võita. Teda kannustab võim ja soov Võtab riske ja armastab uusi ideid/ülesandeid. Dzunglisõjamees Kes neist olete Teie? lojaalsust ja hoolsat teenistust. Oskustööline Väärtustab distsipliini, Ootab, et töötajad tuleksid Lojaalne töötaja tema ideega kaasa. LIKERTI JUHTIMISSTIILID Konsulteeriv demokraat. Juht usaldab töötajaid, kuid mitte Ekspluateeriv täielikult. Peamised asjad küll autokraat. arutatakse läbi, aga viimane sõna Juht ei usalda oma jääb kahtlemata juhile. töötajaid ning kehtestab Kommunikatsioon toimub põhiliselt otsused ilma läbi arutamata.
vajadus areneda) 2. Mina käsitlus ( kontseptsioon) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e ,, olulised teised ,, ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus ,, midagi väärt olla", Enesehinnangu ja enesetõhususe seos 3. Hoiakud ja hoiakute kolm mõõdet. Hoiakute kujunemine, muutmine ja kognitiivne dissonants ( tunnetuslik ebakõla) ning mõõtmine ja Likerti skaala. Mõiste 1 "Hoiakud on kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamised ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad" MÕISTE 2 Hoiak ( attitude) suhteliselt püsiv õpitud eelsoodumus toimida teatud kindlal viisil objekti suhtes. Hoiak on inimese kalduvus hinnata objektide (näit. isikute, sündmuste, nähtuste) olemust teatud määral soosival või mittesoosival viisil. See hinnang
Enamik noortest teavad, milliseid spordivigastusi on olemas. Pooled küsimustikule vastajatest teavad, miks spordivigastused tekivad. VALIM JA METOODIKA · Viidi läbi veebipõhisel küsitlusel. · Uuring toimus 5-7. novembril 2013 aastal. Küsitlusele vastasid kokku 24 inimest. · Küsimusi oli kokku 5. Oli kaks vastus, mida sai ise märkida ning oli üks vastus, mida sai ise kirjutada vabavastusena. · Kaks küsimust oli nelja-ja viiepalliline Likerti skaala. · Tulemused analüüsiti andmetöötlusprogrammis Excel. Lühike teoreetiline ülevaade vigastustest · Enamik õnnetustest juhtub end aktiivselt liigutades. Eelmisel aastal toimus Soomes 900 000 õnnetusjuhtu, mille tagajärjel sai keegi vigastada. Üle 70 protsendi õnnetustest juhtus kodus või vabal ajal. Kolmandik õnnetustest toimus kas argipäevatoimetusi tehes või sporti harrastades. Töö juures toimus iga viies ja liikluses iga seitsmes õnnetusjuhtum
o Alternatiivsete lahendusvõimaluste pakkumine o Sobiva variandi valik o Otsuse ellurakendamine o Tulemuste hindamine ja tagasiside Organiseerimine Juhi põhitegevused struktuuri loomisel: o Ametikohtade kavandamine o Ametikohtade rühmitamine o Alluvus- ja aruandlussuhete määramine o Õiguste ja võimu jaotamine o Allüksuste tegevuste koordineerimine o Liini ja staabi eristamine Likerti organisatsioonide tüpoloogia, Süsteem 1 Süsteem 4. Organisatsiooni elutsükkel areng moodustamisest (sünd ettevõtja ja abiline, mitteformaalne, noorus kiire kasv, tsentraliseeritud, omanik ei otsusta üksi, tööjaotus, esimesed spetsialistid, keskiga suur ja jõukas, formaliseeritud, bürokraatlikus suureneb, spetsialistid olulistel aladel, detsentraliseeritud vastutus, delegeerimine. Küpsus
Alternatiive saab välja töötada ajurünnakuga, Gordoni meetodiga (asja vaadatakse kõikide asjaosaliste silmade läbi), faasivahetuse meetodiga (ideid genereeritakse ja kritiseeritakse poolte vahetusega). LOENG 4: Organiseerimine. Organiseerimise käigus planeeritakse fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegia mida teha? Organiseerimine kuidas teha? On olemas: bürokraatlik organisatsioon, käitumismudeli põhine org (Likert ütles 1967, et need on edukamad). Likerti 4 tüüpi: 1) puhtalt bürokraatlik. 4) käitumisel põhinev mudel. Juhi põhitegevused struktuuri loomisel nt: ametikohtade kavandamine, ametikohtade rühmitamine, õiguste ja võimu jaotamine jne. Kiired muudatused vajavad paindlikku struktuuri. Ametikohtade loomisel lähtutakse spetsialiseerumisest, optimaalsest töötajate arvust, tööjaotusest jm. Ametikohtade rühmitamiseks on: multidivisjoniline struktuur, meeskondlik struktuur, struktuur
Alternatiive saab välja töötada ajurünnakuga, Gordoni meetodiga (asja vaadatakse kõikide asjaosaliste silmade läbi), faasivahetuse meetodiga (ideid genereeritakse ja kritiseeritakse poolte vahetusega). LOENG 4: Organiseerimine. Organiseerimise käigus planeeritakse fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegia mida teha? Organiseerimine kuidas teha? On olemas: bürokraatlik organisatsioon, käitumismudeli põhine org (Likert ütles 1967, et need on edukamad). Likerti 4 tüüpi: 1) puhtalt bürokraatlik. 4) käitumisel põhinev mudel. Juhi põhitegevused struktuuri loomisel nt: ametikohtade kavandamine, ametikohtade rühmitamine, õiguste ja võimu jaotamine jne. Kiired muudatused vajavad paindlikku struktuuri. Ametikohtade loomisel lähtutakse spetsialiseerumisest, optimaalsest töötajate arvust, tööjaotusest jm. Ametikohtade rühmitamiseks on: multidivisjoniline struktuur, meeskondlik struktuur, struktuur
Hoiakute teooriad on välja selgitanud kolm peamist mõõdet: tunnetuslik, afektiivne, käitumismõõde. Hoiaku kujunemise teooriad väidavad, et hoiaku kujunemises osalevad mitmesugused alusmehhanismid nagu sotsiaalne samastumine, modelleerimine ja tutvus ning enesetaju. Tunnetusliku tasakaalu uurimused väidavad, et hoiakud muutuvad, kui inimesed püüdlevad tunnetusliku kooskõla säilimisele. Hoiakute muutmise mõõtevahendideks on Likerti skaala, semantiline diferentsiaal, sotsiomeetria, Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala ja intervjuude analüüs. 6. Konflikt ja koostöö Varased agressiivsuse teooriad lähtusid oletusest, et see on inimesele kaasasündinud iseloomuomadus, mis pole geneetiliselt siiski aga kinnitust leidnud. Hilisemad teooriad on vaadelnud agressiivsust sotsiaalse nähtusena, mis on tekkinud kas sotsiaalsest õppimisest või frustratsioonist. Kaasaegsed psühholoogid näevad agressiivsust tulenevat pigem
Rahvusvaheliste uuringute läbiviimisel on tavapäraselt kasutatud mitte- tõenäosed meetodeid uuringu jooksul. Selles uuringus kasutati Koreast hõlbustusproovi ja Jaapan on vaenulikkuse eesmärk. Küsitlusi oli läbi viisitud töövõtjate Soulis ja Kyoungkis ettevõttetest. Uurimismeeskond jagas küsimustikud ja ootasid, et igaüks saab kohapeal täita. Küsimustik koosnes mitmest osast, kusjuures punktid kasutati seitsmepunkti Likerti skaalad. Arvestades, et teemad on esmakordselt välja töötatud inglise keeles, oli esialgne uuringu eelnõu hinnati Korea päritolu keele kõnelejate kultuurilise ühilduvuse ja piisavuse kohta inglise keele oskus. Oli tehtud väikesed muudatused, lähtudes nende tagasiside tagamaks, et kõik kasutatavad kaubad oleksid asjakohased, piisavad ja vastajate jaoks tähtsad. Selle uuringu jaoks kasutati kahte toodet kõrgete ja madala sisaldusega toodete esindamiseks
eksmist läbi ei saa). 3. Peamised mõõtmisskaalad, mida andmete kogumiseks kasutatakse. Stevensi skaalad: 1) Nominaalskaala – mõõdab ainult erinevusi. Kõige nõrgem mõõteskaala. Nt sihtnumber, sugu (mees-naine), eriala. Ei saa kasutada kui aritmeetilist keskmist. 2) Järjestusskaala – mõõdab erinevusi ja suurusi. Objekte ja nende omadusi saab järjestada, kuid vahemikud skaalapunktide vahel ei ole võrdsed. Nt enamik Likerti skaalad ja teised järjestatud mõõtmised, nagu koht iludusvõitlustel või hobuste võiduajamisel. Ebavõrdsete vahemike puhul ei saa me kasutada aritmeetilist keskmist. 3) Vahemikskaala – mõõteskaala, millel on võrdsed vahemikud, kuid puudub tegelik nullpunkt (nt temperatuuriskaala). Saab teha enamik matemaatilisi tehteid ja kasutada tavapärast järeldavat statistikat. Nt IQ ja SAT-i skoor – neil ei ole tegelikku nullpunkti
Strateegia= mida teha? Organiseerimine= kuidas teha? Organisatsiooni kavandamine määrab struktuuri ja suhted Organisatsioonide kavandamine Bürokraatlik organisatsioon (nt riigiametid- rõhutakse riskide vältimisele. Arvestavad baasvajadustega) Käitumismudeli põhine organisatsioon (kasvamine, reeglitel põhinev) Likert (1967): Edukamad on käitumismudeli põhised organisatsioonid Likerti organisatsioonide 4 tüüpi Süsteem 1- puhtalt bürokraatlik Süsteem 4- käitumisel põhinev mudel Protsessid Süsteem 1 Süsteem 4 Eestvedamine Ei sisalda usaldust. Alluvad Suhted on usalduslikud ei tunne end vabalt. Ülemused ei arvesta alluvate arvamuste ja ideega.
Vastuste variandid: Selged ja täpsed, ei tohi kattuda, peavad sellegipoolest ära katma kõik vastuse variandid. 3) Tunnuste tüübid, näited selle kohta. Nominaalskaala ehk nimeskaala ( Esitab või võimaldab esitada vastuse nimetuse või kirjeldusena nt vastaja rahvus, lemmikvärv ja perekonnaseis) Ordinaalskaala ehk järjestusskaala (Esitab vastuse variandid sel viisil, et neid on võimalik hinnangu intensiivsuse alusel järjestada nt haridustase, rahuolu hinnangu, Likerti skaala) Arvskaala (Esitab või võimaldab esitada vastused arvudena) 4) Kirjeldav statistika eri tüüpi tunnuste kohta: Mood- kõige sagedasem väärtus või väärtusklass Mediaan-Punt tunnuse skaalal, millest väiksemaid ja suuremaid väärtusi on variatsioonreas ühepalju. Mediaan jaotab skaala vaadeldava tunnuse seisukohalt kaheks võrdsagedaseks osaks. Kvantiilid- jagunevad alumine kvartiil- punkt, millest väiksemaid väärtusi on kogumis üks neljandik osa
Tõlgenduserinevused vastamisel eri gruppide vahel 2. Nominaalskaala ehk nimeskaala 1. Esitab või võimaldab esitada vastuse nimetuse või kirjeldusena. Näiteks vastaja rahvus, lemmikvärv, perekonnaseis 3. Ordinaalskaala ehk järjestusskaala 1. Esitab vastusevariandid sel viisil, et neid on võimalik hinnangu intensiivsuse alusel järjestada. Näiteks haridustase, mitmesugused rahulolu hinnangud vms (Näiteks: Likerti skaala) 4. Arvskaala 1. Esitab või võimaldab esitada vastused arvudena 3) Tunnuste tüübid, näited selle kohta. · Nominaaltunnus Enamasti sõnaline, kuigi harvadel juhtudel võib olla ka arvuline, mõni sümbol vms Iseloomustab vastavat tunnust, kuid ei anna infot tunnuse omaduse intensiivsuse või suuruse kohta Näiteks: inimese nimi, lemmikvärv, perekonnaseis, rahvus, jalgpallimängija
Eelmainitud kahe mudeli põhjal koostati püstitatud hüpoteeside tõestamiseks 12-st eraldiseisvast plokist koosnev küsimustik, mis kirjeldas tarbijate hoiakuid ja suhtumist toidukaupade ostmisse e--keskkondadest. Küsimustikus käsitletud probleemseteks teemavaldkondadeks olid: aeg, privaatsus, turvalisus, kasulikkus, oodatav nauding, kasutusmugavus, reaalne kasu, üldine ostukogemus, üldine suhtumine terviklikku tegevusse. Küsimustele koguti vastuseid 7-pallisel Likerti skaalal, kus 1 tähistas täielikku mittenõustumist ning 7 täielikku nõustumist. Uuringus kasutati vastajate selekteerimiseks mugavusvalimit. Laiali jagati 400 küsimustikku - 200 saadeti välja e-maili teel ning ülejäänud 200 jagati laiali Penangis asuvas kaubanduskeskuses. Kogu valimist saadi tagasi 297 küsimustikku, mida analüüsiti uuringu tarbeks. Uuringus osalenute demograafiline profiil selgitas välja, et rohkem kui pooltel (55,9%)
Uuringus osalemise ees pakuti igale paarile abielu nõustamise seanssi ja mõlemad partnerid said kirjaliku kokkuvõtte oma küsimustiku vastustest. NEO-FFI (Costa & McCrae 1992), mida kasutatakse isiksuse viie faktori mudeli mõõtmiseks, on 60st punktist koosnev küsimustik, mis mõõdab tavapärase isiksuse viit dimensiooni (st neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus) ning ühele dimensioonile on pühendatud 12 punkti. Küsitletaval paluti vastata Likerti viiepunktilise skaala (1 = ei ole üldse nõus, 5 = olen vägagi nõus) põhjal, kui palju iga väide tema nägemusega iseendast kokku läheb. Et antud uuringut oleks võimalik võrrelda teiste uuringutega, mis on sama küsimustikku kasutanud, teisendati iga dimensiooni töötlemata skoorid T-skoorideks kasutades norme, mis on välja töötatud Ameerika meestest ja naistest koosneva valimi põhjal. Prantsuse versioon sellest küsimustikust oli välja töötatud Sabourini
Nii ongi mõne inimese arvates paremad klassikute teosed, samal ajal mõni teine vajab hoopis heavy-metalit.[4] 6 4. VALIM JA METOODIKA Uurimistöö eesmärkide täitmiseks viidi läbi veebipõhine küsitlus Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 6. Ja 7. klassis, et saada teada muusika tähtsusest noorte elus. Küsimustikus oli 9 küsimust. Neist 7 valikvastustega, osadel valikvastustel oli võimalus lisada ka oma arvamust, 1 vabavastustega ja üks 5 pallilises likerti skaalas küsimus. Tulemused analüüsiti andmetöötlusprogrammmiga Excel. Valimi moodustasid 37 õpilast, neist 19 6. Klassist ja 18 7. Klassist, sellest 24 poissi ja 13 tüdrukut.(vt. Joonis 1) Joonis 1. Küsitlusele vastanute arv 5. TULEMUSED JA ANALÜÜS 5.1 Vahendid millega kuulatakse muusikat Peaaegu kõik, ehk 97% vastanud õpilastest kuulab muusikat arvutist. Teisel kohal on telefon, millega kuulab muusikat 84% vastanutest.(vt
Lennufirmade teenindussooritust võrdlev analüüs Konkurentsis püsimiseks peavad lennufirmad looma teenindusstandardi, mis vastaks klientide vajadustele ja ootustele. Seda arvesse võttes pidid küsitluses osalejad hindama viie palli süsteemis Likerti skaala järgi 11 lennufirma teenust eelnevalt paika pandud 18 teguri suhtes. TEENUSE KVALITEET USA LENNUFIRMADES7 Küsitluse tulemusena järjestati lennufirmad ja leiti nn juhtiv lennufirma (benchmark).
külaliste hulgas võib testkülastajaid olla. (Tooman 2006:20). Allikas: Tooman, H. (2006) Mõisa külalise teekond ja teenindamine. Tallinn [http://www.eas.ee/images/doc/ettevotjale/turism/m6isa_kliendi_teekond.pdf] 30.11.2015 8. Likert’i skaala (mida tähendab, kuidas kasutatakse) Likerti ehk nõusoleku skaalat (likert scale) kasutatakse küsitluslehtedel hinnangute andmiseks. Selle meetodi puhul esitatakse vastamiseks küsimused, väited või avaldused, millest igaühele palutakse anda hinnang või nõusolek iga üksiku väitega esitatud skaala alusel. (Tooman 2006:18)
2. Millisel tasemel on töötajate tööga rahulolu peale muudatuste protsessi? 3. Milline on töötajate suhtumine/hoiak peale muudatuste protsessi? Uurimuses osales 140 pangandussektori töötajat, kes valiti juhuslikkuse alusel. Uurimuse läbiviimiseks kasutati küsimustikku, kus olid väited hindamaks töötajate kaasatust muudatuste protsessi, hinnangut tööga rahulolule ja suhtumist organisatsiooni. Hinnanguid väidetele anti 5-palli Likerti skaala alusel, kus 1 tähendab üldse ei nõustu ja 5 – nõustun täielikult. Näiteks kasutati tööga rahulolu hindamiseks väidet: „Olen rahul oma tööga ka peale muudatusi“. Kaasatuse hindamiseks kasutati näiteks väidet: “Organisatsioon edastas töötajatele muudatuste protsessi käigu adekvaatset informatsiooni ja tagas väljaõppe“. Suhtumise hindamiseks kasutati ühte järgmist väidet: „Organisatsioonis on kõrge usalduse tase“ (Osei- Bonsu, 2014).
Vastuste tüübid · Nominaalskaala ehk nimeskaala · Esitab või võimaldab esitada vastuse nimetuse või kirjeldusena. Näiteks vastaja rahvus, lemmikvärv, perekonnaseis · Ordinaalskaala ehk järjestusskaala · Esitab vastusevariandid sel viisil, et neid on võimalik hinnangu intensiivsuse alusel järjestada. Näiteks haridustase, mitmesugused rahulolu hinnangud vms (Näiteks: Likerti skaala) · Arvskaala · Esitab või võimaldab esitada vastused arvudena Küsimuste tüübid Lahtised küsimused. (Millist raamatut viimati lugesid? Milline on sinu kõige meeldejäävam reisisihtpunkt?) Kinnised küsimused. (Kas sulle meeldib reisida: Kodumaal, Välismaal) Lahtine + kinnine. (Millisesse valdkonda kuulub teie lemmikraamat?
BOGARDUSE SOTSIAALSE DISTANTSI SKAALA NÄIDE • Kas Te olete nõus, et mustanahaline/lised inimene/inimesed: 1. Külastavad teie riiki 2. Elavad teiega samas riigis 3. On teie riigi kodanikud 4. Töötavad teiega samas firmas 5. On teie naabrid 6. Osalevad teiega samas huvialaringis 7. Abielluvad teie perekonnaliikmega LIKERTI PEEGELSKAALA • Lihtsaim ja levinuim • Viiepalliline Likert • Neljapalliline Likert • Kolmepalliline Likert • Peegelskaala tugevad ja nõrgad kohad LIKERDI SKAALA NÄIDE Kas Teile meeldib kirikus käia? 1. Väga meeldib 2. Meeldib 3. Raske öelda 4. Ei meeldi 5. Üldse ei meeldi CHARLES OSGOODI SEMANTILINE DIFERENTSIAAL (1957)
üksikisikute vaid rühma väiteid/kommunikatsiooni mingi teema suhtes. Uurija poolt moodustatud rühm, nn fookusrühm, arutleb etteantud teemade üle. 38.Põhistatud teooria - kujundada teoreetilised kontseptsioonid empiirilise materjali põhjal . 39.,,Going native"- vaatleja sotsialiseerumine uuritavasse välja ning oma rolli, liiga tugev samastumine sellega. Niimoodi kaotab uurija vajaliku distantsi uuritava nähtuse suhtes, võtab üle uuritavate normid ja väärtused. 40.Likerti skaala- Küsitletul palutakse hinnata väiteid "nõustun"- "ei nõustu" skaalal vahemikus 1-5, 1-7, 0 vms. 41.Semantiline diferentsiaal- Küsitletul palutakse anda hinnang vastandite skaalal. 42.Kontentanalüüs- loendatakse erinevaid signaale tekstis, analüüsitakse nende esinemist statistiliselt. 43.Suhtelised ja absoluutsed sagedused- Suhteline -milline on väärtuse osakaal (%) andmestikus (selle uuritavas osas)
Tööstus hästi kapitalimahukas. Kesksel kohal eestvedamine. Mayo- võttis liini, andis ülesandeid (ka neid, mis tööülesandega otseselt seotud polnud.) Tootlikkus suurenes. Inimesi pandi tähele ja tegi meeleldi tööd. Usinalt ja suurema pingega. PAUSID!! Efektiivss langen grupiülesandes. McGregor- X-Y teooria Likart- osalemise vajadus. Üks motiatsiooni allikas. Kui hästi viime ellu teise ideed? Mitte hästi. Enda idee- entusiastlik täitmine. Likerti skaala: täiesti sümmeetriline. Moodne käsitlus- terviklik lähenemine Olemas on ka inimestevaheline suhtlus (mitteformaalne). Churchman- org kui sotsiaalne süsteem (ise oli filosoof). Wiena- keskkond vs org. Edukam on grupp, mis jõuab ühisele mitte õigele otsusele. Mikro-üksikisik, meeskond, org, ühendused/alliansid, kogukond. Makro- ühiskond, rahvus Sünergia- 2+2=6 Entroopia- tasakaal. Süsteem avatud või suletud? Kinnises tekib staatiline
Parasuraman, V.Zeithamli ja L.Berry välja teenuse kvaliteedi mõõtmise mudeli ja küsimustiku SERVQUAL, mis on tänapäeval kõige enam kasutatav ja ka kritiseeritum teenuse kvaliteedi mõõtmise metoodika maailmas. ( Perens 1998:86; Grönroos 2000:77) SERVQUAL metoodika klassikaline protokoll(Parasuraman 1988: 38-40) sisaldab viie komponendi kaupa grupeeritud 22 väidet teenuse kvaliteedi kohta, millega vastajal tuleb nõustuda või mitte. Kõik vastused esitatakse seitsmeastmelisel Likerti skaalal, kus 1-le vastab ,,üldse pole nõus" ja 7-le - ,,täiesti nõus". Sellele lähenemisele on iseloomulik, et kliendilt ei küsita otse, kui rahul ta teenusega on, vaid talle esitatakse lausepaarid, mis puudutavad teenuse erinevaid näitajaid. Igas paaris on kaks väidet: kõigepealt kliendi ootuste kohta, ehk milline peab tema arvates olema teenuse kvaliteet ühes kõrgtasemelises teenindusorganisatsioonis ja teiseks see, kuidas ta on kogenenud
teadvuses esile mingid assotsiatsioonid ja me saame kirjeldada, mida see märk tähendab. Oli põhiliselt kolm dimensiooni, mida mõõteti hinnang, jõud, aktiivsus. Hinnang meeldiv, ebameeldiv, hea halb, puhas, must jne. Jõudu kirjeldab kerge raske tugev nõrk. Aktiivsuse näitaja aktiivne, passiivne, terav-ümar jne. Tänapäeval kasutatakse suhteliselt vähe, aga seda ideed kasutatakse rohkem bipolaarse skaalana, kus vastandid on skaala otstes. Väga likerti moodi. On mõõdetud erinevaid kunstivoole, erinevaid arhitektuurivoole või kaubamärke. Nt kaubamärk on pildina ja siis skaala kõrval värviline värvitu; oma-võõras jne. Märke tajutakse väga erinevalt. 17. Kirjelda faktorkatseplaani. Millised on tunnused? Tooge näide Faktoriline katseplaan- seame kokku 2 tegurit nii, et tekib 4 varianti. Vanad mehed, vanad naised.. Nii võib järeldada, et oluline on just 2 tunnuse kombinatsioon. Saab
Organiseerimine Sissejuhatus �� Organiseerimise käigus planeeritakse fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. �� Strateegia= mida teha? �� Organiseerimine= kuidas teha? �� Organisatsiooni kavandamine määrab struktuuri ja suhted �� Restruktureerimine Organisatsioonide kavandamine .� Bürokraatlik organisatsioon .� Käitumismudeli põhine organisatsioon .� Likert (1967): Edukamad on käitumismudeli põhised organisatsioonid .� Likerti organisatsioonide 4 tüüpi .� Süsteem 1- puhtalt bürokraatlik .� Süsteem 4- käitumisel põhinev mudel Tüübid: Organisatsiooni elutsükkel Juhi põhitegevused struktuuri loomisel .� Ametikohtade kavandamine. .� Ametikohtade rühmitamine .� Alluvus- ja aruandlussuhete määramine .� Õiguste ja võimu jaotamine .� Allüksuste tegevuste koordineerimine .� Liini ja staabi eristamine (Griffin, 2004) Struktuuri loomise põhimõtted .� Orienteeritus äritegevusele
Suhteskaala: omab kõiki 4 põhiomadust. Seega on ta kõige võimsam mõõtmisvahend. Suhteskaala lubab leida skaala üksikute väärtuste vahelisi suhteid (sellest ka nimetus). Näit. kui keegi täidab ülesande 2 minutiga, teine aga 4 minutiga, siis võime öelda, et esimene on 2 korda kiirem kui teine. 24. Mõõtmisprotseduuride üldine jaotus: psühhofüüsikaline ja psühhomeetriline skaleerimine; summeeritud hinnangute skaala (nn Likerti skaala). Psühhofüüsikaline skaleerimine: mõõtmine skaaladel, millel on hästi defineeritud sisendid ja väljundid. Määrab eristus- ja absoluutlävesid. Psühhomeetriline skaleerimine: selliste psühholoogiliste omaduste mõõtmine, millel puudub selge spetsiifiline sisend Summeeritud hinnangute skaala: hoiakute mõõtmisel kasutatav skaala, mis koosneb väidetest, millest igaüht hinnatakse positiivselt ja negatiivselt orienteeritud mitmepunktisel skaalal,
vaatluse) teel. Mõned psühhomeetrilised skaalad on objektiivsemad selle mõttes, et KI-l palutakse lahendada mingeid ülesandeid (e.g. enamik võimeteteste), ning lahenduste alusel teeb uurija järeldusi mingi võime taseme kohta. See, et uurija ei saa päris kindel olla enesehinnagute õigsuses, on ühtlasi selle meetodi suurim puudus. Enamkasutatav psühhomeetriline skaala on summeeritud hinnangute skaala (nimetatakse ka Likerti-tüüpi skaalaks (Likert, 1932); teine kasutusel on olnud skaala on kumulatiivne skaala (ehk Guttmani skaala (1944; 1950). Summeeritud hinnangute e. Likerti skaala on kasutatavaim skaala, kuna paljusid konstrukte ei ole võimalik kumulatiivselt skaleerida. Tavaliselt hindab siin KI väiteid 5 v. 7 pallistel skaaladel (viimane on levinuim), mille ühes otsas on väga tugev väitega nõustumine
Otsustusvõimetus siia juurde käib ka julgus üldse midagi proovida. Elad omas tempos, aeg kulub. Multitasking- põhjalikkus viletsam ja korraga rohkem raudasid tules. Kes kontrollib sinu aega? Tegelt peaksid see sina olema. 5.loeng 07-10 Teekonna valik. Vatus küsimisele, kuidas teha. Filosoofilise küsimuse praktiline pool. Reestruktureerimine. Struktuur ettevõtte tegutsemisel on tähtid. Organisatsiooni kavandamisel saame rääkida 1) 19 Bürkoraatlik org 2) Käitumismudeli põhine. Likerti nime võiks meelde jätta. Pakkus välja neli tüüpi, kus kaks on puhtad struktuurid ja kaks nagu kaldega, kas bürokraatiale või käitumismudelile. Riigiastutused kalduvad bürokraatliku mudeli poole, tahetakse ellimineerida riske. Ükski org ei ole tõenäolilselt täiesti puhas tüüp. Ei saa öelda, et kontrolli pole vaja, kuid see peab olema mõistlikus ulatuses. Kontroll kui avastab vea peab olema küllaltki delikaatne. Sisekontroll, audit, kvaliteedispets.
Normaaljaotuslikkuse uurimiseks on hea Shapiro-Wilki test, kuna on vaja esimesest mõõtmisest lahutada teise mõõtmise tulemused ning alles siis nende normaaljaotuslikkust hinnata, Shapiro-Wilkiga on see juba enne tehtud. Kui S-W ei kinnita normaaljaotuslikkust, saab seda kontrollida ka vastata uue tulba loomise kaudu (mõõtmistulemuste lahutustehe). Mitteparameetrilised testid Järjestustunnuste (nt Likerti skaala tulemused), normaaljaotusest erineva jaotuse ja väga väikeste valimite puhul (<30) tuleks eelistada mitte-parameetrilisi analooge. Sõltumatu t-testi asemel nt Mann-Whitney test Sõltumatu ANOVA asemel nt Kruskal-Wallis test Sõltuvate rühmade t-testi asemel nt Wilcoxoni test Sõltuva ANOVA asemel nt Friedmani test Võrreldakse järjestusi, tavaliselt peamine mõõtmisalus keskmise asemel mediaan
1) Inimene peab teadet mõistma. 2) Inimene vajab teate omaksvõtuks eelnevat ettevalmistust. Hoiakute mõõtmise probleemid: 1) Inimesed ütlevad uurijaile sageli seda, mida nad enda arvates ütlema peaksid. 2) Inimesed ei pruugi oma hoiakute keerukusest täielikult teadlikud olla. 3) Inimesed võivad kasutada samu sõnu täiesti erinevate mõistete kirjeldamiseks. 4) Suur osa uurimusi on lähtunud ideest, et hoiakute tugevus või määr võib olla täpselt hinnatav. Likerti skaala (Likert) - küsimustik, mis koosneb reast väidetest, millest igaühega kaasneb viiepunktiline skaala «väga nõus» - «pole üldse nõus» ja «ei tea». Semantiline diferentsiaal (Osgood, Suci, Tannenbaum) - meetod, mis kasutab hulga erinevaid mõõdeid, paludes katseisikul reageerida testsõnale. Sotsiomeetria (Moreno) - protsess, milles grupi igal liikmel palutakse nimetada teist kui sõpra, liidrit või mõneks tegevuseks eelistatud partnerid.
Miks me peame ennast tundma? Hea on teadvustada, Leonard Trelawny Hobhouse (1864-1929), Briti poliitik mis toimub- nt psy pt, kes ravi tulemusel tunneb v on ja sotsioloog arvas nii: Järelikult evolutsioon näha, et läheb halvemuse poole- öeldakse, et on hästi. bioloogilises käsitluses ei väljenda mingit Hästi on see, et pt hakkab mõistma, et midagi on viga, kõikehaaravat plaani või läbivat tendentsi. Ta tekitab rohi mõjub. Mõõtmisel- nt Likerti skaala (1.....7)- mitte tingimata kõrgema tüübi vaid tüübi, mis tuleb vastus ei pruugi tähendada sama asja, mida koostaja tõhusamalt toime oma erilise keskkonnaga. Võib ehk mõtles, sest jaotamine on kunstlik.Teadmised on Minu öelda, et ta kaldub varieeruvusele, kuid see variatsioon ei ole tingimata millegi kõrgema või parema suunas. maailm on. Teadmised sellest välisest maailmast Otsmikusagara kahjustused alkoholi tarbimisel
Genereeritud hoiak sõltub kontekstist, talletatud mitte. Reklaamipsühholoogia lähtub kahest põhisuunast: 1. Olemasolevate hoiakute ärakasutamine. Selleks on vaja head ettekujutust nendest tarbijatest ning neile omasest elulaadist, kellele reklaam on mõeldud. Tegelikult jab aga sellestki väheks ja nii kohtame reklaamipraktikas väga palju hoiakute mõõtmist kindlate meetodite alusel (hoiakutestid ja küsitlused; Likerti, Thustone`i, Osgoodi skaalade kasutamine); 2. Uute hoiakute loomine. Püütakse luua soodsaid hoiakuid reklaamitava kauba ning reklaamiva firma suhtes (üksikreklaamid, reklaamikampaanijad, sponsorlus). Selle suuna alla kuulub ka olemasolevate hoiakute muutmine kauba/teenuse jaoks soodsamas (positiivsemas) suunas. Erinevad kahe protsessi/reziimi teooriad Implitsiitsed protsessid
humanitaarteadus. Matemaatilised tõestused on absoluutsed ja kindlad. Mitte ükski psüühiline konstrukt pole mõõdetav saame vaid tähenduseta numbrid. Miks me peame ennast tundma? Hea on teadvustada, mis toimub nt psy pt, kes ravi tulemusel tunneb v on näha, et läheb halvemuse poole öeldakse, et on hästi. Hästi on see, et pt hakkab mõistma, et midagi on viga, rohi mõjub. Mõõtmisel nt Likerti skaala (1.....7) vastus ei pruugi tähendada sama asja, mida koostaja mõtles, sest jaotamine on kunstlik. Teadmised on Minu teadmised, pean teadma, kuidas Mina teadmised erinevad, muidu omistame maailmale, mis meile kuulub ja vastupidi. Elu mõte ja muud küsimused käivad Mina kohta. Väline on vajalik, kuid siiski ainult Mina suhtes. Mis on mina?
Kohanemisvõimeline; Sotsiaalne tundlikus; Kõrge saavutusvajadus; Enesekehtestav; Koostöövalmis; Dominantne; Enesekindel; Energiline; Kõrge stressitaluvus; Soov vastutada KÄITUMISTEOORIA:-Püüab välja tuua liidrile sobiva käitumsimalli. Motiveerimise edukus oleneb juhtimisstiilist. R. Likert: töötajakeskne vs töökeskne lähenemine. Juht võib olla kaks ühes, kuid mitte samal ajahetkel. Likerti juhitüübid/juhtide tüübid/juhtide liigid 1) Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, ainuisikuline otsustus, raamid. 2) Heatahtlik autokraat: otsustab ise, delegeerib vähesel määral, ei karista, kasutab kiitust 3) Konsulteeriv demokraat: arvestab arvamusega, kuid annab ka käske; delegeerib 4) Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konsulteerija, vastastikkune usaldus 31
3. Neutraalsed ei tohi mõjutada inimest, ei tohi olla suunavad (olla positiivsed või negatiivsed). 4. Lühidad ja konkreetsed ei tohi olla pikad ja kordavad ning vastajat väsitavad. Küsida üks küsimus korraga. Küsimuste tüübid · Lahtised küsimused spontaansed vastused, annavad vastuse miks nii või naa arvatakse. · Kinnised küsimused tasakaalus vastusevariantidega. Soovitused · Hindamisskaala: järjestamine, Likerti skaala, semantiline diferentsiaal, numbriline (1-4 hea, pigem hea, pigem halb, halb, ei tea keskmise väärtusega, 1-7 numbriline hinnang ühe pikkusega vahemikud), · Sagedus küsida mitu korda (iga päev, 2-6 korda nädalas, kord nädalas, kord kuus, mitte kunagi). · Kas küsimustel jah/ei vastusevariandid. Hüpoteetilisi küsimusi mitte esitada. Audit · Süstemaatiline ja sõltumatu revisjon tegemaks kindlaks, kas kvaliteedialased
Vali Compare groups või Organize output by groups. Vt. erinevust lehe alumises osas paiknevas tabelis. Vii tunnus, mille põhjal andmestik osadeks jagatakse, väljale Groups Based on väljale. * tellime vajaliku analüüsi (sagedustabeli, diagrammi vms) * eemaldame gruppideks jagamise (Split File) Analyze all cases, do not create groups ERINEVATE KATEGOORIATE/TUNNUSTE VÕRDLEMINE Gruppide võrdlemine juhul kui KESKVÄÄRTUST SAAB ARVUTADA. Uuritav tunnus: intervalltunnus (arvud, Likerti skaala) Näide 1. Võrdleme meeste naiste hinnanguid järgmistes küsimustes: o2 Tähtis olla rikas, omada raha ja kalleid asju o5 Tähtis elada turvalises ümbruskonnas o12 Tähtis aidata inimesi ja hoolitseda nende heaolu eest o13 Tähtis olla edukas A. Analyze/Compare Means/Means... Mees Naine N M SD N M SD Tähtis olla rikas, omada raha ja kalleid asju 2348 3,73 1,402 3164 4,04 1,405 Tähtis elada turvalises ümbruskonnas 2352 2,48 1,215 3164 2,09 1,103
Festinger Kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla. Kõik isiksuse tunnetusühikud kalduvad kujundama omavahel kooskõlalist, mittevastuolulist süsteemi.. vastuolulise uue teabe ilmnemisel seda kas ei märgata, unustatakse kiiresti, moonutatakse tajus vastavalt juba olemasolevatele hoiakutele ja tõekspidamistele või leitakse põhjendusi, miks see uus teave ei ole märkimisväärne. Hoiakute mõõtmine kõige levinumaks on teatud hinnanguskaalade kasutamine. Likerti skaala. (,,Täiesti nõus", ,,nõus", ,,ei oska öelda", ,,ei ole nõus", ,,kategooriliselt pole nõus". 39 39
Festinger Kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla. Kõik isiksuse tunnetusühikud kalduvad kujundama omavahel kooskõlalist, mittevastuolulist süsteemi.. vastuolulise uue teabe ilmnemisel seda kas ei märgata, unustatakse kiiresti, moonutatakse tajus vastavalt juba olemasolevatele hoiakutele ja tõekspidamistele või leitakse põhjendusi, miks see uus teave ei ole märkimisväärne. Hoiakute mõõtmine kõige levinumaks on teatud hinnanguskaalade kasutamine. Likerti skaala. (,,Täiesti nõus", ,,nõus", ,,ei oska öelda", ,,ei ole nõus", ,,kategooriliselt pole nõus". 38 39
tugevamalt seotud käitumisega Implitsiitsed ja eksplitsiitsed hoiakud Implitsiitsed automaatne, vahetu reaktsioon. Teadvustamata, ei reflekteeri. - Mõõtmisviis: IAT (implicit association test), esimene meeldetulev omadussõna, valida meeldiv. Idee ajasurve, mis takistab hoiakut filtreerimast. Eksplitsiitsed - kaalutletud hinnang. Arvestatakse norme, sotsiaalset soovitavust, situatsiooni jms. - Mõõtmisviis: küsida arvamust, hinnata Likerti skaalal Hoiaku kujunemine Sotsialiseerumine: perekond, kool, olulised teised Kuuluvusrühmas levinud hoiakute internaliseerimine. Suhtumine naabrisse, Tallinn vs Tartu. Isiklik kogemus. Reis Indiasse! Toodetud hoiakud sihipärane mõjutamine, meedia, propaganda Hoiak ja tuntus: Zajonc (1968) mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak Hoiaku keskne tunnus ajaline püsivus, siit maailmapildi püsivus,
- vastavad lihtsustatult küsimused ei pruugi alati kajastada hoiakute kogukompleksust, kuna inimene ise ei ole teadlik - puudub ühtne tähendus - inimesed kasutavad sõnavara, millel puudub ühtne tähendus või siis samu sõnu teise nähtuse selgitamisele - kas neid saab muuta kvantitatiivseteks andmeteks eeldus on, et hoiakute tugevus ja määr on alati hinnatav, tegelikkus ei pruugi nii olla. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Likerti peegelskaala hoiakute mõõtmiseks. Nt: kas teile meeldib ööklubis käia? (5 skaala, alates väga meeldib) Semantiline diferentsiaal hoiakute mõõtmiseks. Sotsiaalse distantsi skaala (Bogardus) - erinevate gruppide või isikute kauguse mõõtmine. Ideaalne väide Selge sisuga Ilma faktilise lisainfota Ilma stereotüüpideta Ühedimensiooniline Kokkusobiv teiste väidetega Eksplitsiitne vs Implitsiitne mõõtmine E: arvamustes avalikult väljendatav hoiak.
consequences of behaviour Implitsiitsed ja eksplitsiitsed hoiakud Implitsiitsed – automaatne, vahetu reaktsioon. Teadvustamata, ei reflekteeri. Mõõtmisviis: IAT (implicit association test), esimene meeldetulev omadussõna, valida meeldiv. Idee – ajasurve, mis takistab hoiakut filtreerimast. Eksplitsiitsed - kaalutletud hinnang. Arvestatakse norme, sotsiaalset soovitavust, situatsiooni jms. • Mõõtmisviis: küsida arvamust, hinnata Likerti skaalal Hoiaku kujunemine • Sotsialiseerumine: perekond, kool, olulised teised • Kuuluvusrühmas levinud hoiakute internaliseerimine. Suhtumine naabrisse, Tallinn vs Tartu. • Isiklik kogemus. Reis Indiasse! • Toodetud hoiakud – sihipärane mõjutamine, meedia, propaganda • Hoiak ja tuntus: Zajonc (1968) – mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak • Hoiaku keskne tunnus – ajaline püsivus, siit maailmapildi
Bnenswiki, Max Horkheimeri hakkas selle vastu huvi tundma ja hankis 40 000 dollarit kolme aasta peale. Kolm autorit neljast olid juudid see muidugi mõjutas uurimust. Freudism tuli sisse Adornoga, kuna uurijate sõnul oli too üks vingemaid võimalusi veel üheks kompanjoniks, kuna ta tegutses nn kõrgemal tasandil. Nad küsisid (endalt), kas juudivastased indiviidid on ka teiste (marginaalsemate) gruppide vastased. Nad uurisid seda tüüpilisel viiepallisel Likerti skaalal (nõustun väga, nõustun, ükskõikne...) küsides: 1. Juudi ärimeestega on alati see häda, et nad hoiavad kokku ja ei lase teisi üldse löögile. 2. Halvim oht tõelisele ameerikalikkusele on viimase 50 aasta jooksul tulnud välisideedest ja agitaatoritelt. 3. Olulisemad omadused, mida laps peaks õppima, on kuulekus ja respekt autoriteetsusele. 4. Au solvang saagu alati karistatud. Nad leidsid, et need on omavahel nii tugevalt seotud, et on
annaabi.ee 
