Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kulutus, hüvis, nõudlus, sektor, kogukulu, kogutoodang, sääst, suurenda, investeeringud, kogutulu, rahvamajanduse, maksud, kasutatava, koefitsent, konkurents, monopol, hinnatase, alternatiiv, kapital, nõudluskõver, kogunõudlus, ressurssid, tootmistegur, produkt, cost, püsikulu, pikal, aame, multiplikaator, intressimäär, reserv, tootmismahtKapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali. 4. ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid on: 1) kodumajapidamised 2) firmad 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm Turg jaguneb: hüviste ehk toodanguturg; ressursside ehk tootmistegurite turg Mikoökonoomika uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makrökonoomika uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik: Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus: inimeste ratsionaalne käitumine.
näitab kahe hüvitise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kõver (ka tootmisvõimaluste piir e rada) kajastab kahe hüvise (X ja Y) maksimaalseid koguseid, mida majanduses võiks erinevates kombinatsioonides toota, kui kõiki ressursse efektiivselt kasutataks. Võimalus Hüvis X Hüvis Y Hüvise X altern. kulu A 0 20 B 1 19 1 C 2 17 2 D 3 13 4
Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju. Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud
o Kalapüügi piirkond Läänemeres maa o Müüja tegevus toidupoes töö · Kapitali kui tootmisteguri alla kuulub: Telekomi aktsia (investeering), T-särk, veoauto, hoiuarve · Normatiivne on järgmine seisukoht: o Kui rahapakkumine väheneb, siis intressimäärad tõusevad o Kui kauba hind langeb, ostavad tarbijad seda kaupa rohkem o Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema o Hüviste kogutoodang on piiratud, kuna inim-ja kapitaliressurside hulk on piiratud. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on: Eesti majanduse kogutoodang, piima hind Eestis, Eesti töötajate koguarv, hindade üldine tase Eestis. II loeng Majandussüsteemid · Kuna ressursid on piiratud, igas ühiskonnas tuleb valida mida toota, kuidas toota, mis tootmistegureid kasutada, kellele toota ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. See, kuidas
Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele grupile üldistatakse ka teisiele Vale põjuse viga kui peetakse ühte sündmust teise põhjuseks, kuna nad järgnevad teineteisele. Turumajandus majandus, kus resursse jaotavad eraisikud PT 2 Asendusefekt kallima hüvise asemel osatab tarbija odavama Inferioorne hüvis sissetulek väheneb ja kauba suurenemine suureneb Miinimumhind minimaalne seadusega kehtestatud hind Maksimumhind maksimaalne seadusega kehtestatud hind Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvads kasvab ka hüvise nõutav kogus Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluskõver nõudlus kasvab, hind langeb
Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muutuja on konstantsed. Kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksikosa suhtes, et pruugi olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga eeldatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kuna ta ajaliselt teisele eelneb. 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg institusioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad ning vahetavad vastastikku tootmistegureid ja hüvesid. Nõudlustabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad erinevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta (nõudluskõveral on negatiivne tõus näitab, et tarbijad suudavad ja soovivad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid). Asendusefekt odavamaks muutuv hüvis hakkab asendama kallimaid hüviseid
Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Majandusanalüüs- on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel- on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente.
saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja turg käsikäes. Adam Smith- ,,Uurimus rahvaste rikkuse loomusest ja põhjustest" Mikro ja marko rajaja Majandusteooria- üldistused majanduskäitmuste kohta Majandusmudelid- eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogum. Ceteris paribuse- teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus- olemasolevate majandustingimuste ja poliitika ning nende mõju analüüs Normatiivne majandusteadus- hõlmab otsuste tegemist selle kohta, mida
e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal)
nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus – Nõudluse muutus tähendab terve nõudluskõvera nihkumist (või selle kuju muutumist): seda põhjustab mingi nõudluse mõjuri muutus. Nõudluse mõjuriteks on: • Tarbijate sissetulek:
1. Mikro- ja makroökonoomika mõisted ning koht majandusteaduses. Hüviste ja turu mõiste. Nõudlus, pakkumine ja selle muutused. Turutasakaalu kujunemine. Elastsus ja selle mõju turu tasakaalule. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika
6. Kuidas saab turgu defineerida? Kes on turul osalejad ja missugused motiivid neil on? Turg on mehhanism, mis tood kokku teatud hüvise ostjad ja müüad. Ostjad tahavad osta rohkem väiksemate hindadega ja müüjad pakkuda rohkem suuremate hindadega. 7. Mida näitab nõudluskõver? Missugusel kujul saab nõudlusseadust väljendada? Nõudluskõver näitab kui palju on tarbijad mingi hinna eest hüviseid ostma. Liikudes mööda nõudluskõverat üles või alla. Hüvise hind ja nõudlus liiguvad vastupidises suunas. 8. Tooge välja nõudluse ja pakkumise mõjurid. Miks teie arvates nad on erinevad (arutlege)? Nõudluse mõjurid: tarbjate ootused tarbjate sissetulek teiste antud hüsisega seotud hüviste hinnad tarbjate maitse, eelistused tarbjate arv turul Pakkumise mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia ressursside hinnad antud hüvisega seotud hüvite hinnad pakkujate arv turul pakkujate hinnaootused 9
ja soovivad teatud perioodil osta. Sellel on negatiivne tõus Nõudlusseadus- tarbijad ostavad rohkem kui hüvise hind langeb ja vastupidu (ceteris paribus). Turunõudlus saadakse ku liidetakse kõigi tarbijate nõutavad kogused selle hüvise turul iga antud hinna korra. Turunõudluskõver on kõigi indiviidude nõudluskõverate summa. Asendusefekt- kui hüvis muutub teiste sarnaste hüvistega võrreldes odavamaks, st selle hüvisega hakatakse asendama teisi, kallimaid hüviseid. Sissetulekuefekt- tarbija ostujõud suureneb kui hüvise hind alaneb. Nõudluse mõjurid veel tarbija sissetulek, teiste sarnaste hüviste innad, maitse ja eelistused, tarbijate arv turul, nende ootused Nõutava koguse muutus- seda põhjustab hüvise hinna muutus
Normatiivse analüüsi puhul on tegemist mingi hindamise aluseks oleva normi või kriteeriumi kehtestamisega. 8) Vead a. -kompositsiooni viga (fallacy of composition) st seisukoha, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes, eiramist; b. -vale põhjuse viga (post hoc fallacy) st arvamist, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelnes. 9) Nõudlus (demand)- nim sellist kaupade ja teenuste hulka (kogust), mida tarbijad soovivad antud ajaperioodil osta ning on võimelised nende eest ka maksma olemasoleva hinna juures soovitud hinda. 10) Pakkumine (supply)- all mõistetakse sellist kaubakogust, mida pakkuja (tootja, vahendaja vm) soovib ja on ka võimeline turule tarnima antud ajahetkel olemasoleva hinna juures. 11) Kogukasulikkus rahulolu, mida tarbijad saavad oma tarbimisvalikutest
tootjad peavad kohanema hinnamuutusega (lühiperioodil tootmismahu suurendamine või vähendamine olemasolevatelt ressurssidelt, pikal perioodil firmade arv muutub ja tootmisvõimsused muutuvad samuti.) 12. Loomulikult, sest kui tarbijad on väga hinnatundlikud, siis nad võivad minna üle alternatiivsetele hüvistele, kui hind on liig kõrge. 13. Lühiperioodi kulud: MC-piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu. ATC- keskmine kogukulu on kogukulu ja koguprodukti jagatis(TC/TP) AVC- keskmine muutuvkulu on muutuvkulu ja koguprodukti jagatis (VC/TP) AFC- keskmine püsikulu on püsikulu ja kogutoodangu jagatis (FC/TP) TC kogukulu 14. Pikal perioodil ei ole mingeid püsikulusid, kuna siin saab varieerida nii kapitali kui ka töösisendite suurust. Keskmise kulu kõver koosneb lühiperioodi keskmiste kulude miinimumidest ning selle järgi tehakse firma tegevuse plaane. 15
tarbimiseelarve korral. Iga eelarvejoonel asuva punkti poolt kirjeldatud tarbimiskomplekt võimaldab sissetulekud täies mahus ära kasutada. Eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk kujutab endast tarbimisvõimaluste hulka teadaoleva sissetuleku juures. Punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, kirjeldavad komplekte, mis on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles. Nõudlus kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). NÕUTAV KOGUS on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. NÕUDLUSSEADUS sätestab, et hüvise nõutav kogus muutub antud perioodil hüvise kogusega vastupidises suunas (ceteris paribus). Nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Selle põhjused on: 1. piirkasulikkuse vähenemine hüvise tarbimisel; 2
tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali; 4. ETTEVÕTLIKKUS (inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks). Tootmisprotsessi väljundid - on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleneb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid - on 1) kodumajapidamised; 2) firmad; 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm. Turg - 1) hüviste e. toodanguturg 2) ressursside e. tootmistegurite turg. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika - uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik - Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel.
.............................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning kaupu (hüviseid) vahetavad. Turg laias käsitluses on mehhanism, väljakujunenud või kehtestatud kokkulepe, mille abil turul osalejad suhtlevad kaupade v teenuste vahetamiseks või määrate turu vahendusel hinnad ja kogused. Turg kitsamas, konkreetsemas tähenduses on nn lokaalturg, see on
majanduspoliitikad ja -situatsioonid väärt on. 8) Vead a. Kompositsiooni viga Fallacy of composition On loogiline viga mille korral peetakse seda, mis on õige üksiku (indiviidi) suhtes, õigeks ka grupi suhtes (terviku suhtes) b. Vale põhjuse viga Post hoc fallacy - arvamist, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelnes. 9) Nõudlus Demand - On seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodilsooivad ja suudavad osta (ceteris paribus ) 10) Pakkumine - Supply on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel , mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil toota ja müüa (ceteris paribus) 11) Kogukasulikkus Rahulolu, mis tarbijad saavad oma tarbimisvalikutest 12) Nõudlustabel Demand schedule-Nõudluse kajastus tabeli kujul. Kajastab neid
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents..............................
Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER: · Nõudluskõveral D on negatiivne tõus · Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat. · Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus Nõutav kogus on ostjate poolt turul nõutava kauba/teenuse KONKREETNE kogus mida tarbijad KONKREETSE hinna puhul soovivad ja suudavad osta. Nõudl D Mõjutegur Sündmus us D nihe Sissetulek kasvab, normaalkaubad
ületootmine) Vaba hinnakujundus (hind kui indikaator) Vaba vahetusprotsess (laissez-faire; ressursside jaotus turutehingute alusel, ekvivalentsusprintsiip- mina saan raha-rahul, kauba saaja on rahul) Valearvamused turumajanduse kohta: Avalik sektor(riigisektor) ja turumajandus on vastandid! Me ei saa vastandada neid. Turud on ühesugused (näit kartuliturg vs tööturg) Turud viivad alati parima lahendini. (Tegelikult ka raiskamine) Erasektor on efektiivsem kui avalik sektor. Omandi vormist ei sõltu suurt midagi. Efektiivsus sõltub konkurentsist. Ettevõtted ikka toimivad samamoodi pole vahet mis sektor. Turu puudulikkus: Mittetäiuslik konkurents Välismõjud Turu välised vajadused Majandussubjektide ebaratsionaalne käitumine Muud põhjused Nõudlus-kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma sõltuvalt antud hinnatasemel Nõudlus ja pakkumine määravad hinna ja hind määrab piiratud ressursside jaotuse tootmisalade lõikes
14 Turu tasakaal. Tasakaalu kogus ja hind. Näidata joonisel Turu tasakaal on seisund mille korral turujõud on tasakaalus, s.t ei tähendata nende mingit muutumistendentsi. Tasakaalu hind on selline hind, mille juures on pakkumine ja nõutav kogus võrdsed. Tasakaalu kogus on niisuguse hinna korral nõutav ja pakutav kogus. 15 Turu puudujääk ja turu ülejääk. Näidata joonisel ja seletada kuidas nad moodustuvad Turu puudujääk tekib siis kui turul on nõudlus suurem kui pakkumine. Ülejääk jällegi siis kui turul on pakkumine suurem kui nõudlus. 16 Hinna mehhanismi efektiivsus: tarbija hinnavaru ja tootja hinnavaru. Näidata joonisel ja seletada kuidas nad moodustuvad Hinna mehhanism on kõige effektiivsem sel juhul kui heaolu kaupade tootmisest ja tarbimisest saadud hüved on maksimaalsed. Tarbija hinnavaru Erinevus tarbija poolt makstava hinna ning hinna mida tarbijad oleksid nõus maksma vahel.
Mis kajastaks joonisel majandus kasvu c)tootmis võimaluste kõvera nihe paremale poole(väljapoole) Kapitali kui tootmis teguri alla kuulub · Veoauto Normatiivne on järgmise seisukoht · Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema Mikroökonoomika uurimis objektiks on · Piima hind Eestis Ceteris paribuse all mõeldakse seda,et · Mingi nähtuse uurimisel jäävad kõik teised muutujad(v.a uuritav muutuja) samaks 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Kõrgharidusega ökonomistide arvu kasv suurendab ökonoomistide nõudlust · Vale.kasvab kõrgharidusega ökonomistide pakkumine,kuna ökonomistide palk on jääud samaks Kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutumise · Vale.pakkumise muutus toob kaasa tasakaalukoguse muutuse,kuna hind kohaneb uue pakkumisega,nõudluskõver jääb paigale
Pakutav kogus- hüvise kogus, mida tootjad kavatsevad müüa antud hinna juures antud perioodi jooksul. Tasakaaluhind hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed. Turunõudmine Tarbija hinnavaru- tarbija ülejääk, mis iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek maksta on suurem kui tarbimiskulutused. Elastsuskoefitsent hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhteline muutus. W W . W W · 1 elastne nõudlus, hinna tõus vähendab kogutulu. · 1 mitteelastne nõudlus, hinna tõus suurendab kogutulu. · ühikuelastne nõudlus, kogutulu jääb hinna tõusu korral samaks. · Kui nõudluskõver on horisontaalne sirge on koef lõpmatu täielikult elastne nõudlus. · Vertikaalne nõudluskõver, koef on 0 täielikult mitteelastne nõudlus. W W W W W W W W {W W { {W W { W W W W Kogutulu TR = Q * P
toodanguturgudelt tarbimiseks vajaminevaid tooteid ja teenuseid ning finantsturgude abil paigutada oma tulude ülejäägid säästudena näiteks pankadesse või osta väärtpabereid. Firmad seevastu saavad tulu valmistatavate toodete, teenuste müügist ning nende kulutused on seotud tootmistegurite eest maksmisega. Nii kodumajapidamised kui firmad võivad finantsturgudelt võtta laenu, et finantseerida investeerimiskaupade ostusid. Avalik sektor, valitsus saab tulusid maksudest ning kasutab neid selleks, et teha kulutusi, see tähendab maksta ostetavate toodete ning teenuste eest. Igasuguse majanduse tootmise väljund ehk SKP sõltub esmajoones kahest tegurist: · kasutatavate tootmistegurite hulgast ning · võimest muuta tootmisprotsessi käigus tootmistegurid ehk tootmissisendid väljundiks. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse hüviste tootmisel. Kaks tähtsamat: tööjõud L´ , kapital ´
tonnile Seega on 1 miljoni tonni või alternatiivkulukulu 1 tuhat kahurit. Kui aga liikuda punktist D punkti E, st kui tahetakse või toodangut suurendada 3 miljonilt tonnilt 4 miljonile tonnile, tuleb loobuda mitte ühest tuhandest kahurist, nagu eelmisel juhul, vaid 4 tuhandest kahurist ( 5 tuhat kahurit 9 tuhat asemel). Näeme siis, et kui või tootmismaht kasvab, siis või alternatiivkulu kasvab samuti 7. Tulude ja kulude ringkäigu mudel (majanduse ABC13) 8. Nõudlus ja mis seda mõjutab. Nõudluskõver Nõudlusseadus inimesed ostavad kaupa rohkem madalama hinna korral kui kõrgema hinna eest Nõudlus- seos kauba hinna ja koguse vahel mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta Nõudlustabel Hind( kroonides) nõutav kogus (tk nädalas) 5 10 20 30 40 Nõudluskõvera Reeglid 1. kui üks suureneb siis teine väheneb 2. kui muutuvad hind ja kogus toimub liikumine piki telge, kui muutuvad muud mõjurid
tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks (sai ja sepik) Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium) saavutatakse, kui mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna, lähtudes teise firma poolt valitud hinnast. Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et
12. Sisemajanduse koguprodukti SKP saab väljendada voomuutujana, hinnates valmistatud hiiviste hulka kindlal aiamomend. VALE, voomuutuja hindab hüviste hulka kindlal ajaperioodil, nn varumuutuja aga kindlal ajamomendil 13. Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Õige 14. Potentsiaalne koguprodukt on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõiki olemasolevaid ning kättesaadavaid tootmistegureid. Õige 15. Netoinvesteeringud väljendavad kapitalikaupade lisandumist, olles uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringu. 16. Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukt. Õige 17
Piirtulu: MR = (TR) / (TP) Piirkulu: MC = (TC)/ (TP) Piirprodukti tulu MRP = TR / Q Resurssi piirkulu MRC = TC / Q Töö piirprodukti tulu MRPL = (TR) / L(Q), mittetäieliku konkurentsi turul: MRPL = MPL x MR Piirprodukti väärtus VMP = MP x p (hüvise hind). Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C + I + G + (X M), kus I kodumaised investeeringud ehk investeerimiskulutused C kodumajapidamiste kulutused ehk tarbimiskulutused G avaliku sektori kulutused ehk valitsuse kulutused kaupadele ja teenustele ostuks X eksport, välismaale müüdud
Turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral. Kui palju kokku mingit hüvist tahetakse Turunõudluskõver – on kõigi indiviidide nõudluskõverate horisontaalsumma. Turunõudlusfunktsioon saadakse kõigi majapidamiste individuaalsete nõudlusfunktsioonide liitmisel ning selle graafik väljendab turunõudlust (langev). Asendusefekt- ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem ja teist vähem. Üks hüvis muutub teise sarnase hüvisega võrreldes odavamaks ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi vähem. Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures raha jääb üle Nõutava koguse muutuse – põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus – mille põhjustab ühe nõudluse teise mõjuri muutus. Need muutused on nõudlustabelis kõigi antud hindade korral
protsentuaalne muutus ehk elastsuse väärtus on väiksem kui 1. Nõudlus on ühikuelastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus ehk hinnaelastsuse väärtus võrdub 1 ga. Nõudluse hinnaelastsus on oluline kauba müüjate jaoks, sest kehtib seos nõudluse elastsuse ja kauba müügist saadava tulu vahel. R - tulu suurus; p - kaubaühiku hind; Q - müüdud kogus R = pQ Kui elastsus >1, on nõudlus elastne ehk hinnamuutuste suhtes tundlik ning hinna tõus vähendab kogutulu. Nõudluskõver on lame (väikse tõusuga) Kui elastsus = 1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Kui elastsus < 1, on nõudlus mitteelastne ning hinna tõus suurendab kogutulu. Nõudluskõver on järsk (suure tõusuga) Nõudluse elastsust mõjutavad: · kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu · hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus
MPC = C / Yd 28. Impordi piirkalduvus (MPM) iseloomustab impordi muudu ja kogutul muudu suhet: MPM = M : Y 29. Inflatsioonilõhe - suurus, mille võrra kogukulutused ületavad täishõive kogutoodangu taset. Kui inflatsioonilõhe sulgemiseks kasutatakse avaliku sektori kulutuste asemel makse , siis peab valitsus makse suurendama rohkem, kui ta oleks pidanud vähendama avaliku sektori kulutusi. 30. Kogunõudlus on rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel.Kogunõudluse (AD) komponendid: *eratarbimiskulutused ehk kodumajapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele (C); *ettevõtete investeeringud põhivarasse ja kaubavarudesse ning majapidamiste kulutused uute elamute ostmiseks (I); *avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele ning avaliku sektori töötajate palgakulud (G); *kaupade ja teenuste eksport (X ). AD = C + I + G + (X M) 31
annaabi.ee 
