnnikut juurde. Töö eesmärk on selgeks teha antud maa agronoomilised näitajad, koostada selle põhjal neljaväljaline külvikord ning hinnata selle rakendust. 2. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS Põldude muld on kahkjas ehk näivleetunud muld ja liivsavi lõimisega. Muldade P-tarve on suur ja K-tarve on keskmine. Muldade boniteet on ca54-55 punkti. pH on nõrgalt
Ettevalmistuse käigus tuleb lõigata süda lahti, eemaldada sooned jms. Seejärel loputada külma veega ning leotada tund aega, et kogu veri välja jookseks. Südant kasutatakse toitudes tavaliselt kas kuubikuteks või ribadeks lõigatuna. Soovi korral võib tarvitada ka tervet tükki, kuid sel juhul peab pikendama küpsetusaega. Südame valmistamiseks tuleb varuda 1,54 tundi. Sea süda valmib 22,5 tunniga ning veise süda 34 tunniga. Toidu valmistamiseks on eriti sobiv kasutada noorlooma südant. Süda sobib keetmiseks, hautamiseks ja praadimiseks. Sellest saab valmistada maitsvaid pajatoite ja salateid. Südame hautis Grillitud seasüda Keel Keel on suhteliselt rasvane lihaseline siseelund. Lihaskoe vahel on rohkesti rasva, eriti keelekehas, mis on kõige meeldivama maitsega keeleosa. Keele toiteväärtus on peaaegu võrdne liha omaga. Keel on omapärase ja meeldiva maitsega ning seda kasutatakse laialt ka toiduvalmistamiseks.
rasvasisaldusega ega ole nii sidekoerikas kui veiseliha. Mahlakust annab juurde pekk, mis on sea rümbal paiknev tugeva konsistentsiga rasvkude. Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega. Erinevate seapraadide lisaväärtuseks on tihti kamar Sealiha peab küpsetama sisetemperatuurini 71 kraadi- siis hävivad parasiidid- keeritsussid SEALIHA 1) põrsaliha kuni 20kg raskune, heleroosa värvusega, peenekiuline, pehme, mahlane 2) noorlooma- ehk kesikuliha 20-50kg, helepunase värvusega, peenekiuline 3) sealiha üle 50-70kg, jalgadel liha on tumedam, seljaliha on heledam Sealiha toiteväärtus- oleneb jaotustükist ja sellest kas pekk on eemaldatud Sisaldab rohkem B grupi vitamiine kui teised lihaliigid, Mineraalainetest- tsink, kaalium, fosfor Searümba jaotus 1. Seajalad: hernesupp, keedetud seajalad 2. Singitükk: ahjus küpsetatud sink 3. Tagumine praetükk: lihahautised 4
Ülemhõimkond - keelikloomad Riik - loomariik Domeen eukarüoodid Q: Miks kuulub inimene loomariiki? A: Suguline paljunemine, vaba ja suunatud liikumine, samasugune embrüonaalne areng, loomsed koed, loomsed rakud, samad elundkonnad, meeled, olema liigisisene suhtlusviis (nukleotiidses järjestuses on max 1.6% erinevust) Q: Põhjenda inimese kuulumist imetajate hulka! A: Emane imetab noorlooma, kehakarvad, kehasisene looteareng, täpselt sama hammaste struktuur Q: Mille poolest erineb inimene teistest loomadest? A: Kõndimine kahel jalal, suur aju, aeglane areng, mittesesoonne sigimine, kõigesööja, enne söömist toitu töödeldakse, keerukas olend Inimese koed Joonis - vaadake, kui osav ma Paint'is olen! 1) Miks veri ja lümfoidkude nii veidralt on märgitud? Sest ehituse poolest on tal
sünnitunnistus, põlvnemistunnistus või tõutunnistus ja pass. Uutel ei ole tõutunnistust ega põlvnemisetunnistust ei ole, ainult pass. Aretustöö käib läbi suguelu.' Kolm korda võidakse hinnata loomi. Hindamise tulemused vormistatakse hindamiskaardile. Eestis määratakse tõug ema tõu järgi. Hobust hinnatakse valikutunnuste põhjal. Kõige tähtsam valikutunnus on tõutüübi väljendatus. I aste - Noorlooma hindamise tunnused: välimik, tõutüüp, mõõtmed, liikumine II aste Suguelu/tööjõu hindamine III aste Järglaste väärtus Kõik valiktunnused on 10- palli skaalas. Hindamisel: Esimene grupp: pea, kael ja kere Teine grupp: jäsemed Hindamisel kasutatakse allakriipsutusmeetodit. Kõigepealt pea, kael ja kere. See annab maksimaalselt 10 punkti. Iga osa saab olla 2 punkti ja maksimaalselt 10. Hobuse hindamisel hinnatakse sammu pikkust, hoogsust, kõrgust, korrapärasust, laiust.
Pärilik osteoartriit (luuliigesepõletik) muteerunud on COL2A1 Vitamiinn C kestev difitsiit Pro ja Lys hüdroksülaasid ning Lys oksüdaas vajavad vitamiini C. Kui teda ei ole, siis ei teki Hyp, Hyl ja tripletne protropokollageeni heeliks on evastabiilne. Sümptomid on haavade halb paranemine, hammaste väljalangenemine, armkoe rebenemine Vananemine suureneb nii ristsidemete arv kui ka kollageenihulk parenhümaalsetes rakkudes. Noorlooma lihas pehmus ja hõrk maitse tuleneb ristsidemete väiksemast arvust ja parenhümaalsete rakkude madalamast kollageeisisaldusest. Marfoni sündroom 4. Elastiinid ja kliinilised probleemid (A1AP jne.) Annab kudedele elastsust, ta on arterite seintes, kopsudes naha kokkutõmbus. Neil pole primaarstriktuuris kordivkärejestust( GlyXY), Gly rikkad osad vahelduvad Ala ja Lys lühilõiguga, nad ei sisalda Hyl ja süsivesikuid. Elastiinid sünteesitakse tropoelastiinmonomeeridena
faasanid, tuvid, pardid Veiseliha 1) vasikaliha kuni 3-kuuvanused loomad loetakse vasikateks, värvus hallikas-valge kuni heleroosani; on hästi peenekiuline 2) noor loomaliha 3kuu kuni 2 aastani, punakavärvusega, sidekojarikam, parem puljongi keetmiseks, praadide jne valmistamiseks 3) veiseliha üle 2 aastat, värvus tumepunane, kiud on jämedad, rasv - kollakas, sidekojarikad Sealiha 1) põrsaliha kuni 20kg raskune, heleroosa värvusega, peenekiuline, pehme, mahlane 2) noorlooma- ehk esikuliha 20-50kg, helepunase värvusega, peenekiuline 3) sealiha üle 50-70kg, jalgadel liha on tumedam, seljaliha on heledam Muud kasutatavad lihad Lambaliha (talleliha ja oinaliha) üsna punane, spetsiifilise lõhnaga, tallade liha on roosaka värvusega, hapuka lõhnaga Küülikuliha valgest kuni kahvatu-roosani Kitseliha telliskivi-punane Metssealiha, põdraliha, karuliha, jäneseliha jne on punase värvusega, sitkem - sidekojarikam Liha liigitus termilise seisundi
ajaühikus(aastas,kuus,ööpäevas) ( Wt −W 0 ) SUHTELINE JUURDEKASV= ∗100 W0 Näitab teatud ajaperioodil absoluutse juurdekasvu suhet võrreldes perioodi algmassiga. 8. Kasvu ja arengu etapid. Looteline areng algab pärast viljastumist sügoodi ehk isendi tekimisega ja lõpeb sünnaga.Looteline areng jaguneb idulasperioodiks,ellooteperioodiks ja looteperioodiks. Lootejärgne periood kestab noorlooma sünnist surmani.Lootejärgne periood jaguneb vastsündinuperioodiks,piimaperioodiks,puberteedi ehk sugulise küpsuseperioodiks,täiskavanuperioodiks ja vananemis ehk raukumisperioodiks. 9. Kasvu ja arengu seaduspärasused. I Seaduspärasus-organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil,kasvavad kiiremini lootjärgsel perioodil ja vastupidi. II Seaduspärasus-Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab
alusnahk. Nahal tervikuna on hulgaliselt ülesandeid. Esmalt kaitseb ta organismi sisekeskkonda väliskeskkonna mõjude eest, reguleerib vee ja soojuse tasakaalu organismis jne. Udar on põllumajandusloomade piimanäärmete kogumik. Mäletsejaliste udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. 24. Kude Kude on organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi. Koed jaotatakse epiteel (vabade pindade katmine), side (organite sidumine), lihas
organed lihaseid. Udar - põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude.
lahkliha kaudu. 17. Udar Udar - põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. 18. Süda Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Ta paikneb keskseinandis, kopsude vahel
Udar - põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar – moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon – ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa – sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude.
Suures koguses muldaviidud Mg jääb Ca/Mg suhet mõjutama pikaks ajaks ja seepärast tulebki seda eelnevalt arvestada muldade lupjamisel. Talu põllud on enamasti neutraalsed või siis nõrgalt happelised. Põllud, mis on tugevalt happelised pH kuni 4,5 või mõõdukalt happelised pH 4,6-5,5 tehti lupjamine ülemöödunud aastal. 3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine 3.2.1. Orgaaniliste väetiste tootmine Kokku on talul 110 looma. 43 lüpsilehma (43lü), 42 noorlooma(25,2 lü) ja 25 vasikat(5lü). Kokku 73,2 loomühikut. Loomade intensiivsus talu maal on 2,8 lü/ha. Loomad aastaringselt väljas ei ole, vaid talve ja umbes pool kevadest veedavad laudas. Allapanuks kasutatakse põhku. Kõiki sõnnikut kätte ei saa, sest tavaliselt jääb karjamaale 25 % karjatavate loomade poolt toodetud sõnnikust. Sõnnikut saadakse kokku 760 (eeldades, et 25% jääb karjamaale), milles lämmastiku kokku 4680 kg. Sellisest kogusest piisab täielikult antud külvikorrale.
Lisaks täiendavale söödakogusele tuleb arvestada ka selle kvaliteeti. Madalakvaliteediline või riknenud sööt ning halvad pidamistingimused võivad põhjustada aborte, enneaegset sünnitust või surnult sünde. 2. Lootejärgne e. postembrüonaalne periood 2.1 vastsündinuperiood 2.2 piimaperiood 2.3 puberteedi e. sugulise küpsemise periood 2.4 täiskasvanuperiood 2.5 vananemis- e. raukumisperiood. Lootejärgne kasv ja arengu periood kestab noorlooma sünnist surmani. Kuna põllumajandusloomade eluea pikkus on reguleeritud inimese poolt, siis jääb see tunduvalt lühemaks nende bioloogilisest elutsüklist. Ainult väga hinnalisi tõuhobuseid või teiste liikide rekordloomi võidakse pidada kuni bioloogilise vananemise lõpuni. Vastsündinuperiood algab sünnitusega. Sünnituse kulg sõltub loote sünnimassist ja ema tervislikust seisundist. Sünnituse käigus tuleb rangelt järgida hügieenireegleid, sest
29. Nahk (udar) Udar - põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. 30. Kudede mõiste ja jaotus (4)
kohaline Liismiti lüpsikarjalaut, kuhu oli alles jäänud 51 lüpsilehma, piima väljalüps lehma kohta päevas oli ca 7 liitrit. Sellise lüpsikarjaga polnud võimalik toodangut tõsta, tuli uuendada tõukarja, mida osteti Kõpu ja Estonia OÜ-st. Kuna kõik kulges tõususuunas, siis osteti 1996.aastal veel üks 200-kohaline lüpsifarm, ASlt Uiborindu, koos selle juurde kuuluva tehnikaga, lauda üleandmise momendil oli laudas 131 lehma ja 41 noorlooma. Päeva kogutoodang oli selles farmis 680 kg päevas 6 väljalüps lehma kohta ca 5,2 liitrit päevas. Allesjäänud tehnika ei töötanud, kuna enamus masinad olid ära rüüstatud. Karja suurendamisel tekkis vajadus ka uue tehnika soetamiseks ning muude investeeringute tegemiseks. Käesolevaks ajaks (2003) on talus 300 lüpsilehma, 361 noorveist ja ligikaudu 1260 ha haritavat maad
Kui mägrad välja arvata, siis on saarmad ühed Euraasia mängu-lembelisemad kärplased. Sageli libistavad saarmad ennast alla mudastelt või lumistelt veekogunõlvadelt ning sellisest tegevusest võtavad osa igas vanuses saarmad (Vulla, 2008). Saarmal eristatakse rida mitmesuguseid häälitsusi, mis täidavad erinevaid funktsioone. Kõige sagedamini võib kuulda tugevat vilet, mis on vajalik partneri leidmiseks. Pahameelt ja viha väljendab loom norskamisega. Noorlooma toitu paluv häälitsus on hale, kuid tugev 5 piiksumine. Tähtsat osa etendavad mitmesugused hoiatavad häälitsused territooriumi kaitsmisel ja valvamisel (Laanetu, Veenpere, 1971). Jõesaarmal on saba all lõhnanäärmed, mis eraldavad tugevat muskuselaadset lõhna (Kennedy, 2003). Eritatavast lõhnast on tuvastatud üle 100 erineva lõhnakomponendi.
hormonaalsüsteemi häirete tõttu, mis tihti on põhjustatud mõne mineraalaine, harvem vitamiini puudusest. söötmise korral saab mullikas seemendusealiseks 15-18 kuu vanuselt. Kui mullikas seemendatakse liialt väikesena, siis aeglustub tema kasv ja areng, esimeste laktatsioonide (lüpsiperioodide) toodangutase jääb väiksemaks ja vasikad sünnivad nõrgematena ning arenevad aeglaselt. Hilinenud seemendamine suurendab noorlooma üleskasvatamise kulusid ja piima omahinda. Et vältida spontaanseid tiinestumisi, tuleb kuuekuised vasikad sugude kaupa eraldada. Tiinus Tiinus kestab tavaliselt 9 kuud (270-292 päeva). Tiinuse esimeseks tunnuseks on inna ärajäämine. Tiinuse soodustab toodangutaseme langust. Kaheksandal tiinuse kuul jäetakse lehm kinni (s.t enam ei lüpsta). Kinnisperiood ei tohi olla lühem kui 1 kuu ja ei pruugi olla pikem kui 1,5 kuud.
organismi massi, kudede ja organite suurenemises. Põllumajandusloomade kasvu ja arenemise võib jaotada järgmisteks perioodideks: I Looteline periood (embrüonaalne periood) 1. Idulasperiood 2. Eellooteperiood 3. Looteperiood Looteline periood algab pärast viljastumist sügoodi tekkimisega ja lõpeb sündimisega. II Lootejärgne periood 1. Vastsündinuperiood 2. Piimaperiood 3. Sugulise küpsemise periood 4. Täiskasvanuperiood 5. Vananemis- ehk raukumisperiood Lootejärgne periood algab noorlooma sünniga. Pärast sündimist tehakse kindlaks noorlooma sünnimass. Sel on nii bioloogiline kui ka majanduslik tähtsus. Suurema sünnimassiga loomi on tähtis eristada siis, kui neid loomi kasutatakse liha tootmiseks. Piimalehmadeks kasvatatavatel vasikatel pole sünnimassil nii suurt tähtsust, sest ka väiksema sünnimassiga vasikatest on saadud häid piimalehmi. Vasikate liiga suur sünnimass (50-70 kg) ei ole hea, sest see põhjustab rasket sünnitust. Pullvasikad on harilikult suurema
keskmine osa pooltoores (punakas kuni roosa), liha sisetemperatuur 60-65oC. Pooltoores (rare) – pealt kergelt pruunistatud lihalõik, keskmine osa pooltoores, liha sisetemperatuur 50-55oC. (ibid) 3.5.1 Lambaliha Lamba lihakeha kaalub umbes 20 – 30kg. Lambaliha on marmoritaolise struktuuriga ning tihedateraline, lisaks sõltub liha koelisus, liha värvus, rasvkoe värvus ja paksus, liha lõhn sellest, kas tegu on talle, noorlooma või vana loomaga. (Heldi Kikas E. K., 2004, lk 259) 29 Talleliha – Värvuselt on kahvaturoosa ja peeneteralise lihaskoega Noorlooma – Värvuselt roosa, tihedateralise lihaskoega, valge rasvaga ja spetsiifilise lõhnaga. Vana loom – Värvuselt tumepunane, tihedateralise lihaskoega, kollase rasvaga ja spetsiifilise lõhnaga.
lambaid peetakse külmlautades, kergehitistes või ka aastaringselt väljaspidamisel. Kevadise poegimise eeliseks on see, et sel juhul kulub vähem talviseid söötasid, eelkõige jõusöötasid, aga ka heina ja silosöötmisel silo, sest uttede ja tallede laudaspidamise periood on lühem. Juba maikuust saab uted koos talledega saata karjamaadele, kus nad saavad ise süüa värsket, kõrge proteiini sisaldusega karjamaarohtu. Talvise poegimise eeliseks on see, et noorlooma saavad varem realiseerimisküpseteks ja eriti oluline on see tõuloomade müügi puhul, sest sageli soovitakse tõuloomi osta juba augustist alates. Talvise poegimise eelduseks on aga soojustatud lautade olemasolu. Talvise poegimise puuduseks on aga suurem jõusöötade kulu ning suuremad kulud lautade ehitamisel, sest siis tuleb laudad ehitada soojapidavateks. 10.Hüpotermiliste tallede sünnijärgne hooldamine (kehatemperatuur alla 39
järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Seega varavalmivusega taotletakse loomakasvatussaaduste tootmise suuremat majanduslikku efektiivsust. Varavalmivuse määramise aluseks võib olla suguküpseks saamise aeg, sugulise kasutamise algus, piima- või lihatootmiseks kasutamise algus või kasvuintensiivsus.. Põllumajandusloomade juures taotletakse enamasti seda, et noorlooma saaks võimalikult varem kasutada produktiivloomana, selleks et vähendada üleskasvatamise kulutusi. Lihaloomade puhul püütakse vähendada aega tapaküpseks saamiseni. Suguküpsus: veistel saabub heades söötmis-pidamistingimustes juba 6-8 kuu vanuselt. Selles vanuses ei ole õige noorloomi veel seemendada, sest noorloomade organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Et vältida noorveiste juhuslikke paaritusi, tuleb lehmikud pullikutest eraldada umbes poole aasta vanuselt ja
Absoluutne juurdekasv looma massi ja kehamõõdmete suurenemine mingis ajaühikus. Absoluutne juurdekasv (A) saadakse, kui perioodi lõppmassist (Wt) lahutatakse sama perioodi algmass(W0). Suhteline juurdekasv (K) näitab, mingi ajaperioodi absoluutse massi-iibe (Wt+Wo) suhet ja perioodi alguse kehamassi keskmisesse (Wo)(%). 8. Kasvu ja arengu etapid Looteline ehk embrüonaalne periood- Idulasperiood, eellooteperiood, looteperiood. Lootejärgne periood (kestab noorlooma sünnist surmani) vastsündinuperiood, piimaperiood, sugulise küpsemise periood, täiskasvanu periood, vananemisperiood. 9. Kasvu ja arengu seaduspärasused 1. Seaduspärasus organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiresti lootejärgsel perioodil ja vastupidi, 2. Seaduspärasus puudulik söötmine v haigus mingil kasvuperioodilpidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim. 10
kusitisuudmeni ja asetseb pärasoole ning kusepõie vahel. Udar - nimetame põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Emassuguorganitele on karakteerne nende ehituses ja talitluses toimuvate muutuste tsüklilisus. Protsesside ahel, mis algab munarakkude küpsemise, ovulatsiooni ja viljastumisega, jätkub loote arenemise ja tema sünnitamisega ning lõpeb noorlooma imetamisega kannab sigimis- ehk reproduktsioonitsükli nimetust. Inna- ehk östraaltsükliks nimetatakse munarakkude viljastamatusest tingitud lühiajalisi tsükleid. Innatsüklis eristatakse 4 faasi ehk perioodi: proöstrumit, östrumit, metöstrumit ja diöstrumit. Talitluse tsüklilisusega koos muutub ka emassuguorganite ehitus: munasarjade folliikulite ja kollaskehade arenemisaste ja suurus, emaka limaskesta paksus,
Munasarjad produtseerivad munarakke ning inda põhjustavaid hormoone. Munajuhade ülesanne on munasarjadest vabanenud munarakkude edasikandmine emakasse ning nende teepealne toitmine. Munajuhades toimub ka munaraku viljastumine e. fertilisatsioon – munarakk ühineb seemnerakuga. Loode areneb emakas ning ülejäänud torujad emassuguorganid on sünnitusteedeks ja paaritusorganiteks. Protsessi, mis algab munaraku küpsemisega ja lõpeb noorlooma imetamisega, nim. sigimis- ehk reproduktsioonitsükliks. Munarakkude viljastamatusest tulenevad lühiajalised tsüklid on tuntud innatsükli nime all. Isasloomadel taoline tsüklilisus puudub. 41. Udar Udaraks nim. põllumajandusloomadel piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb udar ainult emasloomadel. Isasloomadel esineb udar rudimentaarsena, olles väljastpoolt märgatav vaid väikeste nisade kujul
Osaühing Piira Talu on asutatud 01.09.1995. aastal. Ettevõte kuulub tootmistüübi ettevõtete hulka, kus põhiline tootmistegevus on loomakasvatus. Lisaks loomakasvatusele tegeleb ettevõte taimekasvatusega, siis on kvaliteetne põhisööt loomadele, milleks on vili, rohusilo ja hein. Ettevõtte tegevus hõlmab põllumajanduse valdkonda, kuhu kuulub looma- ja taimekasvatus. Loomakasvatuse põhitegevuseks on lihaveiste kasvatamine. Ettevõttel on ca 500 põhikarja ja noorlooma. Taimekasvatuse peamised tootmissuunad on teravilja, õlikultuuride ning heintaimede kasvatus. Ettevõttel on haritavat maad ca 700 ha, millest 70% on renditud maad. EMTAK 2012 järgi hõlmab ettevõtte tegevus põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi valdkonna, mis hõlmab taimsete ja loomsete loodusvarade kasutamise. Siia kuulub põllukultuuride kasvatus, loomakasvatus ja -aretus, metsa- ning muude taimsete ja loomsete saaduste varumine talumajapidamises või looduskeskkonnas.
põhjustada aborte, enneaegset sünnitust või surnult sünde. B. Lootejärgne e. postembrüonaalne periood 24 VEISEKASVATUS · vastsündinuperiood · piimaperiood · puberteedi e. sugulise küpsemise periood · täiskasvanuperiood · vananemis- e. raukumisperiood. Lootejärgne kasv ja arengu periood kestab noorlooma sünnist surmani. Kuna põllumajandusloomade eluea pikkus on reguleeritud inimese poolt, siis jääb see tunduvalt lühemaks nende bioloogilisest elutsüklist. Vastsündinuperiood kestab sünnist 2...3 nädalani. Sel perioodil kujuneb noorloomal välja termoregulatsioon ja närvisüsteem kohaneb keskkonnatingimustega. Vastsündinu esimeseks söödaks on emapiim. Esimestel päevadel on emapiimale iseloomulik kõrge globuliinide ja antikehade sisaldus, mis tagavad järglasele immuunsuse
lõpposad on munaja või kandilise kujuga ja sageli kortsunud seintega õõnsat, 50-350- mikromeetrise diameetriga moodustised, millede arv ainsas sagarikus kõigub 150 ja 250 vahel.Lakteeriva udara näärme-lõpposad moodustuvad epiteelirakkude ainsast kihist ja rakkude ainsast liigist. Piimaga täitudes suurenevad lõpposad, põhjustades rakkude lamestumist ja alveoolide vahel asetsevate verekapillaaride kokkusurumist väga pikkade lüpsivaheaegade puhul. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud ja interstitsiaalne sidekude esineb vaid õhukeste kihtidena. Tiinusaegne udara näärmekoe areng toimub juba enne udara märgatavat suurenemist. Udara involutsioon udarasiseseid ehituslikke muutusi, mille tagajärjel udara suurus ja sekretsioonivõime vähenevad, nim. involutsiooniks ehk taandarenguks.
sõltumatute osapoolte vahel. Kuna õiglase väärtuse parimaks indikaatoriks on vara turuhind, siis Tuha Talu OÜ järgib seda oma raamatupidamislike hinnangute kajastamisel. Peamiselt müüakse lihaveiseid Rakvere Lihakombinaadile ja bilansilise väärtuse määramisel lähtutakse suuresti nende pakutud hinnast. Tuha Talu OÜ võtab esialgu lihaveise arvele soetusmaksumuses või peale isendi sündi lühikese viiteajaga arvestades noorlooma lihahinda rusikareegli järgi. Bilansilise väärtuse määramisel rühmitatakse bioloogilised varad loomühikute järgi, kuna karja vanuseline koosseis on erinev. Sel puhul: - 1 loomühik 24 kuune veis ( 24 kuune ka) - 0,6 loomühikut üle 6 kuu ja alla 24 kuu ( 6 kuune ka) - 0,1 loomühikut üle 0 kuu ja alla 6 kuu. Kuna rusikareegli - loomakasvatuse sektoris analoogse tegevusega ettevõtetes tehtud võrdleva
Eellooteperioodil toimub põhiliselt organogenees, kus morfeeruvad organite morfoloogilised iseärasused ja kujunevad tõulised erinevused.Hakkab kujunema närvisüsteem, tekivad piima- ja sugunäärme algmed. Areng kiire, suhteline kasv suur, absoluutne kasv väike.Kestab 4 nädalat. Looteperiood ehk pärislooteperiood kestab 32 nädalat. Arenguprotsesside intensiivsus langeb, kuid loote kasv kiire. 2. Lootejärgne e postembrüonaalne periood. Lootejärgne kasv ja arengu periood kestab noorlooma sünnist surmani. Vastsündinuperiood kestab 2..3 nädalat. Kujuneb termoregulatsioon ja närvisüsteem kohaneb keskkonnatingimustega. Esimestel päevadel on emapiimale iseloomulik kõrge globuliinide ja antikehade sisaldus, mis tagavad järglasele immuunsuse. Seda piima nimetatakse ternespiimaks. Piimaperioodil on noorlooma põhisöödaks ema- või segupiim. Kestab 4..6 elukuuni. Absoluutne juurdekasv saavutab maksimumi. Sugulise küpsemise e puberteediperiood algal pooleaastaselt
on munaja või kandilise kujuga ja sageli kortsunud seintega õõnsat, 50-350-mikromeetrise diameetriga moodustised, millede arv ainsas sagarikus kõigub 150 ja 250 vahel.Lakteeriva udara näärme-lõpposad moodustuvad epiteelirakkude ainsast kihist ja rakkude ainsast liigist. Piimaga täitudes suurenevad lõpposad, põhjustades rakkude lamestumist ja alveoolide vahel asetsevate verekapillaaride kokkusurumist väga pikkade lüpsivaheaegade puhul. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud ja interstitsiaalne sidekude esineb vaid õhukeste kihtidena. Tiinusaegne udara näärmekoe areng toimub juba enne udara märgatavat suurenemist. Udara involutsioon udarasiseseid ehituslikke muutusi, mille tagajärjel udara suurus ja sekretsioonivõime vähenevad, nim. involutsiooniks ehk taandarenguks.
lõpposad on munaja või kandilise kujuga ja sageli kortsunud seintega õõnsat, 50-350- mikromeetrise diameetriga moodustised, millede arv ainsas sagarikus kõigub 150 ja 250 vahel.Lakteeriva udara näärme-lõpposad moodustuvad epiteelirakkude ainsast kihist ja rakkude ainsast liigist. Piimaga täitudes suurenevad lõpposad, põhjustades rakkude lamestumist ja alveoolide vahel asetsevate verekapillaaride kokkusurumist väga pikkade lüpsivaheaegade puhul. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud ja interstitsiaalne sidekude esineb vaid õhukeste kihtidena. Tiinusaegne udara näärmekoe areng toimub juba enne udara märgatavat suurenemist. Udara involutsioon udarasiseseid ehituslikke muutusi, mille tagajärjel udara suurus ja sekretsioonivõime vähenevad, nim. involutsiooniks ehk taandarenguks.
sõltumatute osapoolte vahel. Kuna õiglase väärtuse parimaks indikaatoriks on vara turuhind, siis Ettevõtte järgib seda oma raamatupidamislike hinnangute kajastamisel. Peamiselt müüakse lihaveiseid Rakvere Lihakombinaadile ja bilansilise väärtuse määramisel lähtutakse suuresti nende pakutud hinnast. Tuha Talu OÜ võtab esialgu lihaveise arvele soetusmaksumuses või peale isendi sündi lühikese viiteajaga arvestades noorlooma lihahinda välja kujunenud meetodi järgi. Bilansilise väärtuse määramisel rühmitatakse bioloogilised varad loomühikute järgi, kuna karja vanuseline koosseis on erinev. Sel puhul: - 1 loomühik 24 kuune veis ( 24 kuune ka) - 0,6 loomühikut üle 6 kuu ja alla 24 kuu ( 6 kuune ka) - 0,1 loomühikut üle 0 kuu ja alla 6 kuu. Kuna on välja kujunenud tava - loomakasvatuse sektoris analoogse tegevusega ettevõtetes tehtud
looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Varavalmivusega taotletakse loomakasvatussaaduste tootmise suuremat majanduslikku efektiivsust. Varavalmivuse määramise aluseks võib olla suguküpseks saamise aeg, sugulise kasutamise algus, piima- või lihatootmiseks kasutamise algus või kasvuintensiivsus. Põllumajandusloomade juures taotletakse enamasti seda, et noorlooma saaks võimalikult varem kasutada produktiivloomana, selleks et vähendada üleskasvatamise kulutusi. Lihaloomade puhul püütakse vähendada aega tapaküpseks saamiseni. Seda saavutatakse intensiivse söötmise ja optimaalsete pidamistingimuste tagamisega. Varavalmivust saab suurendada ainult sihipärase valiku teel. Varavalmivamad loomad saavutavad kiiremini organismi täiskasvanu faasi ning neil on lühem eluiga kui hiljavalmivatel loomadel. Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just
piimakannule. Ka vermimise puhul esineb tundlik periood – nt pesahülgajatel lindudel on selleks elu esimesed päevad. Peale filiaalse imprintingu (mille abil õpitakse tundma oma ema) esineb ka teisi imprintingu vorme. Nt vahetult enne suguküpsuse saabumist toimub suguline imprinting, mille käigus õpitakse tundma potentsiaalseid sigimispartnereid. Selle imprintinguvormi hilisem ajastus on tähtis, kuna paljudel liikidel on isased ja emased noorlooma staadiumis väga sarnased ja soospetsiifilised erinevused kujunevad alles täiskasvanuna. On ka andmeid, et sugulise vermimise ajal võidakse ühtlasi õppida sigimispartneritena vältima oma lähisugulasi (et ära hoida lähisugulusristumisega kaasneda võivaid negatiivseid geneetilisi tagajärgi). Siin on lihtsaks vermimisreegliks, millest lähtutakse: “Kõik isendid, kes sarnanevad oma tunnuste poolest oluliselt neile,
suguline imprinting (õpitakse sigimispartnereid tundma). Imetajad eelistavad asendajaid, kes on nende moodi, pehmed, karvased, õiges suuruses, inimestel näo osade asetus oluline. S. Freudi “omakasupüüdliku armastuse” idee, selle paikapidavus. Sigmund Freud (1856- 1939) väitis, et imprintingu aluseks on nn. omakasupüüdlik armastus– kuna ema last imetab, on tollel kasulik kiinduda just emasse. Peab ainult pooleldi paika, toit ei ole ainus, mis mõjutab noorlooma. Sünnipärasuse ja õppimise vahekord sotsiaalsete sidemete kujunemisel. Võõrutuskonflikt. Nii nagu lindude, nii ka imetajate noorloomad on alguses vastuvõtlikud suurele hulgale erinevatele ärritajatele, kuigi sünnipärane eelsoodumus sunnib neid keskenduma ainult sobivatele. Ajapikku kiinduvad nad neisse, keda nad on enda ümber tihti näinud, ja hakkavad vältima kõiki ülejäänuid. Võõrutuskonflikt – ema hakkab lapse
Esimest korda seemendatakse mullikas siis, kui tema kehakaal on umbes 65 % täiskasvanud looma kehamassist (võrreldakse ema või vanaema kaaluga). Normaalse söötmise korral saab mullikas seemendusealiseks 15-18 kuu vanuselt. Kui mullikas seemendatakse liialt väikesena, siis aeglustub tema kasv ja areng, esimeste laktatsioonide (lüpsiperioodide) toodangutase jääb väiksemaks ja vasikad sünnivad nõrgematena ning arenevad aeglaselt. Hilinenud seemendamine suurendab noorlooma üleskasvatamise kulusid ja piima omahinda. Et vältida spontaanseid tiinestumisi, tuleb kuuekuised vasikad sugude kaupa eraldada. 56. Kunstlik seemendamine Tänapäeval seemendatakse enamus lehmi kunstlikult, loomulikku paaritamist kasutatakse vähe. Kunstliku seemenduse eeliseks on on võimalus saada ühelt pullilt palju kordi rohkem järglasi, kui loomuliku paaritamise korral. See omakorda võimaldab hoida kokku pullide ülalpidamisele tehtavaid
-laktalbumiin, sünteesitakse piimanäärmes -laktoglobuliin, sünteesitakse piimanäärmes immunoglobuliinid, sünteesitakse maksas Ternespiim Poegimisjärgselt eritub udarast kolostrum e. ternespiim, mis on moodustunud juba tiinuse lõpuperioodil. Seetõttu on ta kontsentreeritud, sisaldades 15-20% valku, sealhulgas 7% globuliine, mille hulgas on ka immuunsust tagavad antikehad. Kõrge on ka kolostrumi rasva ja mineraalainete ning A-vitamiini sisaldus. Kolostrum aktiveerib noorlooma seedetrakti motoorikat, kaitseb teda nakkuste vastu ja seega aitab tal kohaneda väljaspool emaorganismi. Antikehade imendumine vastsündinu soolest on ajaliselt piiratud, see võib toimuda esimese 24-36 tunni jooksul pärast sündi. Kolostrum asendub tavalise piimaga umbes nädal pärast sünnitust. 87) Piima tekke ja väljutamise regulatsioon. Piima tekkes e. laktogeneesis on oluline osa hormoon prolaktiinil. Lüpsmisel või imemisel tekkinud ärritus
laktoglobuliin, sünteesitakse piimanäärmes, immunoglobuliinid, sünteesitakse maksas Ternespiim Poegimisjärgselt eritub udarast kolostrum e. ternespiim, mis on moodustunud juba tiinuse lõpuperioodil. Seetõttu on ta kontsentreeritud, sisaldades 15-20% valku, sealhulgas 7% globuliine, mille hulgas on ka immuunsust tagavad antikehad. Kõrge on ka kolostrumi rasva ja mineraalainete ning A-vitamiini sisaldus. Kolostrum aktiveerib noorlooma seedetrakti motoorikat, kaitseb teda nakkuste vastu ja seega aitab tal kohaneda väljaspool emaorganismi. Antikehade imendumine vastsündinu soolest on ajaliselt piiratud, see võib toimuda esimese 24-36 tunni jooksul pärast sündi. Kolostrum asendub tavalise piimaga umbes nädal pärast sünnitust. 87) Piima tekke ja väljutamise regulatsioon. Piima tekkes e. laktogeneesis on oluline osa hormoon prolaktiinil. Lüpsmisel või imemisel tekkinud ärritus põhjustab
lambafarmidesse, kus lambaid peetakse külmlautades, kergehitistes või ka aastaringselt väljaspidamisel. Kevadise poegimise eeliseks on see, et sel juhul kulub vähem talviseid söötasid, eelkõige jõusöötasid, aga ka heina ja silosöötmisel silo, sest uttede ja tallede laudaspidamise periood on lühem. Juba maikuust saab uted koos talledega saata karjamaadele, kus nad saavad ise süüa värsket, kõrge proteiini sisaldusega karjamaarohtu. Talvise poegimise eeliseks on see, et noorlooma saavad varem realiseerimisküpseteks ja eriti oluline on see tõuloomade müügi puhul, sest sageli soovitakse tõuloomi osta juba augustist alates. Talvise poegimise eelduseks on aga soojustatud lautade olemasolu. Talvise poegimise puuduseks on aga suurem jõusöötade kulu ning suuremad kulud lautade ehitamisel, sest siis tuleb laudad ehitada soojapidavateks. Poegimisjärgne tallede hooldamine Mida on vaja teha tallega peale sündi?
Kõikide looma ja lind anal-l kont-l peetakse koguselist ja rahalist arvestust. Veiste ja sigade analüütilisele arvestusele lisandub ka looma mass. Käibetehingud: *Loomade/ lindude ost tarnijatelt: D noor-ja nuum loomad D Käibemaks K Tarnijatele tasumata arved *Ostmisega kaasnevad kulud: D Noor- ja nuumloomad D KM K Kassa K Arvelduskonto K Aruandeaasta abitootmise teenused K Võlad töövõtjatele (vedajate palk) K sotsmaks K Töötusmakse *Sündinud noorlooma arvele võtmine D Noor- ja nuum loomad K Kasum bioloogiliste varade ümberhindamisest *Massi-iibe ja juurdekasvu arvele võtmine *D Noor-ja nuumloomad K Kasum biol varade ümberhind-st (tulukonto *Loomade andmine müüki: D Kasum (kahjum) biol varadelt K Noor ja nuumloomad *Loomade tapmine lihaks D Tööstuse otsekulud K noor ja nuumloomad *Loomade viimine põhikarja D Mat vara (loomad) K Noor ja nuumloomad või Dkasum biol varalt K Noor ja nuumloomad
annaabi.ee 
